Tsi Ohe Kɛya Sɛɛ Fɛlɛŋŋ Beni Oshara Miihe Aba Lɛ
GBƆMƐI fioo pɛ naa henumɔ ni mli wa kɛhaa osharai fe bɔ ni amlakui feɔ. Esa akɛ amɛhiɛ ahi bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ, ŋshɔkei, kɛ bɔ ni amɛlɛlɛ lɛ bɛŋkɛɔ ŋshɔnaa ehaa lɛ nɔ jogbaŋŋ. Kɛ ŋshɔkei kɛ kɔɔyɔɔ fee ekome kɛgbala lɛlɛ lɛ kɛbɛŋkɛ ŋshɔnaa gbɛ lɛ, amlakui kɛ nitsumɔ ni wa kɛ oshara kpeɔ.
Yɛ shihilɛi nɛɛ—ni ale akɛ eji gbɛ ni ka lɛlɛ lɛ kɛ ŋshɔnaa teŋ lɛ ashishi lɛ—esa akɛ amlaku lɛ aha gbɛ ni sa aka elɛlɛ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ naa lɛ teŋ, titri lɛ kɛ abalai pɛ gbalaa lɛlɛ lɛ. Lɛlɛ kudɔmɔ he wolo ko tsɔɔ mli akɛ, ‘ahum ko ni aaabanina bo yɛ gbɛ ni ka lɛlɛ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ naa teŋ lɛ bafeɔ fimɔ be ni ehiii kwraa’ ni amlaku naa ehe yɛ mli. Mɛni ji enaa tsabaa ni akɛha? ‘Kaaŋmɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni olɛlɛ lɛ miibaje haomɔ ni tamɔ nɛkɛ mli.’ Gbɛ ni yɔɔ shweshweeshwe ni akɛjeɔ shia mli ni ayatsɛɔ loo tɛi amli ni ayashaa shi yɛ ji ni aje oshara lɛ he kɛya sɛɛ fɛlɛŋŋ.
Esa akɛ Kristofoi anu oshara ni baaha amɛhemɔkɛyeli asha shi lɛ he. (1 Timoteo 1:19) Shihilɛi bɛ shweshweeshwe lolo ni akɛaanyiɛ tɛɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbii nɛɛ amli. Taakɛ bɔ ni kɔɔyɔi kɛ ŋshɔkei baanyɛ agbala lɛlɛ kɛjɛ egbɛ nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu wɔshihilɛ ni wɔjɔɔ nɔ lɛ baanyɛ aje gbɛ ni enyiɛ nɔ lɛ nɔ yɛ wɔ heloo ni yeee emuu lɛ ni gbalaa wɔ be fɛɛ be lɛ kɛ je lɛ mumɔ lɛ—ni amrɔ nɛɛ enaawalɛ tamɔ ahum ni gbálaa wɔ mai daa lɛ hewɔ.
Gbɔmɔ ni Hi Shi yɛ Oshara Mli
Kwɛ bɔ ni ewaaa kwraa akɛ aaakpalaŋ kɛaaya mumɔŋ nui ni yɔɔ oshara mli ni aleee!
Susumɔ oshara ko ni ba ni bɛŋkɛ nui ni shikpɔŋ ebɔle he kɛkpe, Ŋshɔ ni Egbo, lɛ masɛi gbɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ he okwɛ. Wɔmiiwie Lot nɔkwɛmɔ nɔ lɛ he. Eyiŋ ni ekpɛ akɛ eeehi Sodom lɛ kɛ naagbai pii ba enɔ kɛ awerɛho babaoo. Yɛ béi ni ba amɛ tookwɛlɔi lɛ ateŋ lɛ sɛɛ lɛ, Abraham kɛ Lot kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaahi hei sɔrɔtoi. Akɛɛ wɔ akɛ, Lot hala Yordan Niiaŋ ni eyama ebuu yɛ nakai Kpokpaa wulu lɛ nɔ maji lɛ ateŋ. Ekpɛ eyiŋ yɛ sɛɛ mli akɛ ebaahi Sodom, eyɛ mli akɛ Sodombii ashihilɛ hao lɛ.—1 Mose 13:5-13; 2 Petro 2:8.
Mɛni hewɔ Lot tee nɔ ehi maŋ ni bɛ jeŋba kwraa ni wo Yehowa mlila waa ni ha gbɔmɛi ni bɛŋkɛ amɛ lɛ po bolɔ wo amɛ lɛ mli lɛ? Ninamɔ yɛ Sodom, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ Lot ŋa naa heloo gbɛfaŋ nibii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ahe sɛɛ. (Ezekiel 16:49, 50) Ekolɛ Sodom shweremɔ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ na Lot po nɔ hewalɛ. Yɛ yiŋtoo ni ekɛhi jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kulɛ esa akɛ eshi jɛmɛ mra fe bɔ ni efee lɛ. Yehowa bɔfoi ni kɛ oyaiyeli tsirɛ amɛyisɛɛ lɛ pɛ ha yɛ naagbee lɛ Lot kɛ eweku lɛ shi he ni oshara eba he nɛɛ.
Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli sane lɛ kɛɔ akɛ: “Ni beni je tsɛre lɛ, bɔfoi lɛ tsirɛ Lot yisɛɛ, ni amɛkɛɛ: ‘Tee shi, ŋɔɔ oŋa kɛ obiyei enyɔ ni yɔɔ biɛ lɛ, koni akaloo bo ashwie yɛ maŋ lɛ nɔ sha lɛ mli!’ ” Shi yɛ eyisɛɛtsirɛmɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Lot “lilaa shi.” Yɛ naagbee lɛ, bɔfoi lɛ “mɔmɔ lɛ kɛ eŋa kɛ ebiyei enyɔ lɛ aniji ashi, . . . ni amɛkɛ lɛ je kpo, ni amɛbashi lɛ yɛ maŋ lɛ agbo lɛ naa.”—1 Mose 19:15, 16.
Ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ naagbee kɔkɔbɔi komɛi ha Lot kɛ eweku lɛ yɛ maŋ lɛ sɛɛ: “Joo foi ni ohere osusuma yiwala, kaakwɛ osɛɛ, ni kaawa yɛ biɛ niiaŋ he ko he ko; joo foi kɛya gɔŋ lɛ nɔ koni akaloo bo ashwie!” (1 Mose 19:17) Yɛ no po mli lɛ, Lot kpa fai koni aha eya maŋ ni bɛŋkɛ jɛmɛ ni ji Zoar lɛ mli fe ni eeeshi jɛmɛ maji lɛ amli kwraa. (1 Mose 19:18-22) Eka shi faŋŋ akɛ Lot miigbigbili emli ni esumɔɔɔ ni etsiɔ ehe kɛjɛɔ oshara he kɛyaa sɛɛ fɛlɛŋŋ bɔ ni sa.
Ni beni amɛyaa Zoar lɛ, Lot ŋa kwɛ Sodom yɛ esɛɛ, eka shi faŋŋ akɛ eeshwe nibii ni eshi yɛ esɛɛ lɛ. Akɛni eku ehiɛ eshwie bɔfoi lɛ aŋaawoo lɛ nɔ hewɔ lɛ, elaaje ewala. Lot —jalɔ lɛ—kɛ ebiyei enyɔ lɛ je maŋ lɛ hiɛkpatamɔ lɛ mli. Shi mɛni elaaje nɛkɛ, yɛ halamɔ ni ehala akɛ eeehi shi kɛbɛŋkɛ oshara he lɛ!—1 Mose 19:18-26; 2 Petro 2:7.
He ni Aaatsi Kwraa Kɛaajɛ Oshara He
Lot niiashikpamɔ ni dɔlɛ yɔɔ mli lɛ tsɔɔ nɔ ni baanyɛ aba kɛ wɔbɛŋkɛ loo wɔlilaa shi yɛ shihilɛ hei ni yɔɔ oshara mli. Nilee baanyɛ atsɔɔ akɛ, taakɛ amlakui kpakpai ji lɛ, wɔkaŋmɛ gbɛ ni wɔmiibote haomɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. Mɛni ji hei ni ehiii ni wɔbaanyɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ jɛmɛ kɛya sɛɛ fɛlɛŋŋ lɛ ekomɛi? Kristofoi komɛi ekpalaŋ kɛtee sɛɛ kɛtsɔ jarayeli nitsumɔi ni amɛkɛ amɛhe wo mli babaoo lɛ nɔ, kɛtsɔ naanyobɔɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa ni amɛkɛ je lɛŋ nanemɛi na nɔ, aloo kɛtsɔ henumɔŋ ni mɔ ko tsɔ nɔ ekɛ ehe kpɛtɛ yoo loo nuu ko he tsɔ fe nine yɛ be mli ni amɛbɛ hegbɛ akɛ amɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ nɔ.
Nilee gbɛ ni yɔɔ eko fɛɛ eko mli ji ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ oshara he kɛya sɛɛ fɛlɛŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani wɔhiɛ yɛ mumɔŋ osharai ni baanyɛ aba ni yɔɔ nitsumɔ mli hegbɛ ko ni akɛɛ ehi lɛ mli lɛ anɔ? Nyɛmimɛi komɛi kɛ amɛhe ewo jarayeli nitsumɔi amli vii akɛ eye amɛ wekui, amɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, kɛ amɛ teokrase gbɛnaa nii awui. Nɔ ni lakaa amɛ yɛ bei komɛi amli ji shihilɛ mli nibii ni ŋɔɔ ni shika baanyɛ ekɛba lɛ. Yɛ bei krokomɛi amli hu lɛ, ebafeɔ amɛ nitsumɔ mli hesaa ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ. Mɛi komɛi baasusu akɛ amɛ yiŋtoo ji ni amɛha nyɛmimɛi krokomɛi ana nitsumɔ amɛtsu aloo ni amɛna shika ni fa ni amɛkɛye amɛbua jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ. Ekolɛ amɛsusuɔ akɛ kɛ nitsumɔ lɛ damɔ shi ni eeya nɔ jogbaŋŋ lɛ, amɛbaana be babaoo amɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ.
Mɛni ji osharai loo shigbeemɔi lɛ ekomɛi? Shika helɛtemɔ shihilɛ ni damɔɔɔ shi shiŋŋ lɛ kɛ “shihilɛ mli nibii ni baa trukaa ni aleee” lɛ baanyɛ afite nitsumɔ ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ. (Jajelɔ 9:11, NW) Ni ooohi shi yɛ nyɔmɔbɔɔ ni tsii shishi lɛ baanyɛ aha mumɔŋ saji anɔ kwraa. Ni kɛ nitsumɔ miishwere kɛmiiya nɔ po lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ebaahe be kɛ jwɛŋmɔŋ hewalɛ babaoo, ni ebaabi ni akɛ je lɛŋ bii abɔ yɛ gbɛi pii anɔ.
Kristofonyo onukpa ko ni yɔɔ Spain baje shika mli naagbai ni mli wa waa shishi beni inshuɔrans nitsumɔ he ko kɛ hegbɛ ko ni kaa mɔ waa fɔ ehiɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ ebaanyɛ ena shika pii akɛ inshuɔrans nitsumɔ he lɛ najiaŋdamɔlɔ moŋ, shi yɛ naagbee lɛ ekpoo hegbɛ lɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Ejeee yiŋkpɛɛ ni yɔɔ mlɛo, shi eŋɔɔ minaa akɛ mikɛɛ dabi. Nɔ kome ji akɛ, mitsui bɛ shika ni mana he—yɛ gbɛ ni bɛ tɛɛ nɔ po—kɛtsɔ teokrase nyɛmimɛi ni matsɔ amɛnɔ lɛ nɔ. Ni eyɛ mli akɛ miisumɔ jwɛŋmɔ ni ji akɛ maye mihe lɛ moŋ, shi ebaaha mafa gbɛ babaoo ni mikɛ ŋmɛlɛtswai pii baatsu nii. Nɔ ni baajɛ mli aba pɛ ji miweku lɛ kɛ asafo lɛ ni maku mihiɛ mashwie amɛnɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, miyɛ nɔmimaa akɛ eji mikpɛlɛ nakai nitsumɔ mli hegbɛ lɛ nɔ kulɛ, minyɛŋ maye mi diɛŋtsɛ mishihilɛ nɔ.”
Kristofonyo sumɔŋ akɛ eeefee mɔ ni nyɛɛɛ ana eshihilɛ nɔ hewalɛ. Yesu tsɔɔ oshara ni baajɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ tsɔmɔ lɛ mli aba kɛtsɔ nɔkwɛmɔ nɔ ko ni kɔɔ nuu niiatsɛ ko ni bua heloo naa nibii babaoo naa koni ekpa nitsumɔ ni eye ŋɔɔmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ ni ekɛha nɔ. Shi yɛ gbɛkɛ ni ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ akɛ agbɛnɛ ebua shika babaoo naa bɔ ni eeenyɛ lɛ, egbo. Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—Luka 12:16-21; okɛto Yakobo 4:13-17 he.
Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ hu koni wɔkafite bei pii yɛ je lɛŋ bii ni wɔkɛ amɛ bɔɔ lɛ mli. Ekolɛ eji akutsoŋnyo ko, skul naanyo ko, naanyo nitsulɔ ko, aloo nitsumɔ mli hefatalɔ ko. Wɔbaasusu akɛ, ‘Ekɛ bulɛ haa Odasefoi lɛ, eyɛ jeŋba kpakpa, ni wɔwieɔ anɔkwale lɛ he yɛ be kɛ bei amli.’ Shi, mɛi krokomɛi aniiashikpamɔ yeɔ odase akɛ be baashɛ ni wɔbaasumɔ jeŋnyo ni wɔkɛ lɛ bɔɔ nɛɛ moŋ fe ni wɔkɛ mumɔŋ nyɛmi nuu loo yoo aaabɔ. Mɛni ji osharai ni yɔɔ naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ ekomɛi?
Wɔbaaje shishi wɔba bɔ ni bei ni wɔyɔɔ mli lɛ ahe hiaa ha lɛ shi aloo wɔɔnya heloo gbɛfaŋ nibii ahe babaoo moŋ fe mumɔŋ nibii. Ekolɛ, akɛni wɔmiishe gbeyei akɛ wɔbaafee nɔ ni esaaa wɔnaanyo jeŋnyo lɛ hiɛ hewɔ lɛ, wɔbaasumɔ ni je lɛ asumɔ wɔsane po. (Okɛto 1 Petro 4:3-7 he.) Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, lalatsɛ David yasumɔ ni ekɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ Yehowa abɔ. Eŋma akɛ: “Majaje ogbɛi lɛ matsɔɔ minyɛmimɛi lɛ; asafo teŋ makafoo yɛ.” (Lala 22:23) Kɛ wɔkase David nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ni wɔtao naanyobɔɔ ni baatswa wɔ ama shi yɛ mumɔŋ lɛ, abaabu wɔhe.
Gbɛ kroko ni yɔɔ oshara waa ji henumɔŋ ni ooojɛ okɛ ohe akpɛtɛ yoo loo nuu ko he beni oyeko ohe akɛ ooobote gbalashihilɛ mli lɛ. Oshara baanyɛ aba beni mɔ ko kɛ ehe bɔɔ mɔ kroko ni he yɔɔ fɛo, ni ekɛ sanegbaa ŋɔɔ, ni enyɛɔ esusuɔ nii ahe jogbaŋŋ ni enyɛɔ ewoɔ mɔ naaŋmɔlɔ he lɛ. Mɔ ko baanyɛ ana nuu loo yoo ni tamɔ nɛkɛ kɛbɔɔ mli ŋɔɔmɔ, ni ebaasusu eyiŋ akɛ, ‘Mile he ni maya kɛyashɛ. Nanemɛi kɛkɛ wɔji.’ Ni kɛlɛ, kɛ atee henumɔi ashi pɛ lɛ, enɔyeli bɛ mlɛo.
Mary, ni eji obalayoo fioo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ na Michael kɛbɔɔ he miishɛɛ.a Eji nyɛmi nuu ni hi shi ena akɛ ewa kɛha lɛ akɛ ekɛ mɛi aaabɔ naanyo. Amɛnyɛɔ amɛfeɔ nibii pii yɛ ekomefeemɔ mli, ni amɛna akɛ amɛnyɛɔ amɛyeɔ fɛo hu. Mary yitso fũu akɛni nyɛmi nuu oshijafonyo miisumɔ ni egba lɛ eteemɔŋ saji hewɔ. Etsɛɛɛ ni nɔ ni tamɔ naanyobɔɔ ko kɛkɛ ni nɔ fɔŋ ko bɛ he lɛ batsɔ henumɔŋ bɔlɛ ni mli wa. Amɛyi enyɔ lɛ kɛ amɛhe hiɔ he kome shii abɔ ni yɛ naagbee lɛ amɛbɔ ajwamaŋ. Mary ye ŋkɔmɔ akɛ: “Kulɛ esa akɛ mayoo oshara lɛ kɛjɛ shishijee. Beni naanyobɔɔ lɛ mli bawa pɛ kɛkɛ ni ebatsɔ tamɔ shia futufutu ni miɔ mɔ ni etee nɔ emi wɔ vii.”
a Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.
Esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa Biblia lɛ kɔkɔbɔɔ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ: “Tsui yɔɔ nɛɛ eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yeremia 17:9) Wɔ kutumpɔo tsui, ni tamɔ ŋshɔke ni gbalaa abalai lɛlɛ kɛyashiɔ tɛsaai lɛ, baanyɛ agbala wɔ kɛyabote henumɔŋ wekukpaa ko ni kɛ oshara baa mli. Mɛni ji tsabaa lɛ? Kɛ obɛ hegbɛ akɛ oboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ, jee gbɛ obɔ mɔdɛŋ ni oya sɛɛ fɛlɛŋŋ yɛ henumɔŋ kɛjɛ gbɔmɔ ni ehe feɔ bo fɛo lɛ he.—Abɛi 10:23.
Ni Oooye Ohe Kwraa ni Oya nɔ Ohi Shi akɛ Mɔ ni Eye Ehe Kwraa Kɛjɛ Oshara He
Shi kɛ wɔna akɛ wɔbote mumɔŋ oshara mli momo hu? Kɛ amlakui na akɛ kɔɔyɔɔ kɛ ŋshɔkei miigbala amɛ kɛmiiya ŋshɔ ko naa ni tɛi sɔŋŋ yɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii kɛkudɔɔ amɛlɛlɛ lɛ kɛyaa ŋshɔŋgbɛ, loo amɛkpeeɔ kɔɔyɔɔ lɛ koni amɛkɛ ŋshɔ lɛ naa ajɛkɛ kɛyashi be mli ni amɛaashɛ hei ni yɔɔ shweshweeshwe koni amɛlɛlɛ lɛ akasha shi. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔpele koni wɔye wɔhe. Kɛ wɔbo Ŋmalɛ mli ŋaawoo toi, wɔkɛ hiɛdɔɔ sɔle wɔbi Yehowa yelikɛbuamɔ, ni wɔbi yelikɛbuamɔ hu kɛjɛ Kristofoi ni amɛdara yɛ mumɔŋ lɛ aŋɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbaje gbɛ ni hi loo eyɔɔ shweshweeshwe lɛ nɔ ekoŋŋ. Akɛ jwɛŋmɔŋ kɛ tsuiŋ toiŋjɔlɛ baajɔɔ wɔ ekoŋŋ.—1 Tesalonikabii 5:17.
Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ ni wɔyɔɔ mli lɛ ji ha lɛ, kɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ “je nɛŋ shishijee nibii” ahe lɛ, belɛ nilelɔi ji wɔ. (Galatabii 4:3) Nɔ ni tamɔɔɔ Lot lɛ, Abraham hala akɛ eeehi shi akɛ mɔ ni etse ehe kɛjɛ Kanaanbii jeŋ bii lɛ ahe, eyɛ mli akɛ no tsɔɔ akɛ ekɛ afii pii baahi buui amli. Ekolɛ ebɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni haa mɔ naa miishɛɛ lɛ eko, shi eshihilɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo lɛ bu ehe yɛ mumɔŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ehemɔkɛyeli aaasha shi lɛ, ebatsɔ “mɛi fɛɛ ni heɔ yeɔ . . . lɛ atsɛ.”—Romabii 4:11.
Akɛni lahoo je ni esu loo ‘emumɔ’ mli wa be fɛɛ be ji nɔ ni ebɔle wɔhe kɛkpe hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔnyiɛ Abraham nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. (Efesobii 2:2) Kɛ wɔkpɛlɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ yɛ saji fɛɛ mli lɛ, abaajɔɔ wɔ kɛtsɔ esuɔmɔ hebuu ni wɔnine aaashɛ nɔ lɛ nɔ. Wɔbaanu he taakɛ David nu he lɛ: “Ehaa mitsui nyɔɔ mimli, ekpalaa mi kɛtsɔɔ jalɛ gbɛi anɔ yɛ egbɛi lɛ ahewɔ. Lɛlɛŋ, ekpakpa kɛ mɔbɔnalɛ aaanyiɛ misɛɛ yɛ miwala gbii lɛ fɛɛ mli, ni masaa mahi shi yɛ Yehowa we lɛ, miwala gbii abɔ fɛɛ.” Ŋwanejee ko bɛ he, “jalɛ gbɛi anɔ” nyiɛmɔ, fe ni aaakpalaŋ kɛaaya oshara gbɛi anɔ lɛ kɛ naanɔ jɔɔmɔi baaba.—Lala 23:3, 6.
[Shishigbɛ niŋmaa]
Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Kɛ ojeee mɔ ni eye ehe ni baanyɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ, tsi ohe kɛjɛ mɔ ni ehe feɔ bo fɛo lɛ he yɛ henumɔŋ kɛya sɛɛ fɛlɛŋŋ