Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 2/15 bf. 12-17
  • “Awo Gbala Hiɛ Nyam Yɛ Nyɛ Fɛɛ Nyɛteŋ”

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • “Awo Gbala Hiɛ Nyam Yɛ Nyɛ Fɛɛ Nyɛteŋ”
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Tsakemɔ Ko ni Miiya Nɔ
  • Esaa Kristofoi Asafo lɛ He
  • Agbalaa lɛ ní Akaa Lɛ
  • Nɔ Ni Haa Anyɛɔ Adamɔɔ Shi Shiŋŋ
  • Kaai ni Ji Gbɔmɔ He Nɔ
  • Gbalashihilɛ Baanyɛ Aye Omanye Yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Je Nɛɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Hã Yehowa Awaje Ogbalashihilɛ lɛ ní Ebu He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • “Awo Gbala Hiɛ Nyam”
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
  • Kɛji Gbala Lɛ Miihe Atse
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 2/15 bf. 12-17

“Awo Gbala Hiɛ Nyam Yɛ Nyɛ Fɛɛ Nyɛteŋ”

“Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛfɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu.”​—HEBRIBII 13:⁠4.

1. Mɛni mɛi pii ekase yɛ gbalashihilɛ ni yeɔ omanye he?

GBƆMƐI akpekpei abɔ naa gbalashihilɛ ni sɛɛ tsɛɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ yinɔ ni gbalamlitsemɔ waaa nɛɛ po mli. Amɛna gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛye omanye, yɛ shihilɛ mli su kɛ baŋ kɛ he ni mɔ ko jɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Anaa gbalashihilɛi ni tamɔ nɛkɛ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ baakpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛyɛ amɛ miishɛɛ bei kɛ haomɔi abe fɛɛ, aloo po akɛ amɛkɛ amɛhe naa sane. Ni kɛlɛ amɛnyɛ amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ gbalashihilɛ mli naagbai bibii nɛɛ fɛɛ mli, ni amɛha amɛgbalashihilɛ lɛ etee nɔ ehi shi pɛpɛɛpɛ. Mɛni ji nibii ni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛhi shi lɛ ekomɛi?​—Kolosebii 3:⁠13.

2. (a) Mɛni ji nibii kpakpai ni wajeɔ gbalashihilɛ lɛ ekomɛi? (b) Mɛni ji nibii komɛi ni ehiii ni baanyɛ afite gbalashihilɛ lɛ ekomɛi? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 14 lɛ.)

2 Saji ni mɛi ni amɛ Kristofoi agbalashihilɛ lɛ efee nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni sɛɛ etsɛ lɛ ewie lɛ jieɔ anɔkwalei komɛi akpo. Wu ko ni kɛ afii 16 ehi gbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ: “Be fɛɛ be ni naagba ko aaaba lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbo nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi.” Enɛ maa nibii ni haa gbalashihilɛ feɔ shiŋŋ lɛ ateŋ ekome nɔ mi​—sanegbaa ni yaa nɔ yɛ faŋŋ mli. Ŋa ko ni kɛ afii 31 ehi gbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ: “Niji amli hiɛmɔ kɛ shwɛmɔ ni haa suɔmɔ hiɔ wɔteŋ lɛ efee nɔ ni he hiaa wɔ waa.” Ni enɛ hu ji sanegbaa loo sharamɔ ni ayeɔ lɛ fa kroko. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 40 ehi shi lɛ ma bɔ ni ehe hiaa ni awo naaŋmɔlɔ nɔ mi, akɛ amɛnyɛɔ amɛŋmɔɔ amɛhe ni amɛŋmɔɔ amɛtsɔɔ amɛhe. Amɛkɛɛ hu akɛ eye ebua ni amɛnyɛ amɛna nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii yɛ amɛhe, ni kɛlɛ amɛnyɛ amɛjie anɔkwa suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Wu lɛ tsi bɔ ni esa akɛ asumɔ akɛ aaakpɛlɛ tɔmɔi anɔ ni akpa he fai hu ta. Kɛ su loo mumɔ ni akɛŋmɛɔ saji ahe yɛ lɛ, gbalashihilɛ lɛ baafee tswãa ni ebaanyɛ etsake fe ni eeetse.​—Filipibii 2:​1-4; 4:​5, Kingdom Interlinear.

Tsakemɔ Ko ni Miiya Nɔ

3, 4. Mɛɛ tsakemɔ yɛ subaŋ mli etee nɔ yɛ anɔkwale ni aaaye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he? Ani obaanyɛ oha enɛ he nɔkwɛmɔ nii?

3 Aana tsakemɔi yɛ anɔkwa ni ayeɔ yɛ gbalashihilɛ mli yɛ afii nyɔŋmai fioo ni eho nɛɛ amli lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ nɔ fɔŋ ko bɛ mɔ kroko ni ooojie suɔmɔ kpo otsɔɔ lɛ lɛ he, ni eji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbalafitemɔ wiemɔ ni aha hiɛ, titri lɛ kɛji akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ kroko lɛ hu le ni ekpɛlɛɔ nɔ.

4 Kristofonyo nɔkwɛlɔ ko wie shihilɛ lɛ he akɛ: “Je lɛ ekpoo mɔdɛŋ ni eeebɔ akɛ eeehi shi yɛ jeŋba kpakpa naa lɛ kwraa. Abuɔ jeŋba ni he tse akɛ ebe eho.” Gbɔmɛi ni ehe gbɛi yɛ maŋkwramɔŋ, akaŋshii mli, kɛ mɛi ahiɛtserɛjiemɔ mli lɛ kuɔ jeŋba he tɛi ni Biblia lɛ kɛmamɔ shi lɛ mli yɛ faŋŋ mli, ni kɛlɛ ayaa nɔ abuɔ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ akɛ mɛi ni ehe gbɛi yɛ je lɛ mli. Nɔ fɔŋ ko kwraa bɛ ni kpɛtɛ jeŋba shara he. Abuuu hetsemɔ kɛ emuuyeli mli hiɛmɔ yɛ mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ hiɛhaanɔbii lɛ ateŋ. Agbɛnɛ, yɛ shishitoo mla ni ji ‘nɔ ni kɔɔ mɔ ko he lɛ kɔɔ mɔ kroko hu he’ lɛ hewɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ nyiɛɔ hiɛnaanɔbii nɛɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ, ni amɛkpɛlɛɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ lɛ fɔ lɛ nɔ. Etamɔ bɔ pɛ ni Paulo wie he lɛ: “Nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ hewɔ lɛ, amɛŋɔ amɛhe amɛha nyenyeŋtswibɔɔ, ni amɛkɛ hiɛjoomɔ tsuɔ nyaŋemɔ nii fɛɛ kwa.”​—Efesobii 4:​19; Abɛi 17:​15; Romabii 1:​24-28; 1 Korintobii 5:⁠11.

5. (a) Mɛni ji Nyɔŋmɔ shidaamɔ yɛ gbalafitemɔ he? (b) Mɛni fata bɔ ni akɛ Biblia mli wiemɔ ni ji “ajwamaŋbɔɔ” lɛ tsu nii aha lɛ he?

5 Nyɔŋmɔ mlai loo tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ tsakeko. Nɔ ni ekɛɔ ji akɛ, bɔlɛnamɔ ni aboteko gbalashihilɛ mli ji ajwamaŋbɔɔ. Anɔkwa ni ayeee yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ka he eji gbalafitemɔ.a Bɔfo Paulo jaje faŋŋ akɛ: “Ani nyɛleee akɛ amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbalaŋkulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa. Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe, ni asaŋ atsuu nyɛhe, ni abu nyɛ bem hu yɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo gbɛi kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mumɔ mli.”​—1 Korintobii 6:​9-11.

6. Mɛɛ hewalɛwoo wɔnaa kɛjɛɔ Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 6:​9-11 lɛ mli?

6 Sane titri ko ni woɔ hewalɛ yɛ nakai wiemɔ lɛ mli ji Paulo wiemɔ, “Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe.” Hɛɛ, mɛi ni tsutsu ko lɛ amɛkɛ amɛhe woɔ je lɛ “sakasaka feemɔ shɛii” nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ ahiɛ eba amɛhe nɔ, amɛkpɛlɛ Kristo kɛ efɔleshaa lɛ nɔ, ni aju amɛhe ni aha amɛhe etse. Amɛhala akɛ amɛaasa Nyɔŋmɔ hiɛ kɛtsɔ jeŋba kpakpa ni amɛkɛaahi shi lɛ nɔ, ni amɛna miishɛɛ babaoo yɛ enɛ hewɔ.​—1 Petro 4:​3, 4.

7. Mɛni ji naataomɔ ni yɔɔ shishinumɔ ni ahiɛ yɛ “jeŋba shara” he lɛ he, ni mɛni ji Biblia lɛ susumɔ yɛ he?

7 Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, bɔ ni je lɛ tsɔɔ jeŋba shara shishi ŋmɛnɛ lɛ egbɔjɔ kwraa akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ susumɔ kpaaa gbee kwraa. Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ “jeŋba shara” shishi akɛ “nɔ ni kɛ jeŋba kpakpa ni ato ama shi kpaaa gbee.” Ŋmɛnɛ “jeŋba kpakpa ni ato ama shi,” ni kpɛlɛɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ kɛ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ lɛ kɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ anɔ lɛ ji nɔ ni Biblia lɛ buɔ lɛ fɔ ni etsɛɔ lɛ akɛ jeŋba shara lɛ. Hɛɛ, taakɛ Biblia lɛ naa lɛ lɛ, jeŋba shara ji Nyɔŋmɔ jeŋba kpakpa he mla lɛ ni abuuu ni akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ kwraa.​—2 Mose 20:​14, 17; 1 Korintobii 6:⁠18.

Esaa Kristofoi Asafo lɛ He

8. Jeŋba shara baanyɛ asa mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Ŋmɛnɛ, jeŋba shara egbɛ eshwa aahu akɛ ebaanyɛ ekɛ nɔnyɛɛ aba mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ anɔ. Ebaanyɛ ena amɛnɔ hewalɛ kɛtsɔ TV nɔ nifeemɔi, video, kɛ bɔlɛnamɔ he woji ni akaneɔ ni egbɛ eshwa he fɛɛ he lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ Kristofoi ateŋ mɛi fioo ko pɛ enɛ saa amɛhe moŋ, shi esa akɛ ayoo akɛ, mɛi ni ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ Yehowa Odasefoi ateŋ yɛ jeŋba ni esaaa Kristofoi ni amɛtsakeee amɛtsui yɛ he hu lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ jeŋba shara he titri. Kɛ wɔɔwie nɔ ni hi yɛ amɛhe lɛ, yɛ naagbee lɛ, mɛi ni ashwieɔ amɛ nɛɛ ateŋ mɛi ni fa saŋŋ yɔseɔ amɛtɔmɔi lɛ, amɛjeɔ hetsemɔ shihilɛ shishi ekoŋŋ, ni yɛ be ni sa mli lɛ aheɔ amɛ kɛbaa asafo lɛ mli ekoŋŋ.​—Okɛto Luka 15:​11-32 he.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔɔ ekudɔɔ mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ?

9 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Satan miifo shi tamɔ jata ni miihuu, ni efee klalo akɛ eeeye mɔ ni hiɛ bɛ ehe nɔ lɛ. Eŋaatsɔɔi, loo ‘nifeemɔi ni yɔɔ nigii’ lɛ tsɔɔ Kristofoi ni kwɛɛɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ lɛ tsɔne ni eduɔ amɛ daa afi. Su ni yɔɔ eje lɛ mli be fɛɛ be ji pɛsɛmkunya, ŋɔɔmɔyeli, kɛ shwɛmɔ. Ekɛ ehe haa helooŋ akɔnɔi. Ekpooɔ henɔyeli.​—Efesobii 2:​1, 2; 6:​11, 12, NW shishigbɛ niŋmaa; 1 Petro 5:⁠8.

10. Namɛi anyɛɔ akaa amɛ lɛ, ni mɛni hewɔ?

10 Namɔ yɔɔ asafo lɛ mli ni jeŋba shara he kaai lɛ aaanyɛ atsɔ lɛ tsɔne? Kristofoi pii, ekɔɔɔ he eko akɛ amɛji onukpai ni yɔɔ asafoi lɛ amli, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, mɛi ni tsuɔ nii yɛ Betel, gbɛgbalɔi ni kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo shiɛɔ daa nyɔŋ nɔ, fɔlɔi ni bɛ deka ni miitsɔse amɛbii, loo amɛji obalaŋtai ni kɛ amɛtipɛŋfoi anɔnyɛɛ miikpe. Heloonaa kaa kã mɔ fɛɛ mɔ hiɛ. Nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ baanyɛ ate shi trukaa ni akpaaa gbɛ. No hewɔ lɛ Paulo nyɛ eŋma akɛ: “Mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi koni ekagbee shi. Kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɔ he nɔ̃.” Eyɛ dɔlɛ waa akɛ Kristofoi ni akɛ gbɛnaa nii ni tsii ewo amɛdɛŋ lɛ eŋmɛɛ amɛhe amɛha jeŋba shara he lakamɔ nɛɛ.​—1 Korintobii 10:​12, 13.

Agbalaa lɛ ní Akaa Lɛ

11-13. Mɛni ji shihilɛi komɛi ni kɛ jeŋba shara baa?

11 Mɛni ji kaai kɛ shihilɛi ni enyiɛ mɛi ahiɛ kɛtee buulufeemɔ gbɛ ni ji gbalafitemɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ mli lɛ? Amɛfa ni amɛyɛ hwanyaŋŋ ni amɛyɛ sɔrɔto yɛ maji sɔrɔtoi amli kɛ kusumii loo hiŋmɛigbelemɔi sɔrɔtoi hu mli. Shi shishijee shihilɛi komɛi yɛ ni jeɔ kpo yɛ maji pii amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abɔɔ amaniɛ akɛ mɛi komɛi tsɛɔ okpɔlɔŋmɛɛ ni anuɔ daa ni wa babaoo yɛ shishi. Mɛi krokomɛi hu yasumɔɔ je lɛŋ lalai kɛ jooi ni kanyaa henumɔ. Hei komɛi yɛ Afrika, ni niiatsɛmɛi​—mɛi ni heee yeee lɛ​—yɛ hemɛi; ni yei komɛi eka akɛ amɛaatao shweshweeshwe shihilɛ yɛ shika gbɛfaŋ yɛ hemɔ-feemɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli, eyɛ mli akɛ eji jeŋba shara. Hei krokomɛi hu yɛ ni wumɛi ni ji Kristofoi eshi amɛwekui koni amɛyatao nɔ ni amɛbaaye yɛ shikatsaa hei loo hei krokomɛi. Ni akaa amɛ anɔkwayeli kɛ hetsemɔ shihilɛ lɛ kɛya shɛɔ shɔŋŋ loo yɛ gbɛi ni ebaŋ lɛ nakai kɛ shia amɛyɔɔ lɛ nɔ.

12 Mɛi komɛi hu egbee Satan tsɔne nɛɛ mli yɛ maji ni amɛna nɔyaa lɛ amli kɛtsɔ yoo loo nuu ni amɛkɛ lɛ hi he ko ni mɔ ni gbeɔ yi feɔ etɛ bɛ jɛmɛ lɛ hewɔ​—tamɔ kar ko ni mɛi enyɔ pɛ ta mli ni ekolɛ aatsɔɔ mɔ lɛ tsɔne kudɔmɔ nɛkɛ.b Ehe miihia ni onukpai ni yasaraa nyɛmimɛi lɛ hu akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni mɔ lɛ kɛ nyɛmiyoo ko akahi he kome beni ewoɔ lɛ ŋaa lɛ. Henumɔi baanyɛ ate shi waa yɛ sanegbaa mli ni nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baanyɛ afee hiɛgbele sane aha mɛi enyɔ lɛ fɛɛ.​—Okɛto Marko 6:7; Bɔfoi lɛ Asaji 15:40 he.

13 Shihilɛi ni atsɔ hiɛ atsi ta lɛ eha Kristofoi komɛi eŋmɛɛ amɛhe nɔ ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ lɛ he ni amɛkɛ amɛhe eyawo jeŋba shara nifeemɔi amli. Taakɛ eba mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, amɛŋmɛ gbɛ ni ‘amɛ diɛŋtsɛ amɛ heloonaa akɔnɔi lɛ egbala amɛ ni eka amɛ,’ ni nɔ ni ejɛ mli eba ji esha.​—Yakobo 1:​14, 15; 1 Korintobii 5:1; Galatabii 5:​19-21.

14. Mɛni hewɔ pɛsɛmkunya ji nɔ ni hɔ gbalafitemɔi pii asɛɛ lɛ?

14 Shwiemɔ ni ashwieɔ mɛi kɛjɛɔ asafo lɛ mli lɛ mlikwɛmɔ jogbaŋŋ tsɔɔ akɛ nɔ ko pɔtɛɛ yɛ ni jeɔ kpo yɛ jeŋba shara mli nifeemɔi fɛɛ mli. Anaa pɛsɛmkunya su yɛ saji nɛɛ amli. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ yɛ gbalafitemɔ gbɛfaŋ nɛkɛ lɛ, ebaaye mɔ ko loo mɛi komɛi ni leee mli eko loo nɔ fɔŋ ko bɛ amɛhe lɛ awui. Ekolɛ eeenyɛ efee gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ. Ebaanyɛ esa gbekɛbii lɛ ahe diɛŋtsɛ, kɛ amɛyɛ bii, ejaakɛ kɛ nɔ ni jɛ gbalafitemɔ lɛ mli ba ji gbalamlitsemɔ lɛ, gbekɛbii lɛ, ni sumɔɔ weku ni efee ekome mli shweshweeshwe shihilɛ lɛ ji mɛi ni baana nɔ fe fɛɛ. Gbalafitelɔ lɛ miisusu ekome esɛɛnamɔ kɛ emiishɛɛnamɔ he. Pɛsɛmkunya nɛ.​—Filipibii 2:​1-4.

15. Mɛni ekolɛ eeenyɛ efee shihilɛi komɛi ní kɛ gbalafitemɔ baa?

15 Gbalafitemɔ jeee nɔ ni jɛ gbɔjɔmɔ ko ni baa trukaa. Gbalashihilɛ lɛ diɛŋtsɛ fitemɔ lɛ etee nɔ fiofio ni anaaa jogbaŋŋ. Ekolɛ sanegbaa etsɔ nɔ ko kɛkɛ loo eyaaa nɔ kwraa loo akɛ he ewieee. Hewalɛ ni awoɔ he bɛ gbalashihilɛ lɛ mli. Mɔ ko mɔ ko ejieee hiɛsɔɔ kpo etsɔɔɔ ehefatalɔ. Ekolɛ bɔlɛnamɔ mli miishɛɛnamɔ bɛ amɛteŋ be saŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ kɛ gbalafitemɔ ba lɛ, belɛ ekomefeemɔ ni ka mɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hu nɔ egbɔ. Anaaa Yehowa jogbaŋŋ dɔŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ ni le wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi fɛɛ. Eeenyɛ efee po akɛ yɛ gbalafitelɔ lɛ jwɛŋmɔ mli lɛ, “Nyɔŋmɔ” etsɔ wiemɔ ko kɛkɛ, mɔ ni fataaa wɔ daa gbi shihilɛ he. Kɛkɛ lɛ eha efee mlɛo akɛ aaafee esha ashi Nyɔŋmɔ​—Lala 51:​5, 6; 1 Korintobii 7:​3-5; Hebribii 4:​13; 11:⁠27.

Nɔ Ni Haa Anyɛɔ Adamɔɔ Shi Shiŋŋ

16. Te Kristofonyo aaafee tɛŋŋ eku kaa ni aaaha efee mɔ ni yeee anɔkwa lɛ naa?

16 Kɛ Kristofonyo ko aaana ehe akɛ aaka lɛ kɛmiiya anɔkwa ni ayeee gbɛ nɔ lɛ, mɛni nibii nɛkɛ esa akɛ esusu he? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ esusu shishinumɔ ni yɔɔ Kristofoi asuɔmɔ, ni damɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ kpɛŋŋ lɛ he. Akaŋmɛ gbɛ koni gbɔmɔtsoŋ kɛ bɔlɛnamɔŋ suɔmɔ miiye mɔ ko henumɔi anɔ kɔkɔɔkɔ, ni eje shigbeemɔ kɛmiiya pɛsɛmkunya mli lɛ shishi, koni no kɛ piŋmɔ aba mɛi krokomɛi anɔ. Shi moŋ, esa akɛ akwɛ shihilɛ lɛ yɛ Yehowa gbɛ nɔ. Esa akɛ asusu asafo lɛ he babaoo kɛ heguɔgbee ni jeŋba gbonyo lɛ kɛaaba asafo lɛ kɛ Yehowa gbɛi lɛ nɔ lɛ he. (Lala 101:⁠3) Abaanyɛ akwa oshara ni tamɔ nɛkɛ kɛtsɔ Kristo jwɛŋmɔ ni kɔɔ sane lɛ he lɛ ni aaana ni atsu he nii nakai pɛpɛɛpɛ lɛ nɔ. Kaimɔ akɛ, Kristo suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.​—Abɛi 6:​32, 33; Mateo 22:​37-40; 1 Korintobii 13:​5, 8.

17. Mɛɛ anɔkwayeli he nɔkwɛmɔ nii ni tswaa mɔ maa shi wɔyɔɔ?

17 Nɔ ni haa anyɛɔ akuɔ naa jogbaŋŋ ji mɔ lɛ hemɔkɛyeli kɛ ninaa ni kɔɔ hiɛnɔkamɔ ni ka wɔhiɛ lɛ he lɛ ni aaawaje lɛ. Enɛ tsɔɔ hã ni wɔɔha emuuyeli mlihiɛmɔ he nɔkwɛmɔ nii ni hii kɛ yei anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ, kɛ Yesu diɛŋtsɛ shi kɛha wɔ lɛ ahi wɔtsui mli fe nɔ fɛɛ nɔ. Paulo ŋma akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ wɔ hu, gbii abɔ ní wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni ka wɔhiɛ lɛ, ni wɔkwɛ Hemɔkɛyeli Shishijelɔ kɛ Naagbelɔ ni ji Yesu lɛ, mɔ ni nyamɔ ni ka ehiɛ hewɔ lɛ emia ehiɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ he amanehulu lɛ mli, ni ebuuu hiɛgbele lɛ, ni ekɛyata shi yɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ ninejurɔ nɔ lɛ. No hewɔ lɛ nyɛjwɛŋa mɔ ni ŋmɛ etsui shi eha naashai ni eshafeelɔi ŋmɛ lɛ nɛɛ he, koni ekaje nyɛtsine ni nyɛsusumai lɛ anijiaŋ miije wui.” (Hebribii 12:​1-3) Ni eeefite egbalashihilɛ lɛ moŋ lɛ, nilelɔ lɛ baasusu gbɛi anɔ ni eeetsɔ esaa nɔ ni efite yɛ he lɛ koni enine ashɛ egbalashihilɛ lɛ nɔ ekoŋŋ, koni ekwa kutumpɔoyeli kɛ shishiumɔ ni hiɛ ka he.​—Hiob 24:⁠15.

18. (a) Mɛni hewɔ kutumpɔo jeee wiemɔ ni mli wa tsɔ ni akɛaatsɔɔ gbalafitemɔ mli lɛ? (b) Te Nyɔŋmɔ susuɔ shiwooi loo kitai ni aaaye nɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

18 Ani kutumpɔo ni ji kpa ni akpaa yɛ mɔ sɛɛ lɛ ji wiemɔ ni mli wa tsɔ kɛha jeŋba shara? Kpa ni akpaa yɛ mɔ ko sɛɛ lɛ ji mɔ ni kɛ ehiɛ efɔ mɔ ko nɔ ni mɔ lɛ ekpa yɛ esɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ gbalashihilɛ kita lɛ kɔɔ hekɛnɔfɔɔ kɛ shiwoo akɛ aaasumɔ he ni ahiɛ he dɔdɔɔdɔ, yɛ haomɔ bei kɛ bei kpakpa fɛɛ mli lɛ he. Ekɔɔ nɔ ko ni mɛi pii susuɔ akɛ ebe eho yɛ bei ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he​—mɔ ko wiemɔ ni ejaje yɛ gbalashihilɛ kitakamɔ lɛ mli ni eeeye wiemɔ lɛ anɔkwale. Mɔ ni baakpa yɛ nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ ekpa yɛ ehefatalɔ lɛ sɛɛ, eyeee lɛ anɔkwale. Atsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ kitakamɔ he lɛ mli faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli: “Kɛ owo Nyɔŋmɔ shi [oka Nyɔŋmɔ kita] lɛ, kaaha miitsɛ ni oye nɔ; ejaakɛ ebɛ kwashiai ahe tsuijurɔ. Shi ni owo lɛ, ye nɔ.”​—Jajelɔ 5:⁠3.

19. Mɛɛ shihilɛi kɛji akɛto he lɛ, ehaa Satan mli filiɔ lɛ beni Odasefonyo ko egbee shi lɛ?

19 Ŋwanejee ko akahi enɛ he. Bɔ ni mlifilimɔ kpele baa ŋwɛi yɛ efɔŋ feelɔ kome ni ahere eyiwala hewɔ lɛ he lɛ, nakai nɔŋŋ hu mlifilimɔ kpele baa shikpɔŋ nɔ yɛ Satan webii ni anaa amɛ kɛ mɛi ni anaaa amɛ lɛ fɛɛ ateŋ, kɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ehiɛɛɛ emuuyeli mli lɛ.​—Luka 15:7; Kpojiemɔ 12:⁠12.

Kaai ni Ji Gbɔmɔ He Nɔ

20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔku kaa naa? (2 Petro 2: 9, 10)

20 Ani bei komɛi lɛ anyɛɛɛ ajo jeŋba shara naa foi, yɛ shihilɛi komɛi amli? Ani heloo lɛ kɛ Satan he wa aahu akɛ Kristofoi nyɛŋ adamɔ naa ni amɛhiɛ amɛ emuuyeli mli? Paulo kɛ hewalɛwoo haa yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli: “Anɔkwafo ji Nyɔŋmɔ, mɔ ni haŋ aka nyɛ fe bɔ ni nyɛaanyɛ, shi moŋ ekɛ kaa lɛ nɔŋŋ aaaje gbɛ aha nyɛ ni nyɛje mli hu, koni nyɛnyɛ mli nyɛmɔ.” Wɔnyɛŋ wɔje kaa mli kwraa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli, shi kɛ wɔtsɔ wɔhe kɛtee Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛ̃ ni wɔye kaa fɛɛ kaa nɔ kunim.​—1 Korintobii 10:⁠13.

21. Mɛɛ sanebimɔi abaaha hetoo yɛ wɔ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Mɛni Nyɔŋmɔ kɛhaa wɔ koni ekɛye ebua wɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai amli ni wɔye kunim? Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, mɛni he hiaa wɔ koni wɔbaa wɔgbalashihilɛ, wɔwekui, kɛ agbɛnɛ bulɛ ni yɔɔ Yehowa gbɛi lɛ kɛ asafo lɛ he lɛ yi? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsu nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahe nii.

[Shishigbɛ niŋmai]

a “‘Ajwamaŋbɔɔ,’ yɛ eshishinumɔ ni lɛɛɔ naa, kɛ agbɛnɛ bɔ ni akɛtsu nii yɛ Mateo 5:32 kɛ 19:9 lɛ tsɔɔ bɔlɛnamɔ gbɛi sɔrɔtoi babaoo ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ. Porneia (Hela wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ nakai ŋmalɛi lɛ amli lɛ kɔɔ fɔmɔ nii ni kɛ hoo lɛ adesa kome kɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni esaaa kwraa nɔ (kɛ yɛ adebɔɔ naa loo yɛ gbɛ ni ekpɔtɔ kwraa nɔ) lɛ he; agbɛnɛ hu eka shi faŋŋ akɛ mɔ kroko fata jeŋba shara lɛ he adesa ko loo kooloo ko.” (Buu-Mɔɔ, March 15, 1983, baafa 30) Gbalafitemɔ: “Suɔmɔ mli ni ajɛɔ anaa bɔlɛ yɛ mɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ mɔ kroko ni jeee mɔ lɛ mla naa wu loo ŋa.”​—The American Heritage Dictionary of the English Language.

b Eka shi faŋŋ akɛ, be diɛŋtsɛ shɛɔ ni nyɛmi nuu ko baanyɛ awo nyɛmi yoo ko yɛ ekar mli, ni esaaa akɛ anuɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ shishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni nibii yeɔ buaa ni ewajeɔ gbalashihilɛ Iɛ?

◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpoo bɔ ni je lɛ buɔ jeŋba kpakpa ehaa lɛ?

◻ Mɛni ji kaai kɛ shihilɛi komɛi ni baanyɛ ekɛ jeŋba shara aba?

◻ Mɛni ji nɔ titri ni abaanyɛ adamɔ nɔ aku eshafeemɔ naa?

◻ Nyɔŋmɔ yeɔ ebuaa wɔ yɛ kaa bei amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 14]

NIBII NI HAA GBALASHIHILƐI ASƐƐ TSƐƆ

◻ Biblia shishitoo mlai ahe kpɛtɛmɔ gbagbalii

◻ Wekukpaa ni ka hefatalɔi enyɔ lɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa waa

◻ Wu lɛ kɛ bulɛ haa eŋa Iɛ, ehenumɔi kɛ esusumɔi

◻ Agbaa sane jogbaŋŋ daa gbi

◻ Mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni esa ehefatalɔ lɛ hiɛ

◻ Awoɔ naaŋmɔlɔ; anyɛɔ aŋmɔɔ he

◻ Akpɛlɛɔ tɔmɔi anɔ; akɛ eshai keɔ yaka

◻ Esa akɛ ashwɛ

◻ Afee ekome yɛ gbekɛbii lɛ atsɔsemɔ kɛ kamɔ mli

◻ Afee ekome yɛ sɔlemɔ ni akɛhaa Yehowa lɛ mli daa

NIBII NI ESAAA NI FITEƆ GBALASHIHILƐ

◻ Pɛsɛmkunya kɛ kuɛŋtimɔ

◻ Nii ni afeee yɛ ekomefeemɔ mli

◻ Sanegbaa ni eyaaa nɔ jogbaŋŋ

◻ Gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛhe susuuu saji ahe

◻ Shika ni atsuuu he nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ

◻ Sɔrɔtofeemɔ ni baa bɔ ni abaatsu bii kɛ banumai ahe nii aha lɛ mli

◻ Wu lɛ nitsumɔ ni sɛɛ tsɛɔ dani ebaa shia kɛ eweku lɛ ni ekuɔ ehiɛ eshwieɔ amɛnɔ yɛ nitsumɔi krokomɛi ahewɔ

◻ Weku lɛ mumɔŋ hiamɔ nii ni etsuuu he nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Gbala hiɛ nyam ni awoɔ lɛ kɛ miishɛɛ ni sɛɛ tsɛɔ baa

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje