Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 3/1 bf. 4-7
  • Ani Obaabo Nyɔŋmɔ Kɔkɔbɔɔ lɛ Toi?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Obaabo Nyɔŋmɔ Kɔkɔbɔɔ lɛ Toi?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ta​—Okadi ni Nibii Pii Yɔɔ Mli lɛ Kadimɔ Nɔ Wulu Ko
  • Okadi lɛ Kadimɔ Nii Krokomɛi
  • Kaaha Alaka Bo!
  • Hiɛkpatamɔ lɛ Sɛɛ Be ni Yɔɔ Nyam Lɛ
  • Ani Oyɔseɔ Ba ni Yesu Eba lɛ He Okadi Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • “Naagbee Gbii” lɛ kɛ Maŋtsɛyeli LƐ
    “Ha Omaŋtsɛyeli lɛ Aba”
  • ‘Be Ni Ato Lɛ’ Eshɛ Etã
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2010
  • Ani Ekpe Sɛɛ Fe Bɔ Ni Osusuɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 3/1 bf. 4-7

Ani Obaabo Nyɔŋmɔ Kɔkɔbɔɔ lɛ Toi?

BEI pii lɛ, gbɔmɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ kɔkɔbɔi ni hereɔ mɔ yiwala lɛ anɔ. Gbɔmɛi ni hi Pompeii maŋ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii hala akɛ amɛbaaku amɛhiɛ amɛfɔ Vesuvius Gɔŋ lɛ gbɛɛmɔi lɛ anɔ. Nakai nɔŋŋ gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ hu lɛ ateŋ mɛi pii miiku amɛhiɛ amɛmiifɔ jeŋ muu fɛɛ amanehulu ni baa lɛ nɔ. Shi, yɛ mɛi ni miisumɔ ni amɛkpɛlɛ anɔkwa saji anɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, kɔkɔbɔɔ lɛ yɛ faŋŋ tamɔ sarawa ni gba kɛ la ni tso kɛjɛ Vesuvius Gɔŋ lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. Jeŋ tai enyɔ, kɛ tai bibii ohai abɔ ni akɛ tutswaa ewuu, hɔmɔ, shikpɔŋhosomɔi wuji, tsɛŋemɔ helai, awuiyeli kɛ yiwalɛ ni yaa nɔ efaa daa nɛɛ, kɛ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ he tafaa, fɛɛ efee ekome ni etsɔ kɔkɔbɔɔ ni sa kadimɔ waa, akɛ adesai aje lɛ miibɛŋkɛ jeŋ muu fɛɛ amanehulu be ko he oyayaayai.

Biblia lɛ kɛ gbalɛ ni haa mɔ he jɔɔ lɛ nɛɛ haa akɛ: “Amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mateo 24:21) Taakɛ eji yɛ hiɛkpatamɔ ni ba yɛ Pompeii lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛi komɛi ayi baana wala kɛjɛ mli​—“asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli,” ayi baana wala, ni tsɔɔ akɛ, ‘amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli.’​—Kpojiemɔ 7:​9, 14.

Sanebimɔ lɛ ji, Mɛɛ be nɛkɛ hiɛkpatamɔ nɛɛ baaba? Yiŋtoo ni nyɛɔ mɔ nɔ yɛ ni aaaha ahe aye akɛ amanehulu nɛɛ ebɛŋkɛ kwraa. Eka shi faŋŋ akɛ, akɛni Yesu kaselɔi lɛ miitao amɛle be ni enɛ baaba hewɔ lɛ, amɛbi lɛ akɛ: “Mɛni ji ba ni oba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi?” (Mateo 24:​3, New World Translation) Kadimɔ hetoo ni Yesu Kristo kɛha.

Ta​—Okadi ni Nibii Pii Yɔɔ Mli lɛ Kadimɔ Nɔ Wulu Ko

Yesu egbaaa nɔ kome pɛ ni baaba ni sa kadimɔ waa. Shi moŋ, ewie nibii sɔrɔtoi pii ahe ni baaba, ni kɛ abua fɛɛ naa lɛ, ebaafee kɔkɔbɔɔ ko ni jɛ ŋwɛi​—nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi ni nibii pii yɔɔ mli. Atsɔɔ klɛŋklɛŋ nii ni agba afɔ shi lɛ mli yɛ Mateo 24:7 akɛ: “Maŋ aaate shi awo maŋ, ni maŋtsɛyeli aaate shi awo maŋtsɛyeli.” Biblia lɛ gba efɔ shi yɛ gbalɛ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli yɛ Kpojiemɔ 6:4 akɛ ‘abaajie toiŋjɔlɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’ Enɛ tsɔɔ ta ni baaba ni anako eko nakai dã.

Yinɔsane kɛɔ wɔ akɛ nɛkɛ gbalɛ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ ta he nɛɛ ena emlibaa kɛjɛ afi 1914 ni akaiɔ waa lɛ nɔ kɛbaa. Wolo ni atsɛɔ lɛ American Adventures lɛ wieɔ afii ni tsɔ 1914 hiɛ lɛ ahe akɛ: “Amerikabii pii je afii oha hee lɛ shishi kɛ hiɛnɔkamɔ babaoo. Enɛɛmɛi ji ‘afii kpakpai lɛ,’ ni etsa nɔ aahu kɛyabote afii oha lɛ mli klɛŋklɛŋ afii nyɔŋma lɛ sɛɛ afii lɛ amli. . . . Kɛkɛ ni, yɛ July 28, 1914 lɛ, wiemɔ kome pɛ hoso nɛkɛ shihilɛ nɛɛ kwraa: ta.” Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni Jeŋ Ta I, ni awuu aahu kɛjɛ 1914 kɛbashi 1918, ni mɛi komɛi tsɛ lɛ “ta ni baafo tai fɛɛ asɛɛ” lɛ je shishi. Maji nyɔŋmai enyɔ kɛ kpaanyɔ kɛ amɛhe wo mli tɛɛ. Ni kɛ okɛ maji ni amɛkɛtsu nii akɛ héi ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ amɛnɔ lɛ fata he lɛ, nɔ lɛ jeŋmaji ni wuu ta lɛ feɔ nɔ ni miihe ashɛ je lɛŋ bii fɛɛ ayifalɛ yɛ nakai beaŋ lɛ mli oha mlijaa 90.

Jeŋ Ta I mli hu ni akɛ tawuu nibii heei ni kpataa nii ahiɛ waa fe nine lɛ tsu nii, tamɔ tu ni tswaa tuŋtɛi pii shikome, kɔɔyɔɔ ni ebɔɔ yɔɔ mli, tawuu nii ni fɛ̃ɔ la, tawuu tsɔnei, kɔɔyɔŋ lɛji, kɛ ŋshɔ shishi tawuu lɛji. Agbe asraafoi aaashɛ akpekpei nyɔŋma​—efa fe asraafoi ni egboi yɛ tai wuji ni awuu yɛ afii 100 ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ fɛɛ ni abua naa! Apila mɛi aaashɛ akpekpei 21. Lɛlɛŋ, eji jeŋ fɛɛ ta, ni ekadi afi 1914 akɛ “naagbee gbii lɛ” ashishijee. (2 Timoteo 3:⁠1) Shi, ta ji Yesu okadi lɛ mli kadimɔ nɔ kome pɛ.

Okadi lɛ Kadimɔ Nii Krokomɛi

Yesu kɛfata he akɛ: “Ni hɔji kɛ tsɛŋemɔ helai kɛ shikpɔŋhosomɔi aaaba hei sɔrɔtoi fɛɛ. Shi enɛɛmɛi fɛɛ lɛ kɔɔmɔi lɛ abɔimɔ ni.” (Mateo 24: 7, 8) Luka 21:11 kɛ “gbele helai” fataa nakai nibii ni ato naa atsɛ lɛ ahe. Dani Jeŋ Ta I aaaba naagbee lɛ, Spanish influenza lɛ bɔi gbɛɛkɛshwamɔ oyayaayai yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Yɛ naagbee lɛ, egbe gbɔmɛi fe akpekpei 20, ni amɛyi fa kwraa fe mɛi fɛɛ ni gboi yɛ ta lɛ mli.

Beni awuɔ ta lɛ kɛ esɛɛ fɛɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ krokomɛi gboi kɛ hɔmɔ. Shikpɔŋhosomɔi hu gbe mɛi babaoo. Yɛ 1915 mli lɛ, mɛi fe 30,000 gboi yɛ Italy; yɛ 1920 mli lɛ, mɛi aaashɛ 200,000 hiɛ kpata yɛ China; yɛ 1923 mli lɛ, mɛi aaashɛ 143,000 gboi yɛ Japan. Ni kɛlɛ, taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, kɔɔmɔi lɛ abɔimɔ kɛkɛ nɛ. Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ “kɔɔmɔ” shishi akɛ “be kukuoo mli piŋmɔ ko ni tsurɔɔ mɔ waa.” Enɛ hewɔ lɛ, je nɛɛ ejɛ piŋmɔ kome mli kɛtee ekroko mli, ni emli miiwa kɛmiiya hiɛ daa, ni etsa nɔ nakai aahu kɛjɛ 1914 kɛbaa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Jeŋ Ta I sɛɛ afii 21 mli pɛ ni jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ fɛ, ni egbe gbɔmɛi akpekpei 50, ni ekɛ adesai yawo nuklea tawuu nibii ayinɔ mli.

Nyɛsɛɛ nɛɛ, aawie nɔ kroko hu ni kɛ haomɔ baa lɛ he waa diɛŋtsɛ: bɔ ni adesai kpataa nibii ni ebɔle wɔ kɛkpe lɛ ahiɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ Yesu ejeee gbɛ etsĩii enɛ ta yɛ egbalɛ lɛ mli moŋ, shi Kpojiemɔ 11:18 tsɔɔ akɛ adesai ‘baafite shikpɔŋ lɛ,’ yɛ be ni baatsɔ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ hiɛ lɛ mli. Odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nɛkɛ fitemɔ nɛɛ miiya nɔ lɛ fa babaoo. Beni atsɛ ewiemɔ sɛɛ yɛ State of the World 1988 lɛ mli lɛ, je lɛŋ nibii ni ebɔle wɔ lɛ he nilelɔ Norman Myers kɛ shɛɛ sane ni faa mɔ tsui nɛɛ ha akɛ: “Yinɔ ko hoko da ni emlibii lɛ fɛɛ ahiɛkpatamɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala be mli he gbɛkpamɔ ekã amɛhiɛ tamɔ nɛkɛ. Yinɔ ko baŋ yɛ wɔsɛɛ be mli ni ekɛ kaa ni tamɔ enɛ baakpe: kɛji yinɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ nyɛɛɛ atsu nitsumɔ ni ka shi nɛɛ he nii lɛ, no lɛ nibii baafite kwraa, ni ‘hegbɛ ni ji enyɔ’ baŋ dɔŋŋ kɔkɔɔkɔ.’”

Susumɔ amaniɛbɔɔ ni je kpo yɛ February 17, 1992, Newsweek wolo tɛtrɛɛ lɛ mli, ni kɔɔ ozone ni tãa yɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ he lɛ he okwɛ. Atsɛ Greenpeace ozone he nilelɔ Alexandra Allen wiemɔ ko sɛɛ akɛ ebɔ kɔkɔ akɛ ozone ni tãa lɛ “ebatsɔ nɔ ni miiwo wala fɛɛ wɔsɛɛ be shihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he gbeyei agbɛnɛ.”​—Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa nɛɛ kɛha odaseyeli kroko ni tsɔɔ bɔ ni afiteɔ nibii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ahaa.

Wɔnaŋ gbɛ ni wɔkɛaasusu Yesu gbalɛ lɛ mli nibii sɔrɔtoi lɛ fɛɛ ahe kɛmɔ shi. (Kwɛmɔ tao ni yɔɔ baafa 5 lɛ kɛha gbalɛ mli okadii krokomɛi lɛ ahesusumɔ.) Shi, okadi kome ko ni anyɛŋ aku hiɛ afɔ nɔ ji nɔ ni atsɔɔ mli yɛ Mateo 24:14 lɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” Ŋwanejee ko kwraa bɛ mɛi ni ale akɛ amɛmiitsu nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ lɛ he. Yehowa Odasefoi kɛ ŋmɛlɛtswai ni fe akpekpei akpe kome tsu nii yɛ nitsumɔ nɛɛ mli yɛ 1992 afi lɛ pɛ mli yɛ shikpɔji 229 nɔ. Enɛ hewɔ lɛ amɛnitsumɔ lɛ bafeɔ odaseyelii ni anaa fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome, akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ.

Kaaha Alaka Bo!

Shi ekolɛ, mɛi komɛi baakɛɛ akɛ nɛkɛ “naagbee gbii” ni awieɔ he babaoo nɛɛ ji efɔŋ gbɛkpamɔ ko kɛkɛ. Amɛbiɔ akɛ: ‘Ni Komunism ni hiɛ kpata nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ Europa Bokagbɛ lɛ hu? Aloo mɔdɛŋ ni jeŋ hewalɛi lɛ bɔɔ ni toiŋjɔlɛ aba amɛteŋ lɛ hu? Ani jeee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nibii miihi moŋ nɛ?’ Dabi. Kadimɔ akɛ Yesu ewieee akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ baaya nɔ ahi tawuu, shikpɔŋhosomɔi, kɛ hɔmɔ mli be fɛɛ be yɛ naagbee gbii lɛ amli. Kɛ hoo kwraa lɛ, toiŋjɔlɛ be kukuoo ko baahi shi, bɔni afee ni anyɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ.

Kaimɔ hu akɛ, Yesu kɛ naagbee gbii lɛ to gbii ni tsɔ Noa Nu Afua lɛ hiɛ lɛ ahe. Nakai beaŋ lɛ, nɔ ni ehe gbɔmɛi lɛ ajwɛŋmɔi fɛɛ ji niyeli, ninumɔ, kɛ gbalahamɔ​—shihilɛ mli nibii ni afeɔ daa lɛ. (Mateo 24:​37-39) Enɛ baatsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ shihilɛ ni baaba yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ baafee jaramɔ shihilɛ moŋ, shi nibii fiteŋ kɛyashɛŋ he ni daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ asɛɛ baafo kwraa. Taakɛ eji yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, daa gbi shihilɛ mli nibii hé gbɔmɛi lɛ ajwɛŋmɔ aahu akɛ amɛkadiii hiɛdɔɔ ni yɔɔ be ni amɛyɔɔ mli lɛ he.

No hewɔ lɛ, eeefee oshara akɛ aaaya sɛɛsɛɛ kɛya shikplikpii feemɔ mli yɛ maŋkwramɔŋ shihilɛi ni tamɔ nɔ ni miiya hiɛ lɛ ahewɔ. (Okɛto 1 Tesalonikabii 5:3 he.) Odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu gbalɛ lɛ miina emlibaa lɛ fa babaoo amrɔ nɛɛ​—ni eji kɔkɔbɔɔ ni tsɔɔ akɛ hiɛkpatamɔ ebɛŋkɛ!

Hiɛkpatamɔ lɛ Sɛɛ Be ni Yɔɔ Nyam Lɛ

Pompeii hiɛkpatamɔ lɛ kɛ gbele kɛ hehiamɔ ba. Shi, nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ baasaa gbɛ kɛha naanɔ wala namɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ ni asaa nɔ fɛfɛo nɔ. (Kpojiemɔ 21: 3, 4) Adesai anɔyelii ni kɛ mligbalamɔ baa lɛ kɛ tai kpataŋ shikpɔŋ lɛ hiɛ dɔŋŋ. Adesai sheŋ gbeyei yɛ nuklea hiɛkpatamɔ ni aaanyɛ aba he dɔŋŋ. Nitsumɔ hei ni kɛ tsofai ni ebɔɔ yɔɔ mli woɔ nibii ni ebɔle wɔhe lɛ amli lɛ fɛɛ baaho aya.​—Daniel 2:⁠44.

Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ wala mli yɛ nakai beaŋ lɛ baafee mɔ ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ kɛ naanyo anɔkwafo, mɔ ni feɔ toiboo ehaa Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ kɛmɔɔ shi. (Lala 37:​10, 11) Helatsamɔ hei, yarafeemɔ hei, kɛ gɔɔ baafee tsutsu nibii ni eho etee. Gbalafitemɔ, gbala mlitsemɔ, jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ, kɛ gbekɛbii ni afeɔ amɛ nisenianii hu ehiŋ shi dɔŋŋ.​—Yesaia 25:8; 65:⁠17.

Ani oosumɔ ni ohi shi kɛtsɔ naagbee gbii nɛɛ amli ni ona Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni yɔɔ nyam lɛ? No lɛ ‘shii kpe ni osɔle; ejaakɛ oleee beyinɔ ni be lɛ shɛɔ.’ (Marko 13:33) Shi kɛlɛ, nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ haa anaa faŋŋ akɛ be ni ato lɛ ebɛŋkɛ​—oshara ebɛŋkɛ kpaakpa kɛha mɛi pii. Be ko bɛ dɔŋŋ ni abaafite. No hewɔ lɛ feemɔ he nɔ ko kɛhere oyiwala, ni okɛ ohe abɔ mɛi ni tsuɔ jeŋ muu fɛɛ okadi ni tsɔɔ naagbee gbii lɛ he nii lɛ ahe. Mɛnɛɛmɛi ayoomɔ waaa kwraa, ejaakɛ amɛ pɛ amɛboɔ famɔ ni Yesu kɛha akɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ toi. Eba akɛ ooofata mɛnɛɛmɛi ahe ni okɛ ohe akpɛtɛ Maŋtsɛ, Kristo Yesu, mɔ ni awie ehe akɛ: “Egbɛi lɛ anɔ jeŋmaji lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ afɔ” lɛ he.​—Mateo 12:​18, 21.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]

Okadi lɛ he Kadimɔ Nii Nyɔŋmai Enyɔ kɛ Ejwɛ

1. Tawuu ni eko bako nakai da​—Mateo 24:​6,7; Kpojiemɔ 6:4

2. Shikpɔŋhosomɔi​—Mateo 24:7; Marko 13:8

3. Hɔmɔ​—Mateo 24:7; Marko 13:8

4. Tsɛŋemɔ helai​—Luka 21:​11; Kpojiemɔ 6:8

5. Mlakwamɔ ni miiya nɔ eefo​—Mateo 24:⁠12

6. Shikpɔŋ lɛ fitemɔ​—Kpojiemɔ 11:8

7. Suɔmɔ ni he miijɔ​—Mateo 24:⁠12

8. Gbeyei nibii​—Luka 21:⁠11

9. Shika suɔmɔ ni fe nine​—2 Timoteo 3:2

10. Fɔlɔi anɔ toigbele​—2 Timoteo 3:2

11. Shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ ni asumɔɔ fe Nyɔŋmɔ​—2 Timoteo 3:4

12. Hesuɔmɔ ni yeɔ nɔ fɛɛ nɔ nɔ​—2 Timoteo 3:2

13. Mɔ he dɔɔ yɛ adebɔɔ su naa ni abɛ dɔŋŋ​—2 Timoteo 3:3

14. Gbɔmɛi ni etsɔmɔ amɛhe kpaŋmɔ mlikulɔi​—2 Timoteo 3:3

15. Henɔyeli ni bɛ yɛ shihilɛ mli hei sɔrɔtoi fɛɛ ​—2 Timoteo 3:3

16. Ekpakpa ni asumɔɔɔ ni egbɛ eshwa he fɛɛ he​—2 Timoteo 3:3

17. Mɛi babaoo ni kɛ osatofeemɔ tsɛɔ amɛhe Kristofoi​—2 Timoteo 3:5

18. Fufeemɔ kɛ daatɔɔ ni mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ mli​—Luka 21:⁠34

19. Hefɛoyelɔi kpooɔ okadi lɛ​—2 Petro 3:​3, 4

20. Amale gbalɔi babaoo ni yɔɔ​—Mateo 24:​5,11; Marko 13: 6

21. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ​—Mateo 24:​14; Marko 13:⁠10

22. Anɔkwa Kristofoi ayiwaa​—Mateo 24:9; Luka 21:⁠12

23. Toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he wiemɔ ni baakadi naagbee gbii lɛ naagbee kwraa​—1 Tesalonikabii 5: 3

24. Gbɔmɛi kadiii oshara ni baa lɛ​—Mateo 24: 39

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

Nibii ni Ebɔle Wɔ lɛ Ahe Naagbai​—Eji Bei lɛ he Okadi

◻ Ozone ni buɔ shikpɔŋ lɛ he yɛ hei ni gbɔmɛi ayi fa waa yɛ, yɛ shikpɔŋ lɛ Kooyigbɛ Fa lɛ mli lɛ miita oyayaayai kwraa fe bɔ ni jeŋ nilelɔi susu afii fioo ni eho nɛ lɛ.

◻ Kɛ hoo kwraa lɛ, tsei kɛ kooloi sɔrɔtoi aaashɛ 140 ahiɛ miikpata kwraa kɛmiijɛ shihilɛ mli daa gbi.

◻ Kɔɔyɔɔ ni ji carbon dioxide ni tsĩɔ dɔlɛ naa lɛ falɛ yɛ shikpɔŋ lɛ niiaŋ lɛ etee hiɛ oha mlijaa 26 fe bɔ ni efalɛ ji dani tsɔnei ahe nitsumɔ bafa babaoo lɛ, ni eka he eefa lolo.

◻ Shikpɔŋ lɛ nɔ dɔ waa yɛ 1990 mli fe afii fɛɛ ni eho kɛjɛ be mli ni abɔi he akɔntaabuu yɛ afii ohai 19 lɛ mli kɛbaa nɛɛ; afii kpawo ni ale akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dɔ waa lɛ mli afii ekpaa ba kɛjɛ 1980 mli kɛbaa.

◻ Kooi miita oyayaayai, aaafee kpãai 40,000,000 daa afi, ni ji shikpɔŋ dalɛ aaashɛ Finland maŋ dalɛ fã.

◻ Gbɔmɛi ayifalɛ yɛ je lɛŋ miiya hiɛ kɛ mɛi akpekpei 92 daa afi​—ni tsɔɔ akɛ akɛ Mexico kroko fataa je lɛ he daa afi; yɛ yibɔ nɛɛ mli lɛ, akɛ akpekpei 88 fataa he yɛ maji ni kpaako amɛyaa amɛhiɛ lɛ amli.

◻ Gbɔmɛi aaashɛ akpekpei akpei 1.2 bɛ nu kpakpa ni sa akɛ anuɔ.

◻ Taakɛ ejeɔ kpo yɛ State of the world 1992, wolo ni Worldwatch Institute fee lɛ baafai 3, 4 lɛ, W. W. Norton & Company, New York, London

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni yɔɔ nyam lɛ baaba yɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje