Nyɛtsakeɔ yɛ Nyɛjwɛŋmɔ Mli ni Nyɛnaa Sɛɛyoomɔ yɛ Nyɛtsui Mli
“No hewɔ lɛ miikɛɛ ni miima nɔ mi yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli, akɛ nyɛkanyiɛ tamɔ bɔ ni jeŋmajiaŋbii krokomɛi lɛ hu nyiɛɔ . . . lɛ dɔŋŋ.”—EFESOBII 4:17.
1. Mɛni wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii feɔ haa wɔ?
JWƐŊMƆ kɛ tsui lɛ ji nyɛmɔi ni akɛtsuɔ nii, ni yɔɔ naakpɛɛ fe fɛɛ ni adesai yɔɔ lɛ ateŋ enyɔ. Eyɛ mli akɛ anyɛŋ akane amɛnitsumɔ moŋ, shi bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyɔɔ yɛ aŋkroaŋkro fɛɛ mli lɛ yɛ sɔrɔto kwraa. Bɔ ni wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii tsuɔ nii amɛhaa lɛ saa wɔ su kɛ baŋ, wɔwiemɔ, wɔjeŋba, wɔhenumɔi, kɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ he waa diɛŋtsɛ.
2, 3. (a) Te Biblia lɛ kɛ wiemɔi “tsui” kɛ “jwɛŋmɔ” tsuɔ nii haa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu tsui lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ fɛɛ he lɛ?
2 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ “tsui” lɛ kɔɔ kanyamɔ, niiahenumɔi, kɛ mligbɛ henumɔi ahe, ni “jwɛŋmɔ” lɛ kɔɔ shishinumɔ kɛ niiahesusumɔ mli hewalɛi ahe. Ni kɛlɛ, amɛjeee nibii ni hiɔ shi ni gbeekpamɔ nyɛɛɛ ahi amɛteŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mose wo lsraelbii lɛ hewalɛ akɛ: “Ná ole ni okɛto otsuiŋ [NW, shishigbɛ niŋmaa, “okai yɛ ojwɛŋmɔ mli”], akɛ Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ.” (5 Mose 4:39) Yesu kɛɛ woloŋmalɔi ni tsɔɔ ehe ŋaa lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni nyɛjwɛŋɔ nii fɔji yɛ nyɛtsuii amli nɛɛ?”—Mateo 9:4; Marko 2:6, 7.
3 Enɛ tsɔɔ akɛ jwɛŋmɔ lɛ kɛ tsui lɛ yɛ tsakpaa ko ni bɛŋkɛ kpaakpa. Amɛ fɛɛ amɛkɛ amɛhe tsuɔ nii, ni bei komɛi lɛ ekome woɔ ekroko lɛ hewalɛ ni amɛtsu nii akɛ kuu kome, ni kɛlɛ, bei pii hu lɛ amɛkɛ amɛhe wuuɔ, ní enɛ miitao aye enɛ nɔ. (Mateo 22:37; okɛto Romabii 7:23 he.) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ wɔɔna Yehowa hiɛ duromɔ lɛ, jeee le kɛkɛ esa akɛ wɔle shihilɛ ni wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsuii yɔɔ mli, shi moŋ esa akɛ wɔtsɔse amɛ hu ni amɛtsu nii yɛ ekomefeemɔ mli, ni amɛ fɛɛ amɛgbala wɔ kɛya he kome. Esa akɛ wɔtsake yɛ wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔna sɛɛyoomɔ yɛ wɔtsui mli.—Lala 119:34; Abɛi 3:1.
‘Bɔ ni Jeŋmaji lɛ Nyiɛɔ Amɛhaa’
4. Te Satan naa gbɔmɛi ajwɛŋmɔi kɛ amɛtsuii anɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ, ni mɛni jɛɔ mli baa?
4 Satan ji shishiumɔ tsɛ ni kudɔɔ mɛi kɛhaa esɛɛnamɔ. Ele akɛ dani enine aaashɛ gbɔmɛi ni ekudɔɔ amɛ lɛ anɔ lɛ, ja ekɛ amɛjwɛŋmɔi kɛ amɛtsuii fee oti ni ma ehiɛ. Kɛjɛ adesai ayinɔsane shishijee mli beebe lɛ, ekɛ ŋaa gbɛi sɔrɔtoi etsu nii aahu kɛmiibɔ mɔdɛŋ ni enyɛ efee enɛ. Ni nɔ ni ejɛ enɛ mli eba ji akɛ, “jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Satan enyɛ ena gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ atsuii kɛ amɛjwɛŋmɔi anɔ hewalɛ aahu akɛ Biblia lɛ wieɔ amɛhe akɛ “yinɔ kɔɔdɔŋ ni bɛ eŋɛlɛ nɔ.” (Filipibii 2:15) Bɔfo Paulo tsɔɔ shihilɛ ni nakai yinɔ kɔɔdɔŋ ni bɛ eŋɛlɛ nɔ lɛ mli bii atsuii kɛ amɛjwɛŋmɔ yɔɔ mli lɛ mli jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni ewiemɔi lɛ feɔ kɔkɔbɔɔ nɔ kɛhaa wɔ fɛɛ ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ofainɛ kanemɔ Efesobii 4:17-19, ni okɛto Paulo wiemɔ ni yɔɔ Romabii 1:21-24 lɛ he okwɛ.
5. Mɛni hewɔ ni Paulo kɛ wiemɔi ni mli wa wo Efesobii lɛ ŋaa lɛ?
5 Kɛ wɔkai akɛ ale nakai maŋtiase lɛ waa akɛ jeŋba shara kɛ wɔŋjamɔ yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ lɛ, eeeha wɔnyɛ wɔna nɔ hewɔ ni Paulo ŋmala wiemɔi ni mli wa waa nakai eyaha Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ. Eyɛ mli akɛ Helabii lɛ yɛ amɛ jwɛŋlɔi kɛ jeŋ nilelɔi ni ehe gbɛi waa moŋ, shi etamɔ nɔ ni Hela woloŋlee lɛ ha mɛi pii na hegbɛi wuji kɛha efɔŋfeemɔ, ni amɛkusum lɛ ha amɛtsɔmɔ mɛi ni etee hiɛ waa yɛ amɛ nifɔji lɛ afeemɔ mli. Paulo susu enanemɛi Kristofoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ ahe waa diɛŋtsɛ. Ele akɛ tsutsu ko lɛ, jeŋmajiaŋbii ji amɛteŋ mɛi pii, ni ‘amɛnyiɛ yɛ je nɛŋ su lɛ mli.’ Shi amrɔ nɛɛ amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Amɛtsake amɛjwɛŋmɔi, ni amɛtsuii hu ena sɛɛyoomɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Paulo miisumɔ ni “[amɛ]nyiɛ bɔ ni sa tsɛmɔ” lɛ.—Efesobii 2:2; 4:1.
6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna Paulo wiemɔi lɛ ahe miishɛɛ lɛ?
6 Shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Wɔ hu wɔyɛ jeŋ ko ni shihilɛ gbɛi kɔɔdɔji, jeŋbai gbohii, kɛ apasa jamɔ mli nifeemɔ yɔɔ mli lɛ mli. Tsutsu ko lɛ, wɔteŋ mɛi pii hiɔ shi yɛ je nɛŋ nibii agbɛjianɔtoo lɛ shihilɛ naa. Wɔteŋ mɛi krokomɛi hu kɛ je lɛŋ bii yaa kɛ baa daa gbi. Wɔteŋ mɛi komɛi hi shiai ni je lɛŋ mumɔ lɛ eyi mli obɔ lɛ amli. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔnu nɔ ni Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ shishi ni wɔna eŋaawoo lɛ he sɛɛ.
Yaka Jwɛŋmɔi ni Mli Ewo Duŋ
7. Mɛni Paulo wiemɔ ni ewie akɛ “amɛyaka jwɛŋmɔ lɛ” tsɔɔ?
7 Paulo tsĩ “amɛ yaka jwɛŋmɔi lɛ” ta klɛŋklɛŋ, koni ekɛfee sɛɛfimɔ ni mli wa waa kɛha ŋaa ni ewo Kristofoi akɛ “[amɛ]kanyiɛ tamɔ bɔ ni jeŋmajiaŋbii krokomɛi lɛ hu nyiɛɔ” lɛ dɔŋŋ lɛ sɛɛ. (Efesobii 4:17) Mɛni nɔ tsɔɔ? Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “yaka,” taakɛ The Anchor Bible lɛ tsɔɔ shishi lɛ, “tsɔɔ shwɛm-feemɔ, nii ni sɛɛnamɔ bɛ he, yaka nii, kwashia-feemɔ, yiŋtoo ni abɛ, kɛ nijiaŋwujee.” Enɛ hewɔ lɛ, Paulo miitsɔɔ mli akɛ ekolɛ gbɛi kɛ anunyam ni yɔɔ Hela kɛ Roma je lɛ mli lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ fɛo, shi amɛ sɛɛdii haa mɔ feɔ shwɛm lɛlɛŋ, eji kwashiaiasane, ni yiŋtoo bɛ he. Mɛi ni kɛ amɛtsuii fɔɔ gbɛi kɛ hiɛnyam taomɔ nɔ lɛ baagbe naa ni amɛnaaa nɔ ko kwraa fe nijiaŋwujee kɛ lakamɔ. Nakai shishitoo mla lɛ miitsu nii pɛpɛɛpɛ yɛ je lɛ he ŋmɛnɛ.
8. Sɛɛnamɔ ko bɛ je lɛ mɔdɛŋbɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
8 Je lɛ yɛ ewoloŋlelɔi kɛ mɛi ni yɔɔ gbɛhei wuji amli ni gbɔmɛi yaa amɛŋɔɔ kɛhaa sanebimɔi tamɔ nɔ ni kɔɔ wala shishijee kɛ yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ, kɛ nɔ ni baaba adesai anɔ wɔsɛɛ he lɛ ahetoo. Shi mɛɛ sanesɛɛkɔmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ amɛyɔɔ ni amɛkɛaaha? Nyɔŋmɔ ni aheee ayeee, kɛ le ni akɛɛ anyɛŋ ale lɛ, su tsakemɔ, kɛ susumɔi kɛ jeŋ nilee krokomɛi babaoo ni kɛ yiŋfutumɔ baa, ní teɔ shi woɔ ehe hu lɛ kɛ sɛɛyoomɔ ko baaa, tamɔ bɔ ni kusumii kɛ blema hemɔkɛyelii gbohii lɛ hu ji lɛ pɛpɛɛpɛ. Je lɛŋ nibii babaoo asɛɛdii feɔ tamɔ nii ni kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛ miishɛɛ baa. Gbɔmɛi wieɔ omanyeyeli kɛ mɔdɛŋbɔɔ he yɛ jeŋ nilee, ninenaa nitsumɔi, lalai, kpɔiaŋgbɔlemɔ, kɛ maŋkwramɔ mli, kɛ hei krokomɛi ni tamɔ nakai. Amɛmii shɛɔ yɛ amɛ anunyam be ni hoɔ yaa lɛ he. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yinɔsane mli nibii ni aŋmala ashwie shi kɛ woji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ eyi obɔ kɛ ekaalɔi ni hiɛ ekpa amɛnɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, shwɛm-feemɔ, nii ni sɛɛnamɔ bɛ he, yaka nii, kwashia-feemɔ, yiŋtoo ni abɛ, kɛ nijiaŋwujee kɛkɛ eji.
9. Mɛɛ nibii asɛɛtiumɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he mɛi pii tsɔɔ amɛhe kɛyaa he?
9 Akɛni amɛyooɔ sɛɛnamɔ ni bɛ nɛkɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ ahe hewɔ lɛ, mɛi pii tsɔɔ amɛhe kɛyaa heloonaa nibii asɛɛdii he—amɛbuaa shika naa ni amɛnaa nibii ni shika baanyɛ ahe—ni amɛhaa nɛkɛ nibii nɛɛ asɛɛdii feɔ oti ni ma amɛhiɛ yɛ shihilɛ mli. Amɛyɛ nɔmimaa akɛ miishɛɛ-namɔ jɛɔ heloonaa nii, kɛ nii babaoo ni ayɔɔ, kɛ ŋɔɔmɔ shihilɛ sɛɛdii mli baa. Jeee akɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ fɔɔ nɔ kɛkɛ, shi amɛmiisumɔ ni amɛkɛ amɛ nɔ fɛɛ nɔ asha afɔle yɛ he—hewalɛ-namɔ, weku, kɛ henilee tete po. Mɛni jɛɔ mli baa? Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛmii aaashɛ amɛhe moŋ lɛ, amɛkɛ “piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe.” (1 Timoteo 6:10) No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Paulo wo enanemɛi Kristofoi lɛ hewalɛ ni amɛkanyiɛ tamɔ jeŋmaji lɛ nyiɛɔ yɛ nakai yaka susumɔ gbɛ lɛ naa lɛ dɔŋŋ.
10. Gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ “[a]jwɛŋmɔ mli ewo duŋ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Bɔni afee ni ekɛtsɔɔ akɛ je lɛ bɛ nɔ kpakpa ko ni sa akɛ hiɛ akɔ̃ nɔ loo akase lɛ, Paulo tee nɔ ewie akɛ “amɛjwɛŋmɔ mli ewo duŋ.” ( Efesobii 4:18) Lɛlɛŋ, je lɛ yɛ gbɔmɛi ni hiɛ kã shi ni amɛle woloŋ jogbaŋŋ hu yɛ nɔ ni miihe afee adesai ashihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ mli. Ni kɛlɛ, Paulo wie akɛ amɛjwɛŋmɔ mli ewo duŋ. Mɛni hewɔ? Ewiemɔi lɛ kɔɔɔ amɛjwɛŋmɔŋ hesaai aloo nyɛmɔi ahe. Wiemɔ “jwɛŋmɔ” lɛ baanyɛ akɔ adesa niyɔsemɔ jɛɛhe lɛ shikwɛ̃ɛ he, he tuuŋtu ni niiashishinumɔ jɛɔ, kɛ mligbɛ gbɔmɔ lɛ he. Amɛyɛ duŋ mli ejaakɛ amɛbɛ la ni miitsɔɔ amɛ gbɛ, aloo gbɛtsɔɔmɔ mli henumɔ ko yɛ amɛ mɔdɛŋbɔi amli. Anyɛɔ anaa enɛ yɛ amɛjwɛŋmɔi ni efutu yɛ jalɛ kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ mli. Ekolɛ gbɔmɛi baasusu akɛ nɛkɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ ŋmɛnɛ, ni ji akojooo mɔ, ni anyɛɔ afeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni asumɔɔ nɛɛ tsɔɔ sɛɛyoomɔ ni aná, shi eji jwɛŋmɔ ni ewo duŋ moŋ, taakɛ Paulo tsɔɔ lɛ. Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, amɛmiigbugbuu shi yɛ duŋ kpii diɛŋtsɛ mli.—Hiob 12:25; 17 :12; Yesaia 5:20; 59:6-10; 60:2; okɛto Efesobii 1: 17, 18 he.
11. Mɛni ha jwɛŋmɔ mli duŋ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ba?
11 Mɛni hewɔ ni gbɔmɛi nyɛɔ amɛnaa jwɛŋmɔ waa, amɛleɔ nii waa po, yɛ nibii pii amli, ni kɛlɛ amɛhiɔ mumɔŋ duŋ mli lɛ? Paulo haa wɔ hetoo yɛ 2 Korintobii 4:4 lɛ akɛ: “Je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ eshwila mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi . . . , koni Kristo, ni ji Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ anunyam sanekpakpa lɛ la ni tsoɔ lɛ akakpɛ miiha amɛ.” Mɛɛ jɔɔmɔ ni yɔɔ nyam nɛ, akɛ mɛi ni hereɔ anunyam sanekpakpa lɛ nɔ lɛ ebatsɔmɔ mɛi ni etsake yɛ amɛjwɛŋmɔ mli ni amɛna sɛɛyoomɔ hu yɛ amɛtsui mli!
Tsuii ni Leee Nii ni Ekpiliŋ Hu
12. Jɛ lɛ etsɔ “mɛi kpɔji yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Bɔni afee ni eye ebua wɔ lolo ni wɔna nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔtsake yɛ wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔna sɛɛyoomɔ yɛ wɔtsuiŋ hu lɛ, Paulo gbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee anɔkwale ni eji akɛ mɛi ni ekɔ je lɛ gbɛ lɛ, “mɛi kpɔji ji amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ” lɛ nɔ. (Efesobii 4:18) No etsɔɔɔ akɛ gbɔmɛi heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee dɔŋŋ, aloo amɛtsɔmɔ gbɔmɛi ni leee Nyɔŋmɔ kwraa dɔŋŋ. Adafitswaa wolo ko mli niŋmalɔ ko wie he nɛkɛ, akɛ: “Ni wɔɔtsɛ amɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛhaa wɔtaoa wiemɔ hee: mɛi ni Nyɔŋmɔ bɛ amɛshihilɛ mli. Gbɔmɛi ni Nyɔŋmɔ bɛ amɛshihilɛ mli lɛ taoɔ ni amɛna yijiemɔ yɛ Mɔ ni Nɔ Kwɔ lɛ mli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ, yɛ be mli ni amɛkɛ Lɛ toɔ adeka mli yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ, ni amɛhaa E-jeɔ kpo Hɔgbaa leebi pɛ, ni amɛŋmɛɛɛ Lɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni ena amɛ maŋkwramɔŋ susumɔi aloo amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi anɔ hewalɛ yɛ otsi lɛ mli gbii ni eshwɛ lɛ amli. . . . [Amɛ]heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ kɛ̃, shi amɛsusuuu akɛ E-yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ adesai aŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ nɛɛ he.” Paulo wie he nɛkɛ yɛ wolo ni eŋma Romabii lɛ mli akɛ: “Ejaakɛ amɛle Nyɔŋmɔ moŋ, shi amɛwooo ehiɛ nyam akɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛdaaa lɛ shi hu.” (Romabii 1:21) Daa gbi lɛ, wɔnaa gbɔmɛi ni hiɔ shi ni amɛsusuuu Nyɔŋmɔ he kwraa yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ amɛkɛ woo loo shidaa ko kwraa haaa lɛ.
13. Mɛni ji “Nyɔŋmɔ wala” lɛ?
13 Wiemɔ “Nyɔŋmɔ wala” lɛ ji wiemɔ ko ni he hiaa waa. Eyaa nɔ etsɔɔ bɔ ni jwɛŋmɔŋ kɛ mumɔŋ duŋ etsĩ gbɔmɛi ahenumɔi ni kɔɔ sui kpakpai ahe lɛ naa eha. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “wala” yɛ biɛ lɛ jeee bi‘os (ni ana wiemɔ “biology,” “biography” kɛjɛ mli), ni eshishi ji shihilɛ gbɛ, loo bɔ ni mɔ hiɔ shi ehaa lɛ. Shi moŋ, no ji zoe’ (ni ana wiemɔ “zoo,” “zoology” kɛjɛ mli lɛ). Eshishi ji “wala ákɛ shishitoo mla, wala yɛ eshishinumɔ diɛŋtsɛ naa, wala taakɛ Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ. . . . Gbɔmɔ etsɔ mɔ ni etsi ehe kɛjɛ wala nɛɛ he, ákɛ nɔ ni ejɛ Shigbeemɔ lɛ mli eba,” taakɛ Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words tsɔɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo miikɛɛ wɔ akɛ, jeee akɛ jwɛŋmɔŋ kɛ mumɔŋ duŋ lɛ kɛ je lɛŋ bii lɛ eyawo gbɔmɔtsoŋ fitemɔ shihilɛ mli kɛkɛ, shi moŋ eha amɛtsi amɛhe kɛjɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ hu he. (Galatabii 6:8) Mɛni hewɔ? Paulo tee nɔ etsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni nakai eji lɛ.
14. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni je lɛ etsi ehe kɛjɛ wala ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he lɛ?
14 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ewie akɛ “akɛni nilee ekaaa amɛ” lɛ hewɔŋ. (Efesobii 4:18) Wiemɔ kuku “ekaaa amɛ” lɛ maa nɔ mi akɛ jeee hegbɛ ni amɛnaaa hewɔ ni amɛbɛ nilee lɛ, shi moŋ ejɛ gbɛ ni amɛje amɛkpoo Nyɔŋmɔ nilee lɛ hewɔ. Bɔ ni shishitsɔɔmɔi komɛi eŋma wiemɔ kuku nɛɛ amɛha ji: “amɛfɔmɔ su ni eha amɛkpoo akɛ amɛaale Nyɔŋmɔ lɛ” (The Anchor Bible); “amɛbɛ nilee ejaakɛ amɛŋamɔ amɛtsuii anaa amɛha no” (Jerusalem Bible). Akɛni amɛkpooɔ, loo amɛjeɔ gbɛ amɛgbeɔ Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee lɛ he guɔ hewɔ lɛ, amɛbɛ nɔdaamɔ nɔ ko kɛha nakai wala ni Yehowa kɛhaa mɛi ni naa e-Bi lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ namɔ, ejaakɛ ewie akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaana bo anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.”—Yohane 17:3, New World Translation; 1 Timoteo 6:19.
15. Mɛni fata he ni ehaa je lɛ tsiɔ ehe kɛjɛɔ wala ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he lɛ?
15 Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni je lɛ fɛɛ etsi ehe kɛjɛ wala ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he, taakɛ Paulo tsɔɔ lɛ ji akɛ, “amɛtsuii hu ekpiliŋ.” (Efesobii 4:18) ‘Tsui ni ekpiliŋ’ yɛ biɛ nɛɛ klɛŋklɛŋ shishinumɔ tsɔɔ tsuiwalɛ, tamɔ nɔ ni hewolo ni esa eha he. Wɔ fɛɛ wɔle bɔ ni feɔ ni hewolo saa titirii. Klɛŋklɛŋ lɛ, hewolo lɛ nɔ yɛ bɔdɔɔ ni enuɔ hewaa he oya, shi kɛ nɔ ko tee nɔ enyɛ nɔ aloo eshɔɔ hiɛ aahu lɛ, ewaa ni efeɔ titirii, ni etsɔɔ hewolo ni esa. Enuuu he akɛ nɔ ko miibɛlɛ hewolo lɛ nɔ dɔŋŋ. Nakai nɔŋŋ afɔɔɔ gbɔmɛi kɛ tsui ni wa loo nɔ ni esa waa, ni no hewɔ lɛ eeeha amɛfee mɛi ni ekpiliŋ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ. Shi akɛni wɔyɔɔ je lɛŋ ni emumɔ lɛ naa wɔnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, eyeee be babaoo ni tsui lɛ bafeɔ nɔ ni esa aloo ewaa, kɛji abuuu tsui lɛ he. No hewɔ ni Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa ni ahia . . . koni akɛ esha shishiumɔ lɛ akawaje nyɛteŋ mɔ ko.” (Hebribii 3:7-13; Lala 95:8-10) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa ha, akɛ wɔhi shi daa akɛ mɛi ni etsake amɛjwɛŋmɔ ni amɛtsuii hu ena sɛɛyoomɔ!
“Nɔ ko Efeee Amɛ Hiɛgbele”
16. Mɛni ejɛ je lɛ jwɛŋmɔŋ duŋ kɛ amɛhe ni amɛtsi kɛjɛ wala ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he lɛ mli eba?
16 Atsɔɔ nɔ ni jɛɔ nɛkɛ duŋ shihilɛ kɛ amɛhe ni amɛtsi nɛɛ mli baa lɛ yɛ Paulo wiemɔi ni tsa nɔ lɛ mli, akɛ: “Nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ hewɔ lɛ amɛŋɔ amɛhe amɛha nyenyeŋtswibɔɔ, ni amɛkɛ hiɛjoomɔ tsuɔ nyaŋemɔ nii fɛɛ kwa.” (Efesobii 4:19) Wiemɔ “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “amɛnuuu dɔlɛ he dɔŋŋ,” jeŋba he dɔlɛ. Nakai ji bɔ ni tsui ni esa lɛ batsɔɔ. Kɛ eje shishi akɛ enuuu henilee mli piŋmɔi ahe dɔŋŋ, ni enuuu he hu akɛ ebaabu ehe akɔntaa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, no lɛ agbɛnɛ nɔ ko etsiii enaa kwraa dɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ akɛ “amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha” nyenyeŋtswibɔɔ kɛ nyaŋemɔ nii. Eji gbɛ ni amɛkɔ, ni amɛhiɛ kã he, amɛje gbɛ. “Nyenyeŋtswibɔɔ,” taakɛ akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ atuatsemɔ su ni hiɛgbele bɛ mli, bulɛ ni abɛ kɛha mla kɛ hegbɛ. Nakai nɔŋŋ hu, jeee bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara pɛ kɛkɛ fata “nyaŋemɔ nii fɛɛ kwa” lɛ he, shi moŋ nibii fɔji ni afeɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛi amli, tamɔ fɔmɔ kusumii kɛ nifeemɔi ni afeɔ yɛ Artemi gbatsu lɛ mli yɛ Efeso, ní mɛi ni kane Paulo wolo lɛ le jogbaŋŋ lɛ hu fata he.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:27, 35.
17. Mɛni hewɔ ni Paulo wie akɛ gbɔmɛi ni bɛ jeŋba kpakpa henumɔ dɔŋŋ lɛ feɔ esha “kɛ hiɛjoomɔ” lɛ?
17 Oookɛɛ nɔ ni amɛhe ni amɛkɛwoɔ nyenyeŋtswibɔɔ kɛ nyaŋemɔ nii sɔrɔtoi fɛɛ ni naatsii bɛ mli nɛɛ mli lɛ kɛkɛ faaa haa amɛ, no hewɔ lɛ Paulo kɛfata he akɛ gbɔmɛi nɛɛ kɛ “hiɛjoomɔ tsuɔ.” Kɛ gbɔmɛi ni jeŋba kpakpa henumɔ fioo yɔɔ amɛmli yafee esha ko lɛ, kɛ hoo kwraa lɛ, amɛnuɔ dɔlɛ fioo ko he, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkafee nakai dɔŋŋ. Shi mɛi ni “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ” lɛ feɔ esha ‘kɛ hiɛjoomɔ” (“ni amɛyaa nɔ amɛbiɔ babaoo lolo,” The Anchor Bible). Gbi ko lɛ mɔ ko ni wieɔ yɛ redio nɔ wie he akɛ: “Kɛ oje kpo oyajie ohiɛtserɛ kɛna ohe miishɛɛ lɛ, no lɛ obaasumɔ ni ona hiɛtserɛjiemɔ babaoo po fe nakai.” Amɛkɛ oyaiyeli boteɔ jeŋba fɔŋ ni baa mɔ shi mli aahu kɛyashiɔ amɛmiiɔ kɛyaa jeŋba shara shihilɛ lɛ shishi tɔŋŋ—ni amɛbuɔ akɛ tɔmɔ bɛ he. Kwɛ bɔ ni eji “jeŋmajiaŋbii atsuinaa nii” jogbaŋŋ ha!—1 Petro 4:3, 4.
18. Kɛ wɔɔfo lɛ kuku lɛ, mɛɛ mfoniri Paulo fee yɛ jwɛŋmɔ kɛ mumɔŋ shihilɛ ni je lɛ yɔɔ mli amrɔ nɛɛ he?
18 Paulo tsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ejie jeŋba kɛ mumɔŋ shihilɛ diɛŋtsɛ ni je lɛ yɔɔ mli lɛ kpo yɛ ŋmalɛi kukuji etɛ pɛ mli, yɛ Efesobii 4:17-19. Etsɔɔ mli akɛ susumɔi kɛ jeŋ nilee ni je lɛŋ bii ni amɛsusuɔ akɛ amɛjwɛŋɔ waa lɛ kɛhaa, kɛ ninamɔ kɛ ŋɔɔmɔ shihilɛ sɛɛtiumɔ shɛii lɛ he bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa. Eha efee faŋŋ akɛ, jwɛŋmɔ kɛ mumɔŋ duŋ shihilɛ lɛ hewɔ lɛ, je lɛ yɛ jeŋba mli hehiamɔ loo yiŋkɔshikɔshi-feemɔ mli, ni eemii kɛmiiya shishi be fɛɛ be. Yɛ naagbee lɛ, akɛni amɛ diɛŋtsɛ amɛfee amɛhe mɛi ni leee nii ni amɛkpiliŋ hu hewɔ lɛ, je lɛ etsi ehe kwraa kɛjɛ wala ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ he, ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa. Eka shi faŋŋ akɛ, wɔyɛ yiŋtoi kpakai ahewɔ ni esaaa akɛ wɔyaa nɔ wɔnyiɛɔ dɔŋŋ tamɔ bɔ ni jeŋmaji lɛ nyiɛɔ lɛ!
19. Mɛɛ sanebimɔi ni he hiaa yɔɔ lolo ni esa akɛ asusu he?
19 Akɛni duŋ ni yɔɔ jwɛŋmɔ kɛ tsui lɛ mli lɛ ji nɔ ni haa je lɛ tsiɔ ehe kɛjɛɔ Yehowa Nyɔŋmɔ he lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie duŋ fɛɛ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii amli? Hɛɛ, mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔnyiɛ akɛ la bii, ni wɔya nɔ wɔna Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ? Abaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛni ha Paulo kɛ ŋaawoo ni mli wa ha yɛ Efesobii 4:17-19 lɛ?
◻ Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ bɛ je lɛ gbɛi ahe, ni eyɔɔ duŋ mli hu lɛ?
◻ Mɛni ji wiemɔ “mɛi kpɔji ji amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ lɛ shishi?
◻ Mɛni jɛɔ jwɛŋmɔ ni mli ewo duŋ kɛ tsui ni ekpiliŋ hu lɛ mli baa?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]
Ale Efeso akɛ he ni jeŋba shara kɛ wɔŋjamɔ yaa nɔ waa yɛ
1. Romanyo ni gbeɔ mɛi yɛ Efeso
2. Artemis gbatsu lɛ tsu koi
3. Shwɛmɔ he yɛ Efeso
4. Efesobii afɔmɔ nyɔŋmɔ-yoo, Artemi
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Mɛɛ sɛɛyoomɔ mɛi ni hiɛ gbɛhei wuji yɛ je lɛŋ lɛ yɔɔ ni amɛkɛaaha?
Nero
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Musei Capitolini, Roma