Mɛni Hewɔ Obuɔ Jamɔ Hiɛdɔɔ Sane Lɛ?
GBƆMƆ nyɛŋ ahi shi yɛ aboloo pɛ kɛkɛ nɔ.” (Mateo 4:4, The New English Bible) Nɛkɛ wiemɔi ni afɔɔ yisɛɛ tsɛmɔ nɛɛ kɔɔ adesai ahiamɔ nii ko ni mɛi pii eku amɛhiɛ amɛshwie nɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Etsɔɔ akɛ wɔyɛ wɔbɔɔ su lɛ fa ko ni fata he ni ji mumɔŋ nɔ ni esa akɛ wɔtsu etaomɔ nii ahe nii. No hewɔ ni mɔ ni wie nakai wiemɔi lɛ, Yesu Kristo kɛɛ hu akɛ: “Kwɛ bɔ ni ajɔɔ mɛi ni le bɔ ni Nyɔŋmɔ he hiaa amɛ lɛ ha” lɛ.—Mateo 5:3, NEB.
Jamɔ pɛ baanyɛ aha wɔna “bɔ ni Nyɔŋmɔ he hiaa” wɔ. Jamɔ pɛ baanyɛ aha wɔsanebimɔi ni kɔɔ he ni wala jɛ, yiŋtoo ni yɔɔ he, kɛ eshishinumɔ he lɛ ahetoo. Ni jamɔ pɛ baanyɛ aha shishinumɔ diɛŋtsɛ aba wɔshihilɛ he. Shi jeee jamɔ fɛɛ jamɔ kɛkɛ baanyɛ afee enɛɛmɛi fɛɛ. Yesu kɛɛ Samariayoo ko akɛ: “Anɔkwa jalɔi lɛ aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:23) Ni aaaja ‘yɛ anɔkwale’ mli lɛ tsɔɔ babaoo fe blema saji kɛ kusumii ni be eha amɛhe gbɛi lɛ asɛɛnyiɛmɔ kɛkɛ. Yɛ bei babaoo mli lɛ, nɛkɛ nibii nɛɛ haaa mɛi ni nyiɛɔ sɛɛ lɛ nɔ ko akɛ ja be kukuoo mli shihilɛ kpakpa ko kɛkɛ, yɛ be mli eshiɔ amɛ ni hɔmɔ yeɔ amɛ yɛ mumɔŋ lɛ.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, tsutsu U.S. Amerika maŋ najiaŋdamɔlɔ yɛ Japan, Edwin O. Reischauer wie akɛ: “Shinto jamɔ kɛ Buddha jamɔ ji kusum nifeemɔ loo nifeemɔ gbɛ ko kɛha mɛi pii moŋ fe hemɔkɛyelii ni shishinumɔ yɔɔ he.” Kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, Japanbii pii atsui nyɔɔ amɛmli yɛ bɔ ni nibii yɔɔ kɛha amɛ nɛɛ he. Shi “jamɔi heei” ni heɔ shi yɛ Japan lɛ tsɔɔ akɛ amɛmii shɛɛɛ amɛhe yɛ amɛ blema jamɔ lɛ kɛkɛ he.
Etamɔ nɔ ni “jamɔi heei” lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa hiɛnyiɛlɔi ni abuɔ amɛ lɛ anɔ—jeee Nyɔŋmɔ. Nɛkɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi pii kɛɔ akɛ ajɛ ŋwɛi akɛ mumɔ eha amɛ. Shi amɛtsɔɔmɔi lɛ tamɔ kukwɛi ni asere Buddha, Shinto, kɛ hemɔkɛyelii krokomɛi fɛɛ yɛ mli—ni atsɔ mɔ ni to shishilɛ jeŋ nilee babaoo awo mli. Bei pii lɛ nɔ ni amɛkɛlakaa mɛi ji shihilɛ kpakpa kɛ helai atsamɔi ahe shiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ. Shi ani nakai jamɔi lɛ kɛ odaseyeli haa akɛ amɛmiitsɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ amɛhe lɛ ni amɛja “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli”? Dabi kwraa. Nɔ kome ji akɛ, ŋmɛnɛ, jamɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ eba, kɛkɛ lɛ wɔ ebɛ dɔŋŋ. Bɔ ni amɛtamɔ fɛo nii lɛ haaa mɔ ko ni susuɔ nii ahe jogbaŋŋ lɛ asusu amɛhe kɛ hiɛdɔɔ.
Jamɔ ni Sa Akɛ Asusu he kɛ Hiɛdɔɔ
Shi kɛlɛ, jamɔ ko yɛ ni ehi shi yɛ be kakadaŋŋ mli fe jamɔ fɛɛ jamɔ. No ji jamɔ ni atsɔɔ yɛ Biblia loo Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ. Abɔi Biblia lɛ ŋmaa aaafee afii ohai 35 ni eho nɛ, ni ‘yinɔsane’ ni abaa yi yɛ eshishijee yitsei lɛ amli lɛ ekomɛi yaa sɛɛ shɔŋŋ fe afii akpe yɛ nakai be lɛ sɛɛ.a Nibii ni etsɛ fe fɛɛ ni aŋmala ashwie shi ni kɔɔ jamɔ shishijee he lɛ yɛ mli. No pɛ kɛkɛ fa akɛ yiŋtoo ni aaadamɔ nɔ asusu Biblia mli jamɔ lɛ he kɛ hiɛdɔɔ.
The Encyclopedia Americana lɛ wieɔ yɛ Biblia lɛ he akɛ: “Ela lɛ ‘eje kpo kɛtee je lɛŋ fɛɛ.’ Agbɛnɛ abuɔ lɛ akɛ jeŋba kɛ jamɔ mli jwetri ko ni etsɔɔmɔi ni sɛɛ efooo lɛ hiɛ shiwoo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo yɛ be mli ni jeŋ hiŋmɛigbelemɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ yaa hiɛ lɛ.” Shi kɛ wolo ko baanyɛ afee anɔkwa jamɔ he gbɛtsɔɔmɔ nɔ ni aheɔ ayeɔ lɛ, ani okpaŋ gbɛ akɛ no baafee wolo ni aja yɛ je lɛŋ he fɛɛ he fe woji fɛɛ, koni mɛi fɛɛ ni taoɔ anɔkwale lɛ anine ashɛ nɔ?
Nɛkɛ eji yɛ Biblia lɛ gbɛfaŋ. Atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi 1,928 mli, yɛ efai komɛi amli loo emuu lɛ fɛɛ, ni no ji wolo ni aja yɛ je lɛŋ fe eko fɛɛ eko yɛ yinɔsane mli. Kɛfata he lɛ, eye ehe odase akɛ eja yɛ yinɔsane kɛ jeŋ nilee fɛɛ mli. Blema nibii ni atsa shi ana kɛ yinɔsane fɛɛ yeɔ bɔ ni Biblia mli gbalɛi eba mli pɛpɛɛpɛ lɛ he odase. Ekɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi kɛ teemɔŋ nibii kɛ ashwaifeemɔ bɛ gbeekpamɔ ko kwraa. Enɛɛmɛi fɛɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ akɛ ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli aŋma lɛ kpaa gbee.b—2 Timoteo 3:16.
“Yibii” ni Anɔkwa Jamɔ Woɔ
Shi ani ejeee anɔkwale akɛ jamɔi pii kɛɔ akɛ amɛnyiɛɔ Biblia lɛ sɛɛ? Ni ani anaaa bei, hetsɛ̃, kɛ osatofeemɔɔ he odaseyeli yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ pii ateŋ? Hɛɛ, shi enɛ jeee yiŋtoo ni aaadamɔ nɔ akɛ abuuu Biblia lɛ. Yesu Kristo diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛŋ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ ateŋ mɛi pii anɔ. (Kwɛmɔ Mateo 7:13, 14, 21-23.) Belɛ, te mɔ ko aaafee tɛŋŋ ena mɛi ni hiɛ anɔkwale jamɔ ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ hu? Yesu ha hetoo akɛ: “Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. Ani atseɔ wein yibii yɛ ŋmei tsei anɔ, aloo atseɔ agbamii yɛ aklatii anɔ? Nakai nɔŋŋ tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. No hewɔ lɛ amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.”—Mateo 7:16, 17, 20.
Hɛɛ, esa akɛ anɔkwa jamɔ afee hewalɛ ko ni haa mɛi feɔ ekpakpa, ni woɔ yibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ jalɔi lɛ ateŋ. Ŋɔɔ nuu ko ni jɛ Japan, ni atsɛɔ lɛ Akinori, ni taakɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔi tsɔɔ lɛ, “ebatsɔ akaŋshii mumɔ lɛ he odaseyeli ni anaa” lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ. Eshɛ oti ni ekɛma ehiɛ akɛ ebaaya universiti ni ale jogbaŋŋ lɛ eko egbe naa koni ena nitsumɔ yɛ nitsumɔ hei ni ehe gbɛi lɛ eko mli lɛ he yɛ omanyeyeli mli. Enuuu he kwraa akɛ esa akɛ eha Nyɔŋmɔ jamɔ ahi eshihilɛ mli. Esusu akɛ ‘Nyɔŋmɔ jamɔ yɛ kɛha mɛi ni egbɔjɔ kɛ mɛi ni helatsɛmɛi atso he hiaa amɛ yɛ shihilɛ mli lɛ.’
Nɔ fɛɛ nɔ miiya nɔ pɛpɛɛpɛ kɛyashi, be ko lɛ hela wulu ko mɔ lɛ yɛ nɔnyɛɛ kɛ tɔlɛ hewɔ. Ekuɛ tsɔ afa, ni etsɛŋ “ka” ebɛku kɔŋ nɔ. Akinori “nanemɛi” ni yɔɔ amɛnitsumɔ he lɛ ateŋ mɛi pii bafee mɛi ni kɛ miishɛjemɔ ko kwraa haaa lɛ yɛ ejaramɔ be nɛɛ mli. (Okɛto Abɛi 17:17 he.) No hewɔ lɛ ekɛ ehe wo daatɔɔ mli vii, ni ebɔi susumɔ po akɛ ebaagbe ehe.
Shi etsɛɛɛ ni Akinori ŋa kɛ Yehowa Odasefoi bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Gbi ko beni amɛgbaa sane lɛ, yoo lɛ kɛ lɛ wie ŋmalɛ ni yɔɔ Galatabii 6:7 lɛ he ni jɛmɛ kaneɔ nɛkɛ: “Ejaakɛ nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.” Akɛni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ hɛle Akinori shi hewɔ lɛ, efata yoo lɛ he yɛ enikasemɔ lɛ mli, ni nɔ ni ekase lɛ tsake bɔ ni esusuɔ yɛ wala shishinumɔ he lɛ kwraa. Beni Akinori yaa nɔ enaa miishɛɛ yɛ eshihilɛ mli lɛ, eha piŋmɔ ni nɔnyɛɛ lɛ kɛba enɔ lɛ bɔi laajemɔ! Taakɛ Biblia mli abɛbua ko kɛɔ lɛ: “Tsui ni mli jɔ lɛ, gbɔmɔtso lɛ yiwala ni.” (Abɛi 14:30) Hɛɛ, anɔkwa jamɔ woɔ yibii kpakpai!
Toshiro ji Japannyo kroko hu ni bana bɔ ni anɔkwale jamɔ nyɛɔ efeɔ hewalɛ ni haa mɛi feɔ ekpakpa. Eyɛ mli akɛ eheɔ eyeɔ akɛ sɛɛnamɔ kpakpa yɛ he ni akɛwoɔ jamɔ mli lɛ mli moŋ, shi efeee nɔ ko kwraa yɛ he. Nɔ ni ekɛma ehiɛ nɔŋŋ ji ni ena lɛ diɛŋtsɛ eshia. Shi, beni enine eshɛ nakai oti lɛ nɔ sɛɛ fɛɛ lɛ, no haaa etsui anyɔ emli tamɔ bɔ ni esusu lɛ. Ni kɛfata he lɛ, kɛ ekwɛ he ni etsuɔ nii yɛ lɛ fɛɛ kɛkpe lɛ, enaa akɛ anɔkwa ni ayeee egbɛ eshwa he fɛɛ he, ni akɛ nanemɛi fɔji ni gbɔmɛi bɔɔ lɛ kɛ enɛɛmɛi fɛɛ baa. Nɔ ni Toshiro na nɛɛ fee lɛ taŋ waa diɛŋtsɛ.
Gbi ko lɛ eŋa fɔ Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ kome nine koni ebasara lɛ. Amrɔ nɔŋŋ ni Toshiro yoo akɛ esoro lɛ kwraa yɛ enanemɛi lɛ ahe. Mɛni hewɔ? Onukpa lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ miitsu nii yɛ eshihilɛ mli yɛ anɔkwayeli mli. Akɛni ehiɛ sɔ enɛ hewɔ lɛ, Toshiro kpɛlɛ ninefɔɔ ni akɛha lɛ kɛha Biblia lɛ kasemɔ lɛ nɔ ni eje shishi akɛ eeeha Biblia lɛ mli jamɔ lɛ afee eshihilɛ gbɛ.
Wɔmiifɔ bo hu nine ni otao Yehowa Odasefoi lɛ ni ole amɛ jogbaŋŋ hu. Amɛ “yibii” lɛ yeɔ odase akɛ amɛmiija “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” Amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa ni amɛkɛ Biblia lɛ mli tsɔɔmɔ lɛ atsu nii yɛ amɛshihilɛ mli. Ni eyɛ mli akɛ amɛji aŋkroaŋkroi ni yeee emuu moŋ, shi akɛ kuu lɛ amɛfeɔ bɔ ni jamɔ naa mɛi anɔ hewalɛ ni ehaa amɛfeɔ ekpakpa lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
Odasefoi lɛ ateŋ mɛi akpei abɔ yɛ ni be ko lɛ amɛnaaa amɛshihilɛ he miishɛɛ. Shi kɛtsɔ Biblia mli shishitoo mlai kɛ nitsumɔ nɔ lɛ, amɛteŋ mɛi pii enyɛ efee tsakemɔi ni sa kadimɔ jogbaŋŋ. Kɛtsɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “mumɔ lɛ yibii,” ni ji suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ekpakpafeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli sui lɛ woo nɔ lɛ, amɛna gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛna miishɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli.—Galatabii 5:22, 23.
Naanɔ Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Anɔkwa Jamɔ he Nitsumɔ Mli
Shi kɛlɛ, esa akɛ anɔkwa jamɔ afee babaoo fe ni eeetsake mɛi asu aloo eha ana naagbai anaa tsabaa kɛkɛ. Jeŋ muu fɛɛ naagbai tamɔ mujiwoo, nuklea tawuu he gbeyeishemɔ, kɛ adebɔɔ mli nibii krokomɛi ahiɛkpatamɔ fɛɛ woɔ wɔ shibɔlemɔ ŋulami fɛfɛo nɛɛ hiɛkpatamɔ he gbeyei. Shika helɛtemɔ mli naagbai eha mɛi akpekpei abɔ amiishɛɛnamɔ kɛ amɛshihilɛ kpakpa eŋmɛɛ amɛ. Anyɛŋ asusu jamɔ ko he kɛ hiɛdɔɔ, ja ehaa hiɛnɔkamɔ ko yɛ nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ naagbai nɛɛ ahe da.
Biblia lɛ mli jamɔ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ haa. Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ekɛ jalɛ jeŋ hee ko ni yɔɔ ŋwɛi nɔyeli, loo “maŋtsɛyeli” ko shishi baaba. (Mateo 6:9, 10; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:3, 4) Nɛkɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ ji adesai anaagbai lɛ fɛɛ anaa tsabaa. Ni Biblia lɛ maa bɔ ni nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ sɛɛnamɔi nɛɛ baahi shi daa lɛ nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Ni je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” Hɛɛ, naanɔ wala yɛ miishɛɛ mli ji Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo hiɛnɔkamɔ! (1 Yohane 2:17) Shi mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ jamɔ he nii lɛ pɛ baana Maŋtsɛyeli ni baa nɛɛ he sɛɛ. No hewɔ lɛ wɔmiiwo bo hewalɛ ni obɔi Biblia lɛ kasemɔ kɛ hiɛdɔɔ.c (Yohane 17:3) Yɛ be mli ni ojeɔ shishi ohaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli la lɛ kpɛɔ yɛ oshihilɛ mli lɛ, obaana miishɛɛ kpele yɛ be mli ni etsuɔ bɔ ni ‘Nyɔŋmɔ he hiaa’ bo lɛ he nii fiofio lɛ. Lɛlɛŋ, obaana naanɔ jɔɔmɔi ejaakɛ osusu jamɔ—ni ji anɔkwale jamɔ—lɛ he kɛ hiɛdɔɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ 1 Mose 2:4; 5:1; 6:9.
b Kɛ ootao nii amli babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo The Bible—God’s Word or Man’s? ni mɛi ni ŋma wolo tɛtrɛɛ nɛɛ fee lɛ mli.
c Yehowa Odasefoi baana he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo yɛ enɛ gbɛfaŋ. Abaanyɛ ato shia Biblia mli nikasemɔ ni aheee nɔ ko he gbɛjianɔ aha bo kɛtsɔ mɛi ni ŋma nɛkɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ aloo Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ sɛɛ gbɛ ni oootao lɛ nɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Ŋmalamɔ ni aŋmala Biblia Iɛ yɛ wiemɔi fe 1,900 mli lɛ kɛ ewiemɔ ni tsɔɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli lɛ kpaa gbee
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Biblia lɛ mli jamɔ Iɛ kɛ toiŋjɔlɛ ni aaaba jeŋ fɛɛ yɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli shishi lɛ he hiɛnɔkamɔ haa