Kaaha Mɔ Ko Miifite Ojeŋba Kpakpa Lɛ
“Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.”—1 KORINTOBII 15:33.
1, 2. (a) Te bɔfo Paulo nu he yɛ Korinto Kristofoi lɛ ahe eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ ŋaawoo krɛdɛɛ ko he wɔbaasusu?
MƐƐ henumɔ ni mli wa po fɔlɔi asuɔmɔ ji nɛkɛ! Etsirɛɔ fɔlɔi ni amɛkɛ amɛhe shaa afɔle amɛhaa amɛbii, ni amɛtsɔɔ amɛ nii ni amɛwoɔ amɛ ŋaa. Ekolɛ bɔfo Paulo jeee tsɛ yɛ heloo naa moŋ, shi eŋma Kristofoi ni hi Korinto lɛ akɛ: “Kɛji nyɛyɛ kwɛlɔi akpei nyɔŋma tete yɛ Kristo mli lɛ, kɛlɛ jeee tsɛmɛi pii nyɛyɔɔ; ejaakɛ mitsɔ sanekpakpa lɛ nɔ mifɔ nyɛ yɛ Kristo Yesu mli.”—1 Korintobii 4:15.
2 Paulo fa gbɛ mra mli kɛtsɔ hiɛ kɛtee Korinto, ni eshiɛ etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii hu. Eye ebua ni akɛto asafo ni yɔɔ Korinto lɛ shishi. Paulo kɛ kwɛmɔ ni ekwɛɔ amɛ lɛ to bɔ ni biianyɛ kwɛɔ ebii lɛ he yɛ wolo kroko hu mli, shi etamɔ tsɛ kɛha Korintobii lɛ. (1 Tesalonikabii 2:7) Paulo wo emumɔŋ bii lɛ aŋaa, tamɔ bɔ ni adebɔɔ naa tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ feɔ lɛ. Ŋaawoo ni tamɔ nɔ ni jɛ tsɛ ko ŋɔɔ kɛha Kristofoi ni hi Korinto lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo, akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Mɛni hewɔ Paulo ŋma nakai eyaha Korintobii lɛ? Te wɔbaanyɛ wɔkɛ nakai ŋaawoo lɛ atsu nii wɔha tɛŋŋ?
Ŋaawoo Kɛha Amɛ kɛ Wɔ hu
3, 4. Mɛni wɔle yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Korinto kɛ maŋ lɛ mlibii ahe?
3 Helanyo shikpɔŋ he nilelɔ Strabo ŋma yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli akɛ: “Atsɛɔ Korinto akɛ ‘ninamɔ’ maŋ yɛ ejarayeli lɛ hewɔ, ejaakɛ eyɛ Shikpɔŋ Leleoo lɛ nɔ, ni eyɛ lɛji adaamɔhei enyɔ, ni ajɛɔ amɛteŋ ekome mli kɛyaa Asia tɛ̃ɛ, ni ekroko lɛ hu yaa Italy; ni ehaa guɔyeli nibii ni akɛjɛɔ maji enyɔ lɛ fɛɛ nɔ kɛbaa lɛ atsakemɔ feɔ mlɛo.” Daa afii enyɔ lɛ, Isthmus Shwɛmɔi ni ehe gbɛi waa lɛ haa gbɔmɛi babaoo baa Korinto.
4 Te gbɔmɛi ni yɔɔ nɛkɛ maŋtiase ni ji nɔyeli hegbɛ kɛ Afrodito bɔlɛnamɔ jamɔ fɔŋ shikwɛɛ he nɛɛ tamɔ ha tɛŋŋ? Nilelɔ T. S. Evans tsɔɔ mli akɛ: “Ekolɛ maŋbii lɛ ayifalɛ miihe ashɛ mɛi 400,000. Adesai ashihilɛ etee hiɛ waa, shi amɛjeŋba ehiii, eji jeŋba shara po. . . . Nɔ ni kadiɔ Helabii ni yɔɔ Achaïa lɛ titri ji nilee kasemɔ be fɛɛ be, kɛ bɔ ni amɛkɛ henumɔi ni mli wa waa diɔ nibii heei asɛɛ lɛ. . . . . Bɔ ni amɛbuɔ amɛhe waa lɛ baanyɛ ekɛ mligbalamɔ kui aba yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ.”
5. Mɛɛ oshara Korinto nyɛmimɛi lɛ kɛkpe?
5 Yɛ be ko sɛɛ lɛ, mɛi ni sumɔɔ henɔwomɔ kɛ ŋwanejee ni akɛwieɔ saji ahe lolo lɛ ateŋ mɛi komɛi gbala asafo lɛ mli. (1 Korintobii 1:10-31; 3:2-9) Naagba wulu ko ji akɛ mɛi komɛi bɔi kɛɛmɔ akɛ: “Gbohiiashitee ko bɛ.” (1 Korintobii 15:12; 2 Timoteo 2:16-18) Bɔ fɛɛ bɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ (loo amɛheee amɛyeee) lɛ, esa akɛ Paulo ajaje amɛ kɛ odaseyeli ni mli ka shi faŋŋ akɛ “atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ.” No hewɔ lɛ, Kristofoi baanyɛ ana hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ‘baatsɔ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ ni eha amɛye kunim.’ (1 Korintobii 15:20, 51-57) Eji oyɛ jɛmɛ kulɛ, ani bo hu mligbalamɔ su lɛ baana onɔ hewalɛ?
6. Paulo ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii 15:33 lɛ kɔɔ namɛi ahe titri?
6 Beni ekɛ odaseyeli ni mli wa waa haa akɛ abaatee gbohii ashi lɛ, Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” Hewalɛ ni yɔɔ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ lɛ kɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe ebabɔ asafo lɛ he, shi amɛkpɛlɛɛɛ gbohiiashitee tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ ahe. Ani oti ko ni amɛnuuu shishi jogbaŋŋ lɛ mli bɛ faŋŋ kɛha amɛ? (Okɛto Luka 24:38 he.) Dabi. Paulo ŋma akɛ “nyɛteŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ gbohiiashitee ko bɛ,” no hewɔ lɛ mɛi ni feɔ nakai lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛkɛkpaaa gbee amɛha, ni amɛmiikplaŋ kɛmiiya hemɔkɛyeli kwamɔ he. Paulo le jogbaŋŋ akɛ amɛbaanyɛ amɛfite mɛi krokomɛi ajeŋba kɛ susumɔi kpakpai lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:30; 2 Petro 2:1.
7. Mɛni ji shihilɛ ko mli ni wɔbaanyɛ wɔkɛ 1 Korintobii 15:33 lɛ atsu nii yɛ?
7 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ Paulo kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ naanyobɔɔ he lɛ atsu nii? Etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔkpoo yelikɛbuamɔ ni wɔkɛaaha mɔ ko yɛ asafo lɛ mli, ni Biblia mli wiemɔ loo tsɔɔmɔ ko shishinumɔ wa ha lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yuda 22, 23 woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ mɔbɔnalɛ aye abua anɔkwafoi ni yiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi nakai lɛ. (Yakobo 5:19, 20) Shi kɛlɛ, esa akɛ akɛ Paulo ŋaawoo ni tamɔ tsɛ nɔ̃ lɛ atsu nii kɛji mɔ ko yaa nɔ eteɔ shi ewoɔ nɔ ni wɔle akɛ eji Biblia mli anɔkwale lɛ, aloo eyaa nɔ ewieɔ wiemɔi ni tamɔ ŋwanejee loo shitee-kɛ-woo wiemɔi lɛ. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ gbɔmɔ ni tamɔ nakai ni akɛ lɛ aaabɔ lɛ he. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji mɔ ko batsɔ hemɔkɛyeli kwalɔ diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ mumɔŋ tookwɛlɔi lɛ baatsu nii ni amɛkɛbu tooku lɛ ahe.—2 Timoteo 2:16-18; Tito 3:10, 11.
8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii, kɛji mɔ ko kɛ wɔ kpaaa gbee yɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ko he?
8 Wɔbaanyɛ wɔkɛ Paulo wiemɔi ni tamɔ tsɛ nɔ̃ ni yɔɔ 1 Korintobii 15:33 lɛ atsu nii yɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ sɛɛ, ni tsɔɔ amale tsɔɔmɔi lɛ hu ahe. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ agbala wɔ kɛyabote wɔkɛ amɛ naanyobɔɔ mli yɛ? Ebaanyɛ ebalɛ nakai kɛji wɔnaaa sɔrɔto ni yɔɔ mɛi ni abaanyɛ aye abua amɛ ni amɛkase anɔkwale lɛ, kɛ mɛi ni miitee mpoatswaa shi bɔni afee ni amɛkɛha amale tsɔɔmɔ ko agbɛ ashwa lɛ ateŋ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ wɔkɛ mɔ ko baakpe yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni ekɛ wɔ kpaaa gbee yɛ oti ko he, shi etamɔ mɔ ko ni miisumɔ ni asusu he lolo. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:32-34) Esaaa ni no diɛŋtsɛ bafeɔ naagba ko, ejaakɛ wɔkɛ miishɛɛ gbalaa Biblia mli anɔkwale lɛ mli wɔhaa mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ ale lɛlɛŋ lɛ, ni bei komɛi po wɔkuɔ wɔsɛɛ ni wɔkɛ odaseyeli ni kɔneɔ mɔ yiŋ yahaa mɔ lɛ. (1 Petro 3:15) Shi kɛlɛ, ekolɛ mɛi komɛi yɛ ni jeee Biblia mli anɔkwale lɛ taomɔ he miishɛɛ amɛyɔɔ.
9. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ wɔhemɔkɛyelii ahe ŋwanejee he wɔha tɛŋŋ?
9 Mɛi pii yɛ ni amɛbaaje ŋwane ŋmɛlɛtswai abɔ, daa otsi, shi jeee anɔkwale lɛ ni amɛtaoɔ amɛle hewɔ. Amɛmiitao ni amɛwule mɔ ko hemɔkɛyeli kɛkɛ, yɛ be mli ni amɛbuuu nilee ni amɛkɛɛ amɛyɔɔ yɛ Hebri, kɛ Hela wiemɔ, loo sutsakemɔ mli jeŋ nilee he lɛ. Kɛ Odasefoi komɛi kɛ amɛ kpe lɛ, amɛnuɔ he akɛ atswa amɛ mpoa, ni no eha amɛtee nɔ amɛkɛ apasa jamɔ mli hemɔkɛyeli, jeŋ nilee, aloo adebɔɔ he nilee mli tɔmɔ ena sharamɔ be babaoo. Esa kadimɔ waa akɛ Yesu haaa nakai nɔ kɔ aba enɔ, eyɛ mli akɛ kulɛ ebaanyɛ eye naataamɔi ni ba ekɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni atsɔse amɛ yɛ Hebri loo Hela wiemɔ mli lɛ ateŋ lɛ mli kunim. Kɛ aatswa lɛ mpoa lɛ, Yesu haa hetoo kuku, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ egbala ejwɛŋmɔ kɛtee heshibalɔi, ni ji tooi diɛŋtsɛ lɛ anɔ ekoŋŋ.—Mateo 22:41-46; 1 Korintobii 1:23–2:2.
10. Mɛni hewɔ he nɔkwɛmɔ sa kɛha Kristofoi ni yɔɔ kɔmpiutai ni haa amɛnine shɛɔ elɛktrɔnik adafitswaa taoi anɔ saji anɔ lɛ?
10 Kɔmpiutai ni afee ŋmɛnɛ lɛ egbele gbɛi krokomɛi kɛha naanyobɔɔ fɔŋ. Jarayeli nitsumɔi komɛi haa mɛi ni yɔɔ kompiuta kɛ tɛlifon lɛ naa hegbɛ ni amɛkɛ shɛɛ sane majeɔ kɛyaa elɛktrɔnik adafitswaa taoi anɔ; enɛ hewɔ lɛ mɔ ko baanyɛ ekɛ shɛɛ ko amaje kɛya adafitswaa tao lɛ nɔ ni mɛi ni yɔɔ eko lɛ fɛɛ baanyɛ amɛkane. Enɛ kɛ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ elɛktrɔnik naataamɔi yɛ jamɔ mli saji ahe lɛ eba. Ekolɛ enɛ baanyɛ agbala Kristofonyo awo nɛkɛ naataamɔi nɛɛ amli, ni ekolɛ ekɛ hemɔkɛyeli kwalɔ ni ekolɛ ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ baaye ŋmɛlɛtswai babaoo. Gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha yɛ 2 Yohane 9-11 lɛ woɔ Paulo ŋaawoo ni tamɔ tsɛ nɔ̃, ni kɔɔ naanyobɔɔ fɔŋ he lɛ obɔ.a
Kwa Lakamɔ ni Aaalaka Bo
11. Mɛɛ hegbɛ jarayeli shihilɛ ni yɔɔ Korinto lɛ kɛhaa?
11 Taakɛ ale lɛ, Korinto ji jarayeli maŋ, ni ayɛ shwapoi kɛ nitsumɔi pii yɛ mli. (1 Korintobii 10:25) Mɛi ni baa amɛbakwɛɔ Isthmus Shwɛmɔi lɛ ateŋ mɛi pii wɔɔ buui amli, ni nakai nifeemɔ lɛ mli lɛ, jarayelɔi hɔɔ nibii kɛjɛɔ buui loo agbai bibii ni aha yiteŋ mli. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-3 he.) Enɛ ha Paulo nyɛ ena nitsumɔ yɛ jɛmɛ, ni ji buulɔɔ. Ni enyɛ ekɛ enitsumɔ he lɛ lɛɛ sanekpakpa lɛ mli. Nilelɔ J. Murphy-O’Connor ŋma akɛ: “Paulo naa hegbɛ ejɛɔ jarawoo he ni deka bɛ jɛmɛ lɛ mli shwapo . . . ni kwɛɔ gbɛjegbɛ ni mɛi babaoo nyiɛ nɔ lɛ mli ekɛ mɛi wieɔ, jeee enanemɛi nitsulɔi kɛ kpelɔi lɛ kɛkɛ, shi mɛi babaoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ hu. Kɛ nitsumɔ lɛ ba shi lɛ, enyɛɔ edamɔɔ shinaa lɛ shi ni etsĩɔ mɛi ni esusuɔ akɛ amɛbaabo lɛ toi lɛ anaa . . . Ewa waa akɛ aaafee he mfoniri akɛ nɛkɛ ekaa su ni eyɔɔ, kɛ nɔmimaa ni mli wa ni ejieɔ lɛ kpo nɛɛ haaa etsɔ ‘mɔ ni ale lɛ waa’ yɛ akutso lɛ mli oya nɔŋŋ, ni enɛ baagbala mɛi ni taoɔ nii ale lɛ, jeee mɛi ni bɛ nɔ ko feemɔ lɛ kɛkɛ, shi moŋ mɛi ni kɛ anɔkwayeli taoɔ ni amɛle nɔ ko lɛ. . . . Yeigbayei kɛ amɛsɔɔlɔi, ni amɛnu ehe lɛ, nyɛɔ amɛbaa eŋɔɔ kɛ naajiemɔ akɛ amɛmiiba amɛbaye jara. Yɛ haomɔ bei amli, kɛji amɛkɛ yiwaa loo hegbeyeiwoo folo po kɛkɛ kpe lɛ, heyelilɔi lɛ baa eŋɔɔ akɛ ekpelɔi kɛkɛ ji amɛ. Enitsumɔ he lɛ ha ena hegbɛ ekɛ maŋtiase nɔkwɛlɔi onukpai hu kpe.”
12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ 1 Korintobii 15:33 hu baanyɛ akɔ shihilɛ ni yɔɔ nitsumɔ he lɛ he yɛ?
12 Shi kɛlɛ, Paulo yoo nyɛ ni “naanyobɔɔ fɔŋ” baanyɛ aba yɛ enitsumɔ he lɛ jogbaŋŋ. Esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai. Esa kadimɔ waa akɛ, Paulo tsɛ su ko ni jeɔ kpo waa yɛ mɛi komɛi ahe lɛ sɛɛ, akɛ: “Nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua daai, ejaakɛ wɔ lɛ, wɔbaagboi!” (1 Korintobii 15:32) No sɛɛ nɔŋŋ ni ekɛ eŋaawoo ni tamɔ tsɛ nɔ̃ lɛ tsa nɔ, akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛ nitsumɔ he lɛ atsa miishɛɛnamɔ nɔ, yɛ oshara ni eeenyɛ ekɛba lɛ mli?
13 Kristofoi sumɔɔ ni amɛkɛ amɛnanemɛi nitsulɔi ahi shi yɛ naanyobɔɔ su mli, ni niiashikpamɔi pii yeɔ bɔ ni enɛ nyɛɔ emɔɔ shi jogbaŋŋ ni eyeɔ omanye, ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa odaseyeli lɛ he odase. Shi, naanyo nitsulɔ ko baanyɛ anu naanyobɔɔ su lɛ shishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ ninefɔɔ koni ekɛ mɔ lɛ ayana miishɛɛ kutuu. Ekolɛ nuu loo yoo nɛɛ baafɔ bo nine trukaa kɛha shwane niyeli, aloo kɛha daanumɔ fioo yɛ nitsumɔ kpamɔ sɛɛ, aloo kɛha hiɛtserɛjiemɔ ko yɛ otsi lɛ naagbee. Nɛkɛ mɔ nɛɛ baafee tamɔ mɔ ni mli jɔ ni ejeŋba sa, ni eninefɔɔ lɛ hu baafee tamɔ nɔ ni oshara ko bɛ he. Kɛlɛ, Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ.”
14. Alaka Kristofoi komɛi kɛtsɔ naanyobɔɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Ashishiu Kristofoi komɛi. Amɛtee nɔ fiofio ni amɛgbɔjɔ su ni amɛyɔɔ yɛ amɛkɛ amɛnanemɛi nitsulɔi anaanyobɔɔ gbɛfaŋ lɛ mli. Ekolɛ eje shishi kɛ shwɛmɔ loo hiɛtserɛjiemɔ ni amɛ fɛɛ amɛnyaa he. Aloo nitsulɔ ko ni jeee Kristofonyo lɛ sumɔɔ mɔ sane ni esusuɔ mɔ he waa hu, ni no haa anaa be babaoo kɛhaa nakai mɔ lɛ kɛ bɔɔ, aahu po akɛ anaa nakai mɔ lɛ kɛ bɔɔ he miishɛɛ fe bɔ ni akɛ mɛi komɛi bɔɔ yɛ asafo lɛ mli. Kɛkɛ lɛ naanyobɔɔ lɛ baaya hiɛ kɛyashɛ kpee kome pɛ mlifoo mli. Ebaanyɛ etsɔ kpojee gbi ko ni je ena waa, ni no baaha efo shiɛmɔ nitsumɔ ni ekɛ ehe woɔ mli daa lɛ mli enɔ jetsɛremɔ. Ekolɛ nɔ ni baajɛ mli aba ji sini loo video mfoniri ko ni kulɛ Kristofonyo lɛ ekpɛlɛŋ ekwɛmɔ kɔkɔɔkɔ lɛ kwɛmɔ. Ekolɛ wɔɔsusu akɛ, ‘Oo, enɛ nyɛŋ aba minɔ kɔkɔɔkɔ.’ Shi ekolɛ mɛi ni ashishiu amɛ lɛ ateŋ mɛi pii susu he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ kɛjɛ shishijee. Ehe miihia ni wɔbi wɔhe akɛ, ‘Te mitswa mifai shi akɛ mikɛ Paulo ŋaawoo lɛ baatsu nii maha tɛŋŋ?’
15. Mɛɛ su ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔna yɛ wɔkuuŋbii ahe?
15 Nɔ ni wɔsusu he bianɛ nɔŋŋ ni kɔɔ nitsumɔ hé he lɛ kɔɔ bɔ ni wɔkɛ wɔkuuŋbii hu bɔɔ haa lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ, Kristofoi ni hi blema Korinto lɛ na kuuŋbii. Yɛ akutsei komɛi amli lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji naanyobɔɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni yɔɔ kuuŋbii ateŋ. Yɛ akrowai amli lɛ, kuuŋbii kɛ amɛhe fɔ̃ɔ amɛhe nɔ yɛ bɔ ni amɛyɔɔ banee lɛ hewɔ. Wekukpaa tsakpaa mli wa waa yɛ wekui komɛi amli, ni enɛ haa afɔ̃ɔ nine bei babaoo kɛyaa niyeli shishi. Eka shi faŋŋ akɛ, susumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ he miihia, taakɛ Yesu jie lɛ kpo lɛ. (Luka 8:20, 21; Yohane 2:12) Yɛ wɔkɛ wɔkuuŋbii kɛ wekumɛi asharamɔ mli lɛ, ani wɔnuɔ he akɛ esa akɛ wɔkɛ amɛ abɔ taakɛ wɔfeɔ dani wɔtsɔmɔ Kristofoi lɛ? Yɛ no najiaŋ lɛ, ani esaaa akɛ wɔsusuɔ nɛkɛ sharamɔ nɛɛ he agbɛnɛ, ni wɔkɛ nilee akpɛ wɔyiŋ yɛ husui ni sa lɛ ahe?
16. Te esa akɛ anu Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 13: 3, 4 lɛ shishi aha tɛŋŋ?
16 Be ko lɛ Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he wiemɔ lɛ to wui ni “yashwie gbɛ he, ni loofɔji ba bakɔlɔ” he. (Mateo 13:3, 4, 19) Yɛ nakai beaŋ lɛ, sũ ni yɔɔ gbɛ he lɛ waa keketee ejaakɛ naji pii nyiɛɔ nɔ kɛyaa kɛbaa daa gbi. Nakai eji yɛ gbɔmɛi pii ahe. Amɛshihilɛ eyi obɔ kɛ kuuŋbii, wekumɛi, kɛ mɛi krokomɛi ni miiya miiba sɔŋŋ kɛkɛ, ni haaa amɛna deka kwraa. Kɛji wɔɔkɛɛ lɛ, enɛ naanaa sũ ni yɔɔ amɛtsuii amli lɛ nɔ, ni ehaa ewaa keketee kɛhaa anɔkwale wui lɛ akɛ amɛaana shishifa yɛ mli. Nɔkpɛlɛmɔ ni bɛ tamɔ nakai nɔŋŋ baanyɛ aje shishi yɛ mɔ ko ni ebatsɔ Kristofonyo momo lɛ hu he.
17. Naanyo ni wɔkɛ wɔkuuŋbii kɛ mɛi krokomɛi aaabɔ lɛ baanyɛ asa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 Ekolɛ nanemɛi kɛ wekumɛi jeŋbii lɛ ateŋ mɛi komɛi jieɔ naanyobɔɔ su kpo ni amɛyeɔ amɛbuaa mɔ hu, tsɛbelɛ ekolɛ amɛjieɔ lɛ kpo daa akɛ amɛbɛ mumɔŋ nibii ahe miishɛɛ ni amɛbɛ suɔmɔ kɛha jalɛ nifeemɔ hu. (Marko 10: 21, 22; 2 Korintobii 6:14) Esaaa akɛ Kristofoi ni wɔtsɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔtsɔmɔ mɛi ni tseee amɛhiɛ amɛhaaa mɛi, kɛ mɛi ni kɛ amɛkuuŋbii efeee nɔ ko kwraa. Yesu woɔ wɔ ŋaa ni wɔjie anɔkwa miishɛɛ kpo yɛ mɛi krokomɛi ahe. (Luka 10:29-37) Shi Paulo ŋaawoo lɛ hu jɛ mumɔŋ ni ehe miihia nakai nɔŋŋ, ákɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ wɔnaanyobɔɔ he. Yɛ be mli ni wɔkɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ miitsu nii lɛ, kɛlɛ esaaa ni wɔhiɛ kpaa sɛɛkpee nɔ lɛ hu nɔ. Kɛ wɔhaaa shishitoo mlai enyɔ lɛ fɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, ebaanyɛ esa wɔjeŋba he. Kɛ akɛ osubaŋi to okuuŋbii loo owekumɛi anɔ he, yɛ anɔkwayeli loo Kaisare mlai atoiboo gbɛfaŋ lɛ, te anaa bo tɛŋŋ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ amɛbaanu he akɛ yɛ toowoo he mli lɛ, shika ni anaa loo nitsumɔ mli sɛɛnamɔ ni atsɔɔɔ fɛɛ lɛ ja, aloo ehe miihia po koni anyɛ ahi shi. Ekolɛ amɛkɛ yiŋkɔnemɔ baakɛɛ bo bɔ ni amɛsusuɔ yɛ he, yɛ hiɛtserɛjiemɔ henaabuamɔ ko shishi aloo yɛ bo saramɔ be kukuoo ko mli. Te no baanyɛ asa osusumɔi kɛ onɔkwayeli sui lɛ ahe eha tɛŋŋ? (Marko 12:17; Romabii 12:2) “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.”
Obalaŋtaiaŋ Jeŋbai Hu
18. Mɛni hewɔ 1 Korintobii 15:33 kɔɔ gbekɛbii hu ahe lɛ?
18 Nibii ni obalaŋtai naa kɛ nɔ ni amɛnuɔ lɛ saa amɛhe waa titri. Ani onako gbekɛbii ni amɛninefɔɔ aloo amɛnifeemɔ sui komɛi tamɔ amɛfɔlɔi loo amɛnyɛmimɛi krokomɛi anɔ pɛpɛɛpɛ? No lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ gbekɛbii ananemɛi ni amɛkɛshwɛɔ loo amɛnanemɛi skulbii baanyɛ ana amɛnɔ hewalɛ waa. (Okɛto Mateo 11:16, 17 he.) Kɛ obinuu loo obiyoo kɛ gbekɛbii ni ewieee amɛfɔlɔi ahe kɛ bulɛ bɔɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ osusu akɛ enɛ nyɛŋ asa obii lɛ ahe? Ni kɛji amɛfɔɔ yakayaka wiemɔi numɔ kɛjɛ gbekɛbii krokomɛi anaa hu? Ni kɛji amɛtipɛŋfoi yɛ skul loo akutso lɛ mli lɛ náa aspaatre hee ko ni eba loo hesaamɔ yɛ jwinewoo gbɛfaŋ lɛ he miishɛɛ hu? Ani esa akɛ wɔsusu akɛ nɛkɛ hewalɛ nɛɛ naŋ gbekɛbii Kristofoi lɛ ahe gbɛ ko? Ani Paulo kɛɛ akɛ 1 Korintobii 15:33 lɛ saa mɛi ni eye afii pɔtɛɛ ko pɛ ahe?
19. Mɛɛ susumɔ esa akɛ fɔlɔi abɔ mɔdɛŋ ni amɛha ebote amɛbii amli?
19 Kɛ fɔlɔ ji bo lɛ, ani ohiɛ hiɔ ohe nɔ yɛ nakai ŋaawoo lɛ he beni okɛ obii susuɔ saji ahe kɛ beni okpɛɔ yiŋ ni baasa amɛhe lɛ? Kɛji onu shishi akɛ enɛ etsɔɔɔ akɛ gbekɛbii krokomɛi fɛɛ ni obii lɛ kɛ amɛ naa sharamɔ yɛ akutso lɛ mli aloo yɛ skul lɛ jeee gbekɛbii kpakpai lɛ, ekolɛ eeenyɛ eye ebua bo. Ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi hi ni amɛyɛ jeŋba, tamɔ bɔ ni okuuŋbii, owekumɛi, kɛ onanemɛi nitsulɔi lɛ ekomɛi ji lɛ nɔŋŋ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha obii lɛ ana enɛ, ni amɛna akɛ oŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ bɔ ni okɛ Paulo ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli, ni tamɔ tsɛ nɔ̃, ni ekɛha Korintobii lɛ tsuɔ nii ohaa lɛ mli. Ni kɛ amɛyoo bɔ ni ohaa nibii ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ohaa lɛ, ebaanyɛ eye ebua amɛ ni amɛkase bo.—Luka 6:40; 2 Timoteo 2:22.
20. Obalaŋtai, mɛɛ kaa nyɛkɛkpeɔ?
20 Nyɛ mɛi ni nyɛji gbekɛbii amrɔ nɛɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛyooa bɔ ni nyɛkɛ Paulo ŋaawoo lɛ aaatsu nii aha, ejaakɛ nyɛle akɛ ehe miihia kɛha Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo, gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ. Enɛ baafee nɔ ni kaa mɔ waa, shi mɛni hewɔ osumɔŋ ni okpee kaa lɛ naa? Kadimɔ akɛ le ni ole nakai gbekɛbii krokomɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛna ojeŋba nɔ hewalɛ, aloo amɛnyɛŋ amɛfite sui ni onaa ákɛ Kristofonyo gbekɛ lɛ.—Abɛi 2:1, 10-15.
Gbɛi Diɛŋtsɛ ni Oootsɔ nɔ Obu Ojeŋba He
21. (a) Mɛɛ hiamɔ wɔyɔɔ yɛ naanyobɔɔ gbɛfaŋ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ naanyobɔɔi baanyɛ afee oshara lɛ?
21 Naanyobɔɔ he miihia wɔ fɛɛ. Shi, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ anɔkwale ni eji lɛ he, ákɛ wɔnaanyobɔɔ baanyɛ asa wɔhe, yɛ gbɛ kpakpa loo gbɛ fɔŋ nɔ. Enɛ bafee anɔkwale yɛ Adam he, kɛ mɔ fɛɛ mɔ hu, yɛ afii ohai abɔ ni eho kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ fɛɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehoshafat, Yuda maŋtsɛ kpakpa lɛ ná Yehowa hiɛ duromɔ kɛ jɔɔmɔ. Shi beni eŋmɛ gbɛ ni ebinuu kɛ Israel Maŋtsɛ Ahab biyoo bote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ pɛ kɛkɛ ni Yehoshafat kɛ Ahab bɔi bɔɔ. Shwɛ sharao ni nakai naanyobɔɔ fɔŋ lɛ aha Yehoshafat alaaje ewala. (2 Maŋtsɛmɛi 8:16-18; 2 Kronika 18:1-3, 29-31) Kɛ wɔkɛ nilee tsuuu nii yɛ wɔnanemɛi ahalamɔ mli lɛ, ebaanyɛ efee oshara eha wɔ nakai nɔŋŋ.
22. Mɛni esa akɛ wɔkɛto wɔtsui mli, ni mɛni hewɔ?
22 No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ Paulo ŋaawoo ni tsɔɔ suɔmɔ, ni ekɛhaa wɔ yɛ 1 Korintobii 15:33 lɛ atoa wɔtsuii amli. Amɛjeee wiemɔi foji kɛkɛ ni ekolɛ wɔnu aahu akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ mli. Amɛjieɔ tsɛ suɔmɔ ni Paulo yɔɔ kɛha enyɛmimɛi hii kɛ yei Korintobii lɛ kpo, ni kɛji aalɛɛ mli lɛ, kɛha wɔ hu. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ ŋaawoo ni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kɛhaa wɔ lɛ yɛ mli, ejaakɛ eetao ni wɔmɔdɛŋbɔi lɛ aye omanye.—1 Korintobii 15:58.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Oshara kroko ni yɔɔ nɛkɛ adafitswaa taoi nɛɛ ahe hu ji ka ni ekaa mɔ ni eŋmala kɔmpiuta nitsumɔ gbɛjianɔtoi loo woji amli saji eshwie shi ni ebiko mɛi ni nɔ ni ji, aloo amɛ amɛŋma wolo lɛ klɛŋklɛŋ lɛ gbɛ, ni teɔ shi wɔɔ majimaji ateŋ nii ahe hegbɛi ahe mlai ni yɔɔ lɛ.—Romabii 13:1.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛɛ yiŋtoo titri hewɔ ni Paulo ŋma 1 Korintobii 15:33 lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii yɛ wɔnitsumɔ he?
◻ Mɛɛ susumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔna yɛ wɔkuuŋbii ahe?
◻ Mɛni hewɔ 1 Korintobii 15:33 ji ŋaawoo ni sa jogbaŋŋ titri kɛha obalaŋtai lɛ?
[Mfoniri yɛ baafa 17]
Paulo kɛ enitsumɔ he tsu nii ni ekɛgbɛ sanekpakpa lɛ eshwa
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Gbekɛbii krokomɛi baanyɛ afite o-Kristofoi asui lɛ