Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 10/1 bf. 23-28
  • ‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • ‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Adu Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Dumɔ Wu Lɛ
  • Naagbai ni Wɔna yɛ Spain
  • Shiɛmɔ yɛ Katoleknyo Nɔyelɔ Yiwalɔ ko Shishi
  • Yiwaa kɛ Wɔ Shwiemɔ
  • Nitsumɔ Kroko, Wiemɔ Kroko
  • Haomɔ Be Je Shishi
  • Shiɛmɔ yɛ Islam Jalɔi Amaŋ ni ji Morocco
  • Be Kukuoo Mli Nitsumɔ?
  • Kaai kɛ Jɔɔmɔi
  • Shweremɔ yɛ El Salvador
  • Shihilɛ ni kɛ Nibii ni Yɔɔ Naakpɛɛ Ba yɛ Yehowa Sɔɔmɔ lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Kɛjɛ Ohia Futaa Mli Kɛtee Ninámɔ Ni Fe Fɛɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Nyɔŋmɔ Jie Mlihilɛ Kpo Etsɔɔ Wɔ Yɛ Gbɛi Srɔtoi Anɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
  • Aha Wɔ Adiagba Ko Ni Jara Wa Waa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 10/1 bf. 23-28

‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’

TAAKƐ DOMENICK PICCONE GBA LƐ

Mifɔlɔi fa gbɛ kɛjɛ Italy kɛtee United States, Amerika yɛ 1920 afii lɛ shishijee mli gbɛ ni amɛyahi South Philadelphia, ni atsɛɔ jɛmɛ yɛ nakai beaŋ akɛ Little Italy lɛ kwraa. Beni shɛɔ 1927 lɛ, no mli lɛ amɛkɛ Biblia Kaselɔi, ni abale amɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi lɛ bɔɔ.

AFƆ mi yɛ afi 1929, ni no ha mibale Biblia mli anɔkwale lɛ kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔŋŋ. Mikaiɔ akɛ Odasefoi bakpeɔ yɛ wɔshia lɛ dani amɛjɛɔ jɛmɛ kɛyaa shiɛmɔ yɛ Pennsylvania kpokpai anɔ maji ni atsaa ŋãi yɛ, ni Roma Katolek jamɔ lɛ ehe shi waa yɛ, he ni amɔmɔ nyɛmimɛi lɛ yɛ shii abɔ lɛ amli. Abaptisi mi yɛ 1941 yɛ Yehowa Odasefoi akpee ni amɛfee yɛ St. Louis, Missouri lɛ shishi. Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni nibii bɔi tɔtɔmɔ.

Mikɛ obalaŋtai gbohii ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ bɔi naanyobɔɔ ni mibɔi tawa shɛremɔ kɛ asɔshwɛmɔ yɛ gbɛjegbɛi akoji anɔ. Shi heniianaa lɛ, mifɔlɔi na akɛ amɛnyɛɛɛ amɛna minɔ hewalɛ bɔ ni sa dɔŋŋ ni no hewɔ lɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafa kɛyahi he kroko yɛ maŋtiase lɛ mli nɔŋŋ. Enɛ eŋɔɔɔ minaa kwraa, ejaakɛ milaaje migbɛjegbɛ nɔ nanemɛi ni mikɛbɔɔ lɛ fɛɛ. Shi kɛlɛ, ŋmɛnɛ, kɛ mikwɛ nakai be ni eho lɛ, midaa mitsɛ shi babaoo diɛŋtsɛ. Ekɛ nibii wuji sha afɔle yɛ shika gbɛfaŋ bɔni afee ni ekɛjie mi kɛjɛ nakai akutsoŋ he ni wɔyɔɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ tsutsu lɛ enyɛɔ enyiɛɔ kɛyaa nitsumɔ moŋ, shi amrɔ nɛɛ esa akɛ eta shikpɔŋ shishi oketeke mli kɛfa gbɛ kakadaŋŋ. Shi he kroko ni wɔyahi nɛɛ ha miyaje teokrase akutso ko mli.

Adu Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Dumɔ Wu Lɛ

Aaafee daa afi lɛ wɔfaa gbɛ kɛyaa South Lansing, yɛ New York, kɛha Watchtower Bible School of Gilead lɛ skul naagbee nifeemɔi lɛ. Na ni minaa nakai maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ni aatsu amɛ kɛmiiya je lɛŋ fɛɛ lɛ du maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ lɛ he suɔmɔ ko ewo mitsui mli. No hewɔ lɛ, ni migbe nɔtsamɔ skul naa nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni mikɛ mihe wo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni mije shishi yɛ May 1947.

Obalaŋta kroko hu ni ji gbɛgbalɔ yɛ wɔ asafo lɛ mli ji Elsa Schwarz, ni eyɛ ekaa babaoo diɛŋtsɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Efɔlɔi woɔ lɛ hewalɛ be fɛɛ be ni wɔsɛɛ lɛ etsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, no hewɔ lɛ bo diɛŋtsɛ obaanyɛ ona nɔ ni baajɛ mli aba. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ 1951. Beni wɔsɔmɔɔ kutuu akɛ gbɛgbalɔi yɛ Pennsylvania lɛ, wɔŋmala wolo wɔbi akɛ wɔmiitao wɔya Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul lɛ eko. Yɛ 1953 lɛ, afɔ wɔ nine kɛtee Gilead klas ni ji 23 lɛ. Beni wɔkɛ nyɔji enumɔ ekase nii waa ni akɛsaa wɔ yɛ Gilead sɛɛ lɛ, wɔgbe nikasemɔ lɛ naa yɛ kpee ko shishi yɛ Toronto, yɛ Canada, ni wɔnine shɛ wɔnitsumɔ nɔ​—Spain!

Naagbai ni Wɔna yɛ Spain

Beni wɔsaa wɔhe koni wɔshi kɛya maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni aha wɔ lɛ yɛ 1955 lɛ, Elsa and kɛ mi fɛɛ bibii wɔhe saji babaoo. Spain! Te jɛmɛ aaatamɔ aha tɛŋŋ? No mli lɛ maŋ lɛ yɛ Katoleknyo Asraafonyo Nukpa Francisco Franco, ni kɛ ewie lɛ awieee dɔŋŋ lɛ nɔyeli shishi, ni agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ kwraa. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu nii yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ shishi?

Nyɛmimɛi ni yɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he yitso yɛ Brooklyn lɛ etswa wɔ adafi akɛ amɔmɔ Frederick Franz, ni yɛ nakai beaŋ lɛ, lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ sɛɛ mɔ lɛ, kɛ Alvaro Berecochea, ni eji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni jɛ Argentina lɛ, kɛ nyɛmimɛi hii krokomɛi babaoo. Ato kpee ko he gbɛjianɔ ni ayafee yɛ koo mli yɛ Barcelona. Shi kɛlɛ, polisifoi lɛ na amɛnu nɛkɛ teemɔŋ henaabuamɔ nɛɛ he ni amɛyamɔmɔ mɛi ni tee kpee lɛ ateŋ mɛi babaoo.a

Atsɔ hiɛ akɛɛ wɔ momo akɛ kɛji wɔyashɛ Barcelona lɛ, ekolɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ekɛ wɔ abakpe. Gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha wɔ ji: “Nyɛyataoa gbɔiatoo he, koni nyɛŋma Asafo lɛ nine ni yɔɔ New York lɛ wolo ni nyɛkɛtsɔɔ gbɔiatoo he lɛ adrɛs.” Wɔha Yesaia wiemɔi nɛɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ: “Ajɔɔ mɛi fɛɛ ni mɛɔ lɛ [Yehowa] lɛ. Ni otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: ‘Gbɛ lɛ nɛ! Nyɛnyiɛa nɔ!’” (Yesaia 30:​18, 21) Esa akɛ wɔya nɔ wɔmɛ Yehowa kɛkɛ koni wɔnyiɛ gbɛtsɔɔmɔ ni egbɛjianɔtoo lɛ kɛhaa wɔ lɛ sɛɛ.

Wɔkɛ wɔfɔlɔi kɛ wɔnanemɛi ni ba New York koni amɛbakwɛ wɔyisɛɛ lɛ ye shɛɛ, ni etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔlɛlɛ lɛ, Saturnia, bɔi nyiɛmɔ yɛ Hudson Faa lɛ hiɛ kɛ Atlantik Ŋshɔ lɛ mli yaa. No ji naagbee be ni mikɛna mitsɛ. No sɛɛ afii enyɔ, beni miyɔɔ maŋsɛɛ lɛ, egbo yɛ hela ko ni ye lɛ yɛ be babaoo mli lɛ hewɔ.

Yɛ naagbee lɛ wɔyashɛ wɔnitsumɔ lɛ nɔ, lɛji adaamɔ he maŋ ni ji Barcelona lɛ mli. Ebafee gbi ni jeŋ tseee ni nugbɔ hu miinɛ, shi beni wɔtsɔmɔɔ hei ni akwɛɔ wɔnibii lɛ amli yɛ lɛ, wɔna bɔ ni gbɔmɛi lɛ ahiɛ yɔɔ ŋmɔlɔ lɛ tamɔ “hulutsoo.” Alvaro Betecochea, kɛ nyɛmimɛi hii Spainbii krokomɛi eba jɛmɛ koni amɛbaakpa wɔ gbɛ. Wɔna miishɛɛ waa diɛŋtsɛ akɛ wɔɔle akɛ aŋmɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe.

Agbɛnɛ esa akɛ wɔkase Spanish wiemɔ lɛ. Yɛ nakai bei amli lɛ, esa akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔ gbɛ ni wa nɔ amɛkase wiemɔ lɛ​—ni woji ni akɛkaseɔ wiemɔ loo tsɔɔlɔi bɛ. Atoko wiemɔ kasemɔ he gbɛjianɔ ko hu yɛ nakai be mli. Esa akɛ wɔshɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni ataoɔ lɛ he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔkase wiemɔ lɛ​—kɛ wɔɔkɛɛ lɛ yɛ nitsumɔ lɛ mli nɔŋŋ.

Shiɛmɔ yɛ Katoleknyo Nɔyelɔ Yiwalɔ ko Shishi

No mli lɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ yɛ eshishijee be mli yɛ Spain. Yɛ 1955 mli lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi ayibɔ ni fa fe fɛɛ ji 366 yɛ maŋbii ni amɛyifalɛ shɛɔ akpekpei 28 ateŋ. No mli lɛ asafoi nyɔŋma pɛ yɔɔ maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Ani nibii baaka he ahi shi nɛkɛ be kakadaŋŋ? Beni mikɛ miŋa bɔi shiɛmɔ yɛ shia kɛ shia lɛ, wɔna akɛ Spain tamɔ paradeiso kɛha mɛi ni gbɛɔ sanekpakpa lɛ amɛshwaa lɛ. Hɛɛ, anɔkwale lɛ he hɔmɔ miiye gbɔmɛi lɛ waa diɛŋtsɛ.

Shi mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ atsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, akɛni agu nitsumɔ lɛ hewɔ? Yɛ bei babaoo mli lɛ, wɔyaaa shiai lɛ fɛɛ yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ, ni nakai nɔŋŋ hu wɔyaaa shinai fɛɛ ni yɔɔ tsu kome mli lɛ anaa. Ŋsrɔdoi enumɔ loo ekpaa tsui babaoo yɛ Barcelona, ni akɛ gbɛtsɔɔmɔ ha wɔ ni wɔje shishi kɛjɛ naagbee ŋsrɔdo lɛ nɔ ni wɔtsu nii kɛba shishi gbɛ. Bei komɛi lɛ wɔyaa shinaa kome pɛ naa yɛ ŋsrɔdo lɛ nɔ fɛɛ aloo wɔnyɛɔ wɔshiɔ ŋsrɔdoi babaoo po wɔwoɔ mli. Nɛkɛ gbɛ ni wɔtsɔ nɔ wɔkɛtsu nii nɛɛ haa ewaa ehaa polisifoi lɛ akɛ amɛnine aaashɛ wɔnɔ kɛji shiatsɛ ko ni yɔɔ shɛii lɛ tswa polisifoi lɛ adafi yɛ wɔhe lɛ.

Afeɔ asafoŋ kpeei yɛ mɛi ashiai, ni woloŋ nikasemɔ kui baashɛ etɛ kɛmiimɔ ejwɛ yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli. Enɛ yeɔ ebuaa asafoŋ sɔɔlɔ lɛ ni enyɛɔ eyasaraa kui nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko shikome yɛ nyɔŋ kome mli. Woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni kpeei fɛɛ ni afeɔ, ni afeɔ yɛ gbii enyɔ gbɛkɛnaashi kɛha kui bibii ni nyɛmimɛi aaashɛ 10 kɛmiishɛ mɛi 20 yɔɔ mli lɛ nɔkwɛmɔ he gbɛnaa nii ka enɔ.

Ebabi ni wɔkase shihilɛ gbɛ hee ko. No mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia he gbɛjianɔtoo ko bɛ Spain. He fɛɛ he ni ehiɔ nakai feemɔ lɛ, wɔkɛ nyɛmimɛi lɛ hiɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai. Bɔ ni Elsa baafee ekase bɔ ni ashɛreɔ la kɛ ŋai ni akɛhoɔ nii lɛ bafee niiashikpamɔ ko ni ka lɛ waa diɛŋtsɛ! Yɛ naagbee lɛ wɔnyɛ wɔhe glasin stof bibioo ko, ni eha shihilɛ lɛ bahi babaoo diɛŋtsɛ kɛha wɔ.

Yiwaa kɛ Wɔ Shwiemɔ

Yɛ be fioo sɛɛ lɛ, wɔna wɔnu he akɛ yiwaa lɛ miije shishi waa yɛ Andalusia, he ni amɔ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko yɛ lɛ. Wɔhe ni eyabaaa nii lɛ, no mli lɛ ehiɛ wolo bibioo ko ni eŋmala nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli hei sɔrɔtoi fɛɛ lɛ agbɛi kɛ amɛ adrɛs fɛɛ yɛ mli. Wɔtee nɔ wɔnine shɛ amaniɛbɔi anɔ akɛ aamɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛjɛ maŋ kome mli kɛtee maŋ kroko mli. Mɛi ni yatutuaa nyɛmimɛi lɛ ashiai trukaa lɛ miibɛŋkɛ Barcelona kpaakpa diɛŋtsɛ. Yɛ naagbee lɛ, yiwaa lɛ bashɛ Barcelona maŋ lɛ hu mli.

Nyɔji fioo ni tsɔ hiɛ lɛ, polisifoi lɛ bamɔ mi kɛtee amɛnitsumɔ he yitso lɛ koni ayabibii mi saji. Yɛ ŋmɛlɛtswai babaoo sɛɛ lɛ, aŋmɛɛ mihe, ni misusu akɛ belɛ sane lɛ naagbee ji no. Kɛkɛ ni Amerika Maŋ Najiaŋdamɔlɔi Anitsumɔ He lɛ bana mi ni amɛwo mi ŋaa akɛ mi diɛŋtsɛ mishi maŋ lɛ mli kɛya mimaŋ bɔni afee ni mikɛtsi hiɛgbele ni aaaba kɛji eeeba akɛ aaashwie mi kɛjɛ maŋ lɛ mli kɛya mimaŋ lɛ naa. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, polisifoi lɛ bakɛɛ wɔ akɛ wɔyɛ gbii nyɔŋma pɛ ni no sɛɛ lɛ esa akɛ wɔshi maŋ lɛ mli. Akɛni wɔnaaa be ni wɔkɛaaŋma wolo kɛmaje Buu Mɔɔ Asafo lɛ hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Etamɔ nɔ ni shihilɛ lɛ miitao atsɔɔ akɛ esa akɛ wɔshi Spain kwraa kɛya maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ shikpɔŋkuku kroko mli​—Portugal, yɛ anaigbɛ.

Nitsumɔ Kroko, Wiemɔ Kroko

Ni wɔna wɔyashɛ Lisbon, yɛ Portugal, yɛ July 1957 nɔŋŋ pɛ lɛ, aha wɔ nitsumɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Porto, yɛ maŋtiase ko mli yɛ Lisbon kooyigbɛ kwraa. Abuɔ nakai maŋtiase lɛ akɛ maŋ lɛ maŋtiase ni ji enyɔ ni eyɛ he ko ni ehe gbɛi jogbaŋŋ yɛ ewein tsuru dɔkɔɔ lɛ hewɔ. Asafo ni miishwere oyayaayai ko feɔ kpeei yɛ shia ko ni yɔɔ maŋ te lɛŋ lɛ shishi tsu ko mli. Agu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ Portugal hu, ejaakɛ no mli lɛ maŋ lɛ yɛ Salazar yiwalɔ lɛ nɔyeli shishi. Shi, shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ nɔ ni yɔɔ Spain lɛ he. Afeɔ kpeei lɛ yɛ nyɛmimɛi ashiai, ni kui ni amɛyifalɛ aaafee 40 kɛmiishɛ 60 yaa kpeei lɛ. Nɔ ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ nakai shiai lɛ amli Yehowa Odasefoi kpeɔ yɛ. Eyɛ mli akɛ minyɛɛɛ mawie Portuguese wiemɔ kome folo po moŋ, shi ahala mi akɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Ni wɔtsɔ gbɛ ni wa nɔ wɔkase wiemɔ hee kroko ekoŋŋ.

Aaafee no sɛɛ afi lɛ, aha wɔ nitsumɔ yɛ Lisbon. Biɛ ji he ni wɔna wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ he klɛŋklɛŋ kwraa yɛ, yɛ shia ko ni miikwɛ Lisbon maŋtiase lɛ mli. Aha wɔ nitsumɔ akɛ wɔkwɛ kpokpaa ko nɔ​—Republic of Portugal maŋ muu lɛ fɛɛ. Beni wɔyashɛ Portugal lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi 305 kɛ asafoi enumɔ pɛ yɔɔ maŋ lɛ mli.

Haomɔ Be Je Shishi

Aŋma nɛkɛ wiemɔ nɛɛ yɛ shikpɔŋ he mfoniri ni tsɔɔ Portugal kɛ maji ni ekwɛɔ amɛnɔ lɛ nɔ akɛ: “Hulu enyɔɔɔ shi kɔkɔɔkɔ yɛ Portuguebii ashikpɔŋ nɔ.” Nɛkɛ ji bɔ ni sane lɛ ji, ejaakɛ Portugal yɛ maji babaoo yɛ je lɛŋ fɛɛ ni eyeɔ amɛnɔ, ni maji nɛɛ ateŋ agboi fe fɛɛ lɛ mli enyɔ ji Mozambigue kɛ Angola ni yɔɔ Afrika lɛ. Yɛ 1961 mli lɛ, ebafee tamɔ nɔ ni naagbai miije shishi yɛ nɛkɛ maji ni amɛyeɔ amɛnɔ nɛɛ amli, ni Portugal na akɛ ehe miihia ni eha esraafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayi afa.

No hewɔ lɛ, mɛni nyɛmimɛi obalahii lɛ baafee kɛji aabua amɛnaa awo asraafoi anitsumɔ mli lɛ? Mɛi komɛi nyɛ amɛjie amɛhe kɛjɛ mli yɛ gbɔmɔtsoŋ helai ahewɔ, shi mɛi babaoo kɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛha Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni yiwaa ni naa wa waa te shi. Nitsumɔ he nine lɛ nine shɛ amaniɛbɔi anɔ akɛ aamɔmɔ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ, ni polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ, ni ji P.I.D.E. (Policia International e Defesa do Estado) polisifoi ni amɛhiii kwraa lɛ miiyi amɛ waa diɛŋtsɛ. Atsɛ wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛtee polisifoi anitsumɔ he yitso lɛ kɛha wɔ nibimɔ. Kɛkɛ ni aha gbalashihilɛ mli hefatalɔi etɛ gbii 30 ni amɛkɛshi maŋ lɛ mli. Wɔ fɛɛ wɔkpa nɔyelɔi lɛ afai ni amɛtsake amɛjwɛŋmɔ.

Kɛkɛ ni ato wɔnaa ekomekome ni atsɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ fɛɛ kɛtee polisifoi anitsumɔ he yitso lɛ koni P.I.D.E. lɛ nɔ onukpa lɛ abibii wɔ saji. Klɛŋklɛŋ lɛ, ayabibii nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ, Eric Britten, kɛ eŋa Christina saji. No sɛɛ lɛ, Eric Beveridge kɛ eŋa Hazel, ni naagbee lɛ abi Elsa kɛ mi hu saji. Polisifonyo nukpa lɛ folɔ wɔnaa akɛ Komunistbii lɛ kɛ wɔ miitsu nii koni amɛkɛfite anaigbɛ maji lɛ agbɛjianɔtoo kɛtsɔ wɔtsɔɔmɔ ni kɔɔ wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ nɔ. Wɔfaikpamɔ lɛ eko kwraa yeee omanye.

Kwɛ bɔ ni eyɔɔ awerɛho akɛ wɔɔshi nyɛmimɛi hii kɛ yei 1,200 ni amɛmiitsɔmɔ jaramɔ bei amli akɛni nɔyelɔ yiwalɔ ko ni susuuu nii ahe lɛ miiye amɛnɔ hewɔ lɛ yɛ wɔsɛɛ! Akɛ Beveridge weku lɛ tee Spain ni Britten weku lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee England, shi nɛgbɛ abaaha wɔ nitsumɔ yɛ? Yɛ Muslimbii amaŋ ni ji Morocco lɛ mli.

Shiɛmɔ yɛ Islam Jalɔi Amaŋ ni ji Morocco

Wɔmiikwɛ Yehowa gbɛ shikome ekoŋŋ. Nitsumɔ hee, kusumii heei, kɛ maŋ nɔ wiemɔi heei! Wiemɔi ni akɛtsuɔ nii yɛ nitsumɔ mli yɛ Morocco Maŋtsɛyeli lɛ mli, he ni Odasefoi 234 yɔɔ yɛ asafoi kpaanyɔ mli lɛ ji Arabic, French, kɛ Spanish. Mla naa jamɔ ni yɔɔ maŋ lɛ mli ji Islam, ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ ni atsake Muslimbii kɛya jamɔ kroko mli. No hewɔ lɛ mɛi pɛ ni wɔbaanyɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ amɛ ji Europabii ni jeee Muslimbii lɛ.

Beni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi bɔi jɛmɛ baa yɛ 1950 afii lɛ naagbee lɛ kɛkɛ ni nɔyaa bɔi baa. Shi amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni Morocco nɔyeli lɛ bɔi Europabii lɛ anɔ nyɛɛ, ni no ha gbɔi babaoo shi maŋ lɛ mli, ni nyɛmimɛi babaoo fata he.

Beni wɔ mɛi ni wɔjeee Muslimbii lɛ anɔ gbɔɔ lɛ, wɔbana akɛ esa akɛ wɔtao ŋaa gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ Muslimbii lɛ awie, ni enɛ ha amɛyabɔi polisifoi lɛ kɛɛmɔ. Beni saji ni amɛyakɛɔ polisifoi lɛ tee nɔ efa babaoo yɛ Tangier kɛ maŋtiasei krokomɛi amli lɛ, yɛ naagbee kwraa lɛ akɛɛ wɔ akɛ wɔyɛ gbii 30 pɛ ni no sɛɛ lɛ esa akɛ wɔshi maŋ lɛ mli. Yɛ May 1969 lɛ, ashwie Elsa kɛ mi kɛjɛ nitsumɔ kroko hu mli ekoŋŋ.

Be Kukuoo Mli Nitsumɔ?

Akɛɛ wɔ ni wɔku wɔsɛɛ kɛba Brooklyn, ni afɔ mi nine ni miba kpee ko ni afeɔ aha nitsumɔ he nine nɔ sɔɔlɔi yɛ afi lɛ hulutsoo be mli lɛ eko. Beni wɔyɔɔ jɛmɛ lɛ, atswa mi adafi akɛ wɔnitsumɔ hee ni aha wɔ ji El Salvador, yɛ Central America, ni akɛ miiya miyasɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ nitsumɔ he nine nɔ sɔɔlɔ. Mina mile akɛ ekolɛ jɛmɛ nitsumɔ baanyɛ ahe aaashɛ afii enumɔ, ni ji be ni fa fe fɛɛ ni aŋmɛɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi agbɛ ni amɛkɛhi maŋ lɛ mli lɛ, ejaakɛ akpɛlɛko wɔnitsumɔ lɛ nɔ yɛ mla naa yɛ nakai maŋ lɛ mli.

El Salvador​—mɛɛ nitsumɔ po nɛ! Shiɛlɔi 1,290 yɔɔ jɛmɛ, kɛ gbɛgbalɔi 114 ni kɛ aja mli lɛ amɛbuɔ akɔntaa yɛ daa nyɔŋ nɔ. Gbɔmɛi lɛ sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, amɛsumɔɔ Biblia lɛ, ni amɛtoɔ mɔ gbɔ. Shinaa fɛɛ shinaa naa ni wɔɔya lɛ, amɛfɔɔ wɔ nine ni wɔba wɔkɛ amɛ abawie. Yɛ be fioo ko sɛɛ lɛ, wɔna Biblia mli nikasemɔi babaoo bɔ ni wɔɔnyɛ wɔtsu he nii.

Beni wɔnaa nɔyaa ni baa kɛ hiamɔ kpele ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, wɔwerɛ ho wɔhe waa akɛ afii enumɔ pɛ sɛɛ lɛ, wɔbaashi nitsumɔ nɛɛ kɛya. No hewɔ lɛ akpɛ yiŋ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔha akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ awo mla shishi. Wɔkɛ ehe woji ni sa lɛ yaha nɔyeli lɛ December 1971 mli, ni yɛ April 26, 1972 lɛ, wɔmii shɛ wɔhe waa akɛ wɔɔkane yɛ nɔyeli lɛ adafitswaa wolo ni atsɛɔ lɛ Diario Official lɛ mli akɛ akpɛlɛ wɔnibimɔ lɛ nɔ. Ehe ehiaaa ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ashi kɛya amɛmaŋ yɛ afii enumɔ sɛɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛbaanyɛ amɛyahe gbɛŋmɛɛ woji ni amɛkɛhi maŋ lɛ mli kwraa.

Kaai kɛ Jɔɔmɔi

Wɔna nanemɛi kpakpai babaoo ni wɔna yibiiwoo hu yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ afii babaoo ni wɔkɛtsu nii yɛ hei sɔrɔtoi lɛ fɛɛ mli. Elsa na niiashikpamɔ fɛfɛo ko yɛ San Salvador yɛ skul tsɔɔlɔ ko kɛ ewu asraafonyo ko gbɛfaŋ. Skul tsɔɔlɔ lɛ naanyo kroko ko hu bana anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Kɛjɛ shishijee mli lɛ, wu lɛ naaa Biblia lɛ he miishɛɛ tsɔ ko; shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔyasara lɛ beni ayatsi enaa yɛ helatsamɔ he lɛ, ni ejie naanyobɔɔ su kpo. Yɛ naagbee lɛ, ekase Biblia lɛ, ni ekpa asraafoi anitsumɔ lɛ, ni ebafata wɔhe kɛ shiɛmɔyaa.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, obalayoo ko ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni ebabi Elsa kɛji ekɛ nɛkɛ tsutsu asraafonyo nɛɛ miikase nii. Wɔbana wɔle akɛ nuu nɛɛ hemɔ ji nɛkɛ obalayoo nɛɛ! Lɛ hu ekɛ Yehowa Odasefoi miikase Biblia lɛ. Yɛ naagbee lɛ, abaptisi nɛkɛ tsutsu asraafonyo nɛɛ, kɛ eŋa lɛ, kɛ enaanyo lɛ, kɛ etsutsu hemɔ nɛɛ fɛɛ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee lɛ shishi!

Shweremɔ yɛ El Salvador

Nɔyaa kpele ni ba lɛ hewɔ lɛ, amamɔ Maŋtsɛyeli Asai babaoo, ni amrɔ nɛɛ maŋ lɛ yɛ Odasefoi ni yɔɔ ekaa fe 18,000. Shi kɛlɛ, nɛkɛ nɔyaa nɛɛ baaa efolo ni kaai kɛ naagbai fataaa he. Afii nyɔŋma sɔŋŋ, ni ebabi ni nyɛmimɛi lɛ afee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ maŋ ta ni awuɔ lɛ mli nɔŋŋ. Shi amɛtee nɔ amɛhiɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ mli ni amɛye Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ anɔkwa.

Yɛ wɔyi enyɔ lɛ teŋ lɛ, Elsa kɛ mi fɛɛ ehi be-fɛɛ sɔomɔ lɛ mli afii 85 sɔŋŋ. Wɔna akɛ kɛji wɔtee nɔ wɔkwɛ Yehowa gbɛ ni wɔbo ‘wiemɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ ni kɛɔ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! Nyɛnyiɛa nɔ!’” lɛ toi lɛ, wɔnine enyɛŋ shi kɔkɔɔkɔ. Ni lɛlɛŋ, wɔna shihilɛ ni miishɛɛ kɛ nyɔmɔwoo yɔɔ mli mli ŋɔɔmɔ akɛ Yehowa tsuji ni kɛ amɛbe fɛɛ sɔmɔɔ lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha ehe saji fɛɛ lɛ, kwɛmɔ 1978 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ, baafai 177-9.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kpee yɛ koo ko mli yɛ Spain, yɛ 1956

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Wɔshiɛɔ wɔhaa mɛi ni jeee Muslimbii ni yɔɔ Morocco Iɛ pɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Nitsumɔ he nine yɛ EI Salvador, he ni wɔtsuɔ nii yɛ amrɔ nɛɛ lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje