Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 9/15 bf. 28-30
  • Nɔkwɛmɔ Nii—Nɔ titri ni atsɔɔ nɔ ashɛɔ tsuii ahe

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔkwɛmɔ Nii—Nɔ titri ni atsɔɔ nɔ ashɛɔ tsuii ahe
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔkwɛmɔ Nii ni Tsɔɔ Nii
  • Nɔkwɛmɔ Nii ni Aaana
  • Biblia lɛ ni Oooha Efee nɔ ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli
  • “Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”
    ‘Ba Ni Obanyiɛ Misɛɛ’
  • “Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Okɛ Nɔkwɛmɔnii Ni Sa Atsu Nii
    Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ
  • Kasemɔ Tsɔɔlɔ Kpele Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 9/15 bf. 28-30

Nɔkwɛmɔ Nii​—Nɔ titri ni atsɔɔ nɔ ashɛɔ tsuii ahe

DAVID miijo foi ni ekɛbaa ewala yi. Ehenyɛlɔ lɛ ji Saul, Israel maŋtsɛ ni afɔ lɛ mu lɛ. Shi Saul ji gbɔmɔ ni nyɛɔ David naakpa, ni awuŋayeli emi lɛ kwraa. Akɛni eetao lɛ egbe hewɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ kɛ asraafoi 3,000 efata he kɛba agbɛnɛ. Akɛni David gbɔmɛi lɛ ayi faaa kwraa hewɔ lɛ, amɛyatee amɛhe yɛ tɛkplo ko mli yɛ ŋa lɛ nɔ.

Beni David kɛ ehii lɛ ekpɛtɛkpɛtɛɛ amɛhe yɛ duŋ lɛ mli lɛ, shihilɛ lɛ tsake yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Maŋtsɛ Saul bote nakai tɛkplo lɛ nɔŋŋ mli koni eyawa enane. David fee blɛoo ni ehiɛ etawuu nii kɛbɛŋkɛ ehenyɛlɔ ni nyɛŋ nɔ ko afee lɛ. Shi nɔ ni fee David hii lɛ naakpɛɛ ji akɛ, egbeee maŋtsɛ lɛ. Eyafo Saul bo lɛ naa nigii. Yɛ be mli ni David jieɔ edɔlɛ kpo yɛ enɛ po he lɛ, ekɛɛ: “Yehowa akaha enɛ miigbale mi fɔɔŋfɔ akɛ mafee mi-nuŋtsɔ, mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɔ ko, akɛ makpa minine mli yɛ enɔ; ejaakɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu ji lɛ.”​—1 Samuel 24:​1-7.

Nɛkɛ Biblia mli sane nɛɛ tsɔɔ wɔ nikasemɔ ko ni kɔɔ bulɛ ni akɛaaha hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he. Eshɛɔ tsui lɛ hu he, ekolɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi babaoo nɔ fe ŋaawoo ni akɛaaha tɛɛ. Bɔ ni hewalɛ ni yɔɔ saji ni aŋmala yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛha wɔtsɔsemɔ lɛ yɔɔ ha nɛ.​—Romabii 15:⁠4.

No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛfee babaoo fe ni amɛaajaje anɔkwa saji amɛtsɔɔ kɛkɛ, yɛ be mli ni amɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ, amɛfeɔ shia Biblia mli nikasemɔi, amɛhaa Ŋmalɛ mli wiemɔi, loo amɛyeɔ odase trukaa lɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛshɛ tsuii ahe kɛtsɔ niiashikpamɔi ni amɛgbaa kɛ nɔkwɛmɔ nii ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ anɔ. Amɛ Theocratic Ministry School Guidebook lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nɔkwɛmɔ nii kanyaa miishɛɛ ni emaa saji ni he hiaa lɛ anɔ mi. Amɛhɛleɔ mɔ ko jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ shi ni ehaa efeɔ mlɛo akɛ aaanu nibii heei ashishi. Nɔkwɛmɔ nii ni ahala amɛ jogbaŋŋ gbalaa nilee kɛ henumɔ efataa he. . . . Yɛ be ko mli lɛ, abaanyɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ atsu nii ni akɛjie mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ ni ana lɛ kɛya.”a​—Baafa 168.

Warren DuBois ŋma yɛ ewolo, Essentials of Public Speaking lɛ mli akɛ: “Ha niŋmalɔ loo wielɔ lɛ atsɔɔ esusumɔi lɛ amli kɛtsɔ adesai awiemɔi loo nifeemɔi anɔ, ni enɛ haa sane ni eŋɔɔɔ lɛ po batsɔɔ tamɔ eji anɔkwa sane ko.” No hewɔ lɛ shɛɛ sane ni miishɛɛ yɔɔ he momo ni haa wala ni ahaa efeɔ anɔkwale lɛ baaye abua sɔɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ ni amɛshɛ tsui lɛ he.

Nɔkwɛmɔ Nii ni Tsɔɔ Nii

Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ nɛkɛ hi jogbaŋŋ? Yɛ bei babaoo mli lɛ nɔ ni damɔ nɔ ko ni toibolɔi lɛ baanyɛ ana ni amɛkɛ sane ato he yɛ gbɛ ni waaa nɔ lɛ nɔ. Yesu Kristo to okadi kpakpa yɛ enɛ mli efɔ shi. Yesu wie nibii ni mɔ fɛɛ mɔ le tamɔ, ŋoo, kanei, kɛ loofɔji ahe yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. (Mateo 5:​1–7:29) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ le kanei ni akɛ mu woɔ mli ni akɛmaa kanetsei anɔ yɛ bei komɛi amli lɛ. No hewɔ lɛ Yesu kaselɔi lɛ baanyɛ ayoo akɛ esa akɛ amɛfee mɛi ni hiɛ mumɔŋ la loo kanei beni ekɛɛ amɛ akɛ: “Asuuu kane amaaa tsese shishi, shi moŋ aŋɔmaa kanetso nɔ, ni etsoɔ ehaa mɛi ni yɔɔ shia lɛ fɛɛ. Nakai nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔ nii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:​15, 16) Nɔkwɛmɔ nii ni bɛ hwanyaŋŋ ni saa sane ko he lɛ baaye abua sɔɔlɔi ni ji Kristofoi ni eha susumɔi kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi afee faŋŋ.

Ekolɛ Yesu nɔkwɛmɔ nii ni mli wa fe fɛɛ lɛ kɔɔ gbɔmɛi ahe. Susumɔ nɔ ni aŋmala ashwie shi yɛ Luka yitsei 15 kɛ 16 lɛ he okwɛ. Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ wie shi Yesu akɛni ehere eshafeelɔi kɛ toohelɔi ahewɔ. Egba saji ni kɔɔ gbɔmɛi ahe ni kanyaa mɔ ekɛha hetoo. Ewie tookwɛlɔ ko ni na etoo ni elaaje, yoo ko ni na eshika ni elaaje, bi nyenyeŋtswi ni ku esɛɛ eba shia, kɛ tsulɔ ni ejaaa lɛ he etsɔɔ amɛ.

Nɔkwɛmɔ nii ni anyɛɔ akɛtoɔ saji ahe kɛ shihilɛ mli niiashikpamɔi he baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa kɛha Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni Alexander H. Macmillan, ni fa gbɛ babaoo akɛ maŋshiɛlɔ afi 60 sɔŋŋ lɛ tsɔɔ Biblia mli anɔkwale ni kɔɔ gbohii ahe lɛ mli eha. Beni eshwɛ fioo ni etsɛ, ni heɔ yeɔ akɛ susuma lɛ gbooo lɛ aaagbo lɛ, Macmillan kɛ lɛ na nɛkɛ sanegbaa nɛɛ:

“Mi-tsɛ bi mi sane nɛɛ tɛɛ akɛ: ‘Bi nuu, ani mihe baafee shoo yɛ gbonyo bu lɛ mli yɛ be mli ni mimɛɔ koni maŋtsɛyeli lɛ aje enitsumɔ ni ji shikpɔŋ lɛ ni eeeha eye emuu lɛ shishi lɛ?

“Enɛ ji sane ko ni obalanyo ko nyɛŋ aha hetoo eha nuumo ko ni susuko saji ni tamɔ nakai he da lɛ ni etsui anyɔ emli.

“Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, mibi lɛ akɛ: ‘Ataa, ani owɔ jogbaŋŋ nyɛ gbɛkɛ?’

“Eha hetoo akɛ, ‘Hɛɛ, mibi nuu, miwɔ beni datrɛfonyo lɛ ha mi tsofa ko ni haa mɔ wɔɔ lɛ.’

“‘Ani ohe fee shoo yɛ be mli ni owɔ lɛ?’

“‘Dabi, mihe efeee shoo. Mina ni kulɛ manyɛ mawɔ be lɛ fɛɛ mli, ejaakɛ minuuu akɛ miheko miiwa mihe.’”

Kɛkɛ ni A. H. Macmillan kane Hiob 14:​13-15 kɛ 3:​17-19 etsɔɔ etsɛ lɛ ni ekɛɛ: “No hewɔ lɛ ataa, oona akɛ gbohii lɛ yɛ gbele wɔ mli ni amɛleee nɔ ko nɔ ko yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ mli, no hewɔ lɛ te aaafee tɛŋŋ ni amɛhe aaafee shoo?”

Mɛɛ nitsɔɔmɔ ni mɔɔ shi nɛ! Kɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko ji bo lɛ, bo hu obaanyɛ okɛ ŋmalɛi kɛ nɔkwɛmɔ nii atsu nii ni okɛgbala jwɛŋmɔ kɛ tsui.

Nɔkwɛmɔ Nii ni Aaana

Shi nɛgbɛ obaana nɔkwɛmɔ nii loo shihilɛ mli niiashikpamɔi ni mɔɔ shi diɛŋtsɛ lɛ kɛjɛ? Obaanyɛ ona babaoo kɛjɛ bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ fiase lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani ehe miihia ni ofee hemɔkɛyeli mli jɔɔmɔi, hewalɛ ni sɔlemɔ yɔɔ lɛ, loo miishɛɛ ni yɔɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ? Kɛ oji Kristofonyo ni ojɔɔ ohe nɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obaanyɛ ogba nibii sɔrɔtoi ni eba yɛ oshihilɛ mli lɛ otsɔɔ. Obaanyɛ onu niiashikpamɔi ni ŋɔɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi aloo yɛ be mli ni okɛ nanemɛi Kristofoi wieɔ lɛ. Aloo obaanyɛ okane niiashikpamɔ ni woɔ mɔ hewalɛ kɛjɛ Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Watch Tower Publications Index lɛ haa wɔnaa hegbɛ wɔboteɔ niiashikpamɔi ni aŋmala loo akala ni jɛ jeŋ fɛɛ lɛ mli.

Te ooofee tɛŋŋ ogba niiashikpamɔ ko koni eŋɔɔ hu? Nɔ kome ji akɛ, ni oooha toibolɔi lɛ akpa nɔ ko gbɛ lɛ yeɔ buaa bo koni ogbala otoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ. Obaanyɛ okpa niiashikpamɔ ko hiɛ kɛtsɔ nɛkɛ wiemɔ nɔ: “Gbɛgbalɔ ko na ele bɔ ni Yehowa jɔɔ mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ enɔ lɛ kɛtsɔ lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ nɔ.” Amrɔ pɛ lɛ otoibolɔi lɛ susuɔ nɔ jɔɔmɔi ni be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ lɛ nine shɛ nɔ lɛ he. Kwɛmɔ ni ogba amɛ.

Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ooogba niiashikpamɔ ko yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔi amli. Tsɔɔmɔ mli fitsofitso, ejaakɛ nakai feemɔ kɛ nɔ ko fataa sane lɛ he loo ewoɔ mli hewalɛ. Kɛ otsɔɔ shihilɛ ni kɔɔ sane lɛ he lɛ mli fitsofitso lɛ, ewaŋ akɛ oookanya otoibolɔi lɛ. Shi kwɛmɔ ni okɛ ohe akawo saji agbaa mli kɛkɛ bɔ ni no haaa amɛnu nɔ hewɔ ni ogbaa niiashikpamɔ lɛ shishi. Agbɛnɛ hu, kwa saji ahewoo, ejaakɛ eyɛ mli akɛ enɛ baaha sane lɛ aŋɔɔ moŋ, shi ebaanyɛ efite he ni aaahe aye lɛ. Yɛ nakai yiŋtoo lɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, kaagba nɔ ko ni onu loo mɔ ko kɛɛ bo kɛkɛ aloo niiashikpamɔi ni onyɛŋ oma nɔ mi.

Biblia lɛ ni Oooha Efee nɔ ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli

Anaa niiashikpamɔi ni tsɔɔ mɔ nii fe fɛɛ lɛ yɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ oosumɔ ni otsɔɔ Biblia kaselɔ ko loo toibolɔi akɛ gbekɛbii baanyɛ adamɔ shi aha Yehowa Nyɔŋmɔ. Ekolɛ obaanyɛ okpɛ oyiŋ akɛ okɛ gbekɛ yoo ni atsiii egbɛi ata ni kɛ Naeman ŋa lɛ wie Yehowa gbalɔ Elisha he lɛ sane lɛ baatsu nii. Klɛŋklɛŋ lɛ kanemɔ sane lɛ yɛ 2 Maŋtsɛmɛi 5:​1-5. Kɛkɛ lɛ obaanyɛ obi akɛ: “Te osusuɔ akɛ emuuyeli mli ni gbekɛ yoo nɛɛ aaahiɛ aha Nyɔŋmɔ yɛ apasa jamɔ shikpɔŋ nɔ lɛ wa ha tɛŋŋ? Ani ebiii ekãa diɛŋtsɛ yɛ egbɛfaŋ koni ekɛ yiŋtsɔmɔ awie Yehowa kɛ egbalɔ lɛ he?”

Ekolɛ nibii amlitaomɔ ni otsɔ hiɛ ofee lɛ eye ebua bo koni oha sane lɛ afee nɔ ni ŋɔɔ. Ekolɛ ona saji ni yeɔ buaa kɛjɛ Watch Tower Publications Index lɛ mli yɛ yitsei tamɔ NAAMAN, SYRIA, kɛ ELISHA shishi. Ekolɛ ŋmalɛi krokomɛi ataomɔ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli lɛ enyiɛ ohiɛ kɛjɛ sane ni yɔɔ 2 Maŋtsɛmɛi lɛ he kɛtee Lala 148:​12, 13, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Obalahii kɛ obalayei hu, onukpai kɛ gbekɛbii bluublu. Ha amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi, ejaakɛ ekome too egbɛi kwɔ gojooo, enunyam lɛ teke shikpɔŋ kɛ ŋwɛi fɛɛ.” Mɛɛ hewalɛwoo enɛ ji kɛha obalaŋtai koni amɛkɛ ekãa ashiɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ!​—Bɔfoi lɛ Asaji 4:​29-31.

Kɛ oji Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ, belɛ ‘ha ohiɛ ahi otsɔɔmɔ lɛ nɔ daa’ yɛ enɛ gbɛfaŋ. (1 Timoteo 4:16) Kaawie anɔkwale lɛ kɛkɛ​—feemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ. Ha Biblia mli saji lɛ afee nɔ ni miishɛɛ kɛ shishinumɔ yɔɔ mli. Okɛ niiashikpamɔi kɛ nɔkwɛmɔ nii ni sa atsu nii. Enɛɛmɛi ji gbɛi ni oootsɔ nɔ ni onine ashɛ tsui lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Mɛi ni ŋma ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Taakɛ Yesu fee Iɛ, ŋmɛnɛ sɔɔlɔi Kristofoi baanyɛ amɛkɛ nɔkwɛmɔ nii atsu nii ni sane Iɛ ashɛ tsuii ahe

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje