Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Shwãa He
MƐNƐ mɛi pii buɔ shwãa akɛ su kpakpa. Henɔwomɔ ni akɛjieɔ hewalɛ loo nyɛmɔ ni ayɔɔ, ŋaalee, kɛ nibii ni anyɛ atsu lɛ kpo lɛ etsɔ fɛo nii ni mɔ fɛɛ mɔ miifee. Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ shwãa he hiaa kɛhaa nii ni anyɛɔ atsuɔ. Mɛi krokomɛi hu nuɔ he akɛ ewóɔ bulɛ ni mɔ yɔɔ kɛha ehe lɛ nɔ. Time wolo tɛtrɛɛ lɛ wie akɛ: “Bɔ ni heshibaa hi jogbaŋŋ eha, eyɛ mli akɛ ebe hoko moŋ lɛ, efee tamɔ nɔ ni etsɔ blema nii ni be eho.” Niŋmalɔ Jody Gaylin wie akɛ: “Dɔlɛ sane ji akɛ, shwãa ni ashwãa yɛ faŋŋ mli lɛ . . . ebatsɔ nɔ hee fe fɛɛ ni afeɔ. Akɛ nɔ hee kwraa ebafata sane ni akɛ naanyo loo mɔ ko ni ale lɛ gbaa lɛ he: bo diɛŋtsɛ ohe yijiemɔ.”
Mɛi ni akaseɔ amɛjeŋba lɛ efolɔ tɛi amɛshwie shi. Ekolɛ onu wiemɔ ko ni tsutsu atswɛrɛnɔlɔ ni he wa fe fɛɛ lɛ wie nɛɛ dã, akɛ: “Ejeee nɔ ko ni ba yɛ oshara naa akɛ mi ji mɔ kpeteŋkpele fe fɛɛ yɛ je lɛŋ, yɛ yinɔsane be nɛɛ mli.” Ale wiemɔ ko ni lalafolɔi akuu ko ni atsɛɔ amɛ Beatles lɛ ateŋ mɔ kome wie nɛɛ hu jogbaŋŋ, akɛ: “Amrɔ nɛɛ wɔhe gbɛi kwraa fe Yesu Kristo.” Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi buɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ akɛ wiemɔi ni awie kɛkɛ ni yiŋtoo ko bɛ sɛɛ moŋ, shi mɛi krokomɛi hu buɔ mɛi ni wie lɛ akɛ mɛi ni akaseɔ amɛjeŋba kɛha gbɛhe-nɔwomɔ, ni sa akɛ anyiɛ amɛsɛɛ.
Bɔ ni shwãa egbɛ eshwa waa lɛ teeɔ sanebimɔ nɛɛ shi akɛ: Ani eja gbɛ akɛ mɔ ko kɛ nibii ni eyɔɔ loo enyɛmɔ ashwa? Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji adebɔɔ su akɛ mɔ ko kɛ miishɛɛ aaawie nibii ni enyɛ etsu lɛ ahe, ni ekɛ enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa loo ewekumɛi po agba he sane. Shi mɛi ni hiɔ shi yɛ wiemɔ ni awieɔ akɛ, “Kɛ oyɛ ŋaalee loo nɔ ko lɛ, okɛtsɔɔ ni maŋ fɛɛ ana” lɛ hu? Kɛfata he lɛ, mɛi krokomɛi hu ni eyɛ mli akɛ amɛshwãaa yɛ mɛi ahiɛ moŋ, shi amɛtsɔɔ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ amɛhaa mɛi krokomɛi leɔ hegbɛi ni amɛyɔɔ kɛ nibii ni amɛnyɛ amɛfee lɛ hu? Ani nɛkɛ he-adafitswaa nɛɛ sa, ni ehe miihia po, taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ?
Hewalɛ ni Enaa yɛ Wekukpaai Anɔ
Susumɔ hewalɛ ni mɛi krokomɛi ashwãa naa yɛ onɔ lɛ he okwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, te obaahere wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ anɔ oha tɛŋŋ?
“Woji ni miŋmalako lɛ hi kwraa fe woji ni mɛi krokomɛi eŋmala momo lɛ.”—Niŋmalɔ ko ni ale lɛ waa.
“Eji miyɛ beni abɔɔ je lɛ kulɛ, mikɛ ŋaawoi komɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa baaha koni akɛto jeŋ muu lɛ fɛɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ fe nɛkɛ.”—Teŋgbɛ afii lɛ amli maŋtsɛ ko.
“Nyɔŋmɔ ko nyɛŋ ahi shi ejaakɛ, eji eko yɛ nakai kulɛ, miheŋ miyeŋ akɛ jeee mi ji Lɛ.”—Afii ohai 19 lɛ mli jeŋ nilelɔ.
Ani nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ awiemɔi nɛɛ gbalaa bo kɛbɛŋkɛɔ amɛ? Ani osusuɔ akɛ obaana amɛkɛ naanyobɔɔ he miishɛɛ? Ekolɛ dabi. Efɔɔ kaa akɛ, shwãa—nɔ ni hiɛ kã he ni awie loo nɔ ni awie akɛye fɛo—fɛɛ haa mɛi krokomɛi nuɔ dɔlɛ, mlifu, kɛ ekolɛ awuŋayeli po he. Enɛ ji hewalɛ ni ena yɛ lalatsɛ Asaf nɔ, mɔ ni jaje akɛ: “Miye hewolɔi lɛ ahe awuŋa.” (Lala 73:3) Eka shi faŋŋ akɛ, wɔteŋ mɔ ko kwraa sumɔŋ ni wɔtee mlifu shi yɛ wɔnanemɛi kɛ mɛi ni wɔkɛbɔɔ lɛ amli! Klɛŋklɛŋ Korintobii 13:4 wieɔ akɛ: “Suɔmɔ eshwãaa.” Suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kɛ bɔ ni asusuɔ mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe lɛ baatsirɛ wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ ŋaalee kɛ nibii ni wɔsusuɔ akɛ wɔyɔɔ ni wɔkɛaawo wɔhe nɔ lɛ he.
Kɛ mɔ ko yeɔ ehe nɔ ni ekɛ hiɛshikamɔ wieɔ lɛ, ehaa mɛi krokomɛi ni yɔɔ emasɛi lɛ nuɔ hejɔlɛ he ni amɛnaa amɛshihilɛ he miishɛɛ. Nyɛmɔ ko ni he hiaa waa nɛ. Ekolɛ enɛ yɔɔ Britania maŋ sɔɔlɔ Lord Chesterfield jwɛŋmɔ mli beni ewo ebinuu lɛ ŋaa akɛ: “Na nilee waa fe mɛi krokomɛi kɛ ooonyɛ; shi kaakɛɛ amɛ nakai.”
Gbɔmɛi fɛɛ bɛ nikeenii koome lɛ nɔŋŋ. Nɔ ni efeemɔ feɔ mlɛo kɛhaa mɔ ko lɛ feemɔ bɛ mɔ kroko lɛ hewalɛ mli kwraa. Suɔmɔ baatsirɛ mɔ ko ni ekɛ mɛi ni ekolɛ amɛbɛ nikeenii yɛ hei komɛi ni eyɔɔ nyɛmɔi yɛ lɛ aye yɛ niiahenumɔ mli. Ekolɛ, mɔ kroko lɛ hu yɛ nikeenii yɛ nibii krokomɛi amli. Bɔfo Paulo kɛɛ wɔ akɛ: “Mikɛ duromɔ ni aŋɔduro mi lɛ miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ekɛbu lɛ diɛŋtsɛ ehe tuutu fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe; shi moŋ ejwɛŋ hiɛshikamɔ jwɛŋmɔ, mɔ fɛɛ mɔ lɛ taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ esusu hemɔkɛyeli susumɔ eha lɛ lɛ.”—Romabii 12:3.
Shwãa Jɛɔ Gbɔjɔmɔ Mli
Yɛ be mli ni mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ shwalɔi ahe, ni amɛnuɔ he akɛ amɛbaa shi yɛ amɛhiɛ lɛ, mɛi krokomɛi hu feɔ amɛnii yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Amɛmuɔ sane naa akɛ mɛi ni shwãa lɛ bɛ shweshweeshwe. Niŋmalɔ Frank Trippett tsɔɔ nɔ hewɔ ni ekolɛ mɔ ko ni shwãa waa yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ baa bulɛ ni eyɔɔ yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ shi lɛ mli jogbaŋŋ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ le yɛ etsui mli akɛ bei pii lɛ shwãa jieɔ mɔ lɛ teemɔŋ gbɔjɔmɔ ko ni yɔɔ mɔbɔ waa lɛ kpo etsɔɔ.” Akɛni mɛi pii naa nibii ni yɔɔ nɔ ni shwalɔ lɛ kɛtsiɔ ehiɛ lɛ sɛɛ lɛ faŋŋ hewɔ lɛ, ani nilee bɛ mli akɛ aaatsi he kɛaajɛ mɔ diɛŋtsɛ yijiemɔ ni sɛɛnamɔ ko bɛ he lɛ he?
“Shi Eji Anɔkwale!”
Nɛkɛ ji nɔ ni mɛi komɛi kɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛaabu amɛ diɛŋtsɛ amɛ hiɛnyamwoo lɛ bem. Amɛnuɔ he akɛ akɛni amɛyɛ nikeenii lɛlɛŋ yɛ nibii komɛi amli hewɔ lɛ, kwa ni amɛaakwa amɛfee akɛ amɛbɛ eko lɛ baafee osatofeemɔ.
Shi ani amɛshwãa lɛ ji anɔkwale? Efɔɔ kaa akɛ bɔ ni mɔ ko naa ehe ehaa lɛ damɔ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi anɔ. Ekolɛ nɔ ni wɔnaa akɛ hewalɛ ni sa kadimɔ waa yɛ wɔmli lɛ baafee tamɔ mɔ fɛɛ mɔ nɔ, yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ. Anɔkwale ni eji akɛ mɔ ko nuɔ he akɛ esa akɛ ejie enyɛmɔ kpo etsɔɔ lɛ po baanyɛ atsɔɔ akɛ ebɛ nyɛmɔ sɔrɔto ko—ehe waaa bɔ ni sa, ni mɛi baanyɛ atsɔ enifeemɔ nɔ amɛna kɛji lɛ diɛŋtsɛ ewieee he etsɔɔɔ. Biblia lɛ kpɛlɛɔ adesai asu ni haa amɛlakaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ nɔ, beni ewoɔ ŋaa akɛ: “Mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi ni ekagbee shi.”—1 Korintobii 10:12.
Kɛji mɔ ko yɛ nikeenii ko ni efɔɔɔ kaa yɛ nɔ ko he po lɛ, ani enɛ buɔ lɛ bem akɛ ekɛshwa? Dabi, ejaakɛ shwãa woɔ adesai ahiɛ nyam, yɛ be mli ni nikeenii ni wɔyɔɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Lɛ esa akɛ akɛ anunyam lɛ aha. Mɛni hewɔ esa akɛ akɛ nɔ ko ni akɛfɔ wɔ lɛ he yijiemɔ aha wɔ? (1 Korintobii 4:7) Kɛfata he lɛ, bɔ ni wɔyɔɔ hewalɛ lɛ, nakai nɔŋŋ hu wɔyɔɔ gbɔjɔmɔi. Ani anɔkwayeli biɔ ni wɔgbala jwɛŋmɔ kɛba wɔtɔmɔi kɛ wɔfatɔɔi anɔ? Etamɔ nɔ ni shwalɔi fioo pɛ susuɔ nakai. Ekolɛ Maŋtsɛ Herode Agrippa I ji wielɔ ni he esa waa. Ni kɛlɛ, hiɛshikamɔ ni ebɛ lɛ kɛ lɛ tee yakayaka gbele mli. Nakai sane fɔŋ ni ba lɛ jieɔ bɔ ni susumɔ fɔŋ yɔɔ nyaŋemɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kpo faŋŋ, taakɛ eji yɛ adesai babaoo hu ahiɛ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 12:21-23.
Efɔɔ kaa akɛ aleɔ ŋaa kɛ hewalɛ ni mɔ ko yɔɔ lɛ ni ehe ehiaaa ni lɛ diɛŋtsɛ etswa ehe adafi bɔ ni esaaa. Kɛ mɛi krokomɛi yoo mɔ ko sui kɛ nibii ni enyɛ etsu, ni amɛjie yi lɛ, esaa mɔ ni akɛhaa lɛ lɛ he yɛ gbɛ kpakpa ni woo yɔɔ mli nɔ. Abɛi 27:2 kɛ nilee wieɔ akɛ: “Ha mɔ kroko ajie oyi ni jeee bo diɛŋtsɛ odaa, gbɔ ko, shi jeee bo diɛŋtsɛ onaabu.”
Ani Ehe Miihia Kɛha Nɔ ko Tsumɔ?
Mɛi komɛi nuɔ he akɛ nɔmimaa ni mɔ kɛwoɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ lɛ he miihia kɛha nii ni aaanyɛ atsu yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ akaŋshii je nɛɛ mli. Amɛhaoɔ akɛ kɛ amɛwieee ni amɛaatswa amɛnyɛmɔi ahe adafi lɛ, no lɛ mɔ ko kwraa enaŋ amɛ, ni aleŋ amɛ hu. Nɔ ni feɔ amɛhenumɔ nɛɛ he mfoniri ji wiemɔ nɛɛ ni jɛ Vogue wolo tɛtrɛɛ lɛ mli lɛ: “He ni tsutsu lɛ atsɔɔ wɔ yɛ akɛ hiɛshikamɔ ji su kpakpa lɛ, amrɔ nɛɛ wɔmiikase akɛ wiemɔ ni aleee wiemɔ lɛ ji fatɔɔ diɛŋtsɛ.”
Ekolɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ baafee ekpakpa, yɛ mɛi ni taoɔ ni amɛya hiɛ yɛ je nɛŋ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anaa lɛ ahiɛ. Shi Kristofonyo lɛ shihilɛ yɛ sɔrɔto. Ele akɛ Nyɔŋmɔ buɔ mɛi ni baa amɛhe shi lɛ ahe, ni ehalaa akɛ ekɛ amɛnyɛmɔi aaatsu nii, shi jeee henɔwolɔi. No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni Kristofonyo adi henɔwomɔ ŋaa gbɛi asɛɛ ni ekɛhi shi. Eji anɔkwale akɛ, mɔ ko ni kɛ ehe fɔɔ ehe nɔ fe nine lɛ baanyɛ ana gbɛi yɛ be kuku ko mli kɛtsɔ mɛi anɔ hewalɛ namɔ aloo amɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Shi yɛ be ni sa mli lɛ, ajieɔ lɛ kpo faŋŋ ni abaa lɛ shi, ekolɛ ashwieɔ ehiɛ shi po. Etamɔ bɔ ni Yesu Kristo wie lɛ, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaawo ehe nɔ lɛ, aaaba lɛ shi; ni mɔ fɛɛ mɔ ni aaaba ehe shi lɛ, aaawo enɔ.”—Mateo 23:12; Abɛi 8:13; Luka 9:48.
Sɛɛnamɔi ni yɔɔ Hiɛshikamɔ Mli
Ralph Waldo Emerson ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni mikɛkpeɔ lɛ nɔ kwɔ fe mi yɛ gbɛ ko nɔ. Eshishi ji akɛ, mikaseɔ ehe nii.” Ewiemɔ lɛ kɛ bɔfo Paulo ŋaawoo ni ajɛ ŋwɛi akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni ekɛha lɛ kpaa gbee, akɛ, Kristofoi ‘akaŋmɛ mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ amɛkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abubuu amɛnanemɛi fe amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.’ (Filipibii 2:3) Nɛkɛ susumɔ ni tsɔɔ hiɛshikamɔ nɛɛ haa mɔ yajeɔ shihilɛ ni haa ekaseɔ nii kɛjɛɔ mɛi krokomɛi aŋɔɔ lɛ mli.
No hewɔ lɛ kwɛmɔ jogbaŋŋ ni onyɛmɔ lɛ akatsɔ ogbɔjɔmɔ. Kaaba onyɛmɔi kɛ nibii ni onyɛ otsu lɛ ashi kɛtsɔ shwãa nɔ. Okɛ hiɛshikamɔ su lɛ afata sui kpakpai ni oyɔɔ lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ haa bulɛ ni mɔ yɔɔ yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ nɔ kwɔɔ. Eyeɔ ebuaa mɔ ni enaa ekɛ enanemɛi adesai ateŋ wekukpaa kpakpa mli ŋɔɔmɔ, ni ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ hu baa.—Mika 6:8; 2 Korintobii 10:18.