Nyɛdamɔa Shi Shiŋŋ Yɛ Kristofoi Aheyeli Mli!
Saji Otii ni jɛ Galatabii Awolo lɛ Mli
YEHOWA ji heyeli Nyɔŋmɔ. (2 Korintobii 3:17) E-bi, Yesu Kristo kɛɛ: “Ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yohane 8:32) Ni yɛ Kristo kasemɔ mli lɛ, bɔfo Paulo shiɛ heyeli sanekpakpa lɛ.—Romabii 6:18; 8:21.
Akɛni Paulo shiɛ nakai shɛɛ sane ni haa heyeli lɛ hewɔ lɛ, eto asafoi ni yɔɔ Galatia lɛ (Roma nɔyeli he ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ) yɛ eklɛŋklɛŋ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa lɛ mli (47-48 Ŋ.B.). Galatabii lɛ le nɔyeli kuu lɛ yiŋkpɛɛ akɛ abiii ni kristofoi afo ketia lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:22-29) Shi Yudafoi lɛ miitao ni amɛkɛ amɛ awo nyɔŋyeli shishi kɛtsɔ ketia ni amɛmaa nɔ mi akɛ afo amɛ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Paulo ma Kristofoi aheyeli nɔ mi yɛ wolo ni ejɛ Korinto loo Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ eŋma eyaha Galatabii lɛ aaafee afi 50-52 Ŋ.B. lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekɛɛ: “Odehe Kristo eha wɔye, no hewɔ lɛ nyɛdamɔa shi shiŋŋ, ni nyɛkahaa abɔa nyɛ nyɔŋyeli apa lɛ dɔŋŋ.’—Galatabii 5:1.
Paulo fa Bɔfo ni Eji lɛ He
Klɛŋklɛŋ lɛ Paulo tsɔɔ akɛ bɔfo ni eji lɛ jɛ “Yesu Kristo kɛ Nyɔŋmɔ.” (1:1–2:14) Yɛ kpojiemɔ ko hewɔ lɛ, Paulo (kɛ Barnaba kɛ Tito) tee Yerusalem yɛ ketiafoo he sane lɛ hewɔ. Jɛmɛ Yakobo kɛ Kɛfa (Petro) kɛ Yohane yɔse akɛ akɛ hewalɛ ewo edɛŋ koni etsɔ bɔfo kɛha jeŋmaji lɛ. Ni beni yɛ sɛɛ mli lɛ Petro tsi ehe kɛjɛ jeŋmajiaŋbii heyelilɔi lɛ ahe yɛ Antiokia akɛni eeshe Yudafoi ni ji Kristofoi ni jɛ Yerusalem lɛ gbeyei hewɔ lɛ, Paulo ka ehiɛ.
Te Abuɔ Amɛ Jalɔi Ahaa Tɛŋŋ?
Bɔfo lɛ hu ma sane titri nɛɛ nɔ mi akɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo mli pɛ nɔ abaanyɛ atsɔ ni abu mɔ ko jalɔ. (2:15–3:29) Galatabii lɛ anine shɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ, ni jeee yɛ mla nitsumɔi ahewɔ, shi moŋ akɛni amɛhe hemɔkɛyeli he sanekpakpa lɛ amɛye lɛ hewɔ. Abraham anɔkwa seshibii lɛ yɛ hemɔkɛyeli, shi aŋkroaŋkroi ni sumɔɔ ni amɛbu amɛhe jalɔi yɛ “mla nitsumɔi amli lɛ, loomɔ ka amɛnɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛnyɛŋ amɛye Mla lɛ nɔ yɛ emuuyeli mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ. Mla lɛ ha nɔtɔmɔi je kpo, ni eji “wɔtsɔselɔ kɛmiiya Kristo nɔ.”
Nyɛdamɔa Shi Shiŋŋ!
Kristo tsɔ egbele lɛ nɔ ‘ekpɔ mɛi ni yɔɔ mla shishi lɛ.’ Shi esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ adamɔ shi shiŋŋ yɛ Kristofoi aheyeli mli. (4:1–6:18) No hewɔ lɛ esa akɛ Galatabii lɛ ate si awo mɔ fɛɛ mɔ ni baalaka amɛ ni amɛkpɛlɛ nyɔŋyeli apa lɛ nɔ lɛ. Agbɛnɛ esaaa akɛ amɛfiteɔ amɛheyeli lɛ, shi moŋ esa akɛ amɛkwa “heloo lɛ nitsumɔi” ni amɛjie Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo. Mɛi ni miitao ni amɛkɛ amɛ awo Mla lɛ nyɔŋyeli shishi lɛ miisumɔ ni ‘amɛsa mɛi ahiɛ yɛ heloo naa,’ amɛjo yiwalɛ naa foi, ni amɛna nɔ ko nɔ amɛdamɔ amɛshwã. Shi kɛlɛ, Paulo tsɔɔ akɛ ketiafoo jeee nɔ ko ni foo hu jeee nɔ ko. Shi moŋ “nibɔɔ hee lɛ ji nɔ ko.” Ni esɔle koni toiŋjɔlɛ kɛ mɔbɔnalɛ aba mumɔŋ lsrael, mɛi ni yɔɔ nibɔɔ hee lɛ mli lɛ anɔ.
Paulo wolo ni eŋma eyaha Galatabii lɛ ye ebua amɛ koni amɛte shi amɛwo mɛi ni taoɔ ni amɛfee amɛ nyɔji yɛ mumɔŋ lɛ. Eba akɛ eeeye ebua wɔ hu ni wɔjie mumɔ lɛ yibii lɛ kpo, ni wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ Kristofoi aheyeli mli.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Pilamɔ Okadii: Paulo ŋma akɛ, “Mɔ ko akagba mi naa dɔŋŋ, ejaakɛ mihiɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo pilamɔ okadii yɛ migbɔmɔtso lɛ he.” (Galatabii 6:17)Yɛ blema wɔŋjalɔi komɛi ateŋ lɛ, nyɔji anɔtsɛmɛi tsɔɔ pilamɔ nɔ amɛ kadiɔ amɛ nyɔji lɛ. Amɛkɛ nibii sɔrɔtoi shãa amɛheloo loo aŋmaa nii yɛ amɛhewolo nɔ ni akɛ kadiɔ amɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ yii sɔrɔtoi ni ba Paulo gbɔmɔtso lɛ nɔ yɛ e-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ shi fala dokui loo atswãi komɛi yɛ ehe, ni yeɔ tsulɔ anɔkwafo ni eji kɛha Kristo, mɔ ni awalɛ yi yɛ E-gbɛi hewɔ lɛ he odase. (2 Korintobii 11:23-27) Enɛɛmɛi baanyɛ afee “pilamɔi okadii” ni Paulo wieɔ he lɛ, loo ekolɛ eesusu eshihilɛ akɛ Kristofonyo lɛ he, yɛ be mli ni ejieɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo ni etsuɔ esɔɔmɔ lɛ he nii lɛ.
[Mfoniri]
Anyɛ Roma tsuji loo nyɔji anɛ koni amɛsɔɔmɔ amɛ nuŋtsɔmɛi, shi Paulo ji Yesu Kristo tsulɔ ni jɛɔ esuɔmɔ mli efeɔ nii ni yɔɔ miishɛɛ hu