Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 6/15 bf. 13-18
  • Nyiɛmɔ Yɛ Bɔ Ni Yehowa Etsɔɔ Lɛ Naa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyiɛmɔ Yɛ Bɔ Ni Yehowa Etsɔɔ Lɛ Naa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Atsɔɔ lɛ Nii ni Kɔɔ La He
  • Ye Obua Mɛi Krokomɛi ni Atsɔɔ Amɛ Nii
  • Fɔlɔi​—Nyɛtsɔɔa Nii Jogbaŋŋ
  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Buu Owala Nikeenii Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Ja Nɔ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Bulɛ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Ni Aaana yɛ La He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 6/15 bf. 13-18

Nyiɛmɔ Yɛ Bɔ Ni Yehowa Etsɔɔ Lɛ Naa

“Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ, ha manyiɛ anɔkwale lɛ mli; feemɔ mitsui ekome, ni mashe ogbɛi lɛ gbeyei!”​—LALA 86:⁠11.

1, 2. Mɛni tsirɛɔ Yehowa Odasefoi ni amɛkpooɔ la ni aaagbala awo amɛmli lɛ?

“EKOLƐ Yehowa Odasefoi asane lɛ ja yɛ la mli nibii ni amɛkpooɔ lɛ mli, ejaakɛ eji anɔkwale akɛ abaanyɛ atsɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ nɔ akɛ nibii ni kɛ helai baa aha mɛi.”​—French tsofaa-feemɔ he wolo, Le Quotidien du Médecine, December 16, 1987.

2 Mɛi ni kaneɔ sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanu he akɛ heniianaa kɛkɛ ni eha eba akɛ Yehowa Odasefoi jɛ jeeŋmɔ amɛkpoo la dani abale bɔ ni oshara yɔɔ enɛ he kɛ bɔ ni ebaanyɛ egbe gbɔmɔ po lɛ yɛ he fɛɛ he. Shi shidaamɔ ni Yehowa Odasefoi kɔ yɛ la he lɛ jeee heniianaa sane, ni asaŋ ejeee mla ko ni jamɔ kuu ko kɛba, shidaamɔ ni jɛ gbeyeishemɔ akɛ la bɛ shweshweeshwe mli. Shi moŋ, Odasefoi lɛ kpooɔ la yɛ amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaanyiɛ yɛ toiboo mli yɛ amɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkple​—Nyɔŋmɔ, hiɛ lɛ hewɔ.

3. (a) Te David nuɔ he ni akɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni David kpa gbɛ akɛ ebaajɛ ehiɛ ni ekɛfɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ mli aba?

3 Maŋtsɛ David, ni nu he akɛ ekɛ ehe fɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ tswa efai shi akɛ ebaaha etsɔɔ lɛ nii koni ‘enyiɛ yɛ enɔkwale lɛ mli.’ (Lala 86:11) Awo David ŋaa be ko akɛ kɛ etsi ehe kɛjɛ la yi sɔ ni eeeye yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he lɛ, ‘abaaha esusuma he yɛ Yehowa wala kotoku’ mli. (1 Samuel 25:​21, 22, 25, 29) Taakɛ bɔ ni gbɔmɛi haa nibii ni jara wawai ahe koni akɛbu he ni akɛbaa yi lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ baanyɛ abu David wala he ni ebaa yi. Akɛni ebo ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ toi hewɔ lɛ, David taooo akɛ eeehere lɛ diɛŋtsɛ eyiwala kɛtsɔ emɔdɛŋbɔɔ nɔ, shi moŋ ekɛ ehe fɔ Mɔ ni ewala jɛ lɛ lɛ nɔ: “Oootsɔɔ mi wala gbɛ lɛ. Miishɛɛ sɔŋŋ yɔɔ ohiɛ, ni mlifilimɔ yɔɔ oninejurɔ nɔ daa nɛɛ.”​—Lala 16:⁠11.

4. Mɛni hewɔ David sumɔɔ ni Yehowa atsɔɔ lɛ nii lɛ?

4 Yɛ nɛkɛ su nɛɛ hewɔ lɛ, David nuuu he akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaanyɛ ehala nɔ̃ ŋwɛi mlai ni sa loo ehe hiaa ni abo toi. Esu ji: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ, ni okpala mi kɛtsɔ tempɔŋ ni ka shi faŋŋ nɔ.” “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ, manyiɛ enɔkwale lɛ mli; feemɔ mitsui ekome, ni mashe ogbɛi lɛ gbeyei. Nuŋtsɔ [Yehowa], mi-Nyɔŋmɔ lɛ, majie oyi kɛ mitsui fɛɛ.” (Lala 27:​11; 86:​11, 12) Yɛ bei komɛi amli lɛ, anɔkwale lɛ mli ni aaanyiɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ wa loo etsɔɔ afɔle kpele ni aaashã, shi David miisumɔ ni atsɔɔ lɛ gbɛ ni ja lɛ ni enyiɛ no nɔ.

Atsɔɔ lɛ Nii ni Kɔɔ La He

5. David baanyɛ ale mɛni yɛ Nyɔŋmɔ shidaamɔ ni kɔɔ la he lɛ he?

5 Esa akɛ wɔkadi akɛ, kɛjɛ David gbekɛbiiashi tɔŋŋ atsɔɔ lɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ la he ehaa, ni nɛkɛ susumɔ nɛɛ jeee jamɔŋ teemɔŋ sane ko. Beni akane Mla lɛ atsɔɔ gbɔmɛi lɛ, David baanyɛ anu enɛ: “Ejaakɛ heloo lɛ wala yɛ ela lɛ mli, ni mi lɛ miŋɔ-ha nyɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, koni aŋɔ-kpata aha nyɛsusumai lɛ; ejaakɛ la akɛkpataa ahaa susuma. No hewɔ ni mikɛɛ Israelbii lɛ akɛ: ‘Nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko akaye la ko, ni gbɔ hu ni toɔ gbɔ yɛ nyɛteŋ lɛ akaye la ko.’”​—3 Mose 17:​11, 12; 5 Mose 4:​10; 31:⁠11.

6. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ehe hiaa akɛ aaaya nɔ atsɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji anii yɛ la he?

6 Yɛ bei abɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israelbii lɛ tsuɔ nii akɛ esafo loo ewebii ni ebua amɛnaa lɛ, ehe hiaa ni atsɔɔ mɛi ni sumɔɔ ni amɛsa ehiɛ lɛ nibii ni kɔɔ la he. No hewɔ lɛ atsɔɔ Israel yinɔbii ni ji gbekɛbii hii kɛ yei anii afii pii. Shi ani nitsɔɔmɔ nɛɛ baaya nɔ yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ Kristofoi asafo Iɛ nɔ, ni efee amɛ “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ sɛɛ? (Galatabii 6:16) Hɛɛ, ebaaya nɔ. Bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ la he ehaa lɛ tsakeee. (Maleaki 3:⁠6) Eshidaamɔ ni ejaje akɛ esaaa ákɛ akɛ la tsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ yɛ dani akɛ Mla kpaŋmɔ lɛ ha, ni etee nɔ ehi shi yɛ be mli ni afo Mla lɛ mli lɛ po.​—1 Mose 9:​3, 4; Bɔfoi lɛ Asaji 15:​28, 29.

7. Mɛni hewɔ la he nii ni Nyɔŋmɔ aaatsɔɔ wɔ lɛ he hiaa wɔ lɛ?

7 Bulɛ kɛha la ji nɔ titri yɛ Kristojamɔ mli. Mɛi komɛi baabi akɛ, ‘Ani jeee sane-he-woo nɛ?’ Ni kɛlɛ, mɛni ji Kristojamɔ mli nɔ titri, kɛ jeee no ji Yesu afɔleshaa lɛ? Ni bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Lɛ [Yesu] emli nɔŋŋ wɔna kpɔmɔ lɛ yɛ, ni ji nɔtɔmɔi afaa lɛ, yɛ ela lɛ hewɔ, yɛ eduromɔ falɛ lɛ naa.” (Efesobii 1:⁠7) The Inspired Letters, ni Frank C. Laubach tsɔɔ shishi lɛ kaneɔ nɛkɛ: “Kristo la lɛ wo nyɔmɔ lɛ eha wɔ, no hewɔ lɛ amrɔ nɛɛ E-nii ji wɔ.”

8. Wala ni “asafo babaoo” lɛ baana lɛ damɔ la nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Mɛi fɛɛ ni hiɛ ka nɔ akɛ amɛbaaje “amanehulu kpeteŋkpele” ni baa lɛ mli ni amɛna Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli lɛ damɔ Yesu la ni efɔse eshwie shi lɛ nɔ. Kpojiemɔ 7:​9-14 tsɔɔ bɔ ni amɛji ni ekɛɔ yɛ nɔ ni amɛtsu momo lɛ he akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni jɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, ni amɛfɔ amɛtadei lɛ ahe, ni amɛha eyɛ futaa yɛ Toobi lɛ la lɛ mli.” Kadimɔ wiemɔ ni yɔɔ biɛ lɛ. Ekɛɛɛ akɛ mɛi ni ahere amɛyiwala kɛtsɔ amanehulu lɛ mli lɛ ‘ekpɛlɛ Yesu nɔ’ loo ‘amɛhe lɛ amɛye,’ eyɛ mli akɛ enɛɛmɛi ji emli nibii ni he hiaa diɛŋtsɛ. Eyaa hiɛ fe nakai ni ekɛɔ akɛ, “amɛfɔ amɛtadei lɛ ahe, ni amɛha eyɛ futaa yɛ [Yesu] la lɛ mli.” Nɔ hewɔ ji akɛ kpɔmɔ jara yɛ ela lɛ mli.

9. Mɛni hewɔ toiboo ni aaafee aha Yehowa yɛ la he lɛ ji hiɛdɔɔ sane lɛ?

9 Hiɛsɔɔ kɛha nii ni jara wa nɛɛ yeɔ ebuaa Yehowa Odasefoi koni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ la tsuŋ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, kɛji akɛ datrɛfonyo ko po kɛɛ yɛ anɔkwayeli mli akɛ la ni aaagbala awo emli lɛ he miihia. Ebaanyɛ ehe eye akɛ sɛɛnamɔi komɛi ni yɔɔ la ni akɛhaa mɔ ko mli lɛ da fe gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli oshara ni la lɛ diɛŋtsɛ kɛbaa lɛ kwraa. Shi Kristofonyo lɛ nyɛŋ aku ehiɛ eshwie oshara kpele ni da fe nakai lɛ nɔ, oshara ni ji Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ni aaalaaje kɛtsɔ kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ la ni akɛaatsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ nɔ lɛ. Be ko lɛ Paulo wie mɛi ni ‘kwaa amɛfeɔ esha yɛ be mli ni amɛna anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee lɛ sɛɛ’ lɛ ahe sane. Mɛni hewɔ esha ni tamɔ nakai lɛ ji hiɛdɔɔ sane lɛ? Ejaakɛ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ “enaanaa Nyɔŋmɔ Bi lɛ nɔ, ni ebu kpaŋmɔ la ni akɛtsuu ehe lɛ akɛ yaka nɔ ko.”​—Hebribii 9:​16-24; 10:​26-29.

Ye Obua Mɛi Krokomɛi ni Atsɔɔ Amɛ Nii

10. Mɛni yɔɔ wɔfaishitswaa akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛaajɛ la he lɛ sɛɛ?

10 Wɔ mɛi ni wɔhiɛ sɔɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni wɔkafee esha, ni wɔkpoo ela ni jara wa ni hereɔ mɔ yiwala lɛ. Yɛ be mli ni wɔsusu sane lɛ he wɔgbe naa lɛ, wɔyɔseɔ akɛ esa akɛ shidaa diɛŋtsɛ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ yɛ wala hewɔ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔkpoo ejalɛ mlai ni wɔyɔɔ hekɛnɔfɔɔ akɛ akɛha yɛ wɔhilɛ-kɛhamɔ ni jɛ tsuiŋ hewɔ​—wɔhile-kɛhamɔ yɛ be kakadaŋŋ mli hewɔ lɛ ni wɔɔŋmɛɛ he ni wɔkɛsaa lɛ. (5 Mose 6:​24; Abɛi 14:​27; Jajelɔ 8:12) Shi wɔbii lɛ hu?

11-13. Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa fɔlɔi komɛi ni ji Kristofoi hiɛ yɛ amɛbii lɛ kɛ la he, ni mɛni hewɔ?

11 Yɛ be mli ni wɔshwiei lɛ ji fufɔobii loo amɛdarako tsɔ bɔ ni amɛaanu shishi lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ abu amɛ akɛ amɛhe tse, ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ yɛ wɔhetuu kɛhamɔ hewɔ. (1 Korintobii 7:14) No hewɔ lɛ eji anɔkwale akɛ ekolɛ gbekɛbii ni yɔɔ Kristofoi ashia ko mli lɛ nuko shishi lolo ni amɛhalako akɛ amɛaabo Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ toi. Shi, ani wɔmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔtsɔɔ amɛ sane ni he hiaa nɛɛ ahe nii? Esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu nɛkɛ sane nɛɛ he, ejaakɛ etamɔ nɔ ni fɔlɔi komɛi yɛ su ko ni ejaaa yɛ amɛbii lɛ kɛ la he sane lɛ he. Etamɔ nɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi nuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛfee nɔ ko tsɔ yɛ amɛbii bibii lɛ ni aaaha amɛ la lɛ he. Mɛni hewɔ amɛhiɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa nɛɛ?

12 Maji pii efee mlai, ni nɔyeli lɛ yɛ najiaŋdamɔlɔi ni buɔ gbekɛbii ni aku hiɛ ashwie amɛnɔ ni afeɔ amɛ niseniianii lɛ ahe. Jeee akɛ aaku hiɛ aashwie Yehowa Odasefoi abii anɔ loo aafee amɛ niseniianii yɛ be mli ni fɔlɔi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛsumɔŋ ni akɛ la aha amɛbinuu lo biyoo ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛbiɔ ni akɛ tsofai krokomɛi ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofa-feemɔ kɛba lɛ atsu nii ni akɛto la najiaŋ lɛ. Enɛ jeee hiɛ ni akuɔ ashwieɔ mɔ nɔ loo niseniianifeemɔ yɛ tsofa-feemɔ po mli, kɛ asusu la ni akɛtsaa mɔ lɛ mli osharai ni akpɛlɛ nɔ lɛ he lɛ. Eji hegbɛ ni mɔ ko yɔɔ lɛ kɛ nitsumɔ akɛ eeeŋmɛ osharai ni yɔɔ he lɛ ekwɛ koni ehala tsamɔ loo tsofa-feemɔ ni esumɔɔ.a Ni kɛlɛ, tsofa-feemɔ he nitsulɔi komɛi etao mla naa hegbɛi komɛi koni akɛnyɛ mɛi anɔ ni aha amɛ la ni asumɔɔɔ lɛ.

13 Akɛni fɔlɔi komɛi le akɛ ewaaa kɛhaaa tsofa-feemɔ he nitsulɔi akɛ amɛaana kojomɔ hei loo saneyeli hei lɛ asɛɛfimɔ koni akɛ la aha gbekɛbii hewɔ lɛ, amɛbaanu he akɛ sane lɛ eje amɛdɛŋ, ni ákɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni fɔlɔi baanyɛ afee loo ehe hiaa ni amɛfee. Kwɛ bɔ ni jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ ejaaa kwraa ha!​—Abɛi 22:⁠3.

14. Atsɔse David kɛ Timoteo yɛ amɛ gbekɛbiiashi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Wɔkadi akɛ atsɔse David yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ kɛjɛ egbekɛbiiashi. No waje lɛ ni eha ebu wala akɛ nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni ebale akɛ la damɔ shi kɛha wala. (Okɛto 2 Samuel 23:​14-17 he.) Atsɔse Timoteo yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ kɛjɛ ‘egbekɛbiiashi.’ (2 Timoteo 3:​14, 15) Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ yɛ be mli ni David kɛ Timoteo fɛɛ shɛko nɔ ni abaanyɛ awie he ŋmɛnɛ akɛ onukpatsɔmɔ afii yɛ mla naa lɛ, no mli po lɛ amɛnyɛɔ amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ jogbaŋŋ yɛ saji ni kɔɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he? Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ esa akɛ atsɔse gbekɛbii ni ji Kristofoi lɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ dani eba akɛ amɛaadara.

15, 16. (a) Mɛɛ jwɛŋmɔ ana yɛ hei komɛi yɛ hegbɛi ni gbekɛbii yɔɔ lɛ ahe? (b) Mɛni ba ni no ha akɛ la ha gbekɛ ko?

15 Yɛ hei komɛi lɛ akɛ hegbɛ ni tamɔ nɔ ni akɛhaa onukpai lɛ haa mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ gbekɛbii ni amɛdara lɛ. Abaanyɛ adamɔ afii abɔ loo salɛ yɛ susumɔ mli, loo enyɔ lɛ fɛɛ nɔ asusu gbekɛ ko he akɛ eda bɔ ni eeenyɛ ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ yɛ tsofa ni esa akɛ afee lɛ lɛ he. Yɛ hei ni enɛ jeee mla yɛ po lɛ, kojolɔi loo maŋ onukpai baanyɛ afi gbekɛ ni nyɛɔ etsɔɔ eyiŋkpɛɛ ni ma shi shiŋŋ yɛ la he lɛ mli faŋŋ lɛ suɔmɔnaa nii asɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ gbekɛ ko nyɛɛɛ atsɔɔ ehemɔkɛyelii amli faŋŋ yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ eda nɔ lɛ, saneyeli he ko baanu he akɛ amɛbaanyɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni hi he, taakɛ amɛaafee amɛha abifao ko lɛ.

16 Obalanyo fioo ko ekase Biblia lɛ yɛ be kɛ bei amli afii pii shi abaptisiii lɛ. Yɛ otsii kpawo pɛ ni eshwɛ ni eeena afii ni aaanyɛ abu lɛ akɛ “ena hegbɛ akɛ ekpooɔ tsofafeemɔ kɛhaa ehe” lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, helatsamɔ he ni tsaa eheloo mli fala ni gbooo lɛ bi ni kojomɔ he lɛ aha amɛ hegbɛ ni amɛkɛ la ni teɔ shi woɔ lɛ kɛ efɔlɔi asuɔmɔnaa nii lɛ aha lɛ. Kojolɔ ni kɛ henilee tsuɔ nii lɛ bibii obalanyo fioo lɛ saji yɛ ehemɔkɛyeli ni kɔɔ la he lɛ he, ni ebi lɛ saji ni waaa, tamɔ klɛŋklɛŋ Biblia mli woji enumɔ lɛ agbɛi. Enyɛɛɛ etsɛ gbɛi lɛ ni asaŋ enyɛɛɛ eye odase ko ni tsɔɔ mɔ yiŋ akɛ enuɔ nɔ hewɔ ni ekpooɔ la lɛ shishi. Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, kojolɔ lɛ fa ni aha lɛ la, ni ekɛfata he akɛ: “La ni akɛaaha lɛ ni ekpɛlɛɛɛ nɔ lɛ damɔɔɔ shishinumɔ diɛŋtsɛ ni eyɔɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ ejamɔ mli hemɔkɛyelii ahe lɛ nɔ.”

17. Mɛɛ shidaamɔ gbekɛyoo ko ni eye afii 14 kɔ yɛ la ni akɛaaha lɛ lɛ he, ni mɛni jɛ mli ba?

17 Shi sane lɛ baanyɛ afee sɔrɔto yɛ gbekɛ ni atsɔse lɛ jogbaŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ amli ni nyiɛɔ E-nɔkwale lɛ mli yɛ ekaa naa lɛ he. Kristofonyo gbekɛ ko ni shɛko nakai na nakai heloo mli fala ni gbooo ni ekaaa lɛ nɔŋŋ eko. Gbekɛyoo lɛ kɛ efɔlɔi nu shishi ni amɛkpɛlɛ tsofai ni afutu ni datrɛfonyo ko ni he esa jogbaŋŋ yɛ helatsamɔ he ko ni ehe gbɛi waa lɛ kɛtsaa hela nɛɛ lɛ nɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛ sane lɛ tee saneyeli he. Kojolɔ lɛ ŋma akɛ: “D.P. ye odase akɛ ebaate shi ewo la ni aaagbala awo emli lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni eeenyɛ nɔ. Ebuɔ la ni aaagbala awo emli lɛ akɛ aatutua egbɔmɔtso lɛ ni ekɛ enɛ to kabonaatoo loo mɔ ni amɔɔ lɛ ekãa naa akɛ lɛ wɔɔ lɛ he. Ebi ni Saneyeli He lɛ kɛ bulɛ aha nɔ ni ehala lɛ ni aŋmɛ lɛ gbɛ ni enine ashɛ tsofa-feemɔ nɔ yɛ [helatsamɔ he] lɛ ni la ni akɛaaha lɛ ni Saneyeli he lɛ efã bɛ mli.” Kristofoi anitsɔɔmɔ loo tsɔsemɔ ni enine eshɛ nɔ lɛ ye bua lɛ yɛ be ni mli wa nɛɛ mli.​—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ.

18. (a) Mɛɛ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ gbekɛyoo ko ni miina nɔ̃ kɔ yɛ la ni akɛaaha lɛ lɛ he? (b) Te kojolɔ lɛ kpɛ eyiŋ yɛ gbekɛyoo lɛ tsamɔ he eha tɛŋŋ?

18 Aatsa gbekɛyoo ko ni eye afii 12 Iɛ la mli hela ko ni atsɛɔ lɛ leukemia. Kuu ko ni kwɛɔ gbekɛbii ahilɛ-kɛhamɔ nɔ lɛ kɛ sane lɛ tee saneyeli he koni anyɛ gbekɛ lɛ nɔ ni akɛla aha lɛ. Kojolɔ lɛ mu sane naa akɛ: “L. ekɛɛ saneyeli he nɛɛ faŋŋ yɛ anɔkwayeli fɛɛ mli akɛ, kɛ abɔ mɔdɛŋ akɛ aaagbala la awo emli lɛ, ekɛ ehewalɛ fɛɛ ni eyɔɔ lɛ baate shi awo nakai la ni aaaka akɛ akɛaaha lɛ lɛ. Ewie, ni miheɔ lɛ miyeɔ, akɛ ebaabolɔ waa ni ebaapele he, ni ebaafa abui lɛ kɛjɛ eniji ahe faji lɛ amli, ni ebaabɔ mɔdɛŋ ni efite la ni akɛwo baagi ni tsotsoro esaatso lɛ yiteŋ lɛ mli lɛ. Mikɛ famɔ ko ni baaha gbekɛ nɛɛ atsɔ piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ haŋ . . . Yɛ helatsɛ nɛɛ gbɛfaŋ lɛ, helatsamɔ ni helatsamɔ he lɛ kɛhaa lɛ tsuɔ hela lɛ he nii yɛ gbɔmɔtsoŋ shishinumɔ naa pɛ. Etsuuu ehenumɔŋ hiamɔ nii kɛ jamɔŋ hemɔkɛyelii ahe.”

Fɔlɔi​—Nyɛtsɔɔa Nii Jogbaŋŋ

19. Mɛɛ gbɛnaa nii titri ni ka fɔlɔi anɔ esa akɛ amɛtsu he nii yɛ amɛbii ahe?

19 Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ hiɛ shɛɛ sane ni mli wa waa kɛha fɔlɔi ni miisumɔ ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ amɛweku lɛ mli lɛ ahi shi yɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ naa lɛ. Yiŋtoo kome hewɔ ni Abraham ji Nyɔŋmɔ shieŋtsɛ lɛ ji akɛ, E-le akɛ blematsɛ lɛ “aaafa ebii kɛ ewebii ni baa yɛ esɛɛ lɛ, koni amɛnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ, ni amɛfee jalɛ nii.” (1 Mose 18:19) Ani esaaa akɛ enɛ feɔ anɔkwale yɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi ahe ŋmɛnɛ? Kɛ oji fɔlɔ lɛ, ani ootsɔɔ obii ni osumɔɔ amɛ lɛ anii koni amɛnyiɛ yɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ, ni amɛfee klalo, akɛ ‘daa nɛɛ amɛsaa amɛhe amɛto koni amɛna hetoo amɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ amɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ amɛmli lɛ shishi lɛ, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ’?​—1 Petro 3:⁠15.

20. Mɛni ji shishijee nii titri ni wɔsumɔɔ ni wɔbii ale ni amɛhe amɛye yɛ la he? (Daniel 1:​3-14)

20 Eyɛ mli akɛ ebaahi akɛ wɔbii lɛ aaale helai ahe osharai kɛ osharai krokomɛi ni jɛɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ amli baa lɛ moŋ, shi wɔbii lɛ anitsɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla ni yeɔ emuu ni kɔɔ la he lɛ mli lɛ etsɔɔɔ titri akɛ aabɔ mɔdɛŋ ni atɛo la he gbeyeishemɔ yɛ amɛmli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji akɛ kojolɔ ko bi gbekɛyoo ko nɔ hewɔ ni esumɔɔɔ ni ahaa lɛ la, ni ehetoo lɛ titri ji akɛ esusuɔ akɛ oshara yɛ la he tsɔ loo ewoɔ mɔ he gbeyei lɛ, mɛni baajɛ mli aba? Kojolɔ lɛ baanyɛ amu sane naa akɛ edako ni etsui efa tsɔ, tamɔ bɔ nɔŋŋ ni ebaashe musuŋ-lilɛi ni aaafee lɛ opireshɛn ajie lɛ gbeyei aahu akɛ ebaafo ni ebaate shi ewo nii ni efɔlɔi po nuɔ he akɛ ehi jogbaŋŋ kɛha lɛ lɛ. Agbɛnɛ wɔtsɔ hiɛ wɔkadi akɛ shishijee taomɔ nii ni haa Kristofoi kpooɔ la lɛ jeee akɛ la mli ewo muji loo hela yɛ mli kɛkɛ, shi moŋ ejara wa kɛha wɔ-Nyɔŋmɔ kɛ Wala-Halɔ lɛ. Esa akɛ wɔbii lɛ ale enɛ, kɛ agbɛnɛ akɛ naagbai ni yɔɔ la he yɛ ekɛ nitsumɔ mli akɛ tsofa lɛ kɛ nɔ ko fataa wɔjamɔ mli shidaamɔ lɛ he.

21. (a) Mɛni esa akɛ fɔlɔi akase yɛ amɛbii kɛ Biblia lɛ jwɛŋmɔ yɛ la he lɛ he? (b) Fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii yɛ la he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Kɛ oyɛ bii lɛ, ani oyɛ nɔmimaa akɛ amɛkɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ la ni akɛhaa mɛi lɛ he lɛ kpaa gbee ni amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ mli? Ani amɛheɔ shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ amɛyeɔ lɛlɛŋ akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii? Ani amɛyɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ mla mli ni amɛaaku lɛ baafee hiɛdɔɔ sane aahu akɛ ebaanyɛ eha oshara aba Kristofonyo lɛ gbɛkpamɔ kɛha naanɔ wala lɛ he? Fɔlɔi ni le nii lɛ kɛ amɛbii baasusu nɛkɛ saji nɛɛ ahe, kɛ amɛji gbekɛbii loo amɛdara amɛta. Fɔlɔi lɛ baanyɛ ni amɛkɛ amɛ afee nɔkwɛmɔ nii, ni aabi gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ saji ni kojolɔ loo helatsamɔ he nitsulɔ ko baanyɛ abi amɛ lɛ. Oti lɛ jeee ni aha gbekɛ lɛ akase anɔkwa saji loo hetooi komɛi ni ahala lɛ ewo eyitsoŋ. Ehe miihia babaoo moŋ ni amɛle nɔ ni amɛheɔ amɛ-yeɔ lɛ, kɛ nɔ hewɔ. Shi, yɛ saneyeli mli lɛ, fɔlɔi loo mɛi krokomɛi kɛ amaniɛbɔɔ ni kɔɔ oshara ni yɔɔ la he lɛ kɛ tsofai krokomɛi ni abaanyɛ akɛto najiaŋ lɛ baaha. Shi nɔ ni kojolɔ loo onukpa ko baatao ni ele kɛjɛ wɔbii lɛ ni ekɛ amɛ aaawie lɛ mli ji kɛji amɛnuɔ amɛshidaamɔ lɛ kɛ nɔ ni amɛhala lɛ shishi akɛ mɛi ni edara, ni agbɛnɛ kɛji akɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛyɛ nibii ni jara wa kɛha amɛ loo amɛbuɔ nomɛi waa kɛ nɔmimaa ni ma shi shiŋŋ.​—Okɛto 2 Maŋtsɛmɛi 5:​1-4 he.

22. Mɛni baajɛ la he nii ni Nyɔŋmɔ aaatsɔɔ wɔ lɛ mli aba kɛya naanɔ?

22 Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔhiɛ asɔ ni wɔkɛ faishitswaa amɔ jwɛŋmɔ ni Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ la he lɛ mli. Kpojiemɔ 1:5 tsɔɔ bɔ ni Kristo ji akɛ mɔ ni ‘sumɔɔ wɔ ni etsɔ lɛ diɛŋtsɛ ela lɛ nɔ ekpɔ wɔ kɛjɛ wɔhe eshai amli.’ Yesu la lɛ jara lɛ nɔkpɛlɛmɔ nɔ pɛ wɔɔtsɔ wɔna wɔhe eshaifaa ni akɛaake wɔ kwraa kɛya naanɔ. Romabii 5:9 kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “No hewɔ lɛ, agbɛnɛ ni abu wɔ bem yɛ ela lɛ hewɔ lɛ, aaatsɔ enɔ ahere wɔyiwala kɛjɛ mlifu lɛ mli aahu.” Belɛ kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli kɛha wɔ kɛ wɔbii akɛ Yehowa aaatsɔɔ wɔ nii ni kɔɔ nɛkɛ sane nɛɛ he koni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaanyiɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɛɛ nɔ kɛya naanɔ!

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ How Can Blood Save Your Life?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ baafai 21-2, 28-31.

Nikanemɔ lɛ Mli Saji Otii

◻ Mɛɛ jwɛŋmɔ esa akɛ wɔna yɛ Yehowa ni aaatsɔɔ wɔ nii Iɛ he?

◻ Mɛni Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he ni aaabo toi lɛ he hiaa waa nakai Iɛ?

◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ gbekɛbii aaanyɛ atsɔɔ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ yɛ Ia he lɛ mli faŋŋ kɛ shiŋŋ-feemɔ Iɛ?

◻ Te fɔlɔi ni ji Kristofoi aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua amɛbii ni amɛfee mɛi ni atsɔse amɛ jogbaŋŋ yɛ Yehowa mla ni kɔɔ la he lɛ mli?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]

SANEYELI HE LƐ HIƐ SƆ LƐ

Mɛni ji nɔ ni saneyeli he lɛ yiŋkpɛɛ lɛ wie yɛ D.P. ni atsi eta yɛ kuku 17 lɛ be?

“Saneyeli he lɛ hiɛ sɔ gbekɛyoo fioo ni eye afii 14-1/2 nɛɛ nilee, ehenɔyeli, bɔ ni ebuɔ ehe, kɛ hewalɛ ni ekaneɔ lɛ waa. Heloo mli fala ni gbooo ni yɔɔ gbeyei ni eyoo akɛ eyɔɔ ehe lɛ baanyɛ aye enɔ kwraa . . . Shi kɛlɛ, gbekɛyoo ni esa yɛ jwɛŋmɔŋ ji mɔ ni ba Saneyeli he lɛ koni ebaye odase lɛ. Etamɔ mɔ ni kɛ ejwɛŋmɔ ema sane ni tsii ni ka ehiɛ lɛ nɔ diɛŋtsɛ. Etee ŋaa ni awoɔ lɛ lɛ fɛɛ shishi, ekpɛlɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ atsa ehela lɛ nɔ, ena nilee ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ gbɛ ni lɛ, akɛ adesa lɛ, ekɛ nɛkɛ tsofa-feemɔ mli kaa nɛɛ baakpe aha lɛ he, ni eba Saneyeli he lɛ kɛ nibimɔ ni taa mɔ mli: nyɛkɛ bulɛ ahaa miyiŋkpɛɛ lɛ . . .

“Kɛfata edalɛ lɛ he lɛ, D.P. etsɔɔ nibii pii ni edamɔɔ nɔ ekpɛɔ eyiŋ lɛ koni Saneyeli he lɛ adamɔ nɔ amɛkɛ bulɛ aha enɛ. Helatsamɔ gbɛjianɔtoo ni la fata he lɛ baaye lɛ awui yɛ mumɔŋ, jwɛŋmɔŋ, jeŋba mli, kɛ henumɔŋ. Saneyeli he lɛ kɛ bulɛ baaha helatsamɔ gbɛjianɔtoo ni ehala akɛ atsɔ nɔ afee lɛ tsofa lɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Kojolɔ loo helatsamɔ he onukpa ko baasumɔ ni ele nɔ ni Kristofonyo gbekɛ heɔ yeɔ diɛŋtsɛ, kɛ nɔ hewɔ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje