Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Lɛ—Shii Enyiɛ Esa akɛ Aye?
BLONYA, Easter, kɛ “mɛi krɔŋkrɔŋi” agbii. Kristendom sɔlemɔi lɛ yeɔ hejɔɔmɔ gbii kɛ gbijuji sɔrɔtoi babaoo. Shi ani ole gbijuji sɔrɔtoi abɔ ni Yesu Kristo fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛye? Hetoo lɛ ji, Ekome pɛ! Gbijuji krokomɛi ni eshwɛ lɛ eko kwraa bɛ ni Kristojamɔ Shishitolɔ lɛ fa akɛ aye.
Eyɛ faŋŋ akɛ, kɛji Yesu to gbijurɔ kome pɛ shishi lɛ, no lɛ ehe hiaa waa. Esa akɛ Kristofoi aye taakɛ Yesu fã lɛ pɛpɛɛpɛ. Mɛni ji gbijurɔ ni esoro no kwraa nɛɛ?
Gbijurɔ Kome Lɛ
Yesu to gbijurɔ nɛɛ shishi yɛ gbi ni egbo lɛ nɔ. No mli lɛ ekɛ ebɔfoi lɛ eye Yudafoi a-Hehoo gbijurɔ lɛ momo. Kɛkɛ ni ekɛ Hehoo akpiti aboloo lɛ eko ha amɛ, ni ekɛɛ: “Enɛ ji migbɔmɔtso ni aŋɔha yɛ nyɛ hewɔ lɛ.” No sɛɛ lɛ, Yesu kɛ kpulu ni wein yɔɔ mli ha amɛ, ni ekɛɛ: “Nɛkɛ kpulu nɛɛ ji kpaŋmɔ hee lɛ yɛ mila ni aŋɔshwie shi aha nyɛ lɛ mli.” Ekɛɛ hu akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi.” (Luka 22:19, 20; 1 Korintobii 11:24-26) Atsɛɔ gbijurɔ nɛɛ akɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii, aloo Gbele Kaimɔ lɛ. No pɛ ji gbijurɔ ni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛye.
Sɔlemɔi pii kɛɔ akɛ amɛbuaa amɛhe naa amɛyeɔ kaimɔ nɛɛ kɛ amɛ gbijurɔ krokomɛi lɛ fɛɛ hu, shi sɔlemɔi pii yeɔ yɛ gbɛ ni soro no kwraa yɛ bɔ ni Yesu fã akɛ afee lɛ he. Ekolɛ nɔ ni haa esoroɔ no yɛ he ni sa kadimɔ fe fɛɛ ji bɔ ni ayeɔ kaimɔ lɛ nɔtonɔto lɛ. Sɔlemɔi komɛi yeɔ lɛ daa nyɔŋ nɔ, daa otsi, loo daa gbi po. Ani nɛkɛ ji bɔ ni Yesu taoɔ ni afee beni ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi” lɛ? The New English Bible lɛ kɛɛ: “Nyɛfea enɛ akɛ mikaimɔ.” (1 Korintobii 11:24, 25) Shii enyiɛ ayeɔ gbele kaimɔ loo gbijurɔ? Efɔɔ kaa akɛ, shi kome pɛ daa afi.
Kaimɔ hu akɛ, Yesu je gbijurɔ nɛɛ shishi ni no sɛɛ lɛ egbo yɛ Yudafoi akalenda lɛ nɔ gbi ni ji Nisan 14.a No ji gbi ni aye Hehoo, ni ji gbijurɔ ni ayeɔ akɛkaiɔ Yudafoi lɛ yɛ kpɔmɔ kpele ni amɛná yɛ Mizraim yɛ afii ohai 16 D.Ŋ.B. lɛ. Toobi ni amɛgbe yɛ nakai beaŋ lɛ bafee yiwalaheremɔ kɛha Yudafoi akromɔbii, ni Yehowa bɔfo lɛ tswiaa Mizraim kromɔbii fɛɛ anii.—2 Mose 12:21, 24-27.
Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ yeɔ ebuaa ni wɔnuɔ shishi? Ojogbaŋŋ, Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Agbe wɔ hehoo toobi ni ji Kristo lɛ aha wɔ.” (1 Korintobii 5:7) Yesu gbele lɛ ji Hehoo afɔle ko ni da fe enɛ, ni ekɛ hegbɛ haa adesai akɛ amɛbaanyɛ amɛna yiwalaheremɔ ni nɔ kwɔ kwraa fe no. No hewɔ lɛ, kɛha Kristofoi lɛ, Kristo Gbele Kaimɔ lɛ eye Yudafoi a-Hehoo lɛ najiaŋ.—Yohane 3:16.
Ayeɔ Hehoo lɛ akɛ daa afi gbijurɔ. Belɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ, nakai eji yɛ Kaimɔ lɛ hu he. Hehoo lɛ—gbi ni Yesu gbo lɛ—bagbeɔ Yudafoi anyɔŋ ni ji Nisan lɛ nɔ gbi 14 lɛ nɔ daa. No hewɔ lɛ, esa akɛ akai Kristo gbele lɛ shikome daa afi yɛ kalenda gbi ni gbeɔ Nisan 14 lɛ nɔ. Yɛ afi 1994 lɛ nakai gbi lɛ ji Hɔɔ, March 26, beni hulu enyɔ shi sɛɛ. Shi, mɛni hewɔ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ efeko gbi nɛɛ gbi kɛha gbijurɔyeli krɛdɛɛ lɛ? Yinɔsane mlipɛimɔ kuku ko baaha nakai sanebimɔ lɛ hetoo.
Bɔfoi lɛ Anifeemɔ yɛ Oshara Mli
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, mɛi ni Yesu bɔfoi lɛ kudɔ amɛ lɛ ye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ taakɛ efã akɛ afee lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi, mɛi komɛi bɔi be ni akɛyeɔ kaimɔ lɛ tsakemɔ yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli. Amɛye Kaimɔ lɛ yɛ otsi lɛ mli klɛŋklɛŋ gbi (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Hɔgbaa) lɛ nɔ, shi jeee yɛ gbi ni gbeɔ Nisan 14 nɔ lɛ nɔ. Mɛni hewɔ afee nakai?
Yɛ Yudafoi agbɛfaŋ lɛ, ajeɔ gbi hee shishi aaafee gbɛkɛ ŋmɛji ekpaa ni etsaa nɔ aahu kɛyashiɔ nakai be lɛ nɔŋŋ mli yɛ gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Yesu gbo yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B., ni jeɔ shishi kɛjɛɔ Soo gbɛkɛ kɛyashiɔ Sohaa gbɛkɛ. Atee lɛ shi yɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ, yɛ Hɔgbaa leebi maaŋkpa. Ni aaaye Yesu gbele lɛ kaimɔ lɛ yɛ gbi ni Nisan 14 gbeɔ nɔ lɛ, mɛi komɛi sumɔɔ ni afee enɛ yɛ otsi lɛ mli gbi pɔtɛɛ ko nɔ daa afi. Amɛbuɔ gbi ni atee Yesu shi lɛ hu akɛ ehe hiaa kwraa fe gbi ni egbo lɛ. No hewɔ lɛ, amɛhala Hɔgbaa.
Yesu fã akɛ akai egbele lɛ, shi jeee eshitee lɛ. Ni akɛni Yudafoi a-Hehoo lɛ gbeɔ gbii sɔrɔtoi anɔ daa afi hewɔ lɛ, belɛ yɛ Gregorian kalenda ni wɔkɛtsuɔ nii amrɔ nɛɛ naa lɛ, eja gbɛ akɛ eeebalɛ nakai yɛ Kaimɔ lɛ hu gbɛfaŋ. No hewɔ lɛ mɛi babaoo kɛ amɛhe kpɛtɛ klɛŋklɛŋ gbɛjianɔtoo lɛ he ni amɛyeɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yɛ Nisan 14 daa afi. Etsɛɛɛ ni abɔi amɛ tsɛmɔ akɛ Quartodecimans, ni tsɔɔ akɛ “Gbi ni Ji Nyɔŋma-kɛ-Ejwɛ Bii.”
Woloŋlelɔi komɛi yoo akɛ nɛkɛ “Gbi ni Ji Nyɔŋma-kɛ-Ejwɛ Bii” nɛɛ nyiɛ bɔfoi lɛ aklɛŋklɛŋ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Yinɔsane ŋmalɔ ko kɛɛ: “Yɛ gbi ni akɛyeɔ Hehoo [Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ] gbɛfaŋ lɛ, nɔ ni Quartodeciman sɔlemɔi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ fɔɔ feemɔ lɛ kɛ nɔ ni Yerusalem sɔlemɔ lɛ feɔ lɛ nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ. Yɛ afii ohai 2 lɛ mli lɛ, nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ ye kpɔmɔ ni Kristo gbele lɛ kɛba lɛ he gbijurɔ yɛ amɛ Hehoo lɛ nɔ yɛ Nisan 14.”—Studia Patristica, Volume V, 1962, baafa 8.
Naataomɔ ko Te Shi
Yɛ be mli ni mɛi babaoo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ nyiɛɔ bɔfoi lɛ anifeemɔ sɛɛ lɛ, ato Hɔgbaa ama shi kɛha gbijurɔ lɛ yeli yɛ Roma. Aaafee afi 155 Ŋ.B. lɛ, Polycarp ni jɛ Smyrna, ni ji Asia asafoi lɛ anajiaŋdamɔlɔ lɛ, tee Roma ni ekɛ mɛi ayagba enɛ kɛ naagbai krokomɛi ahe sane. Dɔlɛ sane ji akɛ, gbeekpamɔ baaa yɛ sane nɛɛ he.
Irenaeus ni jɛ Lyons lɛ ŋma yɛ wolo mli akɛ: “Anicetus [ni jɛ Roma lɛ] nyɛɛɛ etsɔ Polycarp yiŋ akɛ ekaye nɔ ni ekɛ wɔ Nuŋtsɔ lɛ kaselɔ Yohane kɛ bɔfoi krokomɛi ni ekɛ amɛ bɔ lɛ yeɔ daa lɛ; asaŋ Polycarp hu tsɔɔɔ Anicetus yiŋ akɛ eye, ejaakɛ Anicetus kɛɛ akɛ esa akɛ eya nɔ efee nɔ ni onukpai ni tsɔ ehiɛ lɛ feɔ daa lɛ nɔŋŋ.” (Eusebius, Book 5, yitso 24) Kadimɔ akɛ awieɔ akɛ Polycarp ha eshidaamɔ lɛ damɔ hegbɛ ni bɔfoi lɛ yɔɔ lɛ nɔ, yɛ be mli ni Anicetus yasumɔ nɔ ni tsutsu onukpai ni yɔɔ Roma lɛ fɔɔ feemɔ lɛ.
Naataomɔ nɛɛ mli bawa beni shɛɔ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ naagbee mli. Aaafee afi 190 Ŋ.B. lɛ, ahala mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Victor akɛ Roma osɔfonukpa. Ehe eye akɛ esa akɛ aye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ Hɔgbaa, ni etao hiɛnyiɛlɔi krokomɛi babaoo bɔ ni eeenyɛ lɛ asɛɛfimɔ. Victor nyɛ Asia asafoi lɛ anɔ doo ni amɛtsake kɛba Hɔgbaa gbɛjianɔtoo lɛ.
Beni edamɔɔ mɛi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ anajiaŋ ehaa wolo ni aŋma lɛ hetoo lɛ, Polycrates ni jɛ Efeso lɛ ekpɛlɛɛɛ ni eŋmɛɛɔ ehe ehaa nɔnyɛɛ nɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Wɔyeɔ gbijurɔ lɛ ni wɔtsakeee, wɔkɛ nɔ ko fataaa he, ni wɔjieee nɔ ko hu kɛjɛɛɛ mli.” Kɛkɛ ni eto onukpai babaoo agbɛii anaa yɛ wolo nɔ, ni bɔfo Yohane hu gbɛi fata he. Ekɛɛ yɛ faŋŋ mli akɛ, “mɛnɛɛmɛi fɛɛ ye Hehoo lɛ yɛ gbi ni ji nyɔŋma-kɛ-ejwɛ lɛ nɔ taakɛ Sanekpakpa lɛ tsɔɔ lɛ, ni amɛkpalãŋŋ kɛjɛɛɛ he yɛ gbɛ ko kwraa nɔ.” Polycrates kɛfata he akɛ: “Anyɛmimɛi, yɛ migbɛfaŋ lɛ, . . . hegbeyeiwoo efaaa mi tsui. Ejaakɛ mɛi ni hi fe mi lɛ ekɛɛ akɛ, Esa akɛ wɔboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Eusebius, Book 5, yitso 24.
Victor naaa hetoo ni akɛha nɛɛ he miishɛɛ. Yinɔsane wolo ko wieɔ akɛ “eshwie Asia Sɔlemɔi lɛ fɛɛ kɛjɛ jamɔ lɛ mli, ni eŋma wolo ekɛmaje Sɔlemɔi fɛɛ ni kɛ lɛ kpaa gbee lɛ, akɛ amɛkɛ sɔlemɔi ni ashwie lɛ akabɔ yɛ nɔ ko nɔ ko kwraa mli.” Shi kɛlɛ, “lɛ diɛŋtsɛ ekuu lɛ mlibii fɛɛ ni le nii ni hiɛ dɔɔ yɛ nɔ ko tsumɔ he lɛ naaa egidigidi feemɔ kɛ ekaafeemɔ ni ejie lɛ kpo nɛɛ he miishɛɛ, ni amɛteŋ mɛi babaoo ŋmala woji ni amɛkɛte shi amɛwo lɛ, ni amɛkɛwo lɛ ŋaa . . . akɛ ebaa suɔmɔ, ekomefeemɔ, kɛ toiŋjɔlɛ yi.”—Bingham’s Antiquities of the Christian Church, Book 20, yitso 5.
Ato Hemɔkɛyeli Kwamɔ he Gbɛjianɔ
Yɛ bɔ ni awie ashi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Kristofoi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ tee nɔ amɛtse amɛhe kwraa yɛ be ni sa akɛ aye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ he sane nɛɛ hewɔ. Akɛ tsakemɔi komɛi ewo mli nigii yɛ hei komɛi. Mɛi komɛi yeɔ be lɛ fɛɛ kɛjɛ Nisan 14 aahu kɛyashi Hɔgbaa ni nyiɛ sɛɛ lɛ. Mɛi komɛi hu yeɔ gbijurɔ lɛ nɔtonɔto fe bɔ ni sa—daa otsi, yɛ Hɔgbaa.
Yɛ afi 314 Ŋ.B. lɛ, Arles (ni yɔɔ France) Gwabɔɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ nɔnyɛɛ baaha aye Romabii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ koni etsĩ ekrokomɛi fɛɛ anaa. Shi anyɛɛɛ aye Quartodeciman bii ni eshwɛ lɛ anɔ. Bɔ ni afee ni ejaje sane nɛɛ kɛ saji krokomɛi ni gbálaa mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi ni yɔɔ enɔyeli lɛ mli lɛ ateŋ lɛ, maŋtsɛ Konstantino ni ji wɔŋjalɔ lɛ tsɛ osɔfoi agwabɔɔ, ni ji Nikea Gwabɔɔ lɛ yɛ afi 325 Ŋ.B. Gwabɔɔ lɛ wo akpɔ ni ekɛfã mɛi fɛɛ ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ akɛ amɛkɛ nɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ Roma lɛ atsu nii.
Eji miishɛɛ sane akɛ ooole saji pɔtɛɛ komɛi ni akɛtsu nii titri ni akɛkpoo Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ yeli yɛ date ni atsɔɔ yɛ Yudafoi akalenda lɛ nɔ lɛ kɛ nitsumɔ lɛ ateŋ ekome. A History of the Christian Councils, ni K. J. Hefele ŋma lɛ, kɛɛ: “Titri lɛ ajaje akɛ esaaa akɛ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ, ni ji gbijurɔ ni yɔɔ krɔŋŋ fe gbijuji krokomɛi fɛɛ lɛ anyiɛ Yudafoi ni kɛ amɛhe ewo awuiyelii ni mli wa fe fɛɛ mli, ni amɛjwɛŋmɔi eshwila lɛ akusum nifeemɔ (be he akɔntaabuu) sɛɛ.” (Volume 1, baafa 322) J. Juster, ni atsɛ ewiemɔi asɛɛ yɛ Studia Patristica, Volume IV, 1961, baafa 412 lɛ wie akɛ, abuɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ ni aaabote mli lɛ akɛ “ ‘heshibaa ni yɔɔ hiɛgbele’ ni akɛhaa Kpee He lɛ ni woɔ Sɔlemɔ lɛ mlila lɛ.”
Yudafoi ahe hetsɛ nɛ! Abuɔ mɛi ni yeɔ Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ yɛ gbi tuuŋtu nɔ ni egbo lɛ akɛ Yudafoi. Hiɛ ekpa nɔ akɛ Yesu diɛŋtsɛ lɛ Yudafonyo ni, ni lɛ ji mɔ ni ha gbi lɛ na shishinumɔ kɛtsɔ ewala ni ekɛha yɛ nakai beaŋ yɛ adesai ahewɔ lɛ nɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, abu Quartodeciman bii lɛ fɔ akɛ jamɔ he musubɔlɔi kɛ mɛi ni kɛ mligbalamɔ baa, ni awa amɛ yi. Antiokia Gwabɔɔ lɛ wo akpɔ yɛ afi 341 Ŋ.B. akɛ esa akɛ ashwie amɛ kɛjɛ jamɔ mli. Shi kɛlɛ, amɛteŋ mɛi babaoo yɛ lolo yɛ afi 400 Ŋ.B., ni amɛfi shi akɛ kui bibii yɛ no sɛɛ be saŋŋ mli.
Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, Kristendom ekuuu esɛɛ kɛyaaa Yesu klɛŋklɛŋ gbɛjianɔtoo lɛ he dɔŋŋ. Nilelɔ William Bright wie akɛ: “Beni ato gbi krɛdɛɛ ko, ni ji Good Friday ama shi kɛha Yesu Amanehulu lɛ kaimɔ yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, no mli lɛ ekpe sɛɛ tsɔ akɛ aaatsɔɔ akɛ ‘hehoo’ lɛ he wiemɔi ni St. Paul kɛtsa afɔleshaa gbele lɛ nɔ lɛ kɔɔ no pɛ he: akɛfataa Shitee-gbijurɔ lɛ diɛŋtsɛ he bɔ ni asumɔɔ, ni yiŋsusumɔi ni efutu bahe shi yɛ Hela kɛ Latin Kristendom nifeemɔ wiemɔi amli.”—The Age of the Fathers, Volume 1, baafa 102.
Ni Ŋmɛnɛ Hu?
Ekolɛ ooobi akɛ, ‘Yɛ afii babaoo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani be ni akɛyeɔ Kaimɔ lɛ he miihia?’ Hɛɛ, ehe miihia. Hii ni susuɔ nii ahe waa kɛ hiɛdɔɔ ni peleɔ nɔyeli hewalɛnamɔ he lɛ fee tsakemɔi. Gbɔmɛi nyiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi asɛɛ moŋ fe ni amɛaabo Yesu Kristo toi. Bɔfo Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ eba mli yɛ faŋŋ mli akɛ: “Ejaakɛ mile akɛ, kɛ mikpa mihe lɛ, klaji fulɔi baabote nyɛteŋ [Kristofoi], ni amɛbaaŋ tooiku lɛ yi; ni nyɛ diɛŋtsɛ nyɛteŋ hu lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛ sɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30.
Sane ni kã shi lɛ kɔɔ toiboo ni aaafee he. Gbijurɔ kome pɛ Yesu to ema shi eha Kristofoi akɛ amɛye. Biblia lɛ tsɔɔ be kɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ aye lɛ mli faŋŋ. Belɛ, namɔ yɔɔ hegbɛ akɛ eeetsake? Awa mra be mli Quartodeciman bii lɛ ayi ni ashwie amɛ kɛjɛ jamɔ mli fe ni amɛaakpɛlɛ sane nɛɛ nɔ ni amɛkɛsaa.
Ekolɛ eeefee bo miishɛɛ akɛ ooole akɛ Kristofoi yɛ shikpɔŋ nɔ lolo ni kɛ bulɛ haa nɔ ni Yesu taoɔ ni afee lɛ ni amɛyeɔ egbele lɛ Kaimɔ lɛ yɛ date loo gbi ni eto shishi lɛ nɔ. Afi nɛɛ, Yehowa Odasefoi baakpe yɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei sɔrɔtoi fɛɛ yɛ gbɛkɛ 6:00 sɛɛ yɛ Hɔɔ, March 26—beni Nisan 14 jeɔ shishi lɛ. Kɛkɛ lɛ amɛbaafee nɔ ni Yesu kɛɛ afee lɛ pɛpɛɛpɛ, yɛ be ni shishinumɔ yɔɔ mli fe fɛɛ nɛɛ mli. Mɛni hewɔ okɛ amɛ yeee Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ? Kɛji otee jɛmɛ lɛ, bo hu obaanyɛ otsɔɔ bulɛ ni oyɔɔ kɛha nɔ ni Yesu Kristo kɛɛ afee lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nisan, ni ji Yudafoi a-klɛŋklɛŋ nyɔŋ yɛ afi lɛ mli lɛ, kɛ nyɔŋtsere hee lɛ klɛŋklɛŋ puemɔ lɛ jeɔ shishi. No hewɔ lɛ Nisan 14 baa be fɛɛ be ni nyɔŋtsere lɛ yeɔ emuu.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
“NAKAI KPƆMƆ NƆ NI JARA WA LƐ”
Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ fe tsɔɔmɔ ko kɛkɛ. Yesu wie lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ hu baaa koni asɔmɔ lɛ; shi sɔɔmɔ moŋ eba, koni eŋɔ esusuma eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Marko 10:45) Etsɔɔ mli hu akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ [adesai aje] lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Kɛha gbohii lɛ, kpɔmɔ nɔ lɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa gbohiiashitee kɛ naanɔ wala he gbɛkpamɔ.—Yohane 5:28, 29.
Yesu Kristo gbele ni he hiaa waa lɛ ji nɔ ni akaiɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii gbijuji ni ayeɔ lɛ amli. Efɔleshaa lɛ tsuɔ nibii babaoo! Yoo ko ni fɔlɔi, Nyɔŋmɔ jalɔi tsɔse lɛ, ni ényiɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli afii nyɔŋmai abɔ lɛ jie hiɛsɔɔ kpo yɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ:
“Wɔmiikpa Kaimɔ lɛ gbɛ. Ebafeɔ nɔ krɛdɛɛ fe fɛɛ daa afi. Mikaiɔ afii 20 ni eho, beni midamɔ shia ni akɛ gbohii fɔ̃ɔ lɛ, ni mikwɛɔ Ataa ni misumɔɔ lɛ lɛ gbonyo, ni ha mibana anɔkwa tsuiŋ hiɛsɔɔ kɛha kpɔmɔ nɔ lɛ. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ eji nilee ko ni mikase miwo miyitsoŋ kɛkɛ. Oo, mile ŋmalɛi lɛ fɛɛ kɛ bɔ ni mafee magbala mli matsɔɔ! Shi beni mina bɔ ni gbele kɛ dɔlɛ henumɔi diɛŋtsɛ baa lɛ kɛkɛ ni mitsui bɔi nyamɔ fioo yɛ nɔ ni abaatsɔ kpɔmɔ nɔ ni jara wa lɛ nɔ atsu aha wɔ lɛ he.”