Yehowa Ni Wɔɔsɔmɔ Lɛ Kɛ He-kɛ-afɔleshaa Mumɔ
“Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe ni ewo esɛŋmɔtso lɛ ni enyiɛ misɛɛ.”—MATEO 16:24.
1. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ etswa ekaselɔi lɛ adafi yɛ egbele ni baa lɛ he?
BENI eyɔɔ Hermon Gɔŋ ni snoo eha yiteŋ lɛ masɛi lɛ, Yesu Kristo yashɛ eshihilɛ mli be ko ni he hiaa waa mli. Be ni eyɔɔ ni ekɛbaahi shi lɛ shɛɛɛ afi dɔŋŋ. Ele enɛ; shi ekaselɔi lɛ leee. Be eshɛ kɛha amɛ agbɛnɛ akɛ amɛ hu amɛle. Lɛlɛŋ, Yesu etsĩ egbele ni ka ehiɛ lɛ tã etsɔɔ amɛ dã, shi enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni ejeɔ gbɛ ekɛ amɛ wieɔ he jogbaŋŋ. (Mateo 9:15; 12:40) Mateo sane lɛ kaneɔ akɛ: “Kɛjɛ no be lɛ nɔ nɔŋŋ ni Yesu [Kristo] bɔi ekaselɔi lɛ tsɔɔmɔ akɛ ja etee Yerusalem ni eyana amanehulu pii yɛ onukpai lɛ kɛ osɔfonukpai kɛ woloŋmalɔi lɛ adɛŋ, ní agbe lɛ, ni gbi ni ji gbi etɛ lɛ eeete shi ekoŋŋ.”—Mateo 16:21; Marko 8:31, 32.
2. Mɛni Petro fee yɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ amanehulu ni ka ehiɛ ni ebaana lɛ he, ní te Yesu ha lɛ hetoo tɛŋŋ?
2 Eshwɛ be fioo pɛ ni Yesu baagbo. Shi, Petro kɛ mlifu wie eshi nɔ ni tamɔ susumɔ ni ehiii nɛɛ. Enyɛɛɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ abaagbe Mesia lɛ lɛlɛŋ. No hewɔ lɛ, Petro ka akɛ ebaakã e-Nuŋtsɔ lɛ hiɛ. Akɛni susumɔ kpakpa fe fɛɛ tsirɛɔ lɛ hewɔ lɛ, ekɛ ekaa wo lɛ hewalɛ akɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuŋtsɔ; enɛ akagbaleo fɔ̃ɔŋfɔ̃.” Shi Yesu kpoo Petro mlihilɛ ni esaaa nɛɛ amrɔ nɔŋŋ, tamɔ bɔ ni mɔ ko aaatswa onufu ni naa jaraa yitso nɔ ni egbe lɛ lɛ. “Ho misɛɛ, Satan! Ootɔ̃tɔ̃ minane: ejaakɛ ojwɛŋŋ Nyɔŋmɔ nii ahe, shi gbɔmɛi anii ahe moŋ ojwɛŋɔ.”—Mateo 16:22, 23.
3. (a) Petro fee ehe Satan nitsulɔ ni ehiɛ bɛ ehe nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Petro bafee nanetɔ̃tɔ̃mɔ tɛ kɛha he-kɛ-afɔleshaa gbɛ kɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Petro efee ehe Satan najiaŋdamɔlɔ nitsulɔ ni ehiɛ baaa ehe nɔ. Yesu wiemɔ ni ekɛku enaa lɛ yɛ faŋŋ tamɔ beni eha Satan hetoo yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ. Jɛmɛ ji he ni Abonsam ka akɛ ekɛ ogbɔjɔ shihilɛ, maŋtsɛyeli ni amanehulu fataaa he aaaka Yesu yɛ. (Mateo 4:1-10) Amrɔ nɛɛ Petro miiwo lɛ hewalɛ ni ena ehe mɔbɔ. Yesu le akɛ jeee enɛ ji e-Tsɛ suɔmɔnaa nii. Esa akɛ ewala afee he-kɛ-afɔleshaa nɔ̃, jeee nɔ ni ebaana ehe miishɛɛ yɛ mli. (Mateo 20:28) Petro batsɔ nanetɔ̃tɔ̃mɔ tɛ kɛha shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ; emɔbɔnalɛ ni ejieɔ lɛ kpo nɛɛ batsɔ tsɔne.a Shi, Yesu na faŋŋ akɛ, kɛji ekpɛlɛ shihilɛ ni afɔleshaa bɛ mli nɛɛ he susumɔ nɔ lɛ, no lɛ ebaagbee shi kwraa kɛjɛ Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ mli, ni abaadũ lɛ yɛ Satan tsɔne ni baamɔ lɛ awo gbele mli lɛ mli.
4. Mɛni hewɔ akɔnɔ shihilɛ ni hejɔlɛ yɔɔ mli esaaa haaa Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ?
4 No hewɔ lɛ, ehe miihia ni ajaje Petro susumɔ. Wiemɔi ni ekɛ Yesu wie lɛ feɔ adesa susumɔi ahe mfoniri, jeee Nyɔŋmɔ nɔ̃. Akɔnɔ shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ, kɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni akɛjeɔ amanehulu mli lɛ jeee Yesu shihilɛ gbɛ; nakai nɔŋŋ etaooo ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɔ shihilɛ gbɛ ni tamɔ nakai, ejaakɛ Yesu tee nɔ ekɛɛ Petro kɛ ekaselɔi ni eshwɛ lɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe ni ewo esɛŋmɔtso lɛ ni enyiɛ misɛɛ.”—Mateo 16:24.
5. (a) Mɛni ji kaa ni akɛkpeɔ yɛ Kristofoi ashihilɛ mli? (b) Mɛɛ nibii etɛ ni he hiaa esa akɛ Kristofonyo asaa ehe kɛha?
5 Yesu kuɔ sɛɛ etiɔ nɛkɛ saneyitso titri nɛɛ mli ekoŋŋ shii abɔ: kaa ni ji Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ ni aaahi shi yɛ naa. Esa akɛ Kristofoi asɔmɔ Yehowa kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ, taakɛ amɛ-Hiɛnyiɛlɔ lɛ fee lɛ, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi (Mateo 10:37-39) Enɛ hewɔ lɛ, eto naa ni etsĩ nibii etɛ ni he hiaa ni esa akɛ Kristofonyo afee klalo akɛ ebaafee lɛ atã: (1) esa akɛ ekwa ehe, (2) ewo esɛŋmɔtso, kɛ (3) ni eya nɔ enyiɛ E-sɛɛ daa.
“Kɛji Mɔ ko Miisumɔ Akɛ Enyiɛɔ Misɛɛ Lɛ”
6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko kwaa ehe yɛ? (b) Namɔ esa akɛ wɔsa ehiɛ fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?
6 Ni mɔ ko aaakwa lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ tsɔɔ mɛni? Etsɔɔ akɛ esa akɛ mɔ lɛ atsĩ ehe naa kwraa kɛmɔ shi, tamɔ gbele ko ni ekɛbaa enɔ. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kwa” lɛ klɛŋklɛŋ shishinumɔ ji “ni akɛɛ dabi”; eshishi ji “ni akwa nɔ ko kwraa.” No hewɔ lɛ, kɛji okpɛlɛ kaa ni Kristofoi ashihilɛ kɛbaa lɛ nɔ lɛ, ojɛɔ osuɔmɔ mli oŋmɛɛɔ otii ni okɛmamɔ bo diɛŋtsɛ ohiɛ, ohejɔlɛ, osuɔmɔnaa nii, omiishɛɛ, kɛ nibii ni ŋɔɔ onaa lɛ ahe. No tsɔɔ akɛ, okɛ owala fɛɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ owala he lɛ eha Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ oshihilɛ be fɛɛ mli. Ní mɔ ko aaakwa ehe lɛ tsɔɔ babaoo fe ni eeetsĩ ehe naa yɛ ŋɔɔmɔ shihilɛi komɛi agbɛfaŋ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ be fɛɛ kɛkɛ. Shi moŋ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ enii dɔŋŋ, shi moŋ eŋmɛɛ ehe eha Yehowa. (1 Korintobii 6:19, 20) Mɔ ko ni ekwa ehe lɛ hiɔ shi, jeee ni esa lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ, shi moŋ ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ. (Romabii 14:8; 15:3) Etsɔɔ akɛ eshihilɛ mli be fɛɛ mli lɛ, ekɛɔ ehiɛjoomɔ akɔnɔi lɛ akɛ dabi, ni ekɛɔ Yehowa akɛ hɛɛ.
7. Mɛni ji Kristofonyo lɛ sɛŋmɔtso lɛ, ni etereɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 No hewɔ lɛ, osɛŋmɔtso ni ooowo lɛ tsɔɔ nifeemɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he. Tso teremɔ ji jatsu ni tsii, ni eji gbele he okadi. Kristofonyo lɛ miisumɔ ni ena amanehulu kɛji ehe miihia, aloo awo lɛ hiɛgbele loo awa lɛ yi aloo ni agbe lɛ po yɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔ ni eji lɛ hewɔ. Yesu kɛɛ: “Mɔ ni wooo esɛŋmɔtso kɛnyiɛɛɛ misɛɛ lɛ, esaaa mi.” (Mateo 10:38) Jeee mɛi fɛɛ ni naa amanehulu lɛ tere sɛŋmɔtso lɛ. Mɛi fɔji lɛ naa “piŋmɔi” babaoo, shi etsɔɔɔ akɛ amɛtere sɛŋmɔtso. (Lala 32:10) Shi, Kristofonyo lɛ shihilɛ ji shihilɛ ni tsɔɔ sɛŋmɔtso teremɔ, ni ji he-kɛ-afɔleshaa sɔɔmɔ kɛha Yehowa.
8. Mɛɛ shihilɛ he nɔkwɛmɔ nɔ Yesu fee efɔ shi eha esɛɛnyiɛlɔi?
8 Naagbee shihilɛ ni Yesu tsĩ tã ji akɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔnyiɛ esɛɛ daa. Yesu biii ni wɔkpɛlɛ nɔ ni etsɔɔ lɛ nɔ, ni wɔna hemɔkɛyeli yɛ mli hu kɛkɛ, shi moŋ ni wɔya nɔ wɔnyiɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni efee efɔ shi eha wɔ lɛ sɛɛ wɔwala be fɛɛ. Ni mɛni ji kadimɔ nii titrii komɛi ni anaa yɛ eshihilɛ mli nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli? Beni ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anaagbee nitsumɔ lɛ wo amɛdɛŋ lɛ, ekɛɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Yesu shiɛ ni etsɔɔ mɛi Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Nakai nɔŋŋ ekaselɔi ni nyiɛ esɛɛ nɔŋŋ lɛ hu fee, lɛlɛŋ, kɛ mra be mli Kristofoi asafo muu lɛ hu fɛɛ. Nɛkɛ nitsumɔ ni amɛkɛ ekaa tsu, kɛfata je lɛ fa ni amɛjeee lɛ he nɛɛ, ji nɔ ni kɛ je lɛ hetsɛ̃ kɛ shitee-kɛ-woo ba amɛnɔ lɛ, ni nɔ ni jɛ mli ba ji amɛsɛŋmɔtso ni amɛwo amɛtere lɛ ni tee nɔ etsii waa.—Yohane 15:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 8:4.
9. Te Yesu kɛ mɛi krokomɛi ye ha tɛŋŋ?
9 Nɔkwɛmɔ nɔ kroko ni anaa faŋŋ yɛ Yesu shihilɛ mli ji bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi ye ha lɛ. Emli hi ni ‘ehe jɔ, ni ebaa ehe shi kɛjɛɔ etsui mli.’ No hewɔ lɛ, etoibolɔi lɛ nu he akɛ awo amɛ hewalɛ hee yɛ amɛmumɔ mli, ni amɛteŋ ni eyɔɔ lɛ woɔ amɛ ekaa. (Mateo 11:29) Etsɔɔɔ ewiemɔ nɔ ewooo amɛhe gbeyei koni amɛnyiɛ esɛɛ, aloo ni ekɛ mlai babaoo baaha amɛ yɛ bɔ ni amɛaafee amɛha lɛ he; nakai nɔŋŋ hu ekɛ fɔyeli henumɔ ko wooo amɛmli koni ekɛnyɛ amɛnɔ ni amɛtsɔmɔ ekaselɔi. Amɛ he-kɛ-afɔleshaa shihilɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛjie anɔkwa miishɛɛ kpo. Kwɛ bɔ ni anaa sɔrɔto-feemɔ diɛŋtsɛ yɛ amɛkɛ mɛi ní hiɛ je lɛ mumɔ ni ji akɔnɔ shihilɛ ni kadiɔ “naagbee gbii” nɛɛ lɛ ateŋ!—2 Timoteo 3:1-4.
Na Yesu He-kɛ-Afɔleshaa Mumɔ lɛ Eko ni Ohiɛ Mli Daa
10. (a) Taakɛ Filipibii 2:5-8 tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Kristo kwa ehe yɛ? (b) Kɛji Kristo sɛɛnyiɛlɔi ji wɔ lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔŋ su ko esa akɛ wɔjie lɛ kpo?
10 Yesu diɛŋtsɛ fee nɔkwɛmɔ nɔ efɔ shi yɛ he-kwamɔ mli. Ewó esɛŋmɔtso lɛ ni etee nɔ etere aahu kɛtsɔ e-Tsɛ suɔmɔnaa nifeemɔ nɔ. Paulo ŋma eyaha Kristofoi ni hi Filipi lɛ akɛ: “Nɔ ni Kristo Yesu hu jwɛŋ lɛ, no nɔŋŋ nyɛjwɛŋa yɛ nyɛmli, mɔ ni Nyɔŋmɔ su lɛŋ eyɔɔ moŋ, shi ebuuu egbɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ ye lɛ akɛ haanii; shi moŋ ejie yɛ ehe efɔ shi, eŋɔ tsulɔ su efɔ enɔ, etsɔ tamɔ gbɔmɔ, ni eshihilɛ gbɛfaŋ hu ana lɛ akɛ gbɔmɔ; eba ehe shi ni ebo toi kɛtee gbele mli, kɛtee sɛŋmɔtso nɔ gbele mli tete.” (Filipibii 2:5-8) Namɔ baanyɛ akwa ehe jogbaŋŋ kɛmɔ shi fe nakai? Kɛ Kristo Yesu nii ji bo, ni oji esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, no lɛ esa akɛ oya nɔ ohiɛ nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ nɔŋŋ eko.
11. He-kɛ-afɔleshaa shihilɛ mli ni wɔɔhi lɛ tsɔɔ akɛ wɔmiihi shi wɔha namɔ suɔmɔnaa nifeemɔ?
11 Bɔfo kroko, ni ji Petro kɛɔ wɔ akɛ akɛni Yesu na amanehulu ni egbo eha wɔ hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi amĩa kɛ mumɔ ni Kristo ná lɛ nɔŋŋ eko, tamɔ asraafoi ni esaa amɛhe jogbaŋŋ. Eŋma akɛ: “Agbɛnɛ akɛ nɔ ni Kristo na amanehulu eha wɔ yɛ heloo mli hewɔ lɛ, nyɛ hu nyɛkɛ nakai jwɛŋmɔ lɛ amiaa akɛ tawuu nii, ejaakɛ mɔ ni na amanehulu yɛ heloo mli lɛ, efɔɔ eshafeemɔ, koni be ni eshwɛ eha lɛ yɛ heloo mli shihilɛ nɛɛ mli lɛ, ekahi shi yɛ gbɔmɛi akɔnɔi anaa, shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii anaa.” (1 Petro 3:18; 4:1, 2) Yesu he-kɛ-afɔleshaa gbɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni enuɔ he ehaa yɛ faŋŋ mli. Ená jwɛŋmɔ kome pɛ yɛ ehetuu-kɛhamɔ lɛ mli, ni ekɛ e-Tsɛ suɔmɔnaa nii ye lɛ diɛŋtsɛ enɔ hiɛ be fɛɛ be, aahu kɛyashi hiɛgbeji agbele mli tɔ̃ɔ.—Mateo 6:10; Luka 22:42.
12. Ani Yesu naaa he-kɛ-afɔleshaa shihilɛ lɛ he miishɛɛ? Tsɔɔmɔ mli.
12 Eyɛ mli akɛ Yesu he-kɛ-afɔleshaa shihilɛ lɛ ji gbɛ ni nɔ nyiɛmɔ wa kɛha lɛ, ni esɛɛdii kaa mɔ waa hu moŋ, shi ejeee nɔ ni eŋɔɔɔ enaa. Shi moŋ, Yesu ná he miishɛɛ akɛ eeeba ehe shi eha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ. Nitsumɔ ni e-Tsɛ kɛha lɛ lɛ tsumɔ tamɔ niyenii kɛha lɛ. Enaa miishɛɛ diɛŋtsɛ kɛjɛɔ mli, tamɔ bɔ ni mɔ ko baana kɛjɛ niyenii kpakpa yeli mli lɛ. (Mateo 4:4; Yohane 4:34) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ ootao onu sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ he yɛ oshihilɛ mli lɛ, no lɛ nɔ kpakpa ko bɛ ni ooofee fe akɛ onyiɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ kɛtsɔ ejwɛŋmɔ lɛ eko namɔ nɔ.
13. Suɔmɔ ji hewalɛ ni yɔɔ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ sɛɛ ni kanyaa lɛ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Lɛlɛŋ, mɛni ji hewalɛ ni yɔɔ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ sɛɛ ni kanyaa mɔ lɛ? Yɛ wiemɔ kome mli lɛ, suɔmɔ. Yesu kɛɛ: “‘Suɔmɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.’ Kitai lɛ amli otu kɛ ewulu nɛ. Ni nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tamɔ no, akɛ: ‘Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’” (Mateo 22:37-39) Kristofonyo nyɛŋ afee mɔ ni sumɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe pɛ, ní nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, eye wiemɔi nɛɛ anɔ. Esa akɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ akudɔ lɛ diɛŋtsɛ emiishɛɛ-namɔ kɛ nibii ni esumɔɔ lɛ klɛŋklɛŋ kwraa, kɛ no sɛɛ lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha enaanyo hu. Nakai Yesu hi shi eha, ni nakai ekpaa gbɛ yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe.
14. (a) Mɛɛ gbɛnaa nii atsɔɔ mli yɛ Hebribii 13: 15, 16? (b) Mɛni kanyaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ kɛ ekaa lɛ?
14 Bɔfo Paulo nu nɛkɛ suɔmɔ he mla nɛɛ shishi. Eŋma akɛ: “Belɛ nyɛhaa wɔtsɔa enɔ ni wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ni jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ. Shi ejurɔfeemɔ kɛ nikee lɛ, nyɛhiɛ akakpaa nɔ; ejaakɛ nakai afɔlei saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ.” (Hebribii 13:15, 16) Kristofoi kɛ kooloi loo nibii ni tamɔ nakai eshaaa afɔle amɛhaaa Yehowa dɔŋŋ; no hewɔ lɛ, osɔfoi ni ji gbɔmɛi adesai ahe ehiaaa yɛ sɔlemɔtsu diɛŋtsɛ ko mli koni amɛkwɛ amɛnɔ yɛ amɛjamɔ lɛ mli. Kristo Yesu nɔ wɔtsɔɔ wɔkɛ wɔyijiemɔ afɔleshaa lɛ haa. Ni nakai yijiemɔ afɔleshaa, ni ji egbɛi lɛ ni wɔjajeɔ yɛ faŋŋ mli lɛ titri nɔ wɔtsɔɔ ni wɔjieɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ. Ni titri lɛ, wɔmumɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli, ni damɔ suɔmɔ nɔ lɛ ji nɔ ni woɔ wɔ hewalɛ koni wɔshiɛ sanekpakpa lɛ kɛ ekaa, koni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔfee klalo akɛ wɔkɛ wɔnaabui baasha afɔle wɔha Nyɔŋmɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnaanyo hu.
He-kɛ-afɔleshaa kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Baa
15. Mɛɛ mlipɛimɔ saji ni kɔɔ he-kɛ-afɔleshaa he wɔbaanyɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?
15 Mɛɛ fioo ni okɛsusu sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ: Ani bɔ ni mishihilɛ gbɛ ji amrɔ nɛɛ jieɔ he-kɛ-afɔleshaa gbɛ ko kpo? Ani otii ni mamɔ mihiɛ lɛ tsɔɔ shihilɛ ni tamɔ nakai? Ani miweku lɛ mlibii miikpa mumɔŋ yibii kpakpai kɛmiijɛ minɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli? (Okɛto 1 Timoteo 5:8 he.) Ni awusãi kɛ okulafoi hu? Ani amɛ hu amɛnaa mihe-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ he sɛɛ? (Yakobo 1:27) Ani manyɛ makpã be ni miyeɔ yɛ yijiemɔ afɔle ni mishaa yɛ shiɛmɔ mli lɛ mli? Ani minyɛɔ miyaa hiɛ kɛshɛɔ hegbɛi tamɔ gbɛgbamɔ, Betel, aloo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ sɔɔmɔ mli, aloo ani manyɛ mafã kɛya he ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe miihia waa yɛ, ni mayasɔmɔ yɛ jɛmɛ?
16. Ŋaa kɛ nitsumɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhi shi yɛ he-kɛ-afɔleshaa mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Bei komɛi lɛ, ebiɔ ŋaalee bibioo ko pɛ ni wɔkɛshɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ he yɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni wɔkɛaasɔmɔ Yehowa lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Janet, ni ji daa gbɛgbalɔ yɛ Ecuador lɛ kɛ ebe fɛɛ tsuɔ heloonaa nitsumɔ. Etsɛɛɛ ni enitsumɔ gbɛjianɔtoo ha ebawa waa kɛha lɛ akɛ eeeshɛ ŋmɛlɛtswaa ni ataoɔ yɛ daa gbɛgbalɔi adɛŋ lɛ he kɛ miishɛɛ mumɔ. Ekpɛ eyiŋ akɛ ebaagbala naagba lɛ mli etsɔɔ enitsumɔ tsɛ lɛ, koni ebi ni atse be falɛ ni ekɛtsuɔ nii lɛ nɔ aha lɛ. Akɛni nitsumɔ tsɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ ni etseɔ enitsumɔ be lɛ nɔ ehaa lɛ hewɔ lɛ, nyɛmiyoo lɛ kɛ Maria, ni lɛ hu eetao nitsumɔ ni ekɛ be-fã baatsu koni enyɛ efee gbɛgbalɔ lɛ tee koni ahe lɛ. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɛ ebaatsu nii gbi fã, koni amɛkɛja gbi muu nitsumɔ lɛ. Nitsumɔ tsɛ lɛ kpɛlɛ nɔ eha amɛ. Amrɔ nɛɛ nyɛmimɛi yei enyɔ lɛ fɛɛ efee daa gbɛgbalɔi. Beni Kaffa, ni lɛ hu ekɛ ebe fɛɛ etsu nii aahu kɛ tɔlɛ eha nakai nitsumɔ he lɛ, ni eemia ehiɛ ni enyɛ eshɛ egbɛgbalɔi aŋmɛlɛtswaa lɛ he lɛ na naakpɛɛ nii ni jɛ mli ba lɛ, lɛ hu ekɛ Magali tee ni amɛyabi nakai hegbɛ lɛ eko. Akpɛlɛ nɔ aha amɛ hu. Enɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi yei ejwɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, yɛ mɛi enyɔ ni kulɛ amɛmiihe amɛje be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ anajiaŋ. Ŋaa kɛ hegbɛ ni amɛkɛtsu nii lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha amɛ.
17-21. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi saa amɛti amɛyiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ mli yɛ, ni mɛni jɛ mli ba?
17 Agbɛnɛ hu, susumɔ he-kɛ-afɔleshaa gbɛ ni Evonne enyiɛ nɔ aahu yɛ afii nyɔŋma ni eho lɛ mli fɛɛ lɛ he okwɛ. Eŋma nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ebaha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ May 1991 mli akɛ:
18 “Yɛ October 1982 mli lɛ, mikɛ miweku lɛ bashera shi yɛ Brooklyn Betel shia lɛ mli. Jɛmɛ ni mibana lɛ ha mibasumɔ akɛ mikɛ mihe baaha ni matsu nii yɛ jɛmɛ. Mikane gbɛbimɔ wolo lɛ, ni sanebimɔ ko yɛ nɔ ni hɛle mi shi waa, ni no ji, ‘Kɛ aja mli lɛ, ŋmɛlɛtswai enyiɛ okɛtsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ yɛ nyɔji ekpaa ni eho lɛ mli? Kɛji ŋmɛlɛtswaa mlijaa lɛ shɛɛɛ nyɔŋma lɛ, tsɔɔmɔ nɔ hewɔ.’ Minaaa yiŋtoo kpakpa ko ni mikɛaaha yɛ he, no hewɔ lɛ mikɛ oti ko ma mihiɛ, ni mishɛ he yɛ nyɔji enumɔ mli.
19 “Eyɛ mli akɛ minaa naajiemɔi fioo ko mihaa yɛ gbɛgbalɔ ni mijeee lɛ he moŋ, shi beni mikane 1983 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ, miyiŋ tsɔ kwraa akɛ mɛi krokomɛi enyɛ amɛye gbɛtsii nii ni dara fe minɔ lɛ anɔ ni amɛtsɔmɔ gbɛgbalɔi. No hewɔ lɛ, mikpa miheloonaa nitsumɔ ni haa minaa shika babaoo lɛ yɛ April 1, 1983 mli ni mibatsɔ gbɛgbalɔi awalɔ, ni mifata daa gbɛgbalɔi lɛ ahe yɛ September 1, 1983.
20 “Yɛ sɛɛ mli lɛ, mibana he miishɛɛ akɛ mikɛ asafoŋ sɔɔlɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ aaabote gbalashihilɛ mli yɛ April 1985 mli. Afii etɛ sɛɛ lɛ, kpokpaa wulu nɔ kpee shishi wiemɔ ko ni aha ni kɔɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ he lɛ tsirɛ miwu ni etsi ebɛŋkɛ mi ni ebi mi akɛ, ‘Ani osusuɔ akɛ yiŋtoo ko yɛ ni no hewɔ lɛ esaaa ni mijeɔ gbɛgbamɔ shishi yɛ September 1?’ Ebafata mihe yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli afii enyɔ sɔŋŋ.
21 “Miwu kɛ ehe hu ha akɛ ebaatsu tsumaa nitsumɔ yɛ Brooklyn Betel shia lɛ otsii enyɔ, ni no sɛɛ lɛ ebi gbɛ kɛha Majimaji Ateŋ Gbɛjianɔtoo lɛ. No hewɔ lɛ yɛ May 1989 mli lɛ, wɔtee Nigeria ni wɔyahi jɛmɛ nyɔŋ kome ni wɔkɛye wɔbua nitsumɔ he nine tsu lɛ maa. Wɔbaafa gbɛ wɔ́ kɛya Germany, ni abaato gbɛjianɔ aha wɔ yɛ jɛmɛ kɛha gbɛfaa woji ni wɔkɛya Poland. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔfata nɛkɛ tsumaa nitsumɔ ni he hiaa, ni sa kaimɔ waa nɛɛ he, ni wɔfata nɛkɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ fã hee nɛɛ hu he.”
22. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ tɛmɔtɛ yɛ, tamɔ Petro fee lɛ, ni ekolɛ wɔhiɛ bɛ wɔhe nɔ? (b) Yehowa ni wɔɔsɔmɔ lɛ kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ damɔɔɔ mɛni nɔ?
22 Kɛji bo diɛŋtsɛ onyɛɛɛ ofee gbɛgbalɔ lɛ, ani obaanyɛ owo mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛhiɛ amɛhegbɛ lɛ mli, ni ekolɛ oye obua amɛ po ni amɛfee nakai? Aloo ani obaafee tamɔ weku mlibii kɛ nanemɛi ni feɔ tamɔ amɛsumɔɔ mɔ sane, tamɔ Petro fee lɛ, ni oookɛɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ lɛ moŋ akɛ etao he ko eta ni ejɔɔ ehe, ni ena ehe mɔbɔ, ni oyooo bɔ ni nakai feemɔ baafee nanetɔ̃tɔmɔ tɛ oha nakai mɔ lɛ? Eji anɔkwale, kɛji gbɛgbalɔ ko gbɔmɔtsoŋ hewalɛ he eba oshara, aloo eeku ehiɛ eefɔ e-Kristofoi agbɛnaa nii anɔ lɛ, no lɛ ekolɛ ehe baahia ni eshi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ yɛ be ko mli. Yehowa ni aaasɔmɔ lɛ kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ damɔɔɔ gbɛi ni akɛaatsɛ nakai mɔ lɛ, tamɔ gbɛgbalɔ, Betel nitsulɔ, aloo ekroko ni tamɔ nakai lɛ nɔ. Shi moŋ, edamɔ nɔ ni wɔji akɛ gbɔmɛi—bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhaa, nɔ ni wɔfeɔ, bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa, kɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ nɔ.
23. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔya nɔ wɔna miishɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ hefatalɔ nitsulɔ? (b) Mɛɛ nɔmimaa wiemɔ wɔnaa yɛ Hebribii 6:10-12?
23 Kɛji wɔye he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛlɛŋ lɛ, no lɛ wɔɔna miishɛɛ akɛ wɔji Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi. (1 Korintobii 3:9) Wɔtsui baanyɔ wɔmli ejaakɛ wɔle akɛ wɔmiiha Yehowa tsui miinyá. (Abɛi 27:11) Ni wɔyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa hiɛ kpaŋ wɔnɔ kɔkɔɔkɔ ni eshiŋ wɔ hu, bei abɔ ni wɔyaa nɔ wɔyeɔ lɛ anɔkwa lɛ.—Hebribii 6:10-12.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ Hela mli lɛ, ‘nanetɔ̃tɔmɔ tɛ’ (σκάνδαλον, skanʹda·lon) ji “gbɛi ni akɛtsɛɔ tsɔne ni akɛ loo woɔ naa akɛlakaa mɔ, ni no hewɔ lɛ, eji tsɔne loo akpa diɛŋtsɛ” kɛjɛ shishijee kwraa.—Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words.
Te Osusuɔ Yɛ he Tɛŋŋ?
◻ Petro batsɔ tɛmɔtɛ kɛha he-kɛ-afɔleshaa shihilɛ ni ehiɛ bɛ ehe nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Ni ‘mɔ aakwa lɛ diɛŋtsɛ ehe’ lɛ tsɔɔ mɛni?
◻ Kristofonyo lɛ tereɔ esɛŋmɔtso yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔna he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni wɔhiɛ mli daa?
◻ Mɛni ji hewalɛ ni yɔɔ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ lɛ sɛɛ ni kanyaa lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Ani oosumɔ ni okwa bo diɛŋtsɛ ohe, ni owo osɛŋmɔtso Iɛ, ni oya nɔ onyiɛ Yesu sɛɛ daa?