Ani Ookase Nii Kɛmiijɛ Wɔ Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ lɛ Ŋɔɔ?
JULIO tsɔɔ mli akɛ: “Mikase mla afii enumɔ yɛ Spain univɛsitii ni hi fe fɛɛ lɛ ekome mli. Shi nɔ ni mibale yɛ be mli ni mije Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ nɔ kwɔ kwraa. Univɛsiti lɛ tsɔɔ mi bɔ ni akaseɔ nii; shi Biblia lɛ tsɔɔ mi gbɛ ni atsɔɔ nɔ ahiɔ shi.”
Wɔtsɔ Biblia lɛ nɔ wɔle Nyɔŋmɔ susumɔi, eshishitoo mlai, kɛ etsɔɔmɔi. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa ji akɛ “Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ” ejaakɛ lɛ ji tsɔɔlɔ ni hi fe fɛɛ yɛ je muu fɛɛ. (Yesaia 30:20, NW) Hebri niŋmaa lɛ tsɛɔ Lɛ “tsɔɔlɔi”—babaoo feemɔ wiemɔ ni tsɔɔ bɔ ni enɔ bɛ ha. Esa akɛ enɛ akai wɔ akɛ ni Yehowa aaatsɔɔ wɔ nii lɛ nɔ kwɔ kwraa fe ni aaakase nii yɛ tsɔɔlɔ ko shishi.
Nilee ni Anyɛɔ Atsuɔ He Nii Jɛ Yehowa
Mɛni hewɔ ŋwɛi nitsɔɔmɔ he yɔɔ sɛɛnamɔ waa nakai lɛ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, yɛ emli nibii ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he lɛ hewɔ. Yehowa tsɔɔmɔ kɛ “nilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii” haa wɔ. Agbɛnɛ hu, nilee ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ “hereɔ” mɛi ni kɛtsuɔ nii lɛ “[a]yiwala.”—Abɛi 3:21, 22, (NW); Jajelɔ 7:12.
Mɔ ni ŋma Lala 119 lɛ yɔse akɛ Yehowa nilee ebaa eyi yɛ ewala shihilɛ be fɛɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, elá akɛ: “Mla ni jɛ odaaŋ lɛ hi ha mi fe shika kɛ jwiɛtɛi akpei abɔ. Kɛ jeee omla lɛ he mimii shɛɔ lɛ, kulɛ benɛ mihiɛ ekpata momo yɛ mimanehulu lɛ mli. Okitai lɛ haa mileɔ nii fe mihenyɛlɔi lɛ, ejaakɛ amɛkɛ mi yɛ daa. Miyɛ yitsoŋ hu fe mitsɔɔlɔi lɛ fɛɛ, ejaakɛ odasei lɛ ahe mijwɛŋɔ.”—Lala 119:72, 92, 98, 99.
Lalatsɛ lɛ jeee mɔ pɛ ni kɛ jeee Yehowa mla kulɛ ‘ehiɛ kpata yɛ emanehulu lɛ mli.’ Rosa, obalayoo ko ni jɛ Spain yɛ nɔmimaa akɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni ekɛtsu nii yɛ eshihilɛ mli lɛ ji nɔ ni here eyiwala. Ekaiɔ ni ewie akɛ: “Beni miyeɔ afii 26 lɛ, no mli lɛ mika mihe gbee shii enyɔ momo.”
Rosa kɛ ehe ewo ahoshwibɔɔ, kɛ agbɛnɛ daa ni wa numɔ kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ mli. Ekɛɔ akɛ: “Gbi ko, beni mihao waa lɛ, Odasefoi enyɔ ko ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi wie bɔ ni Biblia lɛ baanyɛ aye abua ni wɔna tsabaa wɔha wɔnaagbai lɛ ahe amɛtsɔɔ mi. Mije Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni mina akɛ ena minɔ hewalɛ waa lɛ kasemɔ shishi. Mina hewalɛ yɛ nyɔŋ kome pɛ mli, ni mikɛaaje shihilɛ hee shishi. Amrɔ nɛɛ ni mina yiŋtoo yɛ shihilɛ mli lɛ, daa ni wa loo tsofai fɔji ni baawaje mi he ehiaaa mi dɔŋŋ. Ni akɛni miisumɔ waa ni matsɔ Yehowa shieŋtsɛ hewɔ lɛ, mitswa mifai shi akɛ mahi shi yɛ etaomɔ nii anaa. Eji jeee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nilee ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ kulɛ, miyɛ nɔmimaa akɛ benɛ mifo miwala sɛɛ momo.”
Eji anɔkwale akɛ, nilee ni jɛ Yehowa ŋɔɔ hereɔ mɔ yiwala. No hewɔ lɛ, jeee ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni emli nibii jara wa waa lɛ he pɛ baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔ, shi moŋ nɔ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛtsɔɔ etsuji anii lɛ hu. Akɛni Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo, efa wɔ akɛ wɔfee tsɔɔlɔi kɛ kaselɔi-afeelɔi hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkase gbɛi ni hi ni mɔɔ shi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ mɛi anii.—Mateo 28:19, 20.
Abɛbuai ni Yehowa Kɛtsuɔ Nii
Marko Sanekpakpa lɛ kɛɔ akɛ, “ni abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ [Yesu] ekɛ amɛ wieɔ.” (Marko 4:34) Yesu nitsɔɔmɔ su nɛɛ bɛ naakpɛɛ. Ekase gbɛi ni atsɔɔ nɔ akɛ Yehowa gbalɛ shɛɛ saji haa Israel lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Nɔkwɛmɔ nii loo mfoniri-feemɔ mli nibii sɔrɔtoi yɔɔ mli.—Yesaia 5:1-7; Yeremia 18:1-11; Ezekiel 15:2-7; Hoshea 11:1-4.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ bɔ ni Yehowa kɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko ni mli wa waa tsu nii koni ekɛtsɔɔ wɔ akɛ sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ amagai ahe lɛ. Yesaia 44:14-17 kɛɔ akɛ: “Eyatooɔ tseneduru tsei ehaa ehe, ni eŋɔɔ aplo kɛ odum hu, . . . etɛoɔ sɛsɛo hu ni nugbɔnɛmɔ haa edaa; ni etsɔɔ lai ehaa gbɔmɔ: eŋɔɔ eko ewereɔ, eshɛreɔ eko ni eŋɔshaa aboloo; ni eŋɔɔ no nɔŋŋ eko efeɔ nyɔŋmɔ, ni ejaa! Ekɛ eko feɔ amaga, ni akotoɔ lɛ! Eshaa fa yɛ la mli; eyeɔ loo hu yɛ fa nɔ; efolɔɔ loo yɛ nɔ ni eyeɔ etɔɔ; . . . Shi nɔ ni eshwɛ lɛ, ekɛfeɔ nyɔŋmɔ, emaga: ekotoɔ lɛ, ejaa lɛ, ni esɔleɔ etsɛɔ lɛ, ni ekɛɔ akɛ: ‘Jiemɔ mi, ejaakɛ bo ji mi-nyɔŋmɔ!’ ” Abɛbuai loo nɔkwɛmɔ nii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji dɛŋdadei kpakpai ni yeɔ buaa mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ koni amɛkpoo wɔŋjamɔ kɛ apasa tsɔɔmɔi.
Sanebimɔi ni Akɛpɛiɔ Mɔ Mli
Gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ejaje etsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi asusumɔi kɛtsɔ sanebimɔi ni kanyaa mɔ jwɛŋmɔ nɔ hu yɛ Biblia lɛ mli. Blematsɛ Hiob ji mɛnɛɛmɛi ateŋ mɔ kome. Yehowa kɛ tsuishitoo ye bua lɛ koni esusu bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji bibioo kɛ ekɛ ehe to Nyɔŋmɔ he ekwɛ. Afee enɛ kɛtsɔ sanebimɔi sɔrɔtoi, ni Hiob jeee mɔ ni baanyɛ aha hetoo kwraa lɛ anɔ.
Yehowa bi Hiob akɛ: “Beni mito shikpɔŋ lɛ shishi lɛ. nɛgbɛ oyɔɔ? Namɔ kɛ shinaai ŋa ŋshɔ lɛ naa? . . . Ani ofiɔ wuɔ-kɛ-ebii kɛ taŋkpeei? Loo ooonyɛ oŋwɛ̃ kpaai lɛ ofɛne? . . . Oyɛ nine ni tamɔ Mawu nɔ?” Sanebimɔ ni he hiaa waa nɛɛ fata saji ni baa mɔ shi ni abi lɛ akɛta edaaŋ lɛ ahe: “Ooobu mi [Yehowa] fɔ, koni oye bem?”—Hiob 38:4, 8, 31; 40:8, 9.
Nɛkɛ sanebimɔi ni akɛpɛiɔ nibii amli nɛɛ ha Hiob yɔse akɛ ewie wiemɔi ni enuuu shishi. No hewɔ lɛ, egbala ehe shi ni eshwa ehe. (Hiob 42:6) Taakɛ eji yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli lɛ, sanebimɔi ni aje gbɛ ahala baanyɛ aye abua ni ejaje wɔbii loo wɔ Biblia kaselɔi lɛ asusumɔi ni ejaaa lɛ.
Hekɛnɔfɔɔ ni Atswaa Amaa Shi
Shi kɛ ehe miihia ni wɔye wɔbua mɔ ko ni nuɔ he akɛ esaaa loo enyɛɛɛ efee nɔ ko hu? Nɔ ni yeɔ buaa yɛ enɛ mli ji sanegbaa ni tee nɔ yɛ Yehowa kɛ egbalɔ Mose teŋ lɛ. Beni Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ wo Mose dɛŋ akɛ efee enaawielɔ yɛ Farao kɛ Israelbii lɛ ahiɛ lɛ, gbalɔ lɛ nu he akɛ ebɛ nyɛmɔ ni ekɛaatsu nakai nitsumɔ lɛ. Ekɛɛ: “Minaa tseee . . . mijeee wielɔ ko ni mililɛi tsii.” Shi Nyɔŋmɔ ha hetoo akɛ: “Namɔ fee naabu ha gbɔmɔ? . . . Ani jeee mi, Yehowa, nɛɛ nɔŋŋ? No hewɔ lɛ, agbɛnɛ yaa, ni mikɛ onaabu aaahi shi, ni matsɔɔo nɔ ni owie.”—2 Mose 4:10-12.
Yehowa kɛ nitsumɔ wo Mose nyɛmi nuu Aaron dɛŋ akɛ enaawielɔ, ni amɛtee nɔ amɛtsu amɛ nitsumɔ lɛ he nii yɛ Mizraim. (2 Mose 4:14-16) Yehowa Odasefoi babaoo nu bɔ ni amɛshɛɛɛ lɛ he tamɔ Mose, beni amɛkɛ amɛhe woɔ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ loo gbɛjegbɛi anɔ odaseyeli mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Ni taakɛ eji yɛ Mose sane lɛ mli lɛ, le ni wɔleɔ akɛ wɔyɛ Yehowa sɛɛfimɔ, ni ákɛ akɛ sɔɔlɔ ni he esa baafata wɔhe lɛ baanyɛ aha wɔye shishashaomɔ lɛ nɔ kunim. Taakɛ bɔ ni Mose na hekɛnɔfɔɔ kɛyashɛ he ni ewie wiemɔi ni hewalɛ yɔɔ mli ni anaa yɛ Biblia mli wolo ni ji 5 Mose lɛ mli fɛɛ lɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔna wiemɔi amli nyɛmɔ.
Kɔkɔbɔɔ he Nɔkwɛmɔ nɔ ni Akaseɔ Nii Kɛjɛɔ Mli
Suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaaye abua mɛi krokomɛi lɛ hu he miihia. Ni no ji su ni gbalɔ Yona bɛ lɛ. Yehowa kɛ nitsumɔ wo Yona dɛŋ akɛ ebɔ Ninivebii lɛ kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa maŋ lɛ nɔ lɛ he. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ji akɛ, Ninivebii lɛ tsake amɛtsui. (Yona 3:5) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yehowa tsi hiɛkpatamɔ lɛ eto sɛɛ. Shi ni emli aaafili lɛ babaoo yɛ omanye ni eshiɛmɔ he tafaa lɛ eye lɛ he lɛ, Yona mli fu akɛ egbalɛ lɛ baŋ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ni eye ebua lɛ koni ena jwɛŋmɔ ni ja?
Yehowa kɛ adedeŋkruma tso tsu nii koni ekɛtsɔɔ Yona bɔ ni ehe hiaa ni asusu mɛi krokomɛi ahe. Tso lɛ kwɛ̃ jenamɔ kɛ jetsɛremɔ ni eha Yona, ni eyafee asese yɛ Ninive maŋ lɛ sɛɛ gbɛ lɛ ana hɔɔŋ. Yona “nya” adedeŋkruma tso lɛ he “naakpa.” Shi Yehowa ha gɔgɔmi ko ye tso lɛ ni eŋala. Hulu bɔi lɛ shãa ni kɔɔyɔɔ ni mli edɔ kalakala tswa shwie ehe, kɛkɛ ni Yona mli fu ni ekɛɛ: “Faŋ nɔ ni migbo moŋ fe nɔ ni mihiɛ ka nɛɛ.” (Yona 4:5-8) Mɛni akaseɔ kɛjɛɔ enɛɛmɛi fɛɛ mli?
Yehowa wie etsɔɔ Yona ni ekɛɛ: “Bo lɛ adedeŋkruma nɛɛ ni ogboko he deŋme ko, ni jeee bo oha ekwɛ̃, ni nyɔɔŋ kome mli eba, ni nyɔɔŋ kome mli nɔŋŋ ehiɛ kpata lɛ, esane miidɔo; ni mi lɛ, Ninive maŋ kpeteŋkpele nɛɛ, ni gbɔmɛi fe akpei-oha-kɛ-nyɔŋmai-enyɔ ni leee amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku, kɛ kooloi babaoo hu yɔɔ mli lɛ, sane akadɔ mi, bɛ?”—Yona 4:9-11.
Mɛɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ni akaseɔ nii kɛjɛɔ mli nɛ! Yona nyãa adedeŋkruma tso lɛ he babaoo fe gbɔmɛi akpei abɔ. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ nibɔɔ lɛ fɛɛ eko he susumɔ sa yijiemɔ moŋ, shi yelikɛbuamɔ ni akɛhaa koni akɛhere gbɔmɛi ayiwala lɛ ji wɔ nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ.
Nitsɔɔmɔ kɛ Tsuishitoo
Taakɛ Yona yoo lɛ, jeee be fɛɛ be wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nitsumɔ yɔɔ mlɛo. (2 Timoteo 4:5) Shi, tsuishitoo ni wɔɔjie lɛ kpo yɛ mɛi krokomɛi ahe lɛ baaye abua.
Te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ kɛ o-Biblia kaselɔi lɛ ateŋ mɔ ko yɛ shɔ̃ɔ loo enuuu nibii ashishi jogbaŋŋ lɛ? Wɔ Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsu naagba nɛɛ he nii. Ejie tsuishitoo ni ekaaa kpo beni Abraham tee nɔ ebi lɛ saji shii abɔ yɛ Sodom kɛ Gomora kojomɔ ni baa lɛ he. Abraham bi akɛ: “Ani oookpata jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ hiɛ shikome lo?” Abraham kpa fai akɛ: “Ekolɛ benɛ jalɔi nyɔŋmai-enumɔ yɛ ma lɛŋ: aso no hu oookpata amɛhiɛ, ni oŋɔfaŋ maŋ lɛ yɛ jalɔi nyɔŋmai-enumɔ lɛ ni yɔɔ mli lɛ hewɔ?” Yehowa nɔkpɛlɛmɔ hetoo lɛ kanya Abraham ni etee nɔ ekpa fai kɛyashi aba yibɔ lɛ shi kɛbashɛ nyɔŋma. Yehowa le akɛ Lot weku lɛ pɛ sa yibaamɔ, ni ato gbɛjianɔ aha enɛ feemɔ. Shi Nyɔŋmɔ kɛ tsuishitoo ŋmɛ gbɛ koni Abraham aya nɔ abi lɛ saji kɛyashi be mli ni ena bɔ ni Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ da ha.—1 Mose 18:20-32.
Yehowa susu Abraham shishinumɔ ni eyaaa shɔŋŋ lɛ kɛ ehenumɔi ni tsɔɔ mɛi ahe susumɔ lɛ he. Kɛji akɛ wɔ hu wɔsusu wɔ nikaselɔ lɛ fatɔɔi ahe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔjie tsuishitoo kpo beni ebɔɔ mɔdɛŋ ni enu tsɔɔmɔ pɔtɛɛ ko shishi loo ni eye su ko ni eka ehe waa lɛ nɔ kunim lɛ.
Yaa Nɔ Okase Nii Kɛjɛ Yehowa Ŋɔɔ
Ŋwanejee ko bɛ Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ ni Yehowa ji lɛ he. Ekɛ tsuishitoo tsɔɔ nɔkwɛmɔ nii loo abɛbuai, sanebimɔi, kɛ kɔkɔbɔɔi loo shishitoo mlai ni akaseɔ nii kɛjɛɔ mli lɛ anɔ ekɛ shishinumɔ haa wɔ. Kɛ wɔkase enitsɔɔmɔ gbɛi lɛ kɛtee hiɛ lɛ, eeeha wɔtsɔmɔ tsɔɔlɔi kpakpai.
Akɛni esaaa akɛ mɛi ni tsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛhe nii ni amɛaatsɔɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ ni wɔha ‘Yehowa atsɔɔ wɔ nii.’ (Yesaia 54:13) Yesaia ŋma akɛ: “Esa akɛ ohiŋmɛi afee hiŋmɛii ni naa o-Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ lɛ. Ni bo diɛŋtsɛ otoii baanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: ‘Gbɛ lɛ nɛ. Nyɛ gbɔmɛi lɛ, nyɛnyiɛa nɔ,’ kɛ ninejurɔ gbɛ nyɛaaya jio loo abɛkugbɛ nyɛaaya jio.” (Yesaia 30:20, 21, NW) Kɛ wɔtee nɔ wɔnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi hu koni amɛfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hegbɛ ni ekaaa ni ji nii ni wɔɔkase kɛaajɛ wɔ Tsɔɔlɔ Kpele Fe Fɛɛ lɛ ŋɔɔ kɛaaya naanɔ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]
Yehowa bi Hiob akɛ: “Odaaŋ gbee naa ni okropɔŋ woɔ ehe nɔ, ni eyafeɔ etsu yɛ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ?”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Yehowa tsɔ adedeŋkruma tso nɔ etsɔɔ Yona akɛ esusu gbɔmɛi ahe babaoo