Ani Oweletɔɔ Ejaaa?
Beni anyiɛ gbɛjegbɛ ko nɔ yɛ United States, Amerika lɛ, kar ko he eyafeee oya ni ewa eha ekroko ni eho. Mɔ ni kudɔɔ tsɔne ni ji enyɔ lɛ tswa tu ewo tsɔne ni waaa haaa lɛ lɛ mli, ni egbe mɔ ko ni efeko nɔ ko kwraa yɛ nakai tsɔne lɛ mli.
Gbekɛ yoo ko ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ laaje hegbɛ ni ena yɛ skul shwɛmɔ ko mli lɛ eha mɔ kroko. Etee gbekɛ yoo ni akɛ ehegbɛ lɛ ha lɛ lɛ naanyo nuu ko ŋɔɔ ni eyakɛɛ lɛ akɛ gbekɛ yoo lɛ yaa gbekɛ nuu kroko ko ŋɔɔ yɛ skul kroko, ni ekɛto lɛ najiaŋ. No hewɔ lɛ efite wekukpaa ni ka gbekɛ yoo nɛɛ kɛ enaanyo nuu lɛ teŋ lɛ.
MƐI pii nuɔ he akɛ tɔmɔ ko bɛ feemɔ ni amɛaafee nɔ ko amɛto efɔŋ ko ni afee amɛ lɛ najiaŋ lɛ he. Yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛnyiɛ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ sɛɛ: “Omli akafu, bo hu feemɔ lɛ eko oto najiaŋ kɛkɛ.” Ŋmɛnɛ, suɔmɔ ni ajieɔ lɛ kpo ahaa naanyo lɛ eta kwraa, ni oweletɔɔ mumɔ miishwere kɛmiiya hiɛ waa.—Mateo 24:12.
Shi kɛlɛ, te obuɔ oweletɔɔ ohaa tɛŋŋ? Kɛji oheɔ Biblia lɛ oyeɔ lɛ, no lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ekolɛ onuɔ he akɛ oweletɔɔ ejaaa. Shi akɛni jeŋ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli mli wɔyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ sane ni akɛkeɔ, ni ji gbɛ ni kɛ oweletɔɔ kpaaa gbee lɛ efɔɔɔ kaa kwraa. Te obaafee onii oha tɛŋŋ kɛji aye bo amim aloo atswa bo ojo lɛ? Ani kɛji mɔ ko ku ehiɛ efɔ onɔ aloo ewie heguɔgbee wiemɔ yɛ ohe etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, onuɔ he akɛ esaaa ni okɛ ehe keɔ lɛ? Ani otɔɔ owele aloo okɛ sane keɔ?
Sane ni Akɛkeee Su lɛ Yeɔ Awui
Eji anɔkwale akɛ, esoro bɔ ni tɔmɔ fɛɛ tɔmɔ mliwalɛ yɔɔ. Shi mɛi ni sumɔɔ ni amɛtɔ amɛhe owele yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ ateŋ mɛi pii jeee mɛi ni aye amɛ amim aloo aye amɛ awui. “Tɔmɔi” ni atsɛ yisɛɛ yɛ sane nɛɛ shishijee gbɛ lɛ ji tɔmɔi ni he ehiaaa, eyɛ mli akɛ mɛi ni taoɔ amɛto tɔmɔi nɛɛ anajiaŋ lɛ ha ehi amɛjwɛŋmɔi amli aahu kɛyashi amɛfee nakai.
Biblia lɛ kɛɔ akɛ esaaa ni wɔnaa oweletɔɔ su. Abɛi 24:29 woɔ ŋaa akɛ: “Kaakɛɛ akɛ: ‘Mafee lɛ bɔ ni efee mi lɛ.’” Mɛni hewɔ esaaa ni ofeɔ nakai? Nɔ kome ji akɛ, su ni tamɔ nɛkɛ lɛ yeɔ awui yɛ henumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ fɛɛ. Oweletɔɔ susumɔi haa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ laajeɔ ni etsiɔ susumɔ kpakpa hu naa. Susumɔ nɛkɛ adafitswaa mli sane nɛɛ he okwɛ: “Okwaafoi enyɔ komɛi ni tara amɛtsɔnei amli amɛmiitswia amɛhe tui lɛ gbegbee amɛhe yɛ tsɔnei amaamɔ he ko, ni enɛ kɛ béi wulu ko ni ehi amɛteŋ afii 40 sɔŋŋ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔŋŋ lɛ ba naagbee.” Feemɔ bɔ ni mlijoomɔ, kɛ oweletɔɔ mumɔ efite nɛkɛ hii enyɔ nɛɛ asusumɔi kwraa yɛ amɛshihilɛ mli fɛɛ lɛ he mfoniri okwɛ!—Abɛi 14:29, 30.
Yiŋtoo kroko hewɔ ni esaaa ni wɔnaa oweletɔɔ mumɔ lɛ ji akɛ, mɛi ni tɔ̃ɔ—tɔmɔi ni mli wawai lɛ po—baanyɛ atsake. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, be ko lɛ, bɔfo Paulo ‘kpɛlɛ kaselɔ Stefano gbele nɔ’ ni ‘emu hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ eshwie Nuŋtsɔ lɛ kaselɔi lɛ anɔ.’ Shi etsake. Afii komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Petro—ni ewala yaje oshara mli yɛ Paulo dɛŋ yɛ nakai mra be lɛ mli lɛ—tsɛ lɛ “wɔsuɔmɔ nyɛmi Paulo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:1; 9:1; 2 Petro 3:15) Kulɛ Kristofoi lɛ baanyɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtɔ amɛhe owele yɛ Paulo nɔ, titri lɛ beni eshwila ni emɛɔ yɛ Damasko lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:3-15) Mɛɛ tɔmɔ ni kɛ amanehulu aaaba enɛ aaaji nɛkɛ!
No hewɔ lɛ, Paulo nyɛ ewo ŋaa yɛ gbɛ ni ja nɔ, yɛ Romabii 12:20 akɛ: “Kɛji hɔmɔ miiye ohenyɛlɔ lɛ, ha lɛ nii eye; kɛji kumai miiye lɛ lɛ, ha lɛ nu enu.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛji wɔtɔ wɔhe owele yɛ wɔhenyɛlɔ nɔ lɛ, wɔhaa etsui kpiliŋɔ, ni wɔhaa nyɛɛ ni ka ekɛ wɔ teŋ lɛ mli waa babaoo diɛŋtsɛ. Shi kɛji wɔfee mɔ ko ni tɔ̃ɔ wɔnɔ loo efeɔ wɔ efɔŋ lɛ ejurɔ lɛ, ekolɛ wɔɔha su ni eyɔɔ lɛ he ajɔ ni wɔɔha wɔtsutsu henyɛlɔ lɛ abatsɔ wɔnaanyo.
Ni wɔɔyoo wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ mlifu ni tsirɛɔ mɔ kɛyawoɔ he oweletɔɔ henumɔ mli lɛ nɔ kunim. Lalatsɛ lɛ bi akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” (Lala 130:3) Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ efee mɛi krokomɛi efɔŋ loo wɔtɔ amɛnɔ da. Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaato najiaŋ? No hewɔ lɛ, belɛ ani esaaa akɛ wɔ hu wɔtsiɔ wɔhe naa nakai? Yesu wo ŋaa akɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.”—Mateo 7:12.
Lɛlɛŋ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛnyɛa efɔŋ!” (Lala 97:10; Amos 5:15) Shi ekɛɛɛ wɔ akɛ wɔnyɛ mɔ ni feɔ efɔŋ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu fã wɔ akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, nyɛjɔa mɛi ni lomɔɔ nyɛ, nyɛfea mɛi ni nyɛɔ nyɛ lɛ ekpakpa, ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni haoɔ nyɛ ni amɛwaa nyɛ yi lɛ.” (Mateo 5:44) Kɛji wɔkɛ efɔŋ to efɔŋ najiaŋ lɛ, no lɛ wɔmiikɔ efɔŋfeelɔ lɛ su lɛ. Blema abɛbua lɛ kɛɔ akɛ: “Kaakɛɛ akɛ: ‘Mato efɔŋ najiaŋ!’ Mɛɛ Yehowa, ni eeehere oyiwala.” (Abɛi 20:22) Mɛɛ su ni nilee yɔɔ mli nɛ! Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsɔɔ akɛ wɔyeɔ kunim kɛtsɔ shi ni wɔɔte wɔwo kaa ni baaha wɔfee wɔnii tamɔ efɔŋfeelɔi lɛ nɔ.—Yohane 16:33; Romabii 12:17, 21.
Toigbalamɔ—Namɔ Kɛbaa?
Eji anɔkwale akɛ, nifeemɔi komɛi yɛ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he kwraa fe béi kɛ dɔlɛ sane. Mɛni kɛji aye bo awui hu? Efɔɔ kaa akɛ, wɔnuɔ he akɛ yɛ jalɛsaneyeli hewɔ lɛ, esa akɛ afee nɔ ko yɛ he. Shi mɛni abaafee yɛ he? Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ejeee nɔ ko ni efɔɔɔ kaa akɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ aaatsu shihilɛ lɛ he nii ni etɔ ehe owele. Shi yɛ naagbee lɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ kɛ nɔmɔ kɛ lashishwiemɔ babaoo baa. Ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ mla kɛ agbɛnɛ yɛ bei babaoo mli lɛ, adesai amlai eŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko atɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe owele yɛ awui ni aye lɛ hewɔ, ni yiŋtoo kpakpa yɛ enɛ he. Nɛkɛ aŋkroaŋkroi ayiwalɛ nifeemɔi nɛɛ kɛ awuiyeli babaoo baa.
No hewɔ lɛ, ani esa akɛ mɔ ko ni aye lɛ awui lɛ ata shi kɛkɛ ni afee lɛ nɔ ni asumɔɔ? Ehe ehiaaa. Kɛji mɔ ko ta wɔ diɛŋtsɛ loo wɔ nɔ ko he lɛ, mla he nitsulɔi yɛ ni esa akɛ wɔyakɛɛ amɛ. Ekolɛ obaasumɔ ni oyatsɛ polisifoi. Kɛji eba yɛ nitsumɔ he lɛ, esa akɛ oya nyɛnɔkwɛlɔ lɛ ŋɔɔ. Kɛji skul lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni ona skul nɔkwɛlɔ lɛ. Yiŋtoi ahewɔ ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ ekome nɛ—ni amɛkwɛ ni aye jalɛsane. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ yɛ akɛ “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ ni kɛ mlifu tɔɔ owele yɛ mɔ ni tsuɔ nifɔjianii lɛ nɔ.” (Romabii 13:4) Jalɛsaneyeli biɔ ni nɔyeli lɛ atsu hegbɛ ni eyɔɔ lɛ he nii, ni ekɛtsi efɔŋfeemɔ naa, ni egbala efɔŋfeelɔi atoi.
Eji anɔkwale, bei komɛi lɛ etsɛɔ waa dani atsuɔ jalɛsaneyeli he nii. Niŋmalɔ ko ni jeŋ shihilɛi haoɔ lɛ waa lɛ ŋma akɛ: “Jalɛsaneyeli tamɔ oketeke ko ni shwɛ fioo kulɛ, daa nɛɛ ekpe sɛɛ.” Lɛlɛŋ, bei komɛi lɛ, oketeke lɛ ebashɛɛɛ shi kɔkɔɔkɔ. Mɛi ni feɔ nibii fɔji lɛ ahe waa aahu akɛ nɔyelɔi lɛ nyɛɛɛ amɛnɔ amɛyɛ loo amɛku amɛnaa. Shi kɛlɛ, nilee gbɛ ji ni mɔ ko atsi lɛ diɛŋtsɛ ehe naa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kwashia jieɔ emlifu fɛɛ kpo; shi nilelɔ kɛtoɔ sɛɛ ni ejɔɔ he.”—Abɛi 29:11.
Oweletɔɔ—Namɔ Kɛbaa?
Ni wɔɔtsi wɔhe naa yɛ oweletɔɔ he lɛ kɛ sɛɛnamɔi bahaa wɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, ni wɔbaanyɛ wɔmɛ blɛoo, ejaakɛ wɔle akɛ, kɛji esa akɛ atsu jalɛsaneyeli he nii lɛ, Nyɔŋmɔ baatsu he nii yɛ be ni sa mli. Yehowa le akɛ efɔŋfeemɔ ni akuuu naa lɛ kɛ jalɛsane ni ayeee baa. (Jajelɔ 8:11) Eŋmɛŋ gbɛ ni efɔŋfeelɔi ni ekpiliŋ amɛtsui lɛ anyɛ adesai anɔ kɛya naanɔ. No hewɔ ni bɔfo Paulo wo wɔ ŋaa akɛ: “Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] kɛɛ.’” (Romabii 12:19) Lɛlɛŋ, Biblia lɛ wieɔ oweletɔɔ gbi ko ni Bɔlɔ lɛ kɛbaaba he. Mɛni nɛkɛ oweletɔɔ gbi nɛɛ aaaji? Ni namɛi anɔ Nyɔŋmɔ baatɔ owele lɛ yɛ? Wɔbaasusu enɛ he sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 4]
Bɔni afee ni oye oweletɔɔ henumɔi anɔ lɛ, esa akɛ okai akɛ
□ Nyɔŋmɔ susuɔ jalɛsaneyeli he
□ su ni haa mɔ sumɔɔ akɛ etɔ owele lɛ yeɔ awui
□ ni wɔɔjie mlihilɛ kpo lɛ haa wɔkɛ mɛi ateŋ naagbai anɔ gbɔɔ
□ aku hiɛ ashwie wɔ diɛŋtsɛ wɔtɔmɔi babaoo nɔ
□ mɛi ni tɔ̃ɔ lɛ baanyɛ amɛtsake
□ wɔyeɔ je lɛ nɔ kunim kɛtsɔ shi ni wɔteɔ wɔwoɔ egbɛi lɛ nɔ