Biblia Lɛ—Ani Ejɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?
EKA shi faŋŋ akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ehewalɛ kɛ hegbɛ bɛ naagbee lɛ yɛ hegbɛ ni ekɛ ebɔɔnii ni ji adesai lɛ wieɔ yɛ gbɛ ni lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ nɔ. Kɛji ehala akɛ ebaatsɔ nibii ni aŋmalaa nɔ ekɛ amɛ awie lɛ, no lɛ ebaabi ni ebaa eshɛɛ sane lɛ yi yɛ yinɔi babaoo ni baaho lɛ fɛɛ mli. Ani nɛkɛ eji yɛ Biblia lɛ gbɛfaŋ?
Aaafee afii 1,500 dani afɔ Kristo, beni aje Biblia lɛ ŋmaa shishi lɛ, no mli lɛ jamɔ mli niŋmaai krokomɛi babaoo hu yɛ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, akpa enɛɛmɛi fɛɛ kɛ nitsumɔ, ni yɛ naagbee kwraa lɛ fɛɛ laaje. Blema nibii ahe nikaselɔi etsa shi ni amɛna enɛɛmɛi ekomɛi ni amrɔ nɛɛ amɛtsɔmɔ kwɛmɔ nii ni akɛmiitsɔɔ yɛ blema nibii atoo hei. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hiɛ kpako Biblia lɛ fai komɛi ni aŋmala aaafee afii akpei etɛ ni eho nɛ lɛ anɔ Iolo, ni ekomɛi po yɛ lolo kɛbashi ŋmɛnɛ. Enɛ sa kadimɔ waa, titri lɛ kɛ wɔsusu nyɛɛ babaoo ni akɛte shi awo Biblia lɛ yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ he lɛ. Wolo kroko ko bɛ ni ate shi awo ni ana nyɛɛ babaoo yɛ he tamɔ no. Biblia lɛ kanemɔ kɛ ejaa ebatsɔ nɔ ni akɛ shika gbele, tsuŋwoo, piŋmɔ kɛ bei babaoo lɛ gbele tete po haa yɛ he akɛ toigbalamɔ.
Te aaafee tɛŋŋ ni wolo folo ko kɛkɛ aaanyɛ ahi shi yɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ ashishi hu? Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Shi Nuŋtsɔ lɛ[Yehowa] wiemɔ lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Petro 1:25) Bɔ ni Biblia lɛ etsɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli kɛ bɔ ni anyɛɛɛ hiɛ akpata lɛ yeɔ ebuaa ni ehaa ayooɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ krɔŋkrɔŋ.
Kɛfata he lɛ, nilee yɛ mli hu akɛ wɔɔkpa gbɛ akɛ nine baashɛ shɛɛ sane ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha adesai fɛɛ lɛ nɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Ani nakai eji yɛ Biblia lɛ gbɛfaŋ? Nakai eji lɛlɛŋ! Wolo kroko ko bɛ yinɔsane mli ni bɛŋkɛɔ Biblia lɛ po yɛ enɛ gbɛfaŋ. Abuɔ naa akɛ Biblia falɛ ni aja lɛ miihe ashɛ 3,000,000,000 yibɔ lɛ he. Ni agbɛnɛ hu, wolo kroko ko bɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi babaoo mli tamɔ no. Amrɔ nɛɛ abaanyɛ akane Biblia muu lɛ fɛɛ aloo efai komɛi yɛ wiemɔi sɔrɔtoi fe 1,900 amli. American Bible Society lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ amrɔ nɛɛ je lɛŋ bii fɛɛ amli oha mlijaa 98 nine eshɛ nɔ. The New Encyclopaedia Britannica lɛ tsɛɔ Biblia lɛ akɛ “ekolɛ eji wolo ni abua woji sɔrɔtoi anaa akɛfee ni naa mɛi anɔ hewalɛ fe eko fɛɛ eko yɛ adesai ayinɔsane mli.” No hewɔ lɛ, ejeee wiemɔ hewoo, akɛ aaatsɛ lɛ akɛ wolo ni fe woji fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.
Biblia lɛ mli saji ni kɛ amɛhe kpaa kɛjɛ eshishijee aahu kɛyashi naagbee lɛ ji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli lɛlɛŋ. Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaakpa gbɛ akɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi sɔrɔtoi 40 aniŋmaa ni he nɔ ni fa fe afii 1,600 lɛ fɛɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe akpa gbee ni fɛɛ ahiɛ yitso kome pɔtɛɛ hu? Kɛji ashi ni nɔ fɛɛ nɔ aba yɛ heniianaa aloo yɛ adesai foji agbɛtsɔɔmɔ naa kɛkɛ lɛ, no lɛ enɛ nyɛŋ aba mli kɔkɔɔkɔ. Ni kɛlɛ, nɛkɛ eji yɛ woji 66 ni feɔ Biblia lɛ agbɛfaŋ. Mɔ ko ni nɔ kwɔ fe adesai, nilee ni ehi shi yɛ be babaoo mli pɛ baanyɛ aha nɔ ko ni sa kadimɔ waa tamɔ nɛkɛ aba mli.
Ejeee Yinɔsane Kɛkɛ
Nibii ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni ji yinɔsane lɛ sa kadimɔ waa. Shi shɛɛ sane ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni yinɔsane pɛ kɛkɛ eji lɛ he baaba sɛɛnamɔ fioo ko pɛ aha wɔ. Gbɛtsɔɔmɔ kɛ nilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii he miihia wɔ, ni anaa enɛɛmɛi hu yɛ Biblia lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔna “suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ”—ni ji saneyitsei ni aŋmala nibii babaoo yɛ he yɛ ebaafai lɛ fɛɛ amli lɛ. (Galatabii 5:22, 23; Kolosebii 3:12-14) Biblia lɛ jieɔ nitsumɔ kɛ hiɛdɔɔ, hetsemɔ, anɔkwayeli, gbalashihilɛ mli hefatalɔi anɔkwa ni aaaye, kɛ bulɛ kɛ suɔmɔ ni aaajie kpo atsɔɔ nanemɛi gbɔmɛi lɛ yi; ni ŋaawoo babaoo yɛ mli yɛ bɔ ni esa akɛ adesai aba amɛjeŋ amɛha yɛ weku kɛ akutsoŋ shihilɛ fɛɛ mli lɛ he.
Kɛ akɛ Biblia lɛ ŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, ejeɔ kpo faŋŋ akɛ ehe baa sɛɛnamɔ lɛlɛŋ. Ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjeɔ nilee ni abɛ kɛ hemɔkɛyelii gbohii ahe. (Yohane 8:32) Enilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ nɔ bɛ. Lɛlɛŋ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ ŋwɛi nilee diɛŋtsɛ yɔɔ mli lɛ.
Wiemɔ ni ewieɔ akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hiɛ ka ni eyɛ hewale” hu lɛ kɛ bɔ ni Biblia lɛ tsakeɔ gbɔmɛi ehaa lɛ kpaa gbee kɛmɔɔ shi. (Hebribii 4:12) Gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ ŋmɛnɛ ni amɛye adesai asubaŋi ni yeɔ mɔ awui lɛ anɔ kunim ni amɛtsake amɛtsutsu awuiyeli shihilɛ gbɛ lɛ ni amɛkɔ gbɛ kpakpa kɛtsɔ Biblia shishitoo mlai ni amɛkɛto amɛtsuii amli lɛ nɔ.—Efesobii 4:22.
Shi kɛji aku hiɛ ashwie Biblia lɛ shishitoo mlai anɔ lɛ, mɛni baa? Nɔ ni jɛɔ mli baa ji miishɛɛ ni anaaa kɛ amanehulu, tai, ohia, helai ni anaa kɛtsɔɔ bɔlɛnamɔ nɔ, kɛ shiai ni mli egbala. Ni nibii ni tamɔ enɛɛmɛi pɛ ji nɔ ni esa akɛ ekpa gbɛ ejaakɛ kɛ mɔ ko ku ehiɛ efɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ loo Biblia lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ akɛ ekpoo Nyɔŋmɔ, mɔ ni bɔ gbɔmɔ ni ele ahiamɔ nii hu lɛ gbɛtsɔɔmɔ.
Biblia lɛ hu gbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ, nɔ ko ni adesai nyɛɛɛ amɛfee kɔkɔɔkɔ. Atsɔ gbalɛ wiemɔi anɔ atswa bɔ ni jeŋ hewalɛi baatetee shi kɛjɛ Babilon nɔ aahu kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ mli kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ he adafi yɛ Biblia lɛ mli. (Daniel, yitsei 2, 7, 8) Kɛfata he hu lɛ, aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, akɛ bɔ ni jeŋ shihilɛi baaji yɛ wɔ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ mlitsɔɔmɔ ni mli ka shi faŋŋ ha yɛ Biblia lɛ mli. (Mateo, yitsei 24, 26; Marko, yitso 13; Luka, yitso 21; 2 Timoteo 3:1-5; 2 Petro 3:3, 4; Kpojiemɔ 6:1-8) Biblia mli gbalɛi babaoo ni fɛɛ eba mli lɛ maa nɔ mi waa haa wɔ akɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ miishɛɛ he gbɛkpamɔ ni yɔɔ ebaafai lɛ amli lɛ ji anɔkwale shishiishi.
Gbɛnaa Nii ni Ka Wɔnɔ
Enɛɛmɛi fɛɛ ji odaseyeli babaoo ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ adesai ewie lɛlɛŋ. Eji anɔkwale, Nyɔŋmɔ kɛ eshɛɛ sane lɛ tsɔ adesai ni yeee emuu aniji anɔ ni amɛkɛha. Shi enɛ jeee yiŋtoo ni aaadamɔ nɔ ahe aye akɛ Biblia lɛ jeee anɔkwale tamɔ bɔ ni wiemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ naa tɛɛ, aloo nɔ ni atsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ, aloo nɔ ni atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ aŋma yɛ ŋwɛi ni akɛwo gbɔmɛi adesai adɛŋ tɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ baafee lɛ.
Shi, kpɛlɛmɔ ni wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ Biblia lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, aloo ejɛ ŋwɛi lɛ kɛ gbɛnaa nii ko fɔɔ wɔnɔ. Yehowa miikpa wɔ gbɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ wɔbaakane e-Wiemɔ lɛ daa. (Lala 1:1, 2) Biblia kanemɔ ni woɔ yibii lɛ biɔ ni wɔna su kpakpa. Esa akɛ mɔ lɛ aha ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ Biblia lɛ jeee wolo ko ni abaakane kɛkɛ tamɔ akaneɔ woji krokomɛi lɛ. Esa akɛ mɔ lɛ asusu he akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ, taakɛ bɔ ni eji hu lɛlɛŋ lɛ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ ko.”—1 Tesalonikabii 2:13.
Nibii komɛi yɛ Biblia lɛ mli ni ekolɛ amɛshishinumɔ wa. Shi kɛtsɔ ekanemɔ nɔtonɔto nɔ lɛ, ehaa mɔ lɛ yaa ehiɛ yɛ eshishinumɔ mli ni enaa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi ahe nilee ni yeɔ emuu jogbaŋŋ. (Hebribii 5:14) Ekolɛ oyiŋ tsɔko kɛmɔko shi jogbaŋŋ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛlɛŋ. Shi, yɛ nii ahe susumɔ ni ja naa lɛ, te ooofee tɛŋŋ okɛɛ akɛ oheɔ oyeɔ aloo oheee oyeee kɛji ojeko gbɛ okaseko jogbaŋŋ lɛ?
Yɛ bɔ ni aheee ayeee ŋmɛnɛ akɛ ajɛ ŋwɛi aŋma lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ loo Biblia lɛ kasemɔ jogbaŋŋ eha gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni susuɔ nii ahe waa lɛ ewie yɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ enɔkwafo ni, shi gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ lɛ amalelɔ ni”!—Romabii 3:4.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 4]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
Amrɔ nɛɛ je Iɛ bii fɛɛ mli oha mlijaa 98 anine eshɛ Biblia Iɛ nɔ
Wolo ko bɛ yinɔsane mli ni aja nɔ ni miihe ashɛ Biblia Iɛ falɛ ni aja ni abuɔ naa akɛ eehe eshɛ 3,000,000,000 Iɛ he The New Encyclopaedia Britannica Iɛ tsɛɔ Iɛ akɛ “ekolɛ eji wolo ni abua woji sɔrɔtoi anaa akɛfee ni naa mɛi anɔ hewalɛ fe eko fɛɛ eko yɛ adesai ayinɔsane mli.”
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]
Biblia Iɛ etee nɔ ehi shi, yɛ be mli ni jamɔ mli woji krokomɛi Iɛ etsɔmɔ blema nibii ni akwɛɔ kɛkɛ
Ŋwɛigbɛ: Asiriabii awiemɔ ni kɔɔ Nu Afua lɛ he
Ninejurɔ gbɛ: Sɔlemɔi ni aakɛɛ aaha Mizraim nyɔŋma Ra
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Enyo lɛ fɛɛ: Courtesy of the Trustees of The British Museum
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Eyɛ mli akɛ mɛi aŋkroaŋkroi sɔrɔtoi 40 ŋma yɛ be sɛɛjɛkɛmɔ aaafee afii 1,600 mli moŋ, shi Biblia lɛ wieɔ saneyitso kome pɛ he kɛjɛ eshishijee aahu kɛyashiɔ enaagbee tɔɔ. Mɔ ko ni nɔ kwɔ fe adesai, kɛ nilee ni ehi shi be kakadaŋŋ pɛ baanyɛ eha nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ aba
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Atsɔ gbalɛ wiemɔ nɔ atswa bɔ ni jeŋ hewalɛi baate shi kɛjɛ Babilon nɔ aahu kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ amli kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ he adafi yɛ Biblia lɛ mli. (Daniel 2:7, 8)
Ninejurɔ gbɛ: Kaisare Augusto
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Museo della Civiltà Romana, Roma
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]
Aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ Iɛ, Biblia lɛ gba shihilɛ ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ Iɛ he sane efɔ shi yɛ gbɛ ni mli ka shi faŋŋ nɔ. (Mateo 24, 25; Marko 13; Luka 21; 2 Timoteo 3:1-5; 2 Petro 3:3, 4; Kpojiemɔ 6:1-8) Bɔ ni Biblia gbalɛi ja pɛpɛɛpɛ kɛmɔ shi Iɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni kɔɔ paradeiso shikpɔŋ he Iɛ baaba mli pɛpɛɛpɛ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Reuters/Bettmann Newsphotos