Obalaŋtai—Ani Nyɛbaaye Kristofoi Anɔkwayeli He Kaa lɛ Mli Omanye?
“OSUSUUU jeŋba shara he akɛ eji anɔkwa ni ayeee. Oojie ohiɛtserɛ kɛkɛ. Eji anɔkwale akɛ, ole akɛ kɛ ofɔlɔi loo onukpai lɛ aaale enɛ lɛ, ekɛ tsuiŋdɔlɛ kɛ naagbai pii baaba. Shi kɛji akɛ oojie ohiɛtserɛ lɛ, ojieɔ nakai susumɔi lɛ fɛɛ kɛjɛɔ ojwɛŋmɔ mli.”
Obalanyo ni atsɛ ewiemɔ sɛɛ kɛjɛ yiteŋgbɛ nɛɛ kɛ ehe ewo ajwamaŋbɔɔ mli yɛ teemɔŋ. Ehiɛ jeŋbai enyɔ, eshishiu efɔlɔi kɛ Kristofoi asafo lɛ. Eyɔseee yɛ nakai be lɛ mli akɛ enyɛɛɛ edamɔ Kristofoi anɔkwayeli he kaa lɛ naa.
Obalaŋtai Kristofoi pii nyɛɛɛ adamɔ anɔkwayeli he kaa ni tamɔ nɛkɛ naa. Ebɛ naakpɛɛ tsɔ! Ejaakɛ Satan Abonsam kɛ Nyɔŋmɔ webii ‘miiwuu ta,’ eefee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ koni ekɛfite emuuyeli mli ni amɛhiɛ lɛ. (Kpojiemɔ 12:17) Ekɛ obalaŋtai efee mɛi titri ni ekɛ ‘eŋaatsɔɔi’ lɛ tutuaa amɛ. (Efesobii 6:11, Kingdom Interlinear) No hewɔ lɛ ebiɔ hiɛmiamɔ kɛ faishitswaa diɛŋtsɛ dani ahi shi akɛ anɔkwafoi.
Shi mɛni ji anɔkwayeli? Yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, shishijee wiemɔ kɛha “anɔkwayeli” tsɔɔ suɔmɔ mli ni ajɛɔ akɛ he kpɛtɛɔ mɔ ko he yɛ yiŋtoo ko hewɔ. (Lala 18:26) Etsɔɔɔ tsakpaa ko ni egbɔjɔ ni abaanyɛ afo mli yɛ gbɛ ni waaa nɔ, shi moŋ he ni akɛkpɛtɛɔ nɔ ko he gbagbalii ni hiɔ shi shiŋŋ kɛyashiɔ be mli ni eyiŋtoo ni kɔɔ nakai mɔ lɛ he lɛ baa mli. Shishijee wiemɔ kɛha “anɔkwayeli” ni akɛtsu nii yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ hiɛ jwɛŋmɔ ni ji krɔŋkrɔŋ-feemɔ, jalɛ loo woo.
Belɛ anɔkwayeli kɔɔ mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni ja he. Efesobii 4:24 kɛɔ wɔ akɛ wɔwo “gbɔmɔ hee ni abɔ . . . yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.” Ani oosumɔ ni ofee mɔ ni yeɔ Yehowa anɔkwa? Belɛ esa akɛ okɛ ohe akpɛtɛ ehe yɛ anɔkwayeli mli, tsakpaa ni mli efooo, faishitswaa akɛ ooosa ehiɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli. Esa akɛ okɛ ohe akpɛtɛ Yehowa jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe—ni bɔ ni kaa ni ofee nɔ kroko ni tamɔɔɔ nakai lɛ mli wa ha lɛ kɔɔɔ he eko!
Nɔnyɛɛi ni Ofee Mɔ ni Yeee Anɔkwa
Obalaŋtai pii ni yɔɔ Yehowa webii ateŋ lɛ miibɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi akɛ anɔkwafoi, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛnaa henilee ni mli tse keŋkeŋ mli ŋɔɔmɔ, ni amɛsa yijiemɔ. Shi kɛlɛ, bɔfo Paulo gba akɛ anɔkwa ni ayeee ji nɔ ni baaje kpo yɛ gbɔmɛi pii ahe yɛ “naagbee gbii lɛ amli.” (2 Timoteo 3:1, 2) Oshara ni ejɛ mli eba ji akɛ, obalaŋtai Kristofoi komɛi eŋmɛ gbɛ ni amɛha je ni yeee anɔkwa nɛɛ ‘emia amɛ ewo lɛ diɛŋtsɛ enɔ mli.’ (Romabii 12:2, Phillips) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔ efee enɛ yɛ?
Tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ji Satan dɛŋdade ko ni mɔɔ shi jogbaŋŋ. Mɛi pii miisumɔ ni mɛi krokomɛi asusu amɛhe jogbaŋŋ, ni Satan le bɔ ni eeefee ni ekɛ adebɔɔ mli su nɛɛ aaatsu nii. Akɛni amɛmiisumɔ ni abu amɛ akɛ mɛi ni sane ko bɛ amɛhe hewɔ lɛ, Kristofoi obalaŋtai komɛi kɛ amɛhe ewo sanegbaa ni ehiii, jeŋba shara, zigaret shɛremɔ, daatɔɔ—kɛ tsofai fɔji po kɛ nitsumɔ mli—fɛɛ lɛ koni amɛtipɛŋfoi asumɔ amɛ sane.
Satan miisumɔ ni ‘wɔba wɔjeŋ yɛ wɔheloo akɔnɔi anaa, ni wɔfee heloo lɛ suɔmɔnaa nii.’ (Efesobii 2:3) Ele bɔ ni bɔlɛnamɔ mli akɔnɔ lɛ gbalamɔ lɛ mli wa ha “kɛ obalayoo fro sale gbala” lɛ. (1 Korintobii 7:36) Ni eesumɔ ni nyɛŋmɛɛ nyɛhe nyɛha nɛkɛ akɔnɔi nɛɛ. Kristofoi obalaŋtai komɛi kɛ amɛhe yawoɔ edɛŋ ni amɛleee kɛtsɔ bɔlɛnamɔ he woji, sinii kɛ video nɔ nibii akwɛmɔ nɔ aloo kɛtsɔ fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ lɛ nɔ. Nɔ ni jɛɔ enɛɛmɛi amli baa yɛ bei pii amli hu ji anɔkwa ni ayeee ni bafeɔ hiɛdɔɔ sane. Ani Satan je lɛ ‘emi bo ewo enɔ mli’ yɛ nibii nɛɛ ekomɛi amli?
Jeŋbai Enyɔ ni Ahiɛɔ
Yɛ be mli ni esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli tamɔ ajwamaŋbɔɔ ji hiɛdɔɔ sane diɛŋtsɛ lɛ, obalaŋtai komɛi kɛ nibii komɛi woɔ amɛsane lɛ mli wu. Amɛtamɔ “mɛi ni ewieee anɔkwale,” ni awie amɛhe yɛ Lala 26:4, (NW) akɛ mɛi ni kɛ “bɔ ni amɛji teeɔ” lɛ. Obalaŋtai ni tamɔ nɛkɛ hiɛɔ jeŋbai enyɔ, amɛbaa amɛjeŋ yɛ gbɛ kome nɔ yɛ be mli ni amɛkɛ amɛfɔlɔi loo Kristofoi ni amɛdara yɛ asafo lɛ mli nyiɛɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛ kroko nɔ yɛ be mli ni amɛkɛ amɛtipɛŋfoi bɔɔ lɛ.
Jeŋbai enyɔ ni akɛhiɔ shi nɛkɛ lɛ haa mɔ lɛ shishiuɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe, ni oshara yɛ mli. Nifeemɔ ni ejaaa ni anyɛɛɛ atsi naa lɛ kɛ nifeemɔi krokomɛi ni ejaaa baa. Ni yɛ be mli ni ekolɛ enɛ aaanyɛ agba mɔ ko henilee naa kɛjɛ shishijee lɛ, bei abɔ ni mɔ lɛ tsɛɔ yɛ nɔfɔŋ-feemɔ lɛ mli lɛ, ehaa ehenilee lɛ baa shi yɛ nɔfɔŋ-feemɔ he nii ni eeetsu lɛ he. Mɔ lɛ baanyɛ afee ‘mɔ ni nuuu piŋmɔ he’ yɛ nɔfɔŋ-feemɔ lɛ he dɔŋŋ.—Efesobii 4:19, Kingdom Interlinear.
Kɛ mɔ lɛ shɛ nɛkɛ he nɛɛ, ebafeɔ nɔ ni wa waa kɛha lɛ akɛ eeejaje enɔfɔŋ-feemɔ lɛ ni ena yelikɛbuamɔ. Titri lɛ nakai enɛ ji kɛji akɛ obalaŋtai Kristofoi krokomɛi hu fata nɔfɔŋ-feemɔ nɛɛ he. Anɔkwayeli henumɔ ni egba afa ji nɔ ni jɛɔ enɛ mli baa. Obalanyo ni atsi ewiemɔ ta kɛjɛ shishijee lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Oyɔseɔ nɔ ni ofeɔ lɛ, ni ole akɛ ejaaa. Bɔni afee ni mɛi krokomɛi ni fata he lɛ akana sane lɛ, okpɛlɛɔ nɔ akɛ okɛŋ mɔ ko mɔ ko.”
Shi yɛ be mli ni mɔ ko kɛ ‘bɔ ni eji’ lɛ baanyɛ etee efɔlɔi loo asafo lɛ, mɔ lɛ nyɛŋ ekɛ enɛ atee Yehowa. “Ni ateee bɔɔnɔ ko yɛ ehiɛ, shi nibii fɛɛ yɛ faŋŋ ni agbele nɔ yɛ lɛ mɔ ni wɔkɛyɔɔ sane lɛ hiŋmɛiiaŋ.” (Hebribii 4:13) Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ eshwereŋ.” (Abɛi 28:13) Yɛ be ni sa mli lɛ efɔŋ lɛ baaje kpo. Mɔ ko nyɛŋ afee mɔ ni hiɛ etɛ fe Yehowa. Abɛi 3:7 kɛɔ akɛ: “Kaabu ohe nilelɔ. She Yehowa gbeyei ni otsi ohe kɛjɛ efɔŋ he.” Kaimɔ hu akɛ, “Yehowa hiŋmɛii yɛ he fɛɛ he, ni ekwɛɔ mɛi fɔji kɛ mɛi kpakpai fɛɛ.”—Abɛi 15:3.
Ana obalanyo ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi eta nɛɛ kɛ mɛi krokomɛi babaoo ni kɛ amɛhe wo teemɔŋ nɔfɔŋ-feemɔ mli lɛ fɛɛ ni ashwie amɛ kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛhe wa amɛ yɛ mumɔŋ, ni ahe amɛ ekoŋŋ. Ni kɛlɛ, mɛɛ gbɛ ni wa nɔ atsɔɔ akaseɔ nɔ ni ji anɔkwayeli shishi nɛkɛ!
‘Saji ni Aaajaje’ yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ
Shi kɛji akɛ mɔ ko efee mɔ ni yeee anɔkwa yɛ gbɛ ko nɔ momo hu, ekolɛ kɛtsɔ nɔ fɔŋ ko ni efee lɛ nɔ lɛ? Ewaaa akɛ mɔ ko aaashishiu ehe ni ekpoo saji ni he hiaa ni ajaje lɛ. Obalaŋta ko ni kɛ ehe wo ajwamaŋbɔɔ mli yɛ teemɔ mli lɛ kɛɛ: “Miha misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ tee hiɛ, ni miisusu akɛ mikɛ nakai feemɔ baaha efɔŋ lɛ nɔ.” Israel maŋ sɛɛsɛɛyalɔi lɛ hu bɔ mɔdɛŋ nakai nɔŋŋ ni amɛkɛ afɔleshaai asa Yehowa hiɛ. Shi Yehowa kpoo nɛkɛ osato hetuu-kɛhamɔ nɛɛ. Ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛjua nyɛhe, nyɛtsumɔa nyɛhe! Nyɛjiea nyɛnifeemɔ nii fɔji lɛ kɛjɛa mihiɛ! Nyɛfɔa efɔŋfeemɔ!” ‘Kɛ amɛjaje saji yɛ ehiɛ lɛ,’ no pɛ dani Yehowa baakpɛlɛ amɛ afɔleshaai lɛ anɔ. Eji anɔkwale ŋmɛnɛ yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe baawo nɔfɔŋ-feemɔ ko mli lɛ he.Yesaia 1:11, 15-18.
Mɔ ko nyɛŋ ajaje ekɛ Yehowa teŋ sane lɛ kɛtsɔ etipɛŋfonyo ni eeegba lɛ sane ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛkɛ nɔ. Nɔ kome ji akɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, tipɛŋfoi nyɛɛɛ ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni hi lɛ aha, ejaakɛ yɛ bei pii amli lɛ amɛbɛ niiashikpamɔ yɛ shihilɛ mli nakai nɔŋŋ. Nɔ ni he hiaa titri lɛ, amɛnyɛŋ ni amɛkɛ otɔmɔ lɛ akeo. Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ afee nakai. No hewɔ lɛ, “nyɛfɔsea nyɛtsuii nyɛshwiea ehiɛ” yɛ eshai ni nyɛaajaje lɛ mli. (Lala 62:9) Eyɛ mli akɛ ohiɛ baagbo osubaŋ lɛ he waa moŋ, shi na mɔmimaa akɛ Yehowa ‘kɛfaa babaoo.’—Yesaia 56:7.
Yelikɛbuamɔi krokomɛi ahe baahia bo. Kristofonyo obalanyo ko ni yelikɛbuamɔ ni tamɔ nɛkɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha lɛ lɛ bɔ kɔkɔ akɛ: “Ha ofɔlɔi ale, ha onukpai lɛ ale amrɔ nɔŋŋ—kɛjɛ shishijee nɔŋŋ.” Hɛɛ ekolɛ ofɔlɔi yɛ hegbɛ kpakpa ni amɛkɛaaye amɛbuao. “Okɛ otsui aha” amɛ, ni oha amɛle onaagbai lɛ fɛɛ jogbaŋŋ. (Abɛi 23:26) Amɛbaanyɛ amɛto gbɛjianɔ ni onine ashɛ yelikɛbuamɔ nɔ lolo kɛjɛ asafo lɛ mli onukpai lɛ adɛŋ kɛ ehe miihia.—Yakobo 5:14, 15.
Anɔkwayeli Diɛŋtsɛ Kpojiemɔ—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
Shi, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ebaahi jogbaŋŋ moŋ akɛ oyagbeŋ jeŋba ni tsɔɔ anɔkwa ni ayeee nɛɛ mli. Lala 18:26 (NW) kɛɔ wɔ akɛ: “Anɔkwafo lɛ, bo [Yehowa] okɛ lɛ yeɔ yɛ anɔkwayeli mli; mɔ ni tɔmɔ ko bɛ ehe lɛ, okɛ lɛ aaaye yɛ gbɛ ni tɔmɔ ko bɛ mli nɔ.” Yehowa jɔɔ mɛi ni hiɛɔ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ amli lɛ babaoo.
Shi gbɛi krokomɛi yɛ ni aaanyɛ atsɔ nɔ aka anɔkwa ni oyeɔ lɛ akwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ onaanyo ko etsɔ gbɛ ni gbaa afa nɔ. Ani obaaŋmɛ gbɛ ni anɔkwa ni oyeɔ onaanyo lɛ ni kudɔmɔ kpakpa bɛ mli ni egba afa lɛ aha anɔkwa ni oyeɔ Yehowa lɛ nɔ? Nii ni suɔmɔ yɔɔ mli ni esa akɛ ofee ji ni oya onaanyo lɛ ŋɔɔ ni owo lɛ hewalɛ ni ebɔ efɔlɔi loo onukpai lɛ amaniɛ. Kɛɛmɔ onaanyo lɛ akɛ kɛ efeee nakai yɛ be ni sa mli lɛ, bo diɛŋtsɛ obaafee nakai. Abɛi 27:5 kɛɔ akɛ: “Faŋŋ kamɔ hi fe suɔmɔ ni aŋɔtee.” Kɛ oye obua onaanyo lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, jeee akɛ anɔkwale ni nyɛnaanyobɔɔ lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ nɔ mi omaa kɛkɛ, shi moŋ bɔ ni anɔkwa ni oyeɔ Yehowa lɛ hu mli kwɔ ha.
Bɔ fɛɛ bɔ ni kaa lɛ ji lɛ, hewalɛ ni akɛjieɔ anɔkwayeli kpo atsɔɔ lɛ jɛɔ wekukpaa ni mli wa ni ka mɔ lɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli. Sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli kɛ teemɔŋ nikasemɔ kɛ hiɛdɔɔ he miihia kɛ wɔɔna wekukpaa ni tamɔ nɛkɛ mli ŋɔɔmɔ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, obalaŋtai ni fee efɔŋ ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi amɛ ta lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛsɔlemɔ kɛ teemɔŋ nikasemɔ bafee nɔ ni amɛfeɔ kɛkɛ—ni yɛ sɛɛ mli lɛ amɛkpa kwraa. Yehowa jeee mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ dɔŋŋ, ni etsɛɛɛ ni jeŋba ni he tseee nyiɛ sɛɛ ba. Ani ootsɔ sɔlemɔ kɛ teemɔŋ nikasemɔ nɔ oowaje wekukpaa ni ka okɛ Yehowa teŋ lɛ koni oya nɔ ohi shi akɛ anɔkwafo?
Eji anɔkwale akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ obaasusu akɛ benɛ oolaaje miishɛɛ shihilɛ be ko. Obalayoo ko kɛɛ: “Yɛ bei komɛi amli lɛ efeɔ tamɔ nɔ ni je lɛŋ bii lɛ miijie amɛhiɛtserɛ waa. Shi kɛ sane ko nina bo lɛ, dani ebaana akɛ ejeee hiɛtserɛjiemɔ ko kwraa.” Eewie kɛmiijɛ eniiashikpamɔ mli, akɛ mɔ ni kɛ ehe wo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli, ni nɔ ni jɛ mli ji musunamɔ kɛ musufitemɔ. Ekɛɔ agbɛnɛ—akɛ nii ni ekase yɛ gbɛ ni wa nɔ: “Anɔkwale lɛ mli ni mɔ ko yɔɔ lɛ ji hebuu nɔ.” Lala 119:165 kaiɔ wɔ akɛ, “mɛi ni sumɔɔ [Nyɔŋmɔ] omla lɛ yɛ hejɔlɛ babaoo.”
No hewɔ lɛ feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ ni ohi shi akɛ anɔkwafo. Tsu wekukpaa ni hiɔ shi daa ni aaaka okɛ Yehowa teŋ lɛ he nii. Na nyɛɛ oha efɔŋ ni okɛ ohe akpɛtɛ ekpakpa he. (Romabii 12:9) Lala 97:10 kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛsumɔɔ Yehowa lɛ, nyɛnyɛa efɔŋ! Ebaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ asusumai ayi; ejieɔ amɛ kɛjɛɔ mɛi fɔji adɛŋ.” Hɛɛ, akɛ obalaŋta ni ji Kristofonyo lɛ, kɛji oye Kristofoi anɔkwayeli he kaa lɛ mli omanye lɛ, obaana Yehowa hebuu he sɛɛ ni obaana naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ.