Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
◼ Kɛ mɔ ko gbo lɛ, ani eja gbɛ akɛ Kristofoi kɛ fɔfɔii aaaha weku lɛ loo amɛkɛaaya he ni asaa gbonyo Iɛ yɛ Iɛ?
Eji kusum nii ni afeɔ yɛ maji komɛi anɔ. Shi fɔfɔii ni akɛtsuɔ nii yɛ yarafeemɔi ashishi lɛ yɛ jamɔŋ shishinumɔi komɛi yɛ bei komɛi amli. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔpɛia sane lɛ mli jogbaŋŋ wɔkwɛa, titri lɛ akɛni kusum nifeemɔi komɛi yɛ ni ekolɛ amɛtamɔ nɔ ni amɛkɛ apasa jamɔ yɛ tsakpaa ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ Iɛ hewɔ. Kadimɔ wiemɔi komɛi ni jɛ The Encyclopedia of Religion (1987) lɛ mli lɛ:
“Fɔfɔii kɔɔ maŋtsɛyeli he krɔŋkrɔŋ lɛ he kɛtsɔ nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔ yei ni amɛkɛ amɛ bɔɔ lɛ nɔ. Flora, ni ji Roma agbiɛnaa be mli kɛ fɔfɔii anyɔŋmɔ yoo lɛ, kɛ fɛo kɛ ŋmajee ni gbáa baa . . . Abaanyɛ akpa nyɔŋmɔi lɛ fai ni ajá amɛ . . . kɛtsɔ niyenii kɛ fɔfɔii ni akɛhaa amɛ Iɛ nɔ.
“Bɔ ni akɛ fɔfɔii tsuɔ nii yɛ gbelei ahe kusum nifeemɔi amli Iɛ yaa nɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Helabii kɛ Romabii kɛ fɔfɔii haa amɛgbohii kɛ amɛ gbohiiabui anɔ. Atereɔ Buddhabii ni yɔɔ Japan ni miigboi lɛ asusumai yɛ oflɔ fɔfɔii anɔ, ni kaimɔ-tɛi ni yɔɔ fuuhei lɛ mamɔ oflɔ fɔfɔii ni akpɛ nɔ . . . Tahitibii shiɔ fɔfɔi kutsai ni akɛ blonya-tso baai eha he yɛ gbonyo Iɛ he beni mɔ Iɛ egbo sɛɛ, ni amɛfɔseɔ anowatɛrɛ ni akɛ fɔfɔii fee amɛshwieɔ gbonyo lɛ nɔ koni eha gbɛ ni efaa kɛyaa wala sɛɛ shihilɛ he krɔŋkrɔŋ lɛ afee mlɛo . . . Abaanyɛ akɛ fɔfɔii hu atsu nii tamɔ tsofa-kɛ-ŋma loo ojeŋma yɛ bei ni abuɔ lɛ krɔŋkrɔŋ lɛ amli.”
Akɛni Kristofoi komɛi le akɛ akɛ fɔfɔii etsu nii yɛ apasa jamɔ mli hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi enu he akɛ esaaa akɛ amɛkɛ fɔfɔii yaa yarafeemɔi ashishi loo amɛkɛ eko haa. Amɛhenumɔ lɛ hu baatsɔɔ bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛkpoo je lɛŋ kusum nifeemɔi, akɛni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ “jɛɛɛ je Iɛŋ” lɛ hewɔ. (Yohane 15:19) Shi, Biblia mli ŋmalɛi kɛ gbɔmɛi ahenumɔi kɔɔ sane Iɛ he.
Fɔfɔii ji Nyɔŋmɔ nikeenii kpakpai ni ekɛha hiɛkalɔi akɛ amɛna mli ŋɔɔmɔ lɛ eko. (Bɔfoi Iɛ Asaji 14:15-17; Yakobo 1:7) Akɛ fɔfɔii ni yɔɔ fɛo ni ebɔ lɛ etsu nii yɛ anɔkwa jamɔ mli. Akɛ tɔi “tamɔ ŋmei . . . kpɔbii kɛ amɛhe fɔfɔii” wula kanetso ni yɔɔ kpeebuu lɛ mli lɛ. (2 Mose 25:31-34) Nɔ ni fata samai ni aye yɛ sɔlemɔtsu Iɛ mli Iɛ ahe ji baai kɛ fɔfɔii kɛ tɛŋi ni egbelegbelei. (1 Maŋtsɛmɛi 6:18, 29, 32) Eka shi faŋŋ akɛ, fɔfɔii loo fɔfɔi akekrei ni wɔŋjalɔi kɛtsu nii lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ anɔkwa jalɔi akpoo enɛɛmɛi kɛ nitsumɔ yɛ be fɛɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 14:13.
Shi sane ni da ni ji kusum nifeemɔi asɛɛnyiɛmɔ, tamɔ yarafeemɔ mli nɔ hu? Biblia lɛ wieɔ kusum nifeemɔi babaoo he, ekomɛi esaaa anɔkwa jalɔi, ni Nyɔŋmɔ webii kɛ ekomɛi tsu nii. Klɛŋklɛŋ Maŋtsɛmɛi 18:28 wieɔ Baal jalɔi lɛ ‘agbɛnaa’ (kusum nifeemɔ) ni ji “amɛbolɔ[mɔ] kɛ gbee waa, ni amɛfolɔfolɔ amɛhe kakalai kɛ akpɔlɔi” Iɛ he—amɛgbɛnaa loo kusum nifeemɔ ni anɔkwa jalɔi ediŋ sɛɛ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Rut 4:7 etsɔɔɔ nifeemɔ ko ni ehiii yɛ kusum nifeemɔ ko ni ji “blema lɛ kɛ aaakpɔ nɔ ko loo [akɛ kpɔmɔ nɔ he gbɛnaa nii Iɛ miitsu nii] . . . yɛ Israel lɛ, nɔ ni akɛmaa sane fɛɛ sane he tso nɛ” ni atsɔɔ Iɛ he.
Kusum nifeemɔi ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ po baanyɛ aje shishi kɛjɛ jamɔŋ nifeemɔi diɛŋtsɛ amli. Beni Nyɔŋmɔ tsɔɔ bɔ ni aye Hehoo lɛ aha lɛ, etsiii wein ta yɛ mli, shi beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii oha Iɛ mli lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji wein kɛ kpuji ni akɛtsuɔ nii yɛ mli. Yesu kɛ ebɔfoi lɛ kpooo nɛkɛ jamɔŋ kusum nifeemɔ nɛɛ. Amɛna akɛ ejeee nɔ ko ni ahiɔ, ni amɛkɛ tsu nii.—2 Mose 12:6-18; Luka 22:15-18; 1 Korintobii 11:25.
Nakai pɛpɛɛpɛ eji yɛ kusum nifeemɔi komɛi ahe. Nɔ ni Mizraimbii fɔɔ feemɔ ji ni amɛwo amɛgbohii Iɛ tsofa. Blematsɛ Yosef anɔkwafo Iɛ ekɛɛɛ akɛ, ‘Wɔŋjalɔi akusum nifeemɔ nɛ, no hewɔ Iɛ esa akɛ wɔ Hebribii lɛ wɔkwa enɛ.’ Shi moŋ, “Yosef fa etsuji tsofatsɛmɛi Iɛ akɛ amɛwo etsɛ tsofa,” ni eka shi faŋŋ akɛ koni anyɛ afu Yakob yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Mose 49:29–50:3) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yudafoi Iɛ bana yarafeemɔ mli kusum nifeemɔi sɔrɔtoi, tamɔ gbonyo lɛ ni ajuɔ he ni afuɔ Iɛ yɛ gbi ni egbo lɛ. Mra be mli Kristofoi Iɛ kpɛlɛ Yudafoi akusum nifeemɔ nɛɛ nɔ.—Bɔfoi 9:37.
Shi, kɛji akɛ abuɔ kusum nifeemɔ ko akɛ eshishinumɔ damɔ jamɔ mli tɔmɔ ko, tamɔ he ni aheɔ susuma ni gbooo Iɛ ayeɔ lɛ nɔ hu? Kaimɔ kɛjɛ ɛnsaiklopedia lɛ mli akɛ mɛi komɛi “shiɔ fɔfɔi kutsai ni akɛ blonya tso baai eha he yɛ gbonyo Iɛ he beni mɔ lɛ egbo sɛɛ, ni amɛfɔseɔ anowatɛrɛ ni akɛ fɔfɔi fee amɛshwieɔ gbonyo Iɛ nɔ koni eha gbɛ ni efaa kɛyaa wala sɛɛ shihilɛ he krɔŋkrɔŋ Iɛ afee mlɛo.” Akɛ ekolɛ kusum nifeemɔ ko ni tamɔ nɛkɛ yɛ Iɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji akpoo nɔ fɛɛ nɔ ni tamɔ nakai. Yɛ be mli ni Yudafoi Iɛ heee “gbɛfaa kɛmiiya wala sɛɛ je ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli” Iɛ amɛyeee lɛ, Biblia Iɛ kɛɔ akɛ: “Kɛkɛ ni amɛŋɔ Yesu gbonyo lɛ, ni amɛkɛ klalai lɛ kɛ tsofai Iɛ fimɔ lɛ, tamɔ bɔ ni Yudafoi lɛ feɔ fuɔ mɔ Iɛ.”—Yohane 12:2-8; 19:40.
Esa akɛ Kristofoi akwa nifeemɔi ni kɛ Biblia mli anɔkwale Iɛ kpaaa gbee Iɛ. (2 Korintobii 6:14-18) Ni kɛlɛ, akɛ apasa shishitsɔɔmɔ eha nibii, ŋaa nitsumɔi, kɛ nifeemɔi sɔrɔtoi fɛɛ loo akɛto tsɔɔmɔi ni bɛ ŋmalɛi lɛ amli Iɛ he. Akɛ jamɔ eha tsei, abu bɔ ni tsui Iɛ yɔɔ ha Iɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, ni akɛ tsofa-kɛ-ŋma etsu nii yɛ wɔŋjalɔi akusum nifeemɔi amli. Ani enɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ Kristofonyo ko kɛ tsofa-kɛ-ŋma feɔ nɔ ko, amɛkɛ tsei akatsu nii akɛwula nɔ ko, aloo amɛwoɔ jwine ko ni afee Iɛ tamɔ tsui?a Enɛ jeee sane naamuu ni ja.
Esa akɛ Kristofonyo anɔkwafo lɛ asusu enɛ he: Ani kusum nifeemɔ ko sɛɛnyiɛmɔ baaha mɛi krokomɛi ale akɛ mikpɛlɛ hemɔkɛyelii loo nifeemɔi ni bɛ ŋmalɛi Iɛ amli Iɛ anɔ? Be kɛ he ni enɛ yaa nɔ yɛ lɛ baanyɛ asa ohetoo lɛ he. Ekolɛ kusum nifeemɔ ko (loo nɔ ko ni atɛŋ) ena apasa jamɔ shishinumɔ afii akpei abɔ ni eho nɛ aloo ebaanyɛ eba Iɛ nakai ŋmɛnɛ yɛ maŋ ko ni yɔɔ shɔŋŋ nɔ. Shi bi bo diɛŋtsɛ ohe, ni wɔfiteee be yɛ nibii amlitaomɔ mli akɛ: ‘Te asusuɔ nii ni tamɔ nɛkɛ he ahaa tɛŋŋ yɛ he ni miyɔɔ lɛ?’—Okɛto 1 Korintobii 10:25-29 he.
Kɛji akɛ ale jogbaŋŋ akɛ kusum nifeemɔ ko (loo nɔ ni atɛŋ, tamɔ krɔɔs loo sɛŋmɔtso) hiɛ apasa jamɔŋ shishinumɔ ko lɛ, tsi ohe kɛjɛ he. No hewɔ lɛ, Kristofoi kɛ fɔfɔi ko ni tamɔ krɔɔs loo sɛŋmɔtso, aloo tsui tsuru eyaŋ yarafeemɔ shishi, kɛ abuɔ no akɛ ehiɛ jamɔŋ shishinumɔ ko Iɛ. Aloo ekolɛ nɔ ni akɛ fɔfɔii fɔɔ feemɔ yɛ yarafeemɔi ashishi loo yɛ gbonyobu lɛ he lɛ yɛ ni hiɛ jamɔŋ shishinumɔ ko. Esa akɛ Kristofonyo Iɛ atsi ehe kɛjɛ enɛ hu he. Shi akɛ enɛ hu etsɔɔɔ akɛ, esa akɛ abu fɔfɔi kutsa ko ni akɛaaha yɛ yarafeemɔ shishi aloo ni akɛ fɔfɔi aaaha naanyo ko yɛ hela saa nɔ yɛ helatsamɔ he lɛ akɛ jamɔŋ nifeemɔ ni esa akɛ akwa.b
Shi nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, maji pii yɛ ni abuɔ kusum nifeemɔ ni ji fɔfɔii ni akɛhaa lɛ akɛ mlihilɛ nifeemɔ ni sa. Fɔfɔii kɛ nii ni yɔɔ fɛo baa ni ebaanyɛ eha shihilɛ ko ni yɔɔ awerɛho Iɛ atsɔ miishɛɛ nɔ. Ebaanyɛ efee henumɔ loo nii ahe susumɔ he okadi. Hei krokomɛi yɛ ni kusum nifeemɔ lɛ ji ni okɛ nikee ko ajie henumɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo, tamɔ niyenii ni aaahoo aha mɛi ni he yeɔ aloo mɛi ni yeɔ awerɛho Iɛ. (Kaimɔ Suɔmɔ ni ajie lɛ kpo atsɔɔ Dorka akɛni enyaa ni esusuɔ mɛi krokomɛi ahe Iɛ hewɔ. [Bɔfoi 9:36-39]) Kɛ nakai feemɔ kɔɔɔ apasa hemɔkɛyelii komɛi ahe lɛ, nɔ ni Yehowa Odasefoi komɛi fɔɔ feemɔ ji ni amɛkɛ fɔfɔii ni yɔɔ fɛo waa ayaha helatsɛ ko ni ka helatsamɔ he aloo yɛ be mli ni mɔ ko egbo. Ni aŋkroaŋkroi baanyɛ ajie amɛsuɔmɔ kɛ henumɔi akpo kɛtsɔ nitsumɔi diɛŋtsɛ anɔ.—Yakobo 1:27; 2:14-17.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Wɔŋjalɔi kɛ fɔfɔii atsofa-kɛ-ŋma etsu nii kɛjɛ blema yɛ amɛ kusum nifeemɔi amli, shi ejeee nɔ ni ejaaa akɛ Nyɔŋmɔ webii kɛ tsota-kɛ-ŋma aaatsu nii yɛ anɔkwa jamɔ mli. (2 Mose 30:1, 7, 8; 37:29; Kpojiemɔ 5:8) Agbɛnɛ kwɛmɔ “Are They Idolatrous Decorations?” ni yɔɔ Awake! ni ji December 22, 1976 nɔ Iɛ mli lɛ hu.
b Esa akɛ asusu weku lɛ suɔmɔnaa nii ahe, ejaakɛ wekui lɛ ekomɛi haa aleɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni ekɛ fɔfɔii amaje amɛ lɛ kɛfee tooyeli loo oniatsumɔ eha asafo lɛ aloo ekɛke yɛ gbɛ ko nɔ.