Saji ni Jɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ Nɔ
Sinai—Mose kɛ Mɔbɔnalɛ Gɔŋ
KƐJI oosusu Sinai Gɔŋ lɛ he lɛ, benɛ ekolɛ Mose ji mɔ ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Mose yahe Nyɔŋmɔ Mla lɛ yɛ gɔŋ ko nɔ yɛ Sinai Ŋshɔnine shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛɛ gɔŋ ni? Eeenyɛ efee akɛ nɔ ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ.a
Kɛmiiba nakai shikpɔŋ lɛ wuoyigbɛ, aaafe Ŋshɔ Tsuru lɛ ŋshɔniji enyɔ lɛ teŋ gbɛ lɛ, gɔji ashikpɔŋ ko yɛ jɛmɛ kɛ enɔ gɔŋkpɔi enyɔ. He ni shikpɔŋ nɛɛ ka lɛ kɛ Biblia mli sane ni kɔɔ Mose he lɛ kpaa gbee. Atsɛɔ gɔŋkpɔi lɛ ekome Jebel Musa, ni shishi ji “Mose Gɔŋ.”
Biblia mli saji pii haa nakai gbɛi lɛ bafeɔ nɔ ni sa jogbaŋŋ. Ani okaiɔ akɛ Mose miikwɛ Yetro tooi beni ŋwɛibɔfo ko bajie ehe kpo etsɔɔ lɛ yɛ tso ni tsoɔ lɛ mli lɛ? Nɛgbɛ enɛ ba yɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ eba yɛ ‘anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gɔŋ Horeb,’ ni atsɛɔ lɛ Sinai Gɔŋ hu lɛ he. (3 Mose 3:1-10;1 Maŋtsɛmɛi:8) Beni Mose nyiɛ Nyɔŋmɔ webii ahiɛ kɛshi Mizraim sɛɛ lɛ, ekɛ amɛ ba biɛ. 2 Mose 19:2, 3 kɛɔ akɛ “jɛi Israel bɔ ŋsra yɛ, yɛ gɔŋ lɛ hiɛ. Ni Mose kwɔ tee Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni Yehowa tsɛ lɛ kɛjɛ gɔŋ lɛ nɔ.”
No ji klɛŋklɛŋ kwraa ni Mose kwɔ Sinai Gɔŋ lɛ, ni etee eyiteŋ shɔŋŋ fe nyiɛmɔ ni enyiɛ gɔŋ lɛ he kɛkɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Beni Yehowa kpleke shi kɛba Sinai gɔŋ lɛ nɔ yɛ gɔŋ lɛ yiteŋ lɛ, etsɛ Mose akɛ eba gɔŋ lɛ yiteŋ, ni Mose tee.”—2 Mose 19:20.
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishɛralɔi akpei abɔ kɛ hiɛmiamɔ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkwɔɔ kɛnyiɛɔ gbɛi ni agbala yɛ he lɛ nɔ gbɛkɛ ni amɛyashɛɔ gɔŋ lɛ yiteŋ, ni amɛmɛɔ ni amɛkwɛɔ hulu-shitee, kɛkɛ lɛ amɛkpleke shi kɛba shikpɔŋ aaafee shwane niyeli be mli. Shi jeee nakai eji yɛ Mose gbɛfaŋ. Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Kwɔɔ kɛba miŋɔɔ yɛ gɔŋ lɛ nɔ, ni ohi biɛ; ni maŋɔ tɛi tɛtrɛbii kɛ mlai kɛ kitai ni miŋma mahao.” Yɛ nakai be lɛ mli lɛ “Mose ye nyɔɔŋnyɔɔŋ kɛ shwaneshwane gbii nyɔŋmai ejwɛ yɛ gɔŋ lɛ nɔ.”—2 Mose 24:12-18.
No hewɔ lɛ shishinumɔ yɛ he akɛ akɛ Mose gbɛi tsɛɔ nɛkɛ gɔŋ nɛɛ, shi mɛni hewɔ akɛ “mɔbɔnalɛ” hu fataa he lɛ? Ojogbaŋŋ, beni Mose yɔɔ gɔŋ lɛ nɔ ni eheɔ Mla lɛ, no mli lɛ gbɔmɛi lɛ, ni amɛyɔɔ ŋa kplanaa nɔ yɛ jɔɔ lɛ mli (ekolɛ er-Raha Ŋa Kplanaa ni yɔɔ mfoniri lɛ mli lɛ) kɔ gbɛ ni nilee bɛ mli. Amɛnyɛ Mose nyɛminuu lɛ nɔ koni efee nyɔŋmɔ eha amɛ. Aaron kɛɛ: “Nyɛkpɔlɔa shika toiiaŋnii lɛ . . . ni nyɛkɛbahaa mi.” Ni amɛtsɔ nakai gbɛ nɔ amɛfee shika tsina bi ko kɛha jamɔ. Enɛ wo anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ mlila ni eha mɛi akpei abɔ gboi (2 Mose 32:1-35) Shi ana Aaron mɔbɔ ni aha ehi wala mli. Mɛni hewɔ?
Wiemɔ ni Nyɔŋmɔ wie yɛ 2 Mose 32:10 lɛ tsɔɔ akɛ ebuuu Aaron akɛ mɔ tuuŋtu ní kɛjwɛŋmɔ ni ha Israel yafee efɔŋ lɛ ba. Ní beni hiɛkpatamɔ belɛ shɛ lɛ, “Levibii lɛ fɛɛ” hala akɛ amɛaadamɔ Nyɔŋmɔ masɛi, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ Aaron fata he. (2 Mose 32:26) No hewɔ lɛ eyɛ mli akɛ Aaron yeɔ fɔ yɛ gbɛ ko nɔ kɛ̃ moŋ, shi ená Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, Mose jie kpo etsɔɔ akɛ eesumɔ ni ele Yehowa jogbaŋŋ ni ena E-nunyam lɛ hu. (2 Mose 33:13, 18) Eyɛ mli akɛ Mose nyɛŋ ana Nyɔŋmɔ hiɛ moŋ, shi Yehowa jie E-nunyam lɛ eko kpo etsɔɔ lɛ kɛ̃, ni ema nɔ mi akɛ ‘mɔ hewɔ ni E-musuŋ aaatsɔ lɛ lɛ, lɛ nɔŋŋ ehewɔ E-musuŋ aaatsɔ lɛ.’ (2 Mose 33:17–34:7) Eja jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ aaama emusuŋtsɔlɛ loo emɔbɔnalɛ lɛ nɔ mi, ejaakɛ Biblia lɛ kɛ wiemɔ “mɔbɔnalɛ” lɛ tsuɔ nii shii abɔ yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel yeɔ haa lɛ gbɛfaŋ, mɛi ni ekɛ amɛ bote kpaŋmɔ mli yɛ Sinai lɛ.—Lala 103:7-13,18.
Shishɛralɔi ni yaa Sinai Gɔŋ lɛ he ŋmɛnɛ lɛ naa mɔ kome shihilɔi ashia ko yɛ eshishi, nɔ ni kɛ kaimɔ ko kwraa haaa yɛ anɔkwa jamɔ ni Mose kase he nii yɛ nakai gɔŋ lɛ yiteŋ lɛ he. Shi moŋ, jamɔ ni yɔɔ mɔ kome shihilɔi ashia lɛ maa amagai bibii ajamɔ nɔ mi. Nɔ ni yɔɔ biɛ nɛɛ ji nɔ ni atsɛɔ lɛ ‘Atswere ni Yaa Paradeiso Lɛ.’ Edamɔ wolo ko ni Byzantine mɔ kome shihilɔ John Climacus ŋma lɛ nɔ. Beni eye aaafee afii 40 yɛ mɔ kome shihilɔi atsuŋwoo he ko sɛɛ lɛ, ebatsɔ mɔ kome shihilɔi ashia lɛ nɔ onukpa ni eŋma wolo ko yɛ mfoniri-feemɔŋ atswere ko ni akɛyaa ŋwɛi he. Shi kadimɔ akɛ afee osɔfoi komɛi ahe mfoniri ni daimonioi miigbala amɛ kɛmiiya naanɔ piŋmɔ mli yɛ hɛl la mli. Eji mfoniri ko ni mli ka shi faŋŋ, shi edamɔɔɔ ŋmalɛ nɔ.—Jajelɔ 9:5,10; Yeremia 7:31.
Kɛ akɛto nakai apasa tsɔɔmɔ lɛ he lɛ, anɔkwale lɛ ji akɛ, “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ni toɔ tsui, ni mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fa pii” ji Ofe lɛ. (2 Mose 34:6) Mose tsi ebɛŋkɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ nɛɛ he kpaakpa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛ ootao ona mfoniri nɛɛ agbo lɛ, kwɛmɔ 1993 Calendar of Jehovah’s Witnesses lɛ nɔ.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 8 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 9 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 9 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.