Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 8/15 bf. 8-11
  • Ani Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni Kɔɔ Yesu He lɛ Ja?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni Kɔɔ Yesu He lɛ Ja?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Bɔ ni Fee ni Adu Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni Kɔɔ Yesu He Lɛ
  • Odaseyelii ni Jieɔ Yiŋkɔshikɔshi-feemɔi Kɛyaa
  • Nɔ Hewɔ ni Mɛi Komɛi Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi yɛ Yesu Naakpɛɛ Nii lɛ Ahe
  • Ani Yiŋkɔshikɔshi-feemɔi ni Kɔɔ Yesu Shitee lɛ He lɛ Ja?
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Oyiŋ Afeeo Kɔshikɔshi yɛ Yesu Nitsumɔ Ŋmɛnɛ lɛ He?
  • Yesu Naakpɛɛ Nifeemɔi Lɛ Mɛni Obaanyɛ Okase Kɛjɛ Mli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Yesu Shitee Lɛ​—Bɔ ni Wɔnáa He Sɛɛ Wɔhãa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2014
  • Yesu Kristo​—Aha Wɔsanebimɔi lɛ Ahetoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2012
  • Mɛni Yesu Fee Be Ni Eyɔɔ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ Lɛ?
    Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!—Biblia Kasemɔ Ni Baafee Sanegbaa
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 8/15 bf. 8-11

Ani Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni Kɔɔ Yesu He lɛ Ja?

ANI Yesu ni jɛ Nazaret lɛ fee naakpɛɛ nii lɛlɛŋ? Ani atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ, taakɛ ekaselɔi lɛ jaje amɛtsɔɔ lɛ? Ani eji mɔ ni ehi shi pɛŋ kwraa? Etamɔ nɔ ni mɛi pii nyɛɛɛ aha sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahetoo kɛ nɔmimaa, yɛ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ Yesu he, ni yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ji henumɔi ni kɔɔ nɔmimaa ni bɛ he, amɛleee akɛ nɔ ko ji anɔkwale loo ebaanyɛ eba mli. Shi ani henumɔi ni kɔɔ nɔmimaa ni bɛ yɛ Yesu he lɛ ja? Nyɛhaa wɔkwɛa.

Bɔ ni Fee ni Adu Yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni Kɔɔ Yesu He Lɛ

Afii ohai 19 lɛ naagbee kɛ 20 lɛ shishijee mli ni Germany Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi komɛi fee Yesu he mfoniri akɛ “blema Sɔlemɔ lɛ yiŋsusumɔ mli gbɔmɔ ni afo atã.” Yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji ni amɛtutuaa lɛ kɛ naataomɔ ba woloŋlelɔi ateŋ yɛ afii oha nɛɛ shishijee mli, ni maŋ bii lɛ bale enɛ yɛ nakai be lɛ mli, ni enaa mɛi anɔ hewalɛ lolo ŋmɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nikasemɔ ko ni afee yɛ Germany nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ jie lɛ kpo akɛ, mɛi ni abibii amɛ saji yɛ he lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 3 heɔ yeɔ akɛ Yesu “ehiko shi da,” ni ákɛ “bɔfoi lɛ ka amɛyiŋ amɛkɛɛ akɛ eba shihilɛ mli.” Hɛɛ, Yesu he yiŋkɔshikɔshi-feemɔ dumɔwui ni atɛo yɛ afii oha nɛɛ mra mli lɛ naa sũ kpakpa yɛ gbɔmɛi atsuii amli bianɛ po.

Mɛni hewɔ sane ni amu naa ákɛ ‘aka yiŋ akɛ’ Yesu ‘ba’ lɛ ejaaa kwraa lɛ? Biblia he nilelɔ Wolfgang Trilling wie akɛ: “Ána naataomɔ ni tsɔɔ kɛji akɛ Yesu ehi shi pɛŋ, yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ákɛ eji yinɔsane mli gbɔmɔ loo adesã lɛ naa momo. Ana sane lɛ naa yɛ woloŋlee gbɛ nɔ, kɛ hoo lɛ yɛ gbɛ nɔ ni gbɔmɛi ni kɛ hiɛdɔɔ susuɔ saji ahe lɛ enaaa naagba lɛ dɔŋŋ akɛ nɔ ni aka yiŋ awie.” Ni kɛlɛ, mɛi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi lolo akɛ Yesu ehi shi pɛŋ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia bɔ ni mɔ ko aaafee ana nɔmimaa yɛ yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji lɛ mli, koni agbɛnɛ no ajie yiŋkɔshikɔshi-feemɔi krokomɛi ni kɔɔ ehe lɛ kɛya.

Odaseyelii ni Jieɔ Yiŋkɔshikɔshi-feemɔi Kɛyaa

Trilling kɛɛ Yesu ni agbe lɛ yɛ heguɔgbee mli akɛ efɔŋ feelɔ ni ahiɔ lɛ kɛ “odaseyeli ni tsɔɔ mɔ yiŋ fe fɛɛ, ni teɔ shi shiɔ mɛi ni kɛɛ Yesu jeee yinɔsane mli gbɔmɔ lɛ haa.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ egbele lɛ “tsi hemɔkɛyeli hee lɛ ni aaagbɛ ashwa Yudafoi kɛ mɛi ni jeee Yudafoi ateŋ lɛ gbɛ.” (Okɛto 1 Korintobii 1:23 he.) Kɛji akɛ Yesu ni ji Mesia lɛ gbele lɛ ji ŋtɛŋ kɛ ahorabɔɔ kɛha Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ, ebaawa akɛ eeefee nɔ ko ni bɔfoi lɛ ka amɛyiŋ ni amɛkɛba! Agbɛnɛ hu, aye Yesu gbele lɛ he odase akɛ yinɔsane mli nii ni ba, ni jeee kɛtsɔ Sanekpakpai ejwɛ lɛ pɛ nɔ, shi Roma niŋmalɔ Tacitus kɛ Yudafoi a-Talmud lɛ hu.a

Abuɔ nibii krokomɛi ni tee nɔ yɛ Yesu shihilɛ be mli lɛ hu akɛ Sanekpakpai lɛ amli odaseyeli ni aheɔ ayeɔ, no hewɔ lɛ ekɔɔ nɔ ni amɛkɛɔ wɔ yɛ ehe lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ aaakwa amɛgba ebaa kɛmiijɛ Nazaret, ni ji he ko ni abuuu jɛmɛ lɛ he sane? Aloo eeenyɛ eba akɛ amɛaaka amɛyiŋ amɛwie Yuda, naanyo ni aheɔ lɛ ayeɔ lɛ sɛɛgbɛ-tsɔɔmɔ lɛ he? Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaasusu akɛ amɛaafo sane ko ni kɔɔ Yesu ni ekaselɔi ni eshwɛ lɛ kwa lɛ yɛ gbeyeishemɔ hewɔ lɛ amɛtã? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ejeee sane naatsɔɔmɔ ni ja akɛ kaselɔi lɛ aaaka amɛyiŋ amɛtã saji pɔtɛɛ komɛi ni fiteɔ mɔ, ni agbɛnɛ amɛjaje enɛ yɛ he fɛɛ he kɛya shɔŋŋ! Kɛfata he lɛ, nitsɔɔmɔ he ŋaa ni Yesu kɛtsu nii lɛ yɛ sɔrɔto kwraa. Nɔ ko bɛ Yudafoi awoji ni yɔɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ mli ni kɛ ebɛbuai lɛ yeɔ egbɔ. Namɔ ji gbɔmɔ ni aleee ni nyɛ “eka eyiŋ” ekɛ hesaa ni nɔ bɛ ni tamɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ “ba”? Nɛkɛ naataomɔi nɛɛ fɛɛ fiɔ he ni anyɛɔ akɛfɔɔ Sanekpakpai ni bɔ Yesu shihilɛ he amaniɛ lɛ nɔ lɛ sɛɛ.

Odaseyeli ni yɔɔ sɛɛ ni kɔɔ yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji lɛ he lɛ hu yɛ. Sanekpakpai ejwɛ lɛ tsɔɔ akɛ ehi shi yɛ yinɔsane be pɔtɛɛ ko ni atsɔɔ mli fitsofitso ni ja mli. Hei tamɔ Betlehem kɛ Galilea; aŋkroaŋkroi kɛ kui ni he gbɛi, tamɔ Pontio Pilato kɛ Farisifoi lɛ; kɛ agbɛnɛ Yudafoi akusumii kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ sɔrɔto kwraa lɛ jeee nibii ni aka yiŋ akɛba kɛkɛ. Fɛɛ fata bɔ ni ato shihilɛ he gbɛjianɔ aha yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ he, ni jɛɛhei krokomɛi ni jɛɛɛ Biblia mli kɛ shitsaa kɛha blema nibii ahe nilee ni ana lɛ maa nɔ mi.

No hewɔ lɛ, odaseyeli ni tsɔɔ mɔ yiŋ yɛ, yɛ emligbɛ kɛ esɛɛgbɛ fɛɛ akɛ, Yesu ji yinɔsane mli gbɔmɔ.

Shi, mɛi saŋŋ yɛ ni hiɛ yiŋkɔshikɔshi-feemɔ yɛ naakpɛɛ nibii ni kɔɔ ehe lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ nibii amlipɛimɔ ni atsi ta yɛ yiteŋgbɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Germany sɔlemɔyalɔi lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ heɔ yeɔ diɛŋtsɛ akɛ Yesu naakpɛɛ nii lɛ kɛ eshitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ lɛ “ba mli diɛŋtsɛ.” Ani yiŋkɔshikɔshi-feemɔi ni kɔɔ Yesu naakpɛɛ nii lɛ kɛ eshitee lɛ he lɛ ja?

Nɔ Hewɔ ni Mɛi Komɛi Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi yɛ Yesu Naakpɛɛ Nii lɛ Ahe

Mateo 9:18-36 bɔɔ amaniɛ akɛ, Yesu tsa helatsɛmɛi, etee gbohii ashi, ni efamɔ daimonioi yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Nilelɔ Hugo Staudinger, yinɔsaneŋmalɔ, wie akɛ: “Anyɛŋ ahe aye kɛkɛ, ni enyɛŋ eba yɛ yinɔsane naa, akɛ, amaniɛbɔi ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɛɛ ji nii ni yiŋsusumɔ ni ka shi faŋŋ kɛba.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ etamɔ nɔ ni aŋmala klɛŋklɛŋ Sanekpakpai lɛ yɛ be mli ni mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na nɛkɛ naakpɛɛ nii nɛɛ yɔɔ wala mli lolo! Agbɛnɛ taakɛ Staudinger yaa nɔ ekɛɔ lɛ, anaa nɔmimaa lolo yɛ bɔ ni Yudafoi ni teɔ shi woɔ lɛ “ejeee naakpɛɛ nitsumɔi ni Yesu fee lɛ ahe ŋwane” lɛ mli. Kɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie odaseyelii krokomɛi fɛɛ nɔ, ni wɔkɛ wɔ kojomɔ lɛ damɔ odaseyeli ni jɛ sɛɛgbɛ nɛɛ nɔ lɛ, Yesu naakpɛɛ nii lɛ bafeɔ nibii ni esa akɛ wɔhe wɔye diɛŋtsɛ.—2 Timoteo 3:16.

Eyɛ mli akɛ “Germanbii lɛ ateŋ mɛi ni fa heɔ yeɔ akɛ Yesu tsa helatsɛmɛi” moŋ, shi mɛi pii ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ hewalɛ ni ekɛfee tsamɔi nɛɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Germannyo Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔ ko wie yɛ faŋŋ mli akɛ, helai ni Yesu tsa lɛ jɛ hewalɛ ni ena yɛ mɛi ni miipiŋ kɛ jwɛŋmɔŋ naagbai lɛ ajwɛŋmɔ nɔ. Ani sane mlitsɔɔmɔ ni ji anɔkwale nɛ?

Bo lɛ susumɔ enɛɛmɛi ahe. Marko 3:3-5 bɔ amaniɛ akɛ Yesu tsa nuu ko ni enine egbo. Shi ani nine ni egbo jɛ jwɛŋmɔŋ naagbai? Dabi kwraa. No hewɔ lɛ, helatsamɔ nɛɛ nyɛŋ afee nɔ ni jɛ jwɛŋmɔ nɔ hewalɛ ni ana. No hewɔ lɛ, mɛni ha Yesu nyɛ efee naakpɛɛ nii lɛ? Nilelɔ Staudinger kpɛlɛɔ akɛ: “Kɛji akɛ mlai ni ma shi shiŋŋ bɛ, ni kɛji akɛ mɔ ko kpooo akɛ Nyɔŋmɔ bɛ kwraa lɛ, belɛ mɔ ko nyɛŋ aje nyɛ ni Nyɔŋmɔ, ni hewalɛ fe gbɔmɔ nɔ lɛ aaanyɛ afee nibii ni afɔɔɔ namɔ lɛ he ŋwane.” Hɛɛ, Yesu nyɛ ekɛ “Nyɔŋmɔ hewalɛ” tsa gbɔmɛi ni he yeɔ lɛ ahelai lɛ lɛlɛŋ. No hewɔ lɛ nɔ ko bɛ ni aaadamɔ nɔ aje anɔkwale ni enaakpɛɛ nii lɛ ji lɛ he ŋwane.—Luka 9:43; Mateo 12:28.

Taakɛ The American Peoples Encyclopedia lɛ wieɔ he lɛ, kɛji naakpɛɛ nii ni fe fɛɛ—Yesu shitee lɛ—ba mli lɛ, belɛ naakpɛɛ nii krokomɛi fɛɛ ni abɔ he amaniɛ yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ hu “baanyɛ aba.” Ani atee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛlɛŋ?

Ani Yiŋkɔshikɔshi-feemɔi ni Kɔɔ Yesu Shitee lɛ He lɛ Ja?

Klɛŋklɛŋ lɛ susumɔ odaseyeli ko ni mli wa ni fiɔ anɔkwale ni Yesu shitee lɛ ji sɛɛ lɛ he—egbonyobu ni mɔ ko bɛ mli lɛ. Mɛi ni ekɛ amɛ hi shi yɛ be kome mli, mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ po, ejeee anɔkwale ni eji akɛ ana ni mɔ ko bɛ Yesu gbonyobu lɛ mli lɛ he ŋwane. (Mateo 28:11-15) Kulɛ abaanyɛ akpa shishiumɔ ko he mama yɛ gbɛ ni waaa nɔ! Wolo ni atsi ta yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ muɔ sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Sane mlitsɔɔmɔ ko bɛ ni yeɔ emuu ni akɛha yɛ gbonyobu ni mɔ ko bɛ mli lɛ he, ja Biblia mli wiemɔ lɛ pɛ, ‘Ebɛ biɛ, ejaakɛ ete shi’ (Mat. 28:6).”

Mɛi komɛi teɔ shi amɛwoɔ amɛkɛɔ akɛ, Yesu diɛŋtsɛ kaselɔi lɛ pɛ jaje yɛ he fɛɛ he akɛ lɛ ji Mesia ni atee lɛ shi lɛ. Amɛfee nakai. Shi ani anɔkwale ni amɛ shɛɛ sane nɛɛ ji lɛ jeee yinɔsane mli anɔkwa sane ni ma shi shiŋŋ, titri lɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ? Nakai ni. Bɔfo Paulo le nɛkɛ tsakpaa nɛɛ beni eŋma akɛ: “Shi kɛ ateee Kristo shi lɛ, belɛ wɔ shiɛmɔ lɛ efee yaka, ni nyɛ hemɔkɛyeli lɛ hu efee yaka; ni asaŋ akpa wɔ shi akɛ Nyɔŋmɔ he amale odaseyelɔi ji wɔ, ejaakɛ wɔye Nyɔŋmɔ he odase akɛ etee Kristo shi.”—1 Korintobii 15:14, 15; okɛto Yohane 19:35; 21:24; Hebribii 2:3 he.

Mɛi pii yɛ ni ale amɛ jogbaŋŋ, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni baanyɛ aye Yesu puemɔ yɛ egbele sɛɛ lɛ he odase. Mɛi ni fata amɛhe ji bɔfoi 12 lɛ kɛ Paulo, kɛ agbɛnɛ mɛi fe 500 ni kɛ amɛhiŋmɛi na lɛ.b (1 Korintobii 15:6) Ha yiŋtoo hewɔ ni hesaa ni sa akɛ anaa yɛ mɔ ni yeɔ bɔfo Yuda ni yeee anɔkwa lɛ najiaŋ lɛ ba mli yɛ Matia nɔ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Bɔfoi lɛ Asaji 1:21-23 bɔ amaniɛ akɛ Matia baanyɛ aye Yesu shitee lɛ kɛ nibii krokomɛi ni tsɔ hiɛ ba ni kɔɔ E-he lɛ he odase. Kɛji akɛ Yesu shihilɛ kɛ eshitee lɛ ji adesã moŋ fe anɔkwa sane lɛ, kulɛ taomɔ nii ni tamɔ nɛkɛ kɛha halamɔ lɛ baafee nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa.

Akɛni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli odasefoi pii ni kɛ amɛhiŋmɛi na lɛ lɛ baanyɛ aye Yesu shihilɛ, enaakpɛɛ nii, egbele, kɛ eshitee lɛ he odase hewɔ lɛ, kɛ akɛto he lɛ, Kristojamɔ gbɛ shwa oyayaayai yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli fɛɛ, yɛ gbɛtsii nii ni atsi ta yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ. Esɛɛnyiɛlɔi lɛ miisumɔ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ tɔlɛ, yiwaa, kɛ gbele po mli, koni amɛjaje gbohiiashitee lɛ kɛ shishijee anɔkwale ni jɛɔ mli baa lɛ yɛ he fɛɛ he. Mɛɛ anɔkwale? Ákɛ eshitee lɛ ba mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ pɛ nɔ. Ni mɛni hewɔ Yehowa Nyɔŋmɔ tee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ? Nakai sanebimɔ lɛ hetoo tsɔɔ mɔ ni yinɔsane mli Yesu lɛ ji.

Bɔfo Petro jaje yɛ faŋŋ yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ etsɔɔ Yudafoi ni amɛnaa ekpɛ amɛhe yɛ Yerusalem lɛ akɛ: “Nɛkɛ Yesu nɛɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi; no he odasefoi ji wɔ fɛɛ. Agbɛnɛ akɛ nɔ ni awo enɔ kɛtee Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ, ni ena mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he shiwoo lɛ kɛjɛ Tsɛ lɛ dɛ hewɔ lɛ, efɔse nɔ ni nyɛnaa ni nyɛnuɔ nɛɛ eshwie shi. Ejaakɛ David eyaaa ŋwɛi, shi lɛ nɔŋŋ ekɛɛ: ‘Nuntsɔ [Yehowa] kɛɛ mi-Nuntsɔ lɛ akɛ: “Ta mininejurɔ nɔ, kɛyashi beyinɔ ni maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiashi maaŋoo.” ’ No hewɔ lɛ, ha ni Israel we lɛ fɛɛ ale krɛdɛɛ akɛ, Nyɔŋmɔ eŋɔ nɛkɛ Yesu ni nyɛsɛŋ lɛ nɛɛ efee Nuntsɔ kɛ Kristo fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:32-36) Hɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ fee Yesu ni jɛ Nazaret lɛ “Nuntsɔ kɛ Kristo fɛɛ.” Ani yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni kɔɔ enitsumɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ fã nɛɛ he lɛ ja?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Oyiŋ Afeeo Kɔshikɔshi yɛ Yesu Nitsumɔ Ŋmɛnɛ lɛ He?

Te aaafee tɛŋŋ ajie yiŋkɔshikɔshi-feemɔi fɛɛ ni kɔɔ mɔ ni Yesu ji kɛ enitsumɔ he lɛ kɛya? Kɛtsɔ anɔkwa sane akɛ eji anɔkwa gbalɔ yɛ faŋŋ mli lɛ nɔ. Egba yɛ tai, hɔmɔ, shikpɔŋhosomɔi, efɔŋ feemɔ, kɛ suɔmɔ ni bɛ ni wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ he. Kɛfata he lɛ, egba akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:3-14) Gbalɛi nɛɛ amlibaa yeɔ odase akɛ, Yesu ji Kristo lɛ ni atee lɛ shi lɛ, ni yeɔ lumɔ ni anaaa lɛ ‘yɛ ehenyɛlɔi ateŋ’ lɛ, ni etsɛŋ ni ekɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ baaba.—Lala 110:1, 2; Daniel 2:44; Kpojiemɔ 21:1-5.

Amrɔ nɛɛ ji be ni fe fɛɛ, ni Yiwalaherelɔ ni yɔɔ nilee ni fe adesa nɔ̃ he hiaa gbɔmɛi waa. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi akɛ Yesu ji mɔ ni sa ni ahala lɛ koni ehere adesai ayiwala lɛ? Yohane, ni kɛ ehiŋmɛi na naakpɛɛ nii ni naa mɔ nɔ hewalɛ kɛ Yesu shitee lɛ jaje akɛ: “Ni wɔ lɛ wɔna, ni wɔmiiye odase akɛ, Tsɛ lɛ etsu e-Bi lɛ akɛ je lɛ Yiwalaherelɔ.” (1 Yohane 4:14; okɛto Yohane 4:42 he.) Bɔ ni wɔbɛ nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ni wɔɔdamɔ nɔ wɔje Yesu shihilɛ, naakpɛɛ nii, gbele, kɛ shitee lɛ he ŋwane lɛ, wɔbɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔje maŋtsɛsɛi nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ lɛ eta akɛ Maŋtsɛ ni sa yɛ E-ninejurɔ nɔ lɛ he ŋwane. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu ni jɛ Nazaret lɛ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ kɛ “je lɛ Yiwalaherelɔ.”—Mateo 6:⁠10.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Woloŋlelɔi komɛi pɛ kpɛlɛɔ naataomɔ wiemɔi ni kɔɔ Yesu he yɛ Talmud lɛ mli lɛ nɔ akɛ anɔkwale. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, akpɛlɛɔ wiemɔi ni Tacitus, Suetonius, Pliny the Younger, kɛ kɛ́ hoo lɛ ekome ni Flavius Josephus wie yɛ Yesu he lɛ nɔ yɛ he fɛɛ he akɛ, eji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ, shihilɛ mli ni Yesu ba lɛ ji yinɔsane.

b Be ko lɛ Yesu ni atee lɛ shi lɛ kɛ ekaselɔi lɛ ye loo, ni yeɔ odase akɛ epuemɔ lɛ jeee ninaa ko kɛkɛ, taakɛ mɛi komɛi kɛɔ ŋmɛnɛ lɛ.—Luka 24:36-43.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje