Ani Obaakase Nyɔŋmɔ Mɔbɔnalɛ Lɛ?
“Nyɛfea Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ.”—EFESOBII 5:1.
1. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔsusu mɛi krokomɛi ni wɔɔkase amɛ lɛ he lɛ?
MƐI pii kaseɔ mɛi krokomɛi yɛ nɔ kpakpa loo nɔ fɔŋ feemɔ mli. Mɛi ni wɔbɔle amɛ ni wɔkaseɔ amɛ lɛ baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ babaoo. Mumɔ naa niŋmalɔ ni ŋma Abɛi 13:20 lɛ bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ; shi mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeena amane.” Belɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kaakase nɔ ni ji efɔŋ, shi kasemɔ nɔ ni ji ekpakpa moŋ. Mɔ ni feɔ ekpakpa lɛ, ejɛ Nyɔŋmɔ mli.”—3 Yohane 11.
2. Esa akɛ wɔkase namɔ, ni yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
2 Wɔyɛ Biblia mli hii kɛ yei ni fee nɔkwɛmɔ nii kpakpai ni nɔ bɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. (1 Korintobii 4:16; 11:1; Filipibii 3:17) Ni kɛlɛ, mɔ ni fe fɛɛ ni esa akɛ wɔkase lɛ ji Nyɔŋmɔ. Yɛ be mli ni bɔfo Paulo ekadi sui kɛ nifeemɔi ni esa akɛ wɔkwa, ni yɔɔ Efesobii 4:31–5:2 lɛ sɛɛ lɛ, ewo hewalɛ akɛ, “nyɛmusuŋ atsɔanyɛ yɛ nyɛhe, nyɛŋɔ-fafaa nyɛhe.” Enɛ kɛ ŋaawoo titri nɛɛ ba: “No hewɔ lɛ nyɛfea Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ, ni nyɛnyiɛa yɛ suɔmɔ mli.”
3, 4. Te Nyɔŋmɔ tsɔɔ bɔ ni eji lɛ mli eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu Nyɔŋmɔ ni ja ni eji lɛ he lɛ?
3 Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbɛ̀i kɛ esui ni esa akɛ wɔkase lɛ? Bɔ ni Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ kɛ enifeemɔi yɔɔ lɛ jeɔ kpo yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, taakɛ wɔbaanyɛ wɔna kɛtsɔ gbɛ ni etsɔ nɔ etsɔɔ bɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ mli etsɔɔ Mose lɛ: “Yehowa, Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ, ni toɔ etsui shi, ni mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fa pii, ni hiɛɔ mɔbɔnalɛ mli ehaa mɛi akpei abɔ, ni ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa, ni ehaaa mɔ ko mɔ ko aŋɔ ehe aye kwraa; mɔ ni woɔ tsɛmɛi atɔmɔi anyɔmɔ kɛtsɔɔ bii kɛ nabii anɔ.”—2 Mose 34:6, 7.
4 Akɛni Yehowa “sumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli” hewɔ lɛ, esa akɛ wɔle ni wɔkase nɛkɛ esu nɛɛ. (Lala 33:5; 37:28) Lɛ ji Bɔlɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ adesai a-Kojolɔ kɛ Mla-Halɔ ni fe fɛɛ, no hewɔ lɛ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ jalɛsane. (Yesaia 33:22) Anaa enɛ faŋŋ yɛ bɔ ni esumɔɔ jalɛsaneyeli ni eha atsu enɛ he nii yɛ ewebii ni ji Israel teŋ kɛ agbɛnɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli yɛ sɛɛ mli lɛ.
Atsu Ŋwɛi Jalɛsaneyeli He Nii
5, 6. Ajie jalɛsaneyeli kpo yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel ye ha lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Yɛ be mli ni ahalaa Israel akɛ ewebii lɛ, Nyɔŋmɔ bi kɛji akɛ ‘amɛaabo egbee toi ni amɛye ekitai lɛ anɔ gbagbalii.’ No mli lɛ amɛbua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi, ni amɛha hetoo akɛ: “Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ, wɔɔfee.” (2 Mose 19:3-8) Mɛɛ shiwoo ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli akɛ he haa nɛkɛ! Nyɔŋmɔ tsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ ekɛ mlai aaafee 600 ha Israelbii lɛ, ni akɛ gbɔmɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ, gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛye nɔ. Shi kɛji akɛ mɔ ko efeŋ nakai lɛ? Mɔ ko ni he esa yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Wiemɔ ni awie yɛ ŋwɛibɔfoi anaa lɛ ma shi shiŋŋ, ni awo nɔtɔmɔ fɛɛ nɔtɔmɔ kɛ toigbele fɛɛ toigbele he nyɔmɔ bɔ ni ja.”—Hebribii 2:2.
6 Hɛɛ, nɔ ni ka Israelnyo ni boŋ toi lɛ hiɛ ji “nyɔmɔ bɔ ni ja,” jeee adesa jalɛsaneyeli ni shɛɛɛ, shi jalɛsaneyeli ni jɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ ŋɔɔ. Nyɔŋmɔ tsɔɔ toigbalamɔi sɔrɔtoi kɛha mla mlikuu. Toigbalamɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli fe fɛɛ ji ‘ni afo mɔ ko ashɛ afɔ,’ aloo agbe lɛ. Enɛ kɔɔ tɔmɔi ni hiɛdɔɔ yɔ mli, tamɔ wɔŋjamɔ, ajwamaŋbɔɔ loo gbalafitemɔ, wekunyo ni akɛ lɛ naa bɔlɛ, kooloi ni akɛ amɛ naa bɔlɛ, hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayakanii, gbekɛbii ni akɛ amɛ shaa afɔle, gbɔmɔgbee, kɛ la ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ ahe. (3 Mose 17:14; 18:6-17, 21-29) Agbɛnɛ, Israelnyo fɛɛ Israelnyo ni jeɔ gbɛ ekuɔ ŋwɛi mla lɛ eko mli ni tsakeee etsui lɛ, “aaafo lɛ kɛaajɛ emaŋ lɛ lɛŋ ashɛ afɔ.” (4 Mose 4:15, 18; 15:30, 31) Kɛ atsu ŋwɛi jalɛsaneyeli ni tamɔ nɛkɛ he nii lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baasa efɔŋfeelɔ lɛ seshibii ahe.
7. Mɛni ji nibii ni jɛ jalɛsaneyeli he nii ni atsu yɛ Nyɔŋmɔ blema webii ateŋ lɛ mli ba lɛ mli ekomɛi?
7 Toigbalamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ ŋwɛi mla mlikuu he lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ binuu ko tsɔ daatɔlɔ kɛ hiɛjoolɔ lɛ, esa akɛ akɛlɛ aba kojolɔi ni edara lɛ ahiɛ. Kɛ amɛna akɛ eji mɔ ni jeɔ gbɛ efeɔ efɔŋ, ni tsakeee etsui lɛ, abaaha efɔlɔi lɛ ana ekojomɔ yɛ jalɛ naa lɛ mli gbɛfaŋnɔ. (5 Mose 21:18-21) Wɔteŋ mɛi ni ji fɔlɔi lɛ baana akɛ ebɛ mlɛo akɛ aaafee nakai. Shi Nyɔŋmɔ le akɛ ehe miihia koni efɔŋfeemɔ akagbɛ kɛmiishwa anɔkwa jalɔi ateŋ. (Ezekiel 33:17-19) Mɔ ni to enɛ he gbɛjianɔ ji Mɔ ni awie nɛkɛ yɛ ehe lɛ: “Egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔsha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.”—5 Mose 32:4.
8. Jalɛsaneyeli kadi bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi asafo lɛ ye ha lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Yɛ afii ohai babaoo sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kpoo Israel maŋ lɛ ni ehala Kristofoi asafo lɛ. Shi Yehowa tsakeee. Ekɛ ehe eha jalɛsaneyeli lolo ni abaanyɛ atsɔɔ bɔ ni eji lɛ mli akɛ “la ni fiteɔ mɔ.” (Hebribii 12:29; Luka 18:7, 8) No hewɔ lɛ etee nɔ ena gbɛjianɔtoo ko ni baatɛo Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɛ asafo muu lɛ fɛɛ mli kɛtsɔ efɔŋfeelɔi ni ashwieɔ amɛ lɛ nɔ. Esa akɛ ashwie Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni batsɔmɔɔ efɔŋfeelɔi ni tsakee amɛtsui lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli.
9. Mɛni ji shwiemɔ, ni mɛni etsuɔ?
9 Mɛni yɔɔ shwiemɔ mli? Wɔnaa enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ko yɛ bɔ ni atsu naagba ko he nii aha yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ mli. Kristofonyo ko ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli lɛ kɛ etsɛ ŋa na bɔlɛ ni etsakeee etsui, no hewɔ lɛ Paulo fa akɛ ashwie lɛ kɛjɛ nakai asafo lɛ mli. Esa akɛ afee enɛ koni akɛbaa Nyɔŋmɔ webii ahetsemɔ lɛ yi, ejaakɛ “masha bibioo shaa ma sui lɛ fɛɛ.” Eshwiemɔ lɛ baatsi enɔfɔŋfeemɔ lɛ gbɛ koni ekagbe Nyɔŋmɔ kɛ E-webii lɛ fɛɛ he guɔ. Shwiemɔ ni ji tsɔsemɔ ni naa wa lɛ baahɛle lɛ shi koni ena jwɛŋmɔ ni ekɛ gbeyeishemɔ kɛha Nyɔŋmɔ awo lɛ kɛ asafo lɛ fɛɛ mli.—1 Korintobii 5:1-13; okɛto 5 Mose 17:2, 12, 13 he.
10. Te Nyɔŋmɔ tsuji baafee amɛnii amɛha tɛŋŋ kɛ ashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ?
10 Ŋwɛi famɔ lɛ ji akɛ, kɛ ashwie efɔŋfeelɔ ko lɛ, esa akɛ Kristofoi “kɛ [lɛ] akabɔ . . ., [amɛ]kɛ lɛ akaye nii tete.”a Ni tsɔɔ akɛ afo lɛ kɛjɛ bɔɔ ni akɛ lɛ aaabɔ, ni anɔkwafoi fɛɛ ni kɛ bulɛ haa Nyɔnmɔ mla ni sumɔɔ ni amɛhi shi yɛ naa fata he lɛ he. Amɛteŋ mɛi komɛi baanyɛ afee wekumɛi ni yɔɔ weku kɔkrɔɔ lɛ sɛɛ, ni fataaa we kome mlibii lɛ ahe. Ebaanyɛ ewa kɛha nakai wekumɛi lɛ akɛ amɛaaye ŋwɛi famɔ nɛɛ nɔ, taakɛ bɔ ni eji sane ni wa kɛha Hebri fɔlɔi ni hi shi yɛ Mose Mla Iɛ shishi lɛ akɛ amɛaana amɛbinuu efɔŋfeelɔ lɛ hiɛkpatamɔ mli gbɛfaŋnɔ lɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ famɔ lɛ yɛ faŋŋ; no hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa lɛ akɛ shwiemɔ ni ashwieɔ mɔ ko kɛjɛɔ asafo lɛ mli lɛ ja.—1 Korintobii 5:1, 6-8, 11; Tito 3:10, 11; 2 Yohane 9-11; kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, January 1,1982, baafa 26-31; June 1, 1988, baafai 28-31.
11. Te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ lɛ he nibii sɔrɔtoi aaaje kpo yɛ shwiemɔ he lɛ?
11 Shi kaimɔ akɛ jeee akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ja kɛkɛ; shi “emɔbɔnalɛ hu fa, eŋɔɔ nɔtɔmɔ kɛ efɔŋfeemɔ efaa.” (4 Mose 14:18) E-Wiemɔ lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, mɔ ni ashwie lɛ lɛ baanyɛ atsake etsui, koni etao Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa. Kɛkɛ lɛ mɛni? Kɛkɛ lɛ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛ lɛ baakpe, ni amɛkɛ sɔlemɔ kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ akwɛ akɛ ani eefee nɔ ko ekɛmiitsɔɔ akɛ eshwa ehe lɛlɛŋ yɛ efɔŋ ni efee ni ha ashwie Iɛ Iɛ he Io. (Okɛto Bɔfoi Iɛ Asaji 26:20 he.) Kɛji nakai ni lɛ, bɛlɛ abaahe lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ, taakɛ 2 Korintobii 2:6-11 tsɔɔ akɛ eba nuu ni hi Korinto lɛ nɔ lɛ. Ni kɛlɛ, mɛi komɛi ni ashwie amɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ ehi Nyɔŋmɔ asafo lɛ sɛɛ afii babaoo, no hewɔ lɛ ani abaanyɛ afee nɔ ko ni akɛye abua amɛ ni amɛna gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛba ekoŋŋ lɛ?
Ahaa Jalɛsaneyeli kɛ Mɔbɔnalɛ Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ
12, 13. Mɛni hewɔ esa akɛ babaoo afata Nyɔŋmɔ ni wɔkaseɔ lɛ lɛ he fe ejalɛsaneyeli pɛ ni wɔɔjie no kpo wɔtsɔɔ lɛ?
12 Nɔ ni atsɔ hiɛ awie lɛ wieɔ Nyɔŋmɔ sui lɛ fa kome pɛ he titri, taakɛ atsi ta yɛ 2 Mose 34:6, 7 lɛ. Shi nakai kukuji lɛ tsɔɔ nibii babaoo mli fe Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli pɛ, ni mɛi ni sumɔɔ ni amɛkase lɛ lɛ kɛ amɛhiɛ emaaa kwɛ ni aaakwɛ ni atsu jalɛsaneyeli he nii lɛ pɛ nɔ. Kɛ ookwɛ sɔlemɔtsu ni Salomo ma lɛ nɔ ofee ehenɔ ko lɛ, ani ekulashiŋi lɛ ekome pɛ he nii obaakase? (1 Maŋtsɛmɛi 7:15-22) Dabi, ejaakɛ no haŋ ona bɔ ni sɔlemɔtsu lɛ kɛ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ jɛmɛ lɛ ji lɛ he mfoniri ni ja. Nakai nɔŋŋ hu kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkase Nyɔŋmɔ lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔkase egbɛi kɛ esui krokomɛi lɛ, tamɔ bɔ ni eji “musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ni toɔ etsui shi, ni mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fa pii, ni hiɛɔ mɔbɔnalɛ mli ehaa mɛi akpei abɔ, ni ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa” lɛ hu.
13 Mɔbɔnalɛ kɛ eshaifaa ji Nyɔŋmɔ sui lɛ amli shishijee nɔ, taakɛ wɔnaa yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ Israel ye ha lɛ mli lɛ. Jalesaneyeli Nyɔŋmɔ lɛ haaa amɛye amɛhe ni egbalaaa amɛ toi yɛ amɛ tɔmɔi sɔrɔtoi ni amɛtee nɔ amɛfee lɛ mli, ni kɛlɛ ejie mɔbɔnalɛ kɛ eshaifaa babaoo kpo. “Eha Mose le egbɛ̀i lɛ, ni Israelbii lɛ hu le enifeemɔ nii lɛ hu. Mɔbɔnalɔ kɛ durolɔ ji Yehowa, emli fuuu mra, ni emɔbɔnalɛ fa. Ehiɛɛɛ bei amli daa, ni ebɛɛɛ mɔ ewooo emli kɛyaaa naanɔ.” (Lala 103:7-9; 106:43-46) Hɛɛ, bɔ ni ekɛ mɛi eye eha yɛ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ mli kwɛmɔ ekoŋŋ haa nɛkɛ wiemɔi nɛɛ feɔ anɔkwale.—Lala 86:15; 145:8, 9; Mika 7:18, 19.
14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ ekaseɔ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ?
14 Akɛni Yesu Kristo “ji [Nyɔŋmɔ] enunyam lɛ kpɛmɔ kɛ esu lɛ henɔ” hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkpa lɛ gbɛ akɛ eeejie mɔbɔnalɛ kɛ bɔ ni asumɔɔ ni akɛ sane ake nɛɛ nɔŋŋ kpo. (Hebribii 1:3) Nakai efee, taakɛ nii ni etsu yɛ mɛi krokomɛi ahe lɛ yeɔ he odase lɛ. (Mateo 20:30-34) Ema mɔbɔnalɛ nɔ mi hu kɛtsɔ ewiemɔi anɔ, taakɛ wɔkaneɔ yɛ Luka yitso 15 lɛ. Nɔkwɛmɔ nii loo abɛbuai etɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yeɔ odase akɛ Yesu kase Yehowa, ni amɛkɛ nikasemɔi ni he hiaa waa haa wɔ.
Esusuɔ nɔ ni Elaaje lɛ He
15, 16. Mɛni kanya Yesu ni ekɛ abɛbuai loo nɔkwɛmɔ nii ni yɔɔ Luka 15 lɛ ha lɛ?
15 Nakai abɛbuai loo nɔkwɛmɔ nii lɛ yeɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ mɔbɔnalɛ susuɔ eshafeelɔi ahe lɛ he odase, ni ekɛ nifeemɔ ni kɛ ehe kpaa gbee fɔ shi ha wɔ akɛ wɔkase. Susumɔ bɔ ni nɔkwɛmɔ nii nɛɛ yɔɔ ha lɛ he okwɛ: “Agbɛnɛ toohelɔi kɛ eshafeelɔi lɛ fɛɛ tsi bɛŋkɛ lɛ [Yesu] ni amɛbabo lɛ toi. Shi Farisifoi kɛ woloŋmalɔi lɛ wie huhuuhu amɛkɛɛ: ‘Mɔ nɛɛ ŋɔɔ eshafeelɔi ni ekɛ amɛ yeɔ nii.’”—Luka 15:1, 2.
16 Gbɔmɛi ni yɔɔ enɛ mli lɛ fɛɛ ji Yudafoi. Farisifoi lɛ kɛ woloŋmalɔi lɛ woɔ amɛhe nɔ akɛ amɛ amɛyeɔ Mose Mla lɛ nɔ fitsofitso, jalɔi yɛ mla naa. Shi Nyɔŋmɔ kɛ jalɔi ni abuɔ he nɛkɛ lɛ kpaaa gbee. (Luka 16:15) Eka shi faŋŋ akɛ toohelɔi ni atsi amɛ ta yɛ biɛ lɛ ji Yudafoi ni heɔ too amɛhaa Roma. Akɛni amɛteŋ mɛi komɛi heɔ shika babaoo fe nine kɛjɛɔ amɛnanemɛi Yudafoi lɛ adɛŋ hewɔ lɛ, toohelɔi lɛ efee kuu ko ni ahiɔ amɛ waa diɛŋtsɛ. (Luka 19:2, 8) Abuɔ amɛ afataa “eshafeelɔi” ahe, ni mɛi ni fata amɛhe ji gbɔmɛi ni bɛ jeŋba kɛ ajwamaŋi po. (Luka 5:27-32; Mateo 21:32) Shi Yesu bi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni wieɔ huhuuhu nɛɛ sane akɛ:
17. Mɛni ji Yesu klɛŋklɛŋ abɛbua yɛ Luka 15 lɛ?
17 “Nyɛteŋ namɔ ni kɛji eyɛ tooi oha, ni amɛteŋ ekome laaje lɛ, eshiŋ nyɔŋmai nɛɛhu kɛ nɛɛhu lɛ yɛ ŋa lɛ nɔ, ni eyatao nɔ ni elaaje lɛ kɛyashi beyinɔ ni eeena lɛ hu? Ni kɛ ena lɛ lɛ, ewoɔ lɛ etswaa ekɔŋ ni enaa miishɛɛ; ni kɛ eba shia lɛ etsɛɔ eshieŋtsɛmɛi kɛ ekuuŋbii kɛkpeɔ, ni ekɛɔ amɛ akɛ: ‘Nyɛkɛ mi anaa miishɛɛ ejaakɛ mina mitoo ni laaje lɛ.’ Miikɛɛ nyɛ akɛ, nakai nɔŋŋ miishɛɛ aaaba yɛ ŋwɛi yɛ eshafeelɔ kome ni tsakeɔ tsui lɛ hewɔ, fe jalɔi nyɔŋmai nɛɛhu kɛ nɛɛhu ni tsuitsakemɔ ehiaaa amɛ lɛ.” Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ baanyɛ anu nɔ ni afeɔ he mfoniri lɛ shishi, ejaakɛ asɛɛɛ tooi kɛ tookwɛlɔi ahe. Yɛ amɛhe susumɔ hewɔ lɛ, tookwɛlɔ lɛ shi tooi 99 lɛ ni amɛye nii yɛ lɛɛhe ni amɛle lɛ yɛ be mli ni eyaa ni eyatao nɔ ni elaaje lɛ. Akɛni etee nɔ aahu kɛyashi be mli ni ena lɛ hewɔ lɛ, ekɛ mlihilɛ tere too ni eshe gbeyei nɛɛ kɛba etooi lɛ ateŋ.—Luka 15:4-7.
18. Taakɛ ama nɔ mi yɛ Yesu abɛbua ni ji enyɔ ni yɔɔ Luka 15 lɛ mli lɛ, mɛni kɛ miishɛɛ loo mlifilimɔ lɛ ba?
18 Yesu kɛ abɛbua loo nɔkwɛmɔ nɔ kroko fata he: “Aloo mɛɛ yoo ni yɔɔ jwiɛtɛi kukuji nyɔŋma, ni kɛji kuku kome laaje lɛ, esuŋ la ni ebɛɛ shia lɛ ni etao fitsofitso kɛyashi beyinɔ ni eeena? Ni kɛ ena lɛ, etsɛɔ eshieŋtsɛmɛi kɛ ekuuŋbii kɛkpeɔ ni ekɛɔ akɛ: ‘Nyɛkɛ mi anaa miishɛɛ, ejaakɛ mina mijwiɛtɛi kuku ni laaje lɛ.’ Nakai nɔŋŋ miikɛɛ nyɛ akɛ, miishɛɛ baa yɛ Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ahiɛ yɛ eshafeelɔ kome ni tsakeɔ etsui lɛ hewɔ.” (Luka 15:8-10) Jwiɛtɛi kuku lɛ miihe ashɛ apaafonyo gbi kome nyɔmɔwoo. Yoo lɛ jwiɛtɛi lɛ baanyɛ afee eblematsɛmɛi agboshinii ko, aloo ekolɛ efata kuɛnii ko he. Beni elaaje lɛ, ekɛ hiɛdɔɔ tao shika nɛɛ waa ni eyana, ni lɛ kɛ enanemɛi yei lɛ na miishɛɛ. Mɛni enɛ gbaa wɔ yɛ Nyɔŋmɔ he?
Ŋwɛi Miishɛɛnamɔ—Yɛ Mɛni He?
19, 20. Yesu klɛŋklɛŋ abɛbuai enyɔ ni yɔɔ Luka 15 lɛ kɔɔ namɛi ahe titri, ni mɛɛ sane titri nɔ mi amɛmaa?
19 Nɛkɛ abɛbuai enyɔ nɛɛ ji hetoo ni Yesu, ni aaafee nyɔji fioo ko ni tsɔ hiɛ lɛ, ejie ehe kpo akɛ “tookwɛlɔ kpakpa” ni kɛ esusuma baafɔ shi aha etooi lɛ ni awie ashi lɛ lɛ kɛha. (Yohane 10:11-15) Kɛlɛ, abɛbuai lɛ kɔɔɔ Yesu he titri. Nii ni ehe hiaa ni woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ akase lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ sui kɛ egbɛi ahe titri. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ akɛ miishɛɛ baa ŋwɛi yɛ eshafeelɔ ni tsakeɔ etsui lɛ hewɔ. Nakai Nyɔŋmɔjalɔi lɛ kɛɔ akɛ amɛsɔmɔɔ Yehowa, ni kɛlɛ amɛkaseee lɛ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yesu mɔbɔnalɛ gbɛ̀i lɛ damɔ shi kɛha e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii.—Luka 18:10-14; Yohane 8:28, 29; 12:47-50; 14:7-11.
20 Kɛji akɛ anyɛɔ adamɔɔ mɔ kome yɛ mɛi oha mli lɛ nɔ anaa miishɛɛ lɛ, belɛ jwiɛtɛi kome yɛ jwiɛtɛii nyɔŋma mli lɛ baaha ana miishɛɛ babaoo fe nakai. Wɔbaanyɛ wɔnu henumɔ ni yei ni mii eshɛ amɛhe yɛ jwiɛtɛi ni ana lɛ he lɛ na lɛ he yɛ ŋmɛnɛ po! Nii ni wɔkaseɔ yɛ enɛ hu mli lɛ kɔɔ ŋwɛi he, akɛ, “Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ” kɛ Yehowa naa miishɛɛ yɛ “eshafeelɔ kome ni tsakeɔ etsui lɛ hewɔ.” Kadimɔ nakai naagbee wiemɔ lɛ, “ni tsakeɔ etsui.” Nɛkɛ abɛbuai nɛɛ kɔɔ eshafeelɔi ni tsakeɔ amɛtsui diɛŋtsɛ lɛ ahe. Ni obaana akɛ enyɔ lɛ fɛɛ maa bɔ ni eja jogbaŋŋ akɛ aaana miishɛɛ yɛ amɛtsuitsakemɔ hewɔ lɛ nɔ mi.
21. Mɛni esa akɛ wɔkase kɛjɛ Yesu abɛbuai ni yɔɔ Luka 15 lɛ mli?
21 Nakai jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni alaka amɛ ni nuɔ he akɛ amɛtsui enyɔ amɛmli yɛ Mla lɛ ni amɛyeɔ nɔ hiɛaŋhiɛaŋ hewɔ lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie bɔ ni Nyɔŋmɔ ji “musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ, . . . ni ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa” lɛ nɔ. (2 Mose 34:6, 7) Eji amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i kɛ esui nɛɛ kulɛ, amɛhiɛ baasɔ musuŋtsɔlɛ loo mɔbɔnalɛ ni Yesu jie lɛ kpo etsɔɔ eshafeelɔi ni amɛtsake amɛtsui lɛ. Ni wɔ hu? Ani wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ miito wɔtsui mli ni wɔkɛmiitsu nii? Ojogbaŋŋ, kadimɔ Yesu abɛbua loo nɔkwɛmɔ nɔ ni ji etɛ lɛ.
Tsuitsakemɔ kɛ Mɔbɔnalɛ ni Akɛmiitsu Nii
22. Yɛ ekukufoo mli lɛ, mɛni Yesu kɛha akɛ abɛbua ni ji etɛ yɛ Luka 15?
22 Afɔɔ enɛ tsɛmɔ akɛ bi nyenyeŋtswi lɛ he abɛbua lɛ. Ni kɛlɛ, yɛ ekanemɔ mli lɛ, obaana nɔ hewɔ ni mɛi komɛi susuɔ he akɛ tsɛ ko suɔmɔ he abɛbua lɛ. Egbaa binuu fioo ko ni yɔɔ weku ko mli, ni he egboshinii kɛjɛ etsɛ dɛŋ lɛ he sane. (Okɛto 5 Mose 21:17 he.) Binuu nɛɛ shi kɛtee maŋsɛɛ shɔŋŋ, ni eyafite fɛɛ yɛ nyɛnyɛŋtswibɔɔ mli, ni enɛ ha eyatao nitsumɔ akɛ kpolotoi akwɛlɔ, ni hɔmɔ lɛ ba lɛ shi aahu akɛ eha kpolotoi aniyenii lɛ po ba etsine. Kɛkɛ ni yɛ naagbee lɛ ehɛle shi, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ eya shia, ni kɛji eyaatsu nii eha etsɛ akɛ apaafonyo ko kɛkɛ po lɛ, eesumɔ. Beni ebɛŋkɛɔ shia lɛ, etsɛ lɛ to gbɛjianɔ koni ehere lɛ atuu, ni eŋmɛ okpɔlɔ po eha lɛ. Bi nukpa ni hi shia ni tsuɔ nii lɛ sumɔɔɔ mɔbɔnalɛ ni ajieɔ lɛ kpo lɛ. Shi tsɛlɛ kɛɛ akɛ esa akɛ amɛna miishɛɛ ejaakɛ binuu ni gbo lɛ eba wala mli agbɛnɛ.—Luka 15:11-32.
23. Mɛni esa akɛ wɔkase kɛjɛ bi nyenyeŋtswi lɛ he abɛbua lɛ mli?
23 Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ ekomɛi baanu he akɛ akɛ amɛ miito bi nukpa lɛ he, fe eshafeelɔi ni tamɔ binuu fioo lɛ. Shi ani amɛnu oti ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ shishi, ni ani wɔ hu wɔnuɔ shishi? Emaa wɔŋwɛi Tsɛ mɔbɔnalɔ lɛ su ni ekaaa kɛ bɔ ni esumɔɔ ni ekɛ eshai ake yɛ eshafeelɔ lɛ tsuitsakemɔ diɛŋtsɛ kɛ esɛɛkuu hewɔ lɛ nɔ mi. Kulɛ esa akɛ etsirɛ toibolɔi lɛ ni amɛkɛ miishɛɛ ahere eshafeelɔi ni amɛtsake amɛtsui lɛ akpɔmɔ lɛ nɔ. Nakai ji bɔ ni Nyɔŋmɔ kwɛɔ saji ehaa ni nakai efeɔ enii, ni mɛi ni kaseɔ lɛ lɛ feɔ nakai.—Yesaia 1:16, 17; 55:6, 7.
24, 25. Mɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i esa akɛ wɔtao ni wɔkase?
24 Eka shi faŋŋ akɛ jalɛsaneyeli ji nɔ ni kadiɔ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i fɛɛ, no hewɔ lɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛkase Yehowa lɛ diɔ jalɛsaneyeli sɛɛ ni amɛkɛtoɔ akɛ jwetri ko ni jara wa. Ni kɛlɛ, jeee jalɛsaneyeli ko ni bɛ pɔtɛɛ loo eyɔɔ keketee kanyaa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ. Emɔbɔnalɛ kɛ suɔmɔ lɛ mli kwɔ. Etsɔɔ enɛ kɛtsɔɔ bɔ ni esumɔɔ ni edamɔ tsuitsakemɔ diɛŋtsɛ nɔ ekɛ esha ake lɛ nɔ. Belɛ eja gbɛ akɛ Paulo kɛ eshai ni wɔkɛaake lɛ to Nyɔŋmɔ ni wɔɔkase lɛ lɛ he: “Nyɛŋɔfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔfa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛfea Nyɔŋmɔ kaselɔi, tamɔ bii ni asumɔɔ, ni nyɛnyiɛa yɛ suɔmɔ mli.”—Efesobii 4:32–5:2.
25 Anɔkwa Kristofoi ejɛ jeeŋmɔ beebe amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakase Yehowa jalɛsaneyeli kɛ emɔbɔnalɛ kɛ bɔ ni esumɔɔ akɛ ekɛ eshai aaake lɛ. Babaoo ni wɔleɔ lɛ lɛ, babaoo esa akɛ efee mlɛo kɛha wɔ akɛ wɔɔkase lɛ yɛ enɛɛmɛi amli. Shi te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ enɛ aaatsu mɔ ni akã lɛ waa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛni eyadi eshafeemɔ gbɛ ko sɛɛ lɛ he nii? Nyɛhaa wɔkwɛa.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Yɛ eshishinumɔ ni mli lɛɛ naa lɛ, shwiemɔ ni ashwieɔ mɔ ko kɛjɛɔ esafo ko mli lɛ ji nifeemɔ ko ni ajeɔ gbɛ afeɔ koni kuu ko atsi hegbɛ ni emlibii komɛi ni tsutsu lɛ amɛyɔɔ shidaamɔ kpakpa Iɛ naa mli gbɛfaŋnɔ lɛ naa koni amɛkana nakai hegbɛ Iɛ dɔŋŋ. . . . Abale shwiemɔ nɛɛ yɛ Kristofoi abe lɛ mli akɛ nifeemɔ ko ni haa ashwieɔ mɔ ko kɛjɛɔ jamɔ kuu ko mli ni ahaaa mlatɔlɔi Iɛ ana hegbɛ yɛ krɔŋkrɔŋ nii, asafoŋ jamɔ kɛ ekolɛ naanyobɔɔ ko kwraa mli.”—The International Standard Bible Encyclopedia.
Mɛni Okase?
◻ Ajie Nyɔŋmɔ jalesaneyeli kpo yɛ lsrael asafo lɛ kɛ Kristo asafo lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ kɛfata ejalɛsaneyeli he lɛ?
◻ Mɛni kɛ abɛbuai etɛ ni yɔɔ Luka yitso 15 lɛ ba, ni mɛni nii esa akɛ amɛtsɔɔ wɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]
Er-Raha ŋa kplanaa ni yɔɔ Sinai Gɔŋ lɛ hiɛ (sɛɛgbɛ abɛkugbɛ)
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 15 lɛ Jɛ]
Garo Nalbandian
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 18 lɛ Jɛ]
Garo Nalbandian