Mɛɛ Nyɔŋmɔ Ojaa?
GBƆMƐI baaha nakai sanebimɔ lɛ hetoo yɛ gbɛi sɔrɔtoi pii anɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Asɛ̃ɛɛ ‘nyɔŋmɔi’ ahe ni asɛ̃ɛɛ ‘nuŋtsɔmɛi’ ahe,” ni nyɔŋmɔi ni ajaa ŋmɛnɛ lɛ ayifalɛ shɛɔ akpekpei abɔ. (1 Korintobii 8:5) Shi kɛlɛ, ani ole akɛ mɛi pii jaa nyɔŋmɔ sɔrɔto ko kwraa yɛ mɔ ni amɛsusuɔ akɛ amɛjaa lɛ lɛ he? Ni ani oyoo akɛ mɛi ni heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ po ahiɛ dɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he fe mɛi ni heɔ nyɔŋmɔ ko nɔ amɛyeɔ lɛ? Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Ojogbaŋŋ, jamɔ shishinumɔ kome hu ji “ni ajie bulɛ kpele, kɛ woo ni nɔ kwɔ, kɛ hetuu-kɛhamɔ kpo.” Wiemɔi ni akɛtsuɔ nii ahaa jamɔ yɛ shishijee Biblia wiemɔi lɛ amli lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ sɔɔmɔ aloo shikotomɔ yɛ mɔ ko hiɛ. Yɛ be mli ni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni feɔ ni gbɔmɛi tɔ̃ɔ yɛ mɔ loo nɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛjaa lɛ diɛŋtsɛ gbɛfaŋ.
Jamɔi ni Akɛfutuɔ
Ŋɔɔ blema Samariabii lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii ji gbɔi ni Ashurbii lɛ kɛba Palestina shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ shishijee mli koni amɛbaye kooyigbɛ Israel akutsei nyɔŋma ni aŋɔ amɛ nom lɛ anajiaŋ. Tsutsu ko lɛ, amɛnyiɛɔ wɔŋjalɔi anyɔŋmɔi asɛɛ, shi agbɛnɛ amɛmiibɔ mɔdɛŋ koni amɛkase Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ he nii. No hewɔ lɛ ani amɛshi amɛtsutsu jamɔ lɛ? Dabi. Biblia lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Shi amɛbooo toi, shi amɛsa gbɛnaa nii lɛ nɔŋŋ amɛfeɔ. Nakai jeŋmaji nɛɛ sheɔ Yehowa gbeyei, ni amɛsaa amɛsɔmɔɔ amɛmagai lɛ hu.” (2 Maŋtsɛmɛi 17:40, 41) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Samariabii lɛ kpɛlɛɔ Yehowa nɔ yɛ wiemɔ mli moŋ, shi amɛtee nɔ amɛsɔmɔ amɛblema nyɔŋmɔi lɛ, ni amɛtsɔ nakai feemɔ nɔ amɛkɛ amɛhe wo jamɔ futumɔ mli.
Nɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ hu ba yɛ be mli ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ Roma Katolek jamɔ tee Amerika Wuoyigbɛ lɛ. Amɛtsake maŋbii lɛ ateŋ mɛi pii, shi taakɛ blema Samariabii lɛ ji lɛ, maŋbii lɛ ahiɛ kpaaa amɛtsutsu nyɔŋmɔi lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, “Kristofoi” ni yɔɔ Brazil lɛ kɛ amɛhe woɔ wɔŋjalɔi akusum nifeemɔ ni ji voodoo lɛ mli lolo, taakɛ bɔ ni gbijuji krokomɛi ni ayeɔ kɛwoɔ blema nyɔŋmɔi, tamɔ nyɔŋmɔyoo Iemanjá hiɛ nyam lɛ ji lɛ. Nibii ni tamɔ nakai nɔŋŋ baa yɛ Amerika Wuoyigbɛ maji krokomɛi amli.
Kɛfata he lɛ, jamɔ ni nakai maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛtee Amerika Wuoyigbɛ lɛ diɛŋtsɛ po ji jamɔi sɔrɔtoi ni efutu. Etsɔɔmɔi lɛ babaoo, tamɔ Triniti, hɛl la, kɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔi lɛ ba kɛjɛ blema wɔŋjalɔi ajamɔi kɛ jeŋ nilee mli. Eka shi faŋŋ akɛ anaaa yɛ Biblia lɛ mli. Nakai nɔŋŋ, ekpɔlɔŋmɛɛ gbijuji—ni Blonya kɛ Yesu Amanehulu fata he—lɛ ashishijee jɛɛɛ Kristofoi ateŋ.a Ani eeenyɛ ebalɛ akɛ mɔ ko aaaye nɛkɛ wɔŋjalɔi agbijuji nɛɛ ni ehe tsɔɔmɔ ni jeee Kristofoi anɔ lɛ eye ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eja Biblia mli Nyɔŋmɔ, mɔ ni kɛɛ: “Kaana nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ misɛɛ” lɛ? (2 Mose 20:3) Eka shi faŋŋ akɛ dabi!
“Nyɛkwɛa Nyɛhe ni Ahia yɛ Wɔji Ahewɔ”
Susumɔ gbɛ kroko ni atsɔɔ nɔ alakaa mɛi pii yɛ jamɔ he sane lɛ mli lɛ he okwɛ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Bii bibii, nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ.” (1 Yohane 5:21) Abuɔ naa akɛ gbɔmɛi ni naa shɛɔ akpekpei akpe kome ji Kristendombii, ni mɛnɛɛmɛi kɛɔ akɛ amɛjaa Nyɔŋmɔ kometoo ni Yohane hu ja lɛ lɛ nɔŋŋ. Ni kɛlɛ, amɛteŋ mɛi akpekpei ohai abɔ kulaa shi amɛhaa “mɛi krɔŋkrɔŋi,” Yesu, kɛ obalayoo foro Maria he amagai.
Wɔŋjamɔ mli gbɛi komɛi yɛ ni yɔɔ nigii fe enɛ po. Yɛ afi 44 Ŋ.B. lɛ, Maŋtsɛ Herode Agripa kɛ emaŋbii lɛ wie, ni enɛ ŋɔɔ gbɔmɛi lɛ anaa aahu akɛ amɛbolɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ gbee nɛ, shi jeee gbɔmɔ gbee ni!” (Bɔfoi lɛ Asaji 12:21, 22) Hɛɛ, amɛfee Herode amɛ amaga loo wɔŋ, ni amɛfee lɛ nyɔŋmɔ. Afeɔ nibii ni tamɔ nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ. Yɛ yiwalɛ gbii lɛ amli beni Nazi nɔyeli lɛ ŋɔɔ hewalɛ yɛ Europa lɛ, “Heil Hitler!” [‘Ajie Hitler Yi!’] ni abolɔɔ lɛ ji jamɔ diɛŋtsɛ. Mɛi babaoo miisumɔ ni amɛwuu ta ni amɛgboi amɛha Führer [Hiɛnyiɛlɔ] lɛ po, tamɔ nɔ ni nyɔŋmɔ ko, ni ji maŋ lɛ kpɔlɔ ji lɛ. Ni kɛlɛ mɛi ni kɛ bulɛ ni tamɔ nɛkɛ haa lɛ ateŋ mɛi pii ji Kristendom jamɔi lɛ amlibii!
Maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi krokomɛi ni tsɔ Hitler hiɛ kɛ mɛi ni ba yɛ esɛɛ lɛ ateŋ mɛi krokomɛi ehole amɛhe nɔ akɛ maŋ kpɔlɔi yɛ gbɛi ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ nɔ ni amɛbi ni atuu he kwraa aha amɛ. Mɛi ni ŋmɛɛ amɛhe amɛha enɛ lɛ ha gbɔmɛi nɛɛ tsɔmɔ nyɔŋmɔi, ni jamɔ kuu diɛŋtsɛ ni nɛkɛ “Nyɔŋmɔ jalɔi” nɛɛ fata he, aloo kɛji amɛkɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ po lɛ kɔɔɔ he eko. Bulɛ ni mli kwɔ ni kpɔiaŋgbɔlemɔ mli gbɔmɛi ni naa mɛi krokomɛi anɔ hewalɛ, sini mli gbɔmɛi ni ehe gbɛi, kɛ mɛi krokomɛi ni jieɔ mɛi ahiɛtserɛ lɛ naa kɛjɛɔ mɛi ni naa amɛhe miishɛɛ lɛ adɛŋ lɛ tamɔ jamɔ pɛpɛɛpɛ.
Shika Jamɔ
Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni Yesu wiemɔ nɛɛ tsɔɔ beni ekɛɛ nɛkɛ lɛ he okwɛ: “Mɔ ko nyɛŋ nuŋtsɔmɛi enyɔ asɔmɔ; ejaakɛ ekolɛ eeenyɛ mɔ kome ni eeesumɔ mɔ kroko lɛ; aloo eeekpɛtɛ mɔ kome he, ni eeegbe mɔ kroko lɛ he guɔ. Nyɛnyɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ mamona [niifalɛ] nyɛsɔmɔ.” (Mateo 6:24) Ani ole mɔ ko ni yɔɔ jamɔ ko mli shi kɛlɛ oti ni ma ehiɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji ni ena shika babaoo? Belɛ, namɔ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ sɔmɔɔ, Nyɔŋmɔ loo ninamɔ? Mɛi enyiɛ ole ni jeee heyelilɔi ni kɛ amɛhe ewo shika sɛɛdii shɛii ni tamɔ nɛkɛ mli? Eka shi faŋŋ akɛ, amɛ hu shika jalɔi ji amɛ, ni ekolɛ amɛyɛ ekaa fe heyelilɔi lɛ ateŋ mɛi pii po.
Bɔfo Paulo tsɔɔ shishitoo mla ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli beni eŋma akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛgbea nyɛhe nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ ni ji wɔŋjamɔ lɛ.” (Kolosebii 3:6) Kɛ wɔkɛ hiɛjoomɔ di nɔ ko sɛɛ aahu akɛ wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ tsu nii koni wɔnine ashɛ nɔ, ni ekolɛ wɔgbo mla nɔ toi po yɛ nakai feemɔ mli lɛ, belɛ nakai nii lɛ batsɔɔ amaga, ni ji nyɔŋmɔ ko kɛhaa wɔ. (Efesobii 5:5) Paulo ŋma efɔŋfeelɔi komɛi ahe sane yɛ wolo kroko ko mli akɛ: “Amɛmũsũ ji amɛnyɔŋmɔ.” (Filipibii 3:19) Kɛ yiŋtoo ni wɔyɔɔ yɛ shihilɛ mli fɛɛ ji ni wɔsa wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ, ni kɛ wɔɔkɛɛ lɛ wɔha wɔmũsũ ayi lɛ, no lɛ wɔji wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɔŋmɔ. Mɛi enyiɛ ole ni jaa nɛkɛ nyɔŋmɔ nɛɛ?
Hɛɛ, taakɛ bɔfo Paulo ŋma lɛ: “Asɛ̃ɛɛ ‘nyɔŋmɔi’ ahe ni asɛ̃ɛɛ ‘nuŋtsɔmɛi’ ahe.” Ni yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, mɛi ni jaa amɛ lɛ tamɔ blema Samariabii lɛ, ni amɛsɔmɔɔ nyɔŋmɔ kome kɛ amɛwiemɔi kɛ ekroko kɛ amɛnifeemɔi. Ni kɛlɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ koome pɛ yɔɔ ni sa akɛ wɔja lɛ. Ani ole mɔ ni eji? Kɛfata he lɛ, nɔ kome yɛ ni haa jamɔ ni akɛhaa nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ esɛɛ lɛ fɛɛ feɔ ekome. Mɛni ji no? Wɔbaana yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha niiamlitsɔɔmɔ babaoo lɛ, kwɛmɔ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ baafai 212-13.