Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 3/15 bf. 4-7
  • Biblia Mli Sɔlemɔi lɛ Amlipɛimɔ Jogbaŋŋ Sa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Biblia Mli Sɔlemɔi lɛ Amlipɛimɔ Jogbaŋŋ Sa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “Kɛji Oookwɛ Oweyoo Amanehulu Nɛɛ”
  • “Gbekɛ Bibioo Kɛkɛ Ji Mi”
  • “Koni Amɛ Fɛɛ Amɛfee Ekome”
  • ‘Nyɛtsĩa Nyɛtutɔmɔi Lɛ Atã Yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Biblia Lɛ Kasemɔ Baaha Osɔlemɔi Amɔ Shi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
  • Te Osɔlemɔi Haa Anaa Bo Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
  • Tsi Obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ Sɔlemɔ Mli
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 3/15 bf. 4-7

Biblia Mli Sɔlemɔi lɛ Amlipɛimɔ Jogbaŋŋ Sa

YOO ko ni efee yeyeeye, maŋtsɛ ko, kɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Bi lɛ sɔle sɔlemɔi ni wɔbaapɛi mli jogbaŋŋ bianɛ lɛ. Shihilɛi sɔrɔtoi kanya sɔlemɔi nɛɛ eko fɛɛ eko. Ni kɛlɛ, shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ asa wɔhe ŋmɛnɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ amli?

“Kɛji Oookwɛ Oweyoo Amanehulu Nɛɛ”

Ani okɛ naagba ko ni haoɔ bo daa miishi mple? Aloo yeyeeye-feemɔ etsɔ̃ jatsũ ni ka onɔ? Belɛ otamɔ Hana, dani ebafɔ ekromɔbi, Samuel. Ebɛ bi, ni yoo kroko miiwo emli la. Yɛ anɔkwale mli lɛ, shihilɛ mli ni Hana yɔɔ lɛ hao lɛ ni egba enaa aahu akɛ eyeee nii. (1 Samuel 1:2-8, 15, 16) Ekɛ esane fɔ Yehowa hiɛ, ni ekɛ sɔlemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ha:

“Yehowa Zebaot! Kɛji oookwɛ oweyoo amanehulu nɛɛ, ni oookai mi, ni ohiɛ kpaŋ oweyoo nɔ, shi moŋ oooha oweyoo binuu lɛ, no lɛ maŋɔ lɛ maha Yehowa, ewala gbii fɛɛ, ni asooyi naa esaŋ eyiteŋ.”—1 Samuel 1:11.

Kadimɔ akɛ Hana ewieee nibii pii ni he ehiaaa he. Ekɛ sane pɔtɛɛ fɔ Yehowa hiɛ (binuu fɔmɔ), kɛ faishitswaa akɛ, (ekɛ lɛ baaha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ). Mɛni nɛkɛ sɔlemɔ nɛɛ tsɔɔ wɔ?

Kɛ oyɛ amanehulu mli lɛ, tsii onaagbai pɔtɛɛ lɛ ata yɛ sɔlemɔ mli. Bɔ fɛɛ bɔ ni onaagba lɛ ji ha—kɛ eji oshia mli nɔ̃, mɔ kome shihilɛ mli ni oyɔɔ, loo hela ko hu lɛ—sɔlemɔ oha Yehowa yɛ enɛ he. Tsɔɔmɔ bɔ ni onaagba lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ mli otsɔɔ lɛ, kɛ bɔ ni onuɔ he ohaa. Okulafo ko ni atsɛɔ lɛ Louise kɛɛ, “Mikɛ mihaomɔi fɛɛ fɔɔ Yehowa hiɛ daa gbɛkɛ. Amɛfaa yɛ bei komɛi amli, shi mitsiɔ eko fɛɛ eko ta yɛ faŋŋ mli.”

Yehowa ni awieɔ nɔ ko pɔtɛɛ he atsɔɔ lɛ lɛ kɛ sɛɛnamɔi baa. Nakai feemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsɔɔ bɔ ni wɔ naagba lɛ ji lɛ mli, ni ehaŋ efee nɔ ni da tsɔ. Sɔlemɔi pɔtɛɛ ni wɔsɔleɔ lɛ jieɔ wɔ yeyeeye-feemɔ lɛ kɛjɛɔ wɔ nɔ. Dani aaaha esɔlemɔ lɛ hetoo po lɛ, Hana nu he akɛ etsui enyɔ emli, ni “ehiɛ efeee tɔtɔɔtɔ dɔŋŋ.” (1 Samuel 1:18) Agbɛnɛ hu, ni wɔɔsɔle yɛ nɔ ko pɔtɛɛ he lɛ haa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ, ni wɔyɔseɔ wɔ sɔlemɔ lɛ hetoo lɛ. Bernhard, Kristofonyo ko ni yɔɔ Germany lɛ kɛɛ akɛ, “Babaoo ni mihaa misɔlemɔi lɛ feɔ pɔtɛɛ lɛ, babaoo hetoo lɛ feɔ faŋŋ.”

“Gbekɛ Bibioo Kɛkɛ Ji Mi”

Shi, mɔ ko baanyɛ ana susumɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto kɛ akɛ nitsumɔ ko ni enuɔ he akɛ ehe esako kɛhako no wo edɛŋ. Ani gbɛnaa nii ni Yehowa kɛwoɔ odɛŋ lɛ daa tsɔ fe bo yɛ bei komɛi amli? Aloo mɛi komɛi buɔ bo akɛ mɔ ni nitsumɔ ni akɛwo odɛŋ lɛ esaaa bo? Obalanyo Salomo yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli beni afɔ lɛ mu akɛ Israel maŋtsɛ. Hii komɛi ni ehe gbɛi yasumɔ akɛ mɔ kroko moŋ aaata sɛi lɛ nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 1:5-7, 41-46; 2:13-22) Enɔyeli lɛ shishijee mli ni Salomo tsɔ sɔlemɔ nɔ ebi nɔ ko:

“Yehowa mi-Nyɔŋmɔ, owo otsulɔ maŋtsɛ . . . ni mi lɛ gbekɛ bibioo kɛkɛ ji mi, mileko kpojee loo mlibaa. . . . No hewɔ lɛ, ha otsulɔ toiboo tsui, ni mikɛ-kojo omaŋ lɛ, koni mayoo nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii.”—1 Maŋtsɛmɛi 3:7-9.

Salomo kɛ esɔlemɔ lɛ ma wekukpaa ni ka ekɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ, hegbɛ ni akɛha lɛ lɛ nɔ, kɛ enyɛmɔ ni ekɛaatsu nitsumɔ lɛ he nii lɛ nɔ. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ hu, be fɛɛ be ni akɛ gbɛnaa nii ko ni wɔnuɔ he akɛ wɔnyɛŋ wɔtsu he nii aaawo wɔdɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkpa Nyɔŋmɔ fai koni ewula wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu nitsumɔ lɛ. Susumɔ niiashikpamɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe:

Eugene tsɔɔ mli akɛ: “Beni abi ni mitsu gbɛnaa nii ni tsii he nii yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine lɛ, minu he akɛ mishɛko kwraa. Mɛi krokomɛi yɛ ni he esa jogbaŋŋ ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo. Wɔ fioo pɛ miwɔ yɛ gbɛkɛi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli, mikɛ be ni fa sɔle, ni enɛ wo mi hewalɛ kɛ nɔmimaa ni he hiaa.”

Abi Roy ni eha yarafeemɔ wiemɔ lɛ yɛ naanyo obalanyo fioo ko ni ale lɛ jogbaŋŋ ni gbo oshara gbele trukaa lɛ hewɔ. Gbɔmɛi ohai abɔ baaba. Mɛni Roy fee? “Misɔleko babaoo kɛhako hewalɛ kɛ nyɛmɔ ni mikɛaatao wiemɔi ni sa, ni mikɛjaje susumɔ wiemɔi ni tswaa mɔ maa shi, ni mikɛ miishɛjemɔ aha, tamɔ bɔ ni mifee lɛ dã.”

Yɛ be mli ni Bɔlɔ lɛ ‘haa nibii feɔ oya’ ni egbɛjianɔtoo lɛ mli lɛɛɔ lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba nɔŋŋ ji etsuji babaoo ni akɛ gbɛnaa nii woɔ amɛdɛŋ. (Yesaia 60:22) Kɛ aabi ni ona nɔ ko tsumɔ mli gbɛfaŋnɔ babaoo lɛ, na nɔmimaa akɛ Yehowa baatsu niiashikpamɔ, tsɔsemɔ, loo nyɛmɔ ko ni obɛ lɛ he nii aha bo. Yaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ gbɛ ni Salomo tsɔ nɔ efee lɛ pɛpɛɛpɛ, ni E-baawaje bo ni otsu nitsumɔ lɛ he nii.

“Koni Amɛ Fɛɛ Amɛfee Ekome”

Shihilɛ ni ji etɛ ni teɔ shi ŋmɛnɛ ji ni aabi ni odamɔ kuu ko najiaŋ yɛ sɔlemɔ mli. Kɛ aabi ni wɔsɔle yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔsɔle wɔbi? Susumɔ Yesu sɔlemɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Yohane yitso 17 lɛ he. Ewie enɛ yɛ sɔlemɔ mli yɛ ekaselɔi lɛ ahiɛ yɛ enaagbee gbɛkɛ ni eye akɛ gbɔmɔ lɛ. Mɛɛ faikpamɔi sɔrɔtoi nɛkɛ ekɛfɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ?

Yesu ma otii kɛ hiɛnɔkamɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɛɛ kpaa gbɛ lɛ anɔ mi. Etsi Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hiɛnyamwoo kɛ Maŋtsɛyeli lɛ ni aaajaje atsɔɔ lɛ ta. Yesu ma bɔ ni wekukpaa ni aaaka mɔ kɛ Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ teŋ, ni damɔ Ŋmalɛi lɛ ahe nilee nɔ lɛ jara wa ha lɛ nɔ mi. Ewie je lɛ ni aaatsi he kɛaajɛ he lɛ, ni baasaa esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛha shitee-kɛ-woo lɛ he. Kristo bi e-Tsɛ lɛ ni ebu kaselɔi lɛ ahe, ni efee amɛ ekome yɛ anɔkwa jamɔ hu mli.

Hɛɛ, Yesu ma ekomefeemɔ nɔ mi. (Yohane 17:20, 21) Mra mli yɛ nakai gbɛkɛ lɛ, no mli lɛ kaselɔi lɛ kɛ amɛhe ewo naataomɔi amli tamɔ mɛi ni darako. (Luka 22:24-27) Shi, Kristo kãaa amɛhiɛ yɛ sɔlemɔ mli, shi moŋ koni amɛfee ekome. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ esa akɛ weku kɛ asafo mli sɔlemɔi afee nɔ ni haa suɔmɔ shwereɔ ni yeɔ aŋkroaŋkroi ateŋ béi nɔ kunim. Esa akɛ agbala mɛi ni adamɔɔ amɛnajiaŋ lɛ ni afee amɛ ekome.—Lala 133:1-3.

Nɛkɛ ekomefeemɔ nɛɛ jeɔ kpo beni mɛi ni boɔ toi lɛ kɛɔ akɛ, “Amen,” loo “Aba mli nakai,” yɛ naagbee lɛ. Bɔni afee ni enyɛ eba mli nakai lɛ, esa akɛ amɛnu shishi ni amɛkɛ nɔ fɛɛ nɔ ni awie lɛ akpa gbee. No hewɔ lɛ, efeŋ nɔ ni sa akɛ aaatsi sane ko ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi leee lɛ ta yɛ sɔlemɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, onukpa ko ni miidamɔ asafo lɛ najiaŋ yɛ sɔlemɔ mli lɛ baanyɛ atao Yehowa jɔɔmɔ kɛha mumɔŋ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni he miiye waa. Shi ebaafee nɔ ni hi, kɛ́ efee nakai akɛni mɛi ni edamɔɔ amɛnajiaŋ lɛ ateŋ mɛi ni fa titri le mɔ lɛ, ni amɛnu ehela lɛ he.

Kadimɔ hu akɛ, Yesu etsiii kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hiamɔ nii ata. Nakai feemɔ baaha etsi teemɔŋ saji ni aŋkroaŋkroi komɛi pɛ le lɛ ata. Aŋkroaŋkroi ahe susumɔ ji sane ni sa ni abaanyɛ asɔle yɛ he yɛ teemɔŋ, ni abaanyɛ akpã mli ni efee teemɔŋ nɔ taakɛ asumɔɔ.

Te esa akɛ mɔ ko asaa ehe ni edamɔ jálɔi asafo ni da najiaŋ yɛ sɔlemɔ mli eha tɛŋŋ? Kristofonyo ko ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo tsɔɔ mli akɛ: “Mitsɔɔ hiɛ misusuɔ nɔ ni mada shi yɛ he, nii ni nyɛmimɛi lɛ baasumɔ ni amɛbi, kɛ fai ni manyɛ makpa yɛ amɛnajiaŋ lɛ he. Mikɛ nɔ ni misusuɔ, ni yijiemɔ wiemɔi fata he, woɔ gbɛhe ni sa yɛ mijwɛŋmɔ mli. Dani masɔle yɛ mɛi ahiɛ lɛ, misɔleɔ dioo yɛ teemɔŋ, mibiɔ yelikɛbuamɔ koni manyɛ madamɔ nyɛmimɛi lɛ anajiaŋ kɛ woo.”

Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛi ni oyɔɔ mli lɛ ji lɛ, eeenyɛ eba akɛ obaana sɔlemɔ ko yɛ Biblia lɛ mli ni mɔ ko ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ onɔ̃ lɛ mli lɛ wie. Sɔlemɔi sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji Nyɔŋmɔ duromɔ he odaseyeli. Nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ akanemɔ kɛ amɛnɔ jwɛŋmɔ baaye abua bo ni osɔlemɔi atsii babaoo.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]

BIBLIA LƐ MLI SƆLEMƆI NI SA KADIMƆ

Yehowa tsuji sɔle yɛ shihilɛi sɔrɔtoi pii ashishi. Ani obaanyɛ okɛto shihilɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ateŋ ekome loo babaoo he?

Ani gbɛtsɔɔmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ he miihia bo, taakɛ ehe bahia Eliezar lɛ?—1 Mose 24:12-14.

Ani oshara yɛ ni miiba onɔ, taakɛ Yakob ji lɛ?—1 Mose 32:9-12.

Ani oosumɔ ni ole Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ, taakɛ Mose ji lɛ?—2 Mose 33:12-17.

Ani okɛ mɛi ni teɔ shi woɔ bo miikpe taakɛ Elia ji lɛ?—1 Maŋtsɛmɛi 18:36, 37.

Ani shiɛmɔ wa kɛha bo taakɛ eji kɛha Yeremia lɛ?—Yeremia 20:7-12.

Ani ehe miihia ni ojaje eshai ni otao eshaifaa, taakɛ Daniel fee lɛ?—Daniel 9:3-19.

Ani okɛ yiwaa miikpe, taakɛ Yesu kaselɔi lɛ kɛkpe lɛ?—Bɔfoi lɛ Asaji 4:24-31.

Kwɛmɔ Mateo 6:9-13; Yohane 17:1-26; Filipibii 4:6, 7; Yakobo 5:16 hu.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

NƆ NI ESA AKƐ OSƆLE OBI BENI OBƆƆ MƆDƐŊ NI OYE SU KO NI EKA OHE LƐ NƆ KUNIM LƐ

Ani okɛ gbɔjɔmɔ ko ni baa kpitiokpitio miishi mple? Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔi ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ he aaanyɛ aba sɛɛnamɔ aha bo yɛ? Kasemɔ nii kɛjɛ David, mɔ ni sɔle yɛ bei sɔrɔtoi amli yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɔjɔmɔi ahe lɛ ŋɔɔ.

David la lala nɛɛ: “Mawu, taomɔ mimli, ni ole mitsuiŋ; kaami okwɛ, ni oyoo mijwɛŋmɔi!” (Lala 139:23) Nɔ ni David shweɔ ji ni Yehowa Nyɔŋmɔ atao akɔnɔi, henumɔi, kɛ yiŋtoi ni ejaaa lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, David bi Yehowa yelikɛbuamɔ koni ekwa esha.

Shi David gbɔjɔmɔ lɛ ye enɔ kunim, ni efee esha ni tsii. Sɔlemɔ ye ebua lɛ yɛ biɛ hu—koni esaa wekukpaa ni ka ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Taakɛ Lala 51:4 lɛ tsɔɔ lɛ, David kpa fai akɛ: “Juu mihe kwraa kɛjɛ minɔsha lɛ mli, ni otsuu mihe kɛjɛ mihe esha lɛ mli!”

Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔsɔle yɛ heshibaa mli wɔbi Yehowa yelikɛbuamɔ koni wɔkwa jwɛŋmɔi ni ejaaa. Enɛ baawo wɔ hewalɛ ni wɔye gbɔjɔmɔ ko ni eka wɔhe lɛ nɔ kunim, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔkwa esha. Kɛ wɔgbɔjɔ ekoŋŋ lɛ, esa akɛ wɔya Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ kɛ faikpamɔi ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya nɔ yɛ tawuu lɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Esa akɛ sɔlemɔ ni asɔleɔ ahaa kuu ko lɛ ama Ŋmalɛ mli hiɛnɔkamɔi kɛ mumɔŋ otii ni he hiaa mɛi fɛɛ lɛ anɔ mi

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje