Gbɛfaa Kɛmiiya Maŋ Ni Hiŋmɛi Egbele Nɔ Lɛ He Susumɔ
EJI nɔ ko ni afɔɔ namɔ yɛ maŋsɛɛ maji anajiaŋdamɔlɔi anitsumɔ hei ni yɔɔ maji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ amli: gbɔi ashitaramɔ hei ni eyi obɔ kɛ mɛi ni kɛ hehiamɔ miimɛ ni atsɛ amɛ ni abibii amɛ saji. Abaadamɔ nakai nibimɔ kuku ni he hiaa nɛɛ nɔ akpɛ yiŋ kɛji abaaha amɛ gbɛŋmɛɛ wolo kɛya maji ni etee amɛhiɛ yɛ Anaigbɛ lɛ eko nɔ. Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ eji gbɛŋmɛɛ wolo ko ni kɛ amɛ baaya ninamɔ mli. Obalanyo ko ni jɛ Afrika Anaigbɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mitsu nii waa afii ejwɛ sɔŋŋ, shi minyɛko redio folo po mahe. Eji England loo U.S. Amerika miyɔɔ kulɛ, benɛ mihe kar kɛ mi diɛŋtsɛ mishia ni mahi mli.”
Ewaaa akɛ aaanu nɔ hewɔ ni mɛi pii ni yɔɔ maji ni bɛ shika, kɛ maji ni kpaako amɛyaa amɛhiɛ lɛ amli lɛ hiɛ henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ shishi. Nitsumɔ namɔ wa kɛha amɛ, ni nyɔmɔwoo lɛ hu faaa. Nibii ajara ni yaa ŋwɛi lɛ haaa shika ni abua naa akɛto lɛ anyɛ nɔ ko ahe. Anaaa wɔɔhei ni fa ni gbɔmɛi pii wɔɔ he kome. Gbɔmɛi woɔ atadei ni mɛi ni yɔɔ maji ni yɔɔ shika lɛ amli lɛ eshɛrɛ eshwie. Mɛi pii naa amɛhe akɛ amɛka yɛ shika helɛtemɔ ŋmɔtɔ ko mli.
Ni kwɛ bɔ ni Anaigbɛ ni hiŋmɛi egbele lɛ gbalaa mɔ ehaa! Obalanyo ko ni yɔɔ Sierra Leone lɛ kɛɛ akɛ: “Mɛi ni efa gbɛ kɛtee maŋsɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi kuɔ amɛsɛɛ amɛbagbaa wɔ saji ni woɔ wɔ hewalɛ ni wɔya wɔyakwɛ maji ni etee hiɛ nɛɛ amli wɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Amɛkɛɔ akɛ esa akɛ otsu nii waa, shi ehaa onaa shika babaoo hu, no hewɔ lɛ obaanyɛ okɛkwɛ ohe ni okɛ eko po ahe fɛo nibii, tamɔ kar. Ni kɛ oku osɛɛ oba maŋ nɛɛ mli ni ohiɛ shika ni naa shɛɔ dɔlai akpei enyɔ lɛ, obaanyɛ okɛje nitsumɔ ko shishi ni obote gbalashihilɛ mli hu.”
Ebɛ naakpɛɛ akɛ, Nyɔŋmɔ tsuji komɛi hu susuɔ nii ahe nakai. Nyɛmiyoo ko ni jɛ Afrika lɛ kɛɛ: “Wɔ obalaŋtai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ nuɔ sanegbaai ni yaa nɔ ni tsɔɔ bɔ ni mɛi ni efa gbɛ kɛtee maji asɛɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛhaa lɛ he. No hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ mibiɔ mihe akɛ, ‘Ni mi hu? Mɛni hewɔ ni mi lɛ etɔɔ mi yɛ biɛ lɛ? Ani esa akɛ miya aloo mihi shi?’”
Kɛ maji ni bɛ shika lɛ eko mli oyɔɔ lɛ, ekolɛ bo hu osusu kɛji gbɛ ni ooofa lɛ baaha oshihilɛ aya hiɛ lɛ he da. Shi kɛlɛ, gbɛfaa kɛ maŋsɛɛ hilɛ ji nitsumɔ kpele, ni eji gbɛ ko ni he hiaa waa ni mɔ ko kɔɔ. Ekolɛ ebaabi ni okase wiemɔ hee ko, ni okase ninenaa nitsumɔi heei komɛi hu, ni otsake ohe owo shihilɛ hee mli, ni oŋmɛ otsui shi yɛ gbɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni mɛi komɛi naa lɛ mli, ni okase shihilɛ hee kwraa mli hilɛ. Ni kɛlɛ, Kristofoi pii enyɛ efee nakai kɛ omanyeyeli, ni amɛbatsɔmɔ mɛi ni he eba sɛɛnamɔ kɛha asafoi ni yɔɔ maji heei ni amɛtee nɔ lɛ amli lɛ, ni amɛsɔmɔɔ akɛ shiɛlɔi, gbɛgbalɔi, onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔ nii kpakpai.
Shi kɛlɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ eyahiɔ ehaa. Nɔnyɛɛi kɛ naagbai ni akɛkpeɔ yɛ gbɛfaa mli lɛ eha mɛi komɛi eyaje mumɔŋ hiɛkpatamɔ mli. Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, esaaa ni afaa gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni akɛ sɔlemɔ susuko he yɛ hiɛdɔɔ mli. Biblia lɛ woɔ ŋaa yɛ Abɛi 3:5, 6 akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ.” Hɛɛ, obaasumɔ ni ona nɔmimaa akɛ oofee nɔ ni kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii kpaa gbee. (Yakobo 4:13-15) Ni Yesu kɛ ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni baanyɛ aye abua bo ni ofee enɛ lɛ ha beni ewo etoibolɔi lɛ hewalɛ ni ‘amɛbu akɔntaa’ amɛkwɛ lɛ. (Luka 14:28) Enɛ biɔ babaoo fe shika gbɛfaŋ saji ahe susumɔ kɛkɛ. Etsɔɔ akɛ esa akɛ asusu mumɔŋ nibii ni gbɛfaa lɛ baanyɛ asa he lɛ hu ahe.
Saji Diɛŋtsɛ ni Yɔɔ Maŋsɛɛ Shihilɛ Mli
Dani ooofa kɛya he ko kwraa lɛ, esa akɛ ole nibii ni okpaa gbɛ akɛ obaana kɛ oyashɛ jɛmɛ lɛ he saji babaoo. Kɛ ebaahi po lɛ, tsɔ hiɛ ofa gbɛ kɛya jɛmɛ ni oyakwɛ bɔ ni jɛmɛ shihilɛ ji oha bo diɛŋtsɛ ohe. Kɛ jeee nakai lɛ, ebaabi ni okɛ ohe afɔ nibii ni mɛi ekɛɛ bo lɛ pɛ nɔ. Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.”—Abɛi 14:15.
Mɛi komɛi yɛ ni nibii ni amɛnaa yɛ sini mli kɛ nibii ni ajieɔ yɛ televishin nɔ lɛ pɛ ji nɔ ni amɛle yɛ Anaigbɛ maji ahe. No hewɔ lɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ nakai maji lɛ amli lɛ yɛ nii, eyɛ kar hee, ni eyɛ shia fɛfɛo mli. Shi bɔ ni nibii ji diɛŋtsɛ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa. Maji ni hiŋmɛi egbele lɛ pii yɛ ni amɛmlibii yeɔ ohia waa, ni anaaa wɔɔhei kɛ nitsumɔ hu. Ni mɛi ni shihilɛ wa kɛha amɛ waa nɛɛ ateŋ mɛi pii ji mɛi heei ni efa gbɛ kɛba maji nɛɛ amli. U.S. Amerika maŋ najiaŋdamɔlɔi anitsumɔ he ko ni yɔɔ maji ni yeɔ ohia waa lɛ ekome mli lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Gbɔmɛi yooo bɔ ni ewa waa dani mɔ ko nyɛɔ enaa shihilɛ kpakpa yɛ Amerika lɛ kwraa. Mɛi komɛi ŋmalaa woji kɛbaa shia ni amɛkɛɔ bɔ ni amɛshihilɛ ŋɔɔ ha—ni amɛhe kar enyɔ kɛ shia—yɛ be mli ni yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛmiina amanehulu diɛŋtsɛ.”
Shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ hei krokomɛi Mr. Sahr Sorie ji Afrika Anaigbɛnyo nitsɔɔlɔ ko ni ehi London ni ekase nii yɛ jɛmɛ hu da. Ewie akɛ: “Ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko aaafa kɛjɛ Afrika kɛyahi England. Mɛi ni efa kɛyahi jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii yɛ ohia futaa shihilɛ mli. Onaa yɛ amɛhiɛ akɛ shihilɛ lɛ wa kɛha amɛ. Mɛi komɛi po nyɛɛɛ amɛbua shika ni naa shɛɔ 20 pence naa ni amɛkɛtswa telefon. Bei pii lɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi babaoo wɔɔ tsu kome mli, ni tsɔne bibioo ko pɛ amɛyɔɔ ni amɛkɛhaa amɛhe dɔɔ. Nitsumɔi bibii komɛi pɛ amɛnaa amɛtsuɔ, ni kɛ amɛna eko po lɛ, nyɔmɔwoo lɛ faaa bɔ ni amɛaanyɛ amɛkɛwo amɛhe nyɔji. Bei pii lɛ, mɛi ni shiɔ Afrika akɛ amɛmiijo ohia naa foi lɛ naa amɛhe yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli yɛ Europa maji amli hei ni ewo muji lɛ amli.”
Shika gbɛfaŋ nɔnyɛɛ ni jɛɔ fa ni afaa kɛyahiɔ maŋ kroko nɔ lɛ mli baa lɛ baanyɛ afite mɔ ko mumɔŋ shidaamɔ kwraa. (Mateo 13:22) Eji anɔkwale, Biblia lɛ jieɔ yi akɛ wɔtsu nii waa. (Abɛi 10:4; 13:4) Shi shihilɛ lɛ nyɛɔ mɛi ni faa gbɛ kɛyaa maŋsɛɛ lɛ anɔ ni amɛtsu nitsumɔi enyɔ loo etɛ po bɔni afee ni amɛkɛshɛ shika gbɛfaŋ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ ahe—aloo koni amɛnyɛ amɛhi shi po kɛkɛ. Be fioo pɛ amɛnaa loo amɛnaaa be ko kwraa ni amɛkɛaadi Nyɔŋmɔ jamɔ sɛɛ. Amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Kristofoi akpeei, Biblia kasemɔ, kɛ amɛhe ni amɛkɛaawo Biblia mli anɔkwale lɛ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi aaaja lɛ mli lɛ nɔ. Yesu wiemɔi nɛɛ bafeɔ anɔkwale yɛ gbɛ ni yɔɔ oshara nɔ akɛ: “Nyɛnyɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ Mamona [niifalɛ] nyɛsɔmɔ.”—Mateo 6:24.
Jeŋba he Nɔnyɛɛi
Esa akɛ osusu shihilɛ ni yɔɔ maŋ hee ni oyaa oyahi nɔ lɛ mli yɛ jeŋba gbɛfaŋ lɛ hu he. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Lot hala akɛ ebaahi Yordan Kpokpaa nɔ. Kɛ osusu nɔ ni ehala lɛ he yɛ ninamɔ shishinumɔ naa lɛ, etamɔ nɔ ni nilee yɛ eyiŋkpɛɛ lɛ mli waa, ejaakɛ “he fɛɛ he yɛ frɔfrɔ . . . tamɔ Yehowa trom lɛ.” (1 Mose 13:10) Shi kɛlɛ, Lot kuuŋbii heei nɛɛ, “eshafeelɔi kpeteŋkpelei ji amɛ yɛ Yehowa hiɛ”—nyenyeŋtswibɔlɔi! (1 Mose 13:13) Nɔ ni jɛ mli ba ji, “amɛmlatɔmɔ nitsumɔi lɛ ni jalɔ lɛ na ni enu, beni eyɔɔ amɛteŋ lɛ piŋ esusuma ni ja lɛ daa nɛɛ.”—2 Petro 2:8.
Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, gbɛ ni ooofa kɛyahi Anaigbɛ maŋ ko nɔ lɛ kɛ bo kɛ oweku lɛ baawo jeŋba mli nɔnyɛɛ kɛ kaai ni mli wawai fe bɔ ni eji yɛ bo diɛŋtsɛ omaŋ lɛ ashishi. Ni kɛfata he lɛ, ekolɛ akɛ bulɛ haŋ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ tamɔ bɔ ni afeɔ ahaa amɛ yɛ shia lɛ. Awoŋ hewalɛ ni gbekɛbii kɛ bulɛ aha amɛfɔlɔi. Ni kuuŋbii baahi shi ni jeee amɛhe sane ko ji mɛi krokomɛi. Te nɔnyɛɛ shihilɛi nɛɛ baasa bo kɛ oweku lɛ he aha tɛŋŋ? Enɛ ji nɔ ko ni esa akɛ okɛ sɔlemɔ asusu he jogbaŋŋ.
Fɔlɔi ni Faa Gbɛ Amɛshiɔ Amɛbii
Fɔlɔi komɛi ehala akɛ amɛ kome amɛaafa gbɛ kɛya maŋsɛɛ ni amɛshi amɛwekui lɛ yɛ sɛɛ. Amɛyiŋtoo ji kɛ amɛyana shihilɛ kpakpa lɛ, amɛbaaha amɛwekui abafata amɛhe aloo amɛkɛ shika pii baaku amɛsɛɛ kɛba shia. Ani nilee yɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ mli?
Ŋmalɛi lɛ kɛ gbɛnaa nii fɔɔ fɔlɔi anɔ akɛ amɛha amɛwekui lɛ amɛ heloonaa hiamɔ nii, ni yɛ shihilɛi pɔtɛɛ komɛi ahewɔ lɛ, bei komɛi lɛ fɔlɔi nyɛɛɛ he nɔ ko amɛfee akɛ ja amɛfa gbɛ kɛtee maŋsɛɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛna hiamɔ nibii nɛɛ. (1 Timoteo 5:8) Shi kɛlɛ, gbɛnaa nii ka fɔlɔi Iɛ anɔ hu akɛ amɛtsu amɛwekui lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Ni nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ, nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4.
Ani tsɛ lɛ baanyɛ afee enɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ kɛji efa gbɛ eshi eweku lɛ nyɔji babaoo aloo afii babaoo yɛ be ko mli? Enyɛŋ ebalɛ nakai. No hewɔ lɛ esa akɛ osusu heloonaa sɛɛnamɔi ni ooona lɛ he akɛ ani ehi fe nɔ ni aaajɛ mli aba aha obii lɛ yɛ shi ni oshi amɛ hewɔ lɛ lo. Ni kɛfata he lɛ, bei pii lɛ, mɛi ni faa gbɛ kɛyahiɔ maŋsɛɛ lɛ naa akɛ bɔ ni amɛsusuɔ akɛ eyɛ mlɛo akɛ amɛaana “shika” lɛ jeee nakai kwraa. Kɛji mɔ ni efa gbɛ nɛɛ na akɛ enaaa shika ni ekɛaawo eweku lɛ gbɛfaa he nyɔmɔ ni amɛbafata ehe lɛ, ehaa mligbalamɔ lɛ tsaa nɔ afii babaoo. Ni nɔ ni jɛɔ enɛ mli baa ji jeŋba he osharai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. (Okɛto 1 Korintobii 7:1-5 he.) Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, mɛi ni yajeɔ nɛkɛ shihilɛi ni kaa mɔ waa nɛɛ amli lɛ ateŋ mɛi komɛi ŋmɛɔ amɛhe amɛhaa bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara.
Okɛ Ohe Afɔ Nibii ni Nyɔŋmɔ Eha Bo lɛ Anɔ
Beni je lɛŋ shika gbɛfaŋ shihilɛ yaa nɔ efiteɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkai akɛ esaaa ni Nyɔŋmɔ tsuji sheɔ gbeyei akɛ ebaakwa amɛ. Yesu kɛɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛa akɛ: ‘Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔha wɔhe?’ Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ. Shi nyɛ-Tsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihia nyɛ. Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.”—Mateo 6:31-33.
Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ sɔmɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ahe kɛtsɔ ekaa ni amɛkɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia babaoo yɛ maji ni yeɔ ohia lɛ babaoo amli. Ni mɛi ni he hiaa titri ji onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi. Yɛ nɔ najiaŋ ni aaafa gbɛ kɛya maji ni shika gbɛfaŋ shweremɔ babaoo yɔɔ jɛmɛ shi hiamɔ bɛ jɛmɛ tsɔ lɛ amli lɛ, mɛi pii ehala moŋ akɛ amɛaahi shi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli. Te amɛteŋ mɛi komɛi ashihilɛ efee tɛŋŋ?
Alethia, ni jɛ Afrika Anaigbɛ, ni kɛ afii 30 esɔmɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ lɛ kɛɛ akɛ: “Mina hegbɛ ni mikɛaafa gbɛ kɛyahi maŋsɛɛ. Shi yiŋtoo hewɔ ni miyaaa lɛ ji, misumɔɔ ni mahi mimaŋbii kɛ miwekumɛi ateŋ. Minaa he miishɛɛ akɛ maye mabua amɛ ni amɛkase anɔkwale lɛ koni wɔ fɛɛ wɔfee ekome kɛsɔmɔ Yehowa. Milajeko nɔ kome folo po yɛ biɛ ni mihi lɛ hewɔ, ni mishwaaa mihe yɛ nɔ ko nɔ ko he.”
Winifred hu yɛ Afrika maŋ ko mli nakai nɔŋŋ. Awieɔ shihilɛ ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ he akɛ nɔ ni baa shi kwraa yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ ateŋ ekome. Shi yɛ be mli ni ekɛ afii 42 esɔmɔ yɛ be-fɛɛ gbɛgbalɔi asɔɔmɔ lɛ mli sɛɛ lɛ, nyɛmiyoo nɛɛ kɛɛ akɛ: “Jeee be fɛɛ be minaa shika gbɛfaŋ naagbai lɛ ahe nitsumɔ mlɛo. Satan bɔɔ mɔdɛŋ ni eha nibii amli awa, shi Yehowa haa mi mihiamɔ nii be fɛɛ be ni ehaa minaa nibii ni mitaoɔ.”
Yɛ blema bei amli lɛ, Abraham na “hewalɛ yɛ nɔ jogbaŋŋ, akɛ nɔ ni [Nyɔŋmɔ] ewo he shi lɛ, eeenyɛ efee hu.” (Romabii 4:21) Ani bo hu oyɛ hewalɛ yɛ nɔ jogbaŋŋ nakai nɔŋŋ akɛ kɛji okɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli lɛ Yehowa baaha eshiwoo lɛ aba mli ni ebaaha bo otaomɔ nii? Ani okɛ lalatsɛ lɛ ni ŋma akɛ: “Mla ni jɛ [Nyɔŋmɔ] daaŋ lɛ hi kɛha mi fe shika kɛ jwiɛtɛi akpei abɔ” lɛ kpaa gbee? (Lala 119:72) Aloo eeenyɛ efee akɛ ehe miihia ni otsu ŋaawoo ni bɔfo Paulo kɛha lɛ he nii babaoo yɛ oshihilɛ mli? Eŋma yɛ 1 Timoteo 6:8 akɛ: “Shi kɛ wɔyɛ ŋmaa kɛ hehaa nii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.” Ani eeenyɛ efee akɛ nɔ ni nilee yɔɔ mli ni sa akɛ ofee ji, ni omia ohiɛ waa ni onyɛ ohi shihilɛi ni oyɔɔ mli bianɛ lɛ amli moŋ fe ni ooofa gbɛ kɛyahi he kroko?
Shika gbɛfaŋ shihilɛ ni yɔɔ shikpɔji pii anɔ lɛ baanyɛ ekɛ shihilɛi ni mli wawai aba Kristofoi anɔ. No hewɔ lɛ, kɛji weku ko kpɛ eyiŋ akɛ amɛbaafa kɛyahi maŋ kroko nɔ, yɛ be mli ni amɛsusu nibii ni ebaasa he lɛ fɛɛ ahe sɛɛ lɛ, yiŋtoo ko bɛ ni mɛi krokomɛi aaadamɔ nɔ amɛwie amɛshi nakai feemɔ. (Galatabii 6:5) Mɛi ni baahi shi yɛ sɛɛ lɛ baanyɛ amɛya nɔ amɛbi Yehowa yelikɛbuamɔ koni amɛnyɛ amɛhi shihilɛi ni mli wawai ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ amli, yɛ be mli ni amɛmli filiɔ amɛ yɛ mumɔŋ jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛhaa amɛ lɛ amli lɛ. Kaimɔ akɛ, etsɛŋ ni abaasaa jalɛsaneyeli ni bɛ kɛ nibii fɔji ni yaa nɔ yɛ je nɛɛ mli lɛ fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ebaafee taakɛ lalatsɛ lɛ ŋma lɛ: “[Bo Yehowa] ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ ka tɔɔ kɛ nii ni etaoɔ.”—Lala 145:16.