Mifɔlɔi Ananemaa Hei lɛ Asɛɛnyiɛmɔ
TAAKƐ HILDA PADGETT GBA
“Mijɔɔ miwala nɔ miha Ŋwɛi Flooflonyo lɛ sɔɔmɔ,” taakɛ adafitswaa lɛ mli sane lɛ kaneɔ lɛ, “ni minyɛŋ nuntsɔmɛi enyɔ masɔmɔ.” Nakai wiemɔi ni jɛ nɔ ni mikɛɛ British Ministry of Labour and National Service onukpai lɛ yɛ 1941 mli lɛ tsɔɔ yiŋtoo hewɔ ni mikpɛlɛɛɛ famɔ ni amɛkɛha mi akɛ miyasɔmɔ yɛ helatsamɔ he beni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ nɔ lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ ni abu mi fɔ ni ayawo mi tsuŋ nyɔji etɛ yɛ kpɛlɛmɔ ni mikpɛlɛɛɛ nɛɛ hewɔ.
MƐNI kɛ mi yawo nɛkɛ jaramɔ shihilɛ nɛɛ mli? Dabi, jeee gbekɛbiiashi shijee loo atuatsemɔ su ko hewɔ. Shi moŋ, yiŋtoi lɛ yaa shɔŋŋ kɛyashɛɔ beni miji gbekɛ bibioo kwraa lɛ tɔ̃ɔ.
Ekaa ni Ataa Yɔɔ Kɛha Maŋtsɛyeli Lɛ
Afɔ mi June 5, 1914, yɛ Horsforth yɛ Leeds masɛi, yɛ England kooyigbɛ. Mifɔlɔi, ni ji Atkinson kɛ Pattie Padgett, ji Hɔgbaa-skul tsɔɔlɔi kɛ Primitive Methodist Sɔlemɔ, ni Ataa tswaa saŋku ehaa amɛ lɛ lalɔi akuu lɛ mli bii. Beni miji abifao lɛ, no mli lɛ wɔshia shihilɛ yɛ miishɛɛ waa, ja nɔ kome pɛ. Je lɛŋ shihilɛi gbaa Ataa naa. Esumɔɔɔ ta kɛ basabasa feemɔ, ni eheɔ Biblia famɔ ni kɛɔ akɛ: “Kaagbe gbɔmɔ” lɛ eyeɔ.—2 Mose 20:13, King James Version.
Yɛ 1915 mli lɛ, nɔyeli lɛ wo obalahii fɛɛ hewalɛ ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfata asraafoi akuu lɛ he ni amɛkaha anyɛ amɛnɔ awo mli. Ataa kɛ yiŋkɔshikɔshi feemɔ damɔ shi gbi muu fɛɛ ni eemɛ ni eshɛ enɔ koni eŋma egbɛi akɛ asraafonyo. Enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ lɛ, eshihilɛ gbɛ tsake kwraa!
Beni etsuɔ nii akɛ paip-saalɔ yɛ shia wulu ko mli lɛ, ekɛ nitsulɔi krokomɛi lɛ wie nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ ahe. Trom kwralɔ lɛ ha lɛ dɛhiɛmɔ wolo bibioo ko ni gbɛi ji, Gathering the Lord’s Jewels. Ataa kɛba shia, ni ekane, ni esaa ekane ekoŋŋ. Ni ekɛɛ: “Kɛ anɔkwale lɛ nɛ lɛ, no lɛ ekrokomɛi lɛ fɛɛ ejaaa.” Enɔ jetsɛremɔ lɛ, ebibii nibii babaoo ni eetao ele, ni otsii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, ekaseɔ Biblia lɛ nyɔɔŋ-nyɔɔŋ aahu kɛyashiɔ leebi mra. Ele akɛ ena anɔkwale lɛ! Nɔ ni eŋma yɛ wolo ni eŋmaa daa gbi nifeemɔi yɛ mli lɛ mli kɛha Hɔgbaa, January 2, 1916, lɛ kɛɔ akɛ: “Mitee Sɔlemɔ leebi, ni mitee I.B.S.A. [International Bible Students Association, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ yɛ England lɛ] kpee gbɛkɛ—mikase Hebribii 6:9-20—no ji klɛŋklɛŋ ni mitee nyɛmimɛi lɛ aŋɔɔ.”
Etsɛɛɛ ni shitee-kɛ-woo te shi. Wɔwekumɛi kɛ sɔlemɔ lɛ mli bii susu akɛ Ataa miiye sɛkɛ. Shi ekpɛ eyiŋ. Kpeeiyaa kɛ nikasemɔ bafee nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli, ni beni shɛɔ March lɛ, ekɛ nu mli baptisimɔ efee ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi. Yɛ otsii fioo ni Ataa kome too kɛtee kpeei aahu lɛ sɛɛ lɛ, agbɛnɛ Awo hu basumɔ akɛ eeeya kpee lɛ eko. Ekɛ mi wo nɔ ni akɛ abifao woɔ mli kɛnyiɛɔ lɛ eko mli ni enyiɛ kilomitai kpaanyɔ kɛtee Leeds, ni eyashɛ jɛmɛ beni kpee lɛ eba naagbee. Obaanyɛ ona bɔ ni Ataa baana miishɛɛ aha. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, wɔweku lɛ fee ekome yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli.
Shihilɛ ni Ataa yɔɔ mli lɛ wa waa—mɔ ni kɛ ehe eha akɛ asraafonyo, kɛkɛ lɛ, otsii fioo sɛɛ lɛ, etsɔ mɔ ni sɔmɔɔɔ dɔŋŋ yɛ ehenilee hewɔ. Ni afã lɛ akɛ ekɔ tu lɛ, ekpɛlɛɛɛ, no hewɔ lɛ beni shɛɔ July 1916 lɛ, no mli lɛ ekɛ asraafoi akojomɔ he ni kojo lɛ shii enumɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ekpe, ni amɛbu lɛ fɔ ni awo lɛ tsuŋ gbii 90. Beni eyaye klɛŋklɛŋ tsuŋwoo lɛ egbe naa lɛ, Ataa ba hejɔɔmɔ otsii enyɔ, ni no sɛɛ lɛ asraafoi akojomɔ he lɛ saa amɛkojo lɛ ekoŋŋ ni ayawo lɛ tsuŋ gbii 90 afata he. Yɛ etsuŋwoo ni ji enyɔ lɛ sɛɛ lɛ, ajie lɛ kɛtee Royal Army Medical Corps, ni yɛ February 12, 1917 lɛ, ebote asraafoi alɛlɛ mli kɛfa gbɛ kɛtee Rouen, yɛ France. Ewolo ni eŋmala daa gbi saji yɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, shihilɛ ni eyɔɔ mli nɛɛ fee lɛ taŋ aahu daa gbi. Eyoo akɛ ekwɛɔ asraafoi ni epila lɛ ni amɛhe waa amɛ ni amɛkuɔ sɛɛ amɛyawuɔ ta lɛ ekoŋŋ.
Shikome ekoŋŋ lɛ, ekpɛlɛɛɛ ni etsuɔ. Agbɛnɛ lɛ, asraafoi akojomɔ he lɛ bu lɛ fɔ ni ayawo lɛ tsuŋ afii enumɔ yɛ Britania asraafoi atsuŋwoo he lɛ yɛ Rouen. Akɛni Ataa tee nɔ ebi ni ajie lɛ kɛya maŋbii foji atsuŋwoo he akɛ mɔ ni ekpɛlɛɛɛ asraafoi anitsumɔ yɛ ehenilee hewɔ lɛ, ahaa lɛ bodobodo kɛ nu pɛ, nyɔji etɛ, ni akɛgbala etoi, ni no sɛɛ lɛ aha lɛ niyenii ni ahaa mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ eko, kɛyashi eshwi fioo; no sɛɛ lɛ amɛsaa amɛfee lɛ nakai ekoŋŋ. Awo eniji gbokɛlɛi, ni ahaa eniji yajeɔ esɛɛ yɛ jetsɛremɔ beaŋ, ni ahaa eniji bajeɔ ehiɛ gbɛ yɛ jenamɔ kɛ niyeli beaŋ. Ewala be mli fɛɛ lɛ, anaa faladokui yɛ enineshi, he ni akɛ nine gbokɛlɛi ni daraaa kwraa lɛ mia lɛ kɛbote eheloo mli, ni efee fala yɛ lɛ. Akɛ kɔsɔŋkɔsɔi ni akɛwo enaji lɛ tsa ehɛ nɔ̃ lɛ nɔ.
Asraafoi onukpai lɛ fee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛfite efaishitswaa ni yɔɔ shiŋŋ lɛ, shi eko kwraa yeee omanye. Ahe e-Biblia kɛ ewoji kɛjɛ edɛŋ. Enine shɛɛɛ wolo ko nɔ kɛjɛɛɛ shia, ni lɛ hu enyɛɛɛ ekɛ wolo amaje. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaajie enɔkwayeli kpo etsɔɔ kɛtsɔ niyenii ni eyeŋ, kɛ nu ni enuŋ kwraa lɛ nɔ. Ehiɛ efaishitswaa nɛɛ mli gbii kpawo, ni eyeee nii ni enuuu nu hu, ni nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, ajie lɛ kɛtee tsuŋwoo he lɛ helatsamɔ he lɛ, ni ehe miiye waa. Ekɛ nakai feemɔ ma enɔkwayeli lɛ nɔ mi, eyɛ mli akɛ shwɛ fioo ni elaaje ewala yɛ nakai feemɔ mli. Afii komɛi asɛɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ eji tɔmɔ akɛ ekɛ ewala aaawo oshara mli yɛ nakai gbɛ nɔ, no hewɔ lɛ ekɔŋ nakai gbɛ dɔŋŋ.
Ta lɛ ba naagbee yɛ November 1918 ni Ataa kã he eyɛ tsuŋwoo mli lolo yɛ Rouen, shi afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ shishijee gbɛ lɛ, ajie lɛ kɛtee maŋbii foji atsuŋwoo he yɛ England. Feemɔ miishɛɛ ni ena beni enine shɛ woji fɛɛ ni Awo eŋmala, kɛ nibii ni akɛmaje lɛ ni abua fɛɛ naa, kɛ e-Biblia kɛ ewoji ni jara wa waa kɛha lɛ lɛ fɛɛ nɔ lɛ he mfoniri okwɛ! Akɛ lɛ tee Winchester Tsuŋwoo He lɛ, ni ekɛ obalanyo ko kpe yɛ jɛmɛ ni niiashikpamɔ ni ena yɛ tawuu be lɛ mli lɛ tamɔ enɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Egbɛi ji Frank Platt, ni sɛɛ mli lɛ esɔmɔ yɛ London Betel afii babaoo. Amɛto gbɛjianɔ akɛ amɛbaakpe enɔ jetsɛremɔ, shi beni je tsɛreɔ lɛ, ajie Frank kɛtee he kroko.
Yɛ April 12, 1919 lɛ, Awo nine shɛ tɛligram nɔ akɛ: “Haleluya! Miiba shia—miitswa tɛlifon kɛmiiya London.” Mɛɛ miishɛɛ be ebafee nɛkɛ, yɛ afii etɛ kaa kɛ mligbalamɔ lɛ sɛɛ! Nɔ ni ba Ataa yiŋ klɛŋklɛŋ ji akɛ etswa tɛlifon kɛya London Betel ni ekɛ nyɛmimɛi lɛ ayakpe. Beni eyashɛ 34 Craven Terrace lɛ, akɛ suɔmɔ babaoo kpee lɛ atuu. Beni eyaju ehe ni eshɛ etsɛŋ ni amã suit kɛ fai ko aha lɛ lɛ, Ataa ku esɛɛ kɛba shia. Ani obaanyɛ ofee wɔ ekomefeemɔ ekoŋŋ lɛ he mfoniri okwɛ? No mli lɛ miye aaafee afii enumɔ, ni mikaiii lɛ.
Klɛŋklɛŋ kpee ni Ataa tee yɛ eheyeli namɔ lɛ sɛɛ ji Kaimɔ lɛ. Beni ekwɔ atrakwei lɛ ni ebote asa lɛ nɔ lɛ, namɔ ekɛaakpe fe Frank Platt, ni ajie lɛ kɛtee asraafoi ahelatsamɔ he yɛ Leeds lɛ. Kwɛ bɔ ni amɛna miishɛɛ beni amɛgbaa amɛhe amɛ niiashikpamɔi lɛ! Kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛyashi beni ajie lɛ kɛjɛ helatsamɔ he lɛ, Frank baa wɔshia lɛ be fɛɛ be.
Awo Sɔɔmɔ yɛ Anɔkwayeli Mli
Be mli ni Ataa bɛ lɛ fɛɛ lɛ, Awo fɔɔ mɛi atadei ahe ehaa amɛ ni enaa nyɔmɔwoo fioo efataa shika bibioo ni nɔyeli lɛ haa lɛ lɛ he. Nyɛmimɛi lɛ jie mlihilɛ babaoo kpo amɛtsɔɔ wɔ. Daa otsii fioo ko lɛ, asafo lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ ko kɛ wolo kotoku bibioo ni nikeenii yɔɔ mli haa lɛ, shi mɔ ni kɛke lɛ etsɔɔɔ egbɛi. Awo wieɔ daa akɛ suɔmɔ ni nyɛmimɛi lɛ jie kpo amɛtsɔɔ lɛ lɛ ha ebɛŋkɛ Yehowa ni eye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ nakai jaramɔ bei lɛ anaa. Ekɛ anɔkwayeli tee asafoŋ kpeei yɛ be mli ni Ataa bɛ lɛ fɛɛ. Ekaa ni mli wa fe fɛɛ ji beni, nɔ ni fe afi sɔŋŋ ho ni eleee kɛji Ataa hiɛ kã aloo egbo lɛ. Nɔ ni bafee jatsu kɛfata he kɛha lɛ ji akɛ, yɛ 1918 mli lɛ, Spanish flu hela lɛ mɔmɔ mikɛ Awo fɛɛ. Gbɔmɛi ni ebɔle wɔ lɛ miigboi. Akutsoŋbii ni yaa amɛyawaa mɛi krokomɛi lɛ naa hela lɛ ni amɛgboiɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ hɔmɔ ni ba yɛ nakai beaŋ lɛ hu ha helai mɔmɔ mɛi oyayaayai.
Bɔfo Petro wiemɔi nɛɛ bafee anɔkwale waa kɛha wɔweku lɛ, akɛ: “Kɛ nyɛna amanehulu fioo nɛɛ eta lɛ, . . . [Nyɔŋmɔ baawo] nyɛ hewalɛ ni eeeha nyɛfi shi shiŋŋ”! (1 Petro 5:10) Amanehulu ni mifɔlɔi na lɛ ha amɛna hemɔkɛyeli ni hosooo yɛ Yehowa mli, kɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa akɛ ekwɛɔ wɔ nɔ lɛlɛŋ, ni no hewɔ lɛ nɔ ko kwraa nyɛŋ agbala wɔkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli. Ajɔɔ mi waa yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ akɛ atsɔse mi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.—Romabii 8:38, 39; 1 Petro 5:7.
Migbekɛbiiashi Sɔɔmɔ
Yɛ Ataa jiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he sɔɔmɔ bafee nɔ titri yɛ wɔshihilɛ mli. Mikaiii akɛ mifo kpee ko mli pɛŋ, ja ekolɛ hela hewɔ. Beni eba shia sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Ataa hɔ̃ɔ ekamɛra ni shaa mfoniri ewoɔ glase plɛte nɔ lɛ kɛ Awo shika nineshi nii lɛ koni ena shika ni wɔkɛya kpee wulu ko. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛɛɛ wɔfa gbɛ kɛya hejɔɔmɔ moŋ, shi henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ, ni nɔ ni afee yɛ London lɛ fata he lɛ, hooo wɔyi kɔkɔɔkɔ.
Ta lɛ sɛɛ klɛŋklɛŋ afii enyɔ loo etɛ lɛ bafee miishɛɛ be waa. Ataa kɛ Awo kɛ hegbɛi fɛɛ ni amɛna lɛ tsu nii kɛmɔ shi kɛha naanyobɔɔ kɛ kpee. Mikaiɔ bɔ ni wɔyaa wɔyasaraa nyɛmimɛi hii kɛ yei krokomɛi, beni miji gbekɛyoo bibioo, ni mitaa shi ni mitɛŋɔ mfonirii ni midikiɔ mli beni onukpai lɛ kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo gbaa anɔkwalei heei lɛ ashishinumɔ ni amɛyɔɔ lɛ ahe sane lɛ. Sanegbaai, kɛ lalai ni amɛlaa kɛ saŋku ni atswaa afataa lala lɛ he, kɛ naanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ ni amɛnaa lɛ ha amɛna miishɛɛ kɛ hejɔɔmɔ babaoo diɛŋtsɛ.
Mifɔlɔi yɛ shiŋŋ waa yɛ mitsɔsemɔ he. Beni miyaa skul lɛ, esoro mi kwraa yɛ gbekɛbii lɛ ateŋ, ni beni miye afii enumɔ pɛ lɛ, mikɛ mi “Kpaŋmɔ Hee” lɛ yaa ni mikaneɔ beni klasbii ni eshwɛ lɛ kaseɔ jamɔ tsɔɔmɔi ahe nii lɛ. Sɛɛ mli lɛ, akɛ mi yadamɔ skul muu lɛ fɛɛ hiɛ akɛ “mɔ ni kɛ ehe wooo nifeemɔi komɛi amli yɛ ehenilee hewɔ” ejaakɛ mikɛ mihe wooo Kaimɔ Gbi he gbijurɔyeli lɛ mli.a Bɔ ni atsɔse mi aha nɛɛ edɔɔɔ mi kɔkɔɔkɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji hebuu kɛha mi, ni eha ‘gbɛ leleoo’ lɛ nɔ nyiɛmɔ fee mlɛo eha mi. He fɛɛ he ni mifɔlɔi yaa, kpeei jio, shiɛmɔ jio, mifata amɛhe yɛ jɛmɛ.—Mateo 7:13, 14.
Mikaiɔ nakai Hɔgbaa leebi beni mi diɛŋtsɛ mibɔi shiɛmɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ titri. No mli lɛ miye afii 12. Beni miye afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa lɛ, mikaiɔ akɛ miwie Hɔgbaa leebi ko akɛ mahi shia nakai gbi lɛ. Mɔ ko mɔ ko ewieee nɔ ko, ni mɔ ko hu enyɛɛɛ minɔ akɛ miya shiɛmɔ, no hewɔ lɛ miyata abɔɔ lɛ mli ni miikase mi-Biblia lɛ, shi minaaa miishɛɛ kwraa. Beni mifee nakai otsi loo otsii enyɔ sɛɛ lɛ, miyakɛɛ Ataa akɛ: “Miitao ni mikɛ bo aya shiɛmɔ leebi nɛɛ!” Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, mikã he mitee hiɛ yɛ mumɔŋ.
Mɛɛ miishɛɛ afi 1931 ji nɛkɛ! Jeee akɛ wɔna wɔgbɛi hee, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ kɛkɛ, shi moŋ amii mi nu yɛ maŋ muu fɛɛ kpee wulu ko ni afee yɛ Alexandra Palace, yɛ London lɛ shishi. Mihiɛ kpaŋ nakai gbi lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Wɔwo atadei diji kakadaji, ni minɔ lɛ efɔ ejaakɛ mɛi ni abaptisi amɛ lɛ ateŋ mɔ ko ewo momo!
Oti ni ma mihiɛ daa beni miji gbekɛ lɛ ji ni mafee gbɛgbalɔ, taakɛ ale be-fɛɛ shiɛlɔi yɛ nakai beaŋ lɛ. Beni mida saŋŋ lɛ, minu he akɛ esa akɛ mafee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. No hewɔ lɛ, yɛ March 1933, beni miye afii 18 lɛ, miyafata be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ ahe.
Miishɛɛ krɛdɛɛ kɛha wɔ ji “Gbɛgbamɔ Otsii” ni wɔyeɔ yɛ maŋtiasei wuji komɛi amli, be mli ni be-fɛɛ sɔɔlɔi aaashɛ nyɔŋma kɛ enyɔ buaa amɛhe naa, ni amɛkɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ hiɔ shi, ni amɛtsuɔ nii akɛ kuu lɛ. Wɔkɛ woji bibii haa jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni ale amɛ waa lɛ. Ebiɔ ekaa dani anyɛɔ ayaa amɛ ŋɔɔ. Bei pii lɛ, amɛkɛ hefɛoyeli hereɔ wɔ, ni wɔteŋ mɛi babaoo ji mɛi ni aŋamɔɔ shinaai awoɔ wɔ ni abooo wɔ toi. Enɛ gbaaa wɔ naa kwraa, ejaakɛ ekaa ni wɔyɔɔ lɛ da aahu akɛ wɔnaa miishɛɛ akɛ abɔɔ wɔ ahora yɛ Kristo gbɛi lɛ hewɔ.—Mateo 5:11, 12.
Beni wɔyɔɔ Leeds lɛ, wɔtsake nɔ ni akɛ abifao woɔ mli lɛ, kɛ baisikel kɛ enaji etɛ, kɛ Ataa moto ni akɛ kar bibioo efata he lɛ, kɛ sɛɛ mli lɛ, ekar lɛ hu koni wɔnyɛ wɔkɛloo gramafon kɛ ehe adekai agboi ni awieɔ awoɔ mli lɛ. Nyɛmimɛi hii enyɔ kɛ gramafon lɛ yaa gbɛ lɛ he, kɛkɛ lɛ amɛbɔi lalatswaa koni egbala gbɔmɛi lɛ ajwɛŋmɔ koni amɛje kpo kɛba, ni no sɛɛ lɛ amɛtswaa minitii enumɔ maŋshiɛmɔ ni Nyɛminuu Rutherford kɛwo plɛtei anɔ lɛ eko. Kɛ amɛgbe naa lɛ, amɛyaa gbɛjegbɛ kroko nɔ, ni wɔ, shiɛlɔi lɛ nyiɛɔ sɛɛ ni wɔhaa mɛi Biblia kasemɔ woji.
Afii saŋŋ ho, ni daa Hɔgbaa gbɛkɛ kɛji akpa kpee lɛ, wɔyaa Town Hall Square, he ni ayɔɔ he ko ni atsɛɔ lɛ Speaker’s Corner ni ahaa maŋshiɛmɔ yɛ jɛmɛ lɛ, wɔyaboɔ Nyɛminuu Rutherford maŋshiɛmɔi ni akɛwo plɛtei anɔ ni heɔ ŋmɛlɛtswaa kome lɛ ekome toi, ni no sɛɛ lɛ wɔjaa woji bibii, ni wɔyaa mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ ni wɔkɛfiɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Abale wɔ waa yɛ biɛ. Polisifoi lɛ po buɔ wɔ. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, wɔyabua wɔhe naa taakɛ wɔfeɔ daa lɛ, kɛkɛ ni wɔnu obonui kɛ joo-shwɛlɔi ahe yɛ shɔŋŋ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Fascistbii aaashɛ mɛi oha nyiɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ yuu kɛba. Amɛnyiɛ kɛtsɔ wɔ sɛɛ gbɛ ni amɛbadamɔ wɔ masɛi ni amɛhole amɛ aflaŋai anɔ kɛtee ŋwɛi. Kɛkɛ ni joo-shwɛlɔi lɛ kpa, ni jɛmɛ fɛɛ fee dioo, ni anu Nyɛminuu Rutherford gbee waa akɛ: “Nyɛhaa amɛŋaa amɛ aflaŋai lɛ ni amɛjie gbɔmɛi ayi kɛji amɛmiisumɔ. Wɔ lɛ, wɔbaaja ni wɔbaajie Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ pɛ yi!” Wɔbɔi susumɔ akɛ mɛni baanyiɛ sɛɛ kɛba! Shi nɔ ko nɔ ko baaa, fe akɛ aye amɛ odase jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni polisifoi lɛ ha amɛfee dioo koni wɔnyɛ wɔnu maŋshiɛmɔ ni ahaa lɛ fã ni eshwɛ lɛ.
Nakai beaŋ lɛ, akɛ gramafon ebɔi nitsumɔ koni eye ebua wɔ ni wɔye odase kpele. Kɛ wɔtee shinaa naa lɛ, wɔjeɔ gbɛ wɔkwɛɔ gramafon plɛte lɛ jogbaŋŋ koni ewo gbɔmɛi lɛ hewalɛ ni amɛbo Biblia shiɛmɔ wiemɔ ni heɔ minitii enumɔ, ni akɛwo nɔ lɛ toi kɛmɔ shi. Bei pii lɛ, shiatsɛmɛi lɛ haa wɔyaa shia lɛ mli, ni amɛsumɔɔ ni wɔku sɛɛ wɔba ekoŋŋ ni wɔbatswa plɛtei krokomɛi ni amɛbo toi.
Afi 1939 bafee afi ni wa, ni wɔtsu nii waa hu yɛ mli, kɛ shitee-kɛ-woo kɛ basabasa feemɔi ni fɛ yɛ hei komɛi. Dani wɔɔfee wɔ kpeei wuji lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ basabasa feemɔi kɛ bolɔmɔi kpe yɛ gbɛjegbɛi komɛi anɔ. No hewɔ lɛ, beni wɔfeɔ kpee lɛ, amɛto gbɛjianɔ koni nyɛmimɛi hii akuu krɛdɛɛ ko ni tara kar sɔrɔtoi amli ayashiɛ yɛ hei ni basabasa feemɔi nyɛɔ ebaa yɛ lɛ, koni nyɛmimɛi yei kɛ hii krokomɛi lɛ aya hei ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ. Beni mikɛ kuu ko tsuɔ nii yɛ gbɛjegbɛ ko nɔ lɛ, mitsɔ blohu lɛ mli gbɛ bibioo ko nɔ akɛ miiya shiai ni yɔɔ sɛɛ gbɛ lɛ hu mli. Beni miyɔɔ shinaa lɛ naa lɛ, minu akɛ basabasa feemɔ ko miitao aje shishi—miinu bolɔmɔ kɛ hoo-feemɔ yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ. Mitee nɔ mikɛ mɔ lɛ wie yɛ eshinaa lɛ naa, ni miha wɔ sanegbaa lɛ sɛɛ tsɛ aahu kɛyashi be mli ni minu akɛ bolɔmɔ lɛ naa eba shi kwraa. Kɛkɛ ni mitsɔ gbɛ bibioo lɛ nɔ ekoŋŋ kɛje kpo kɛba gbɛjegbɛ lɛ nɔ, ni mina akɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei krokomɛi lɛ ehao akɛni amɛnaaa mi lɛ hewɔ! Shi, aaafee gbɛkɛnaashi mli lɛ, basabasa feelɔi nɛɛ ka akɛ amɛbaagba wɔ kpee lɛ naa, shi nyɛmimɛi hii lɛ shwie amɛ kɛtee sɛɛ.
Jeŋ Ta II Fɛ
Yɛ nɛkɛ beaŋ lɛ, aanyɛ mɛi anɔ aawo asraafoi anitsumɔ mli, ni ayawo nyɛmimɛi obalahii pii tsuŋ, kɛjɛ nyɔji 3 kɛmiishɛ nyɔji 12. Ataa bana hegbɛ kroko efata he, ni ji mɔ ni yasaraa nyɛmimɛi lɛ yɛ tsuŋwoo he lɛ. Daa Hɔgbaa lɛ, eyakwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ nɔ yɛ maŋ lɛ mli tsuŋwoo he lɛ. Daa Shɔ gbɛkɛ lɛ, eyasaraa nyɛmimɛi lɛ yɛ amɛ tsuŋwoo hei bibii lɛ amli. Akɛni lɛ hu ena tsuŋwoo kakadaŋŋ mli niiashikpamɔ ni wa waa yɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ mli hewɔ lɛ, ena he miishɛɛ waa akɛ eeesɔmɔ mɛi ni tsɔɔ kaai ni tamɔ nakai mli lɛ. Efee enɛ aahu afii 20 sɔŋŋ, kɛyashi be mli ni egbo yɛ afi 1959 mli.
Beni shɛɔ 1941 mli lɛ, no mli lɛ wɔmiina mlifu kɛ basabasa feemɔ ni mɛi pii jieɔ lɛ kpo yɛ wɔ shidaamɔ ni ji wɔhe ni wɔkɛwooo maŋ saji amli lɛ he lɛ faŋŋ. Efeee mlɛo kɛhaaa wɔ akɛ wɔkɛ woji tɛtrɛbii aaadamɔ gbɛjegbɛi ahe kɛkpee shihilɛ nɛɛ naa. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔna miishɛɛ waa akɛ wɔɔye wɔbua abobalɔi ni ebahi wɔ akutso lɛ mli lɛ. Latviabii, Polandbii, Estoniabii, Germanbii—kwɛ wɔmli ni fili wɔ beni wɔna akɛ amɛna miishɛɛ waa beni amɛna Buu-Mɔɔ loo Consolation (amrɔ nɛɛ Awake!) lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ maŋ wiemɔ mli lɛ!
Kɛkɛ ni mishidaamɔ ni mikɔ akɛ mikɛ mihe wooo maŋ saji amli yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ he kaa lɛ ba. Akɛni aŋaa miyi awoɔ mitsuŋwoo he bibioo lɛ mli ŋmɛlɛtswai 24 lɛ mli ŋmɛlɛtswai 19 sɔŋŋ hewɔ lɛ, tsuŋwoo shihilɛ nɛɛ bawa waa eha mi. Klɛŋklɛŋ gbii etɛ lɛ wa fe fɛɛ, ejaakɛ no mli lɛ mikome pɛ miyɔɔ jɛmɛ. Gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ lɛ, atsɛ mi kɛtee amralo lɛ nitsumɔ he lɛ ni miyanina obalayei krokomɛi enyɔ damɔ jɛmɛ. Ni obalayei lɛ ekome kɛ ablɛbi bi mi akɛ: “Mɛni hewɔ awo bo tsuŋ?” Ni mikɛɛ lɛ akɛ: “Kɛ ona ole lɛ, onaa baakpɛ ohe.” Ni ekɛ gbee kpokpomɔ bi mi akɛ: “Ani Yehowa Odasefonyo jio?” Obalayoo kroko ni fata ehe lɛ nu esanebimɔ lɛ, ni ebi wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ akɛ: “Ani Yehowa Odasefoi ji nyɛ?” kɛkɛ ni wɔyi etɛ lɛ fɛɛ fua wɔhe atuu. Wɔhe efeee shoo dɔŋŋ!
Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ ni Yɔɔ Miishɛɛ
Ni ajie mi kɛjɛ tsuŋ lɛ, miyatsa mi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ nɔ, ni obalayoo fioo ko ni eye afii 16, ni gbe skul naa etsɛko bafata mihe. Wɔfa kɛyahi Ilkley, ni ji maŋ fɛfɛo ko mli yɛ Yorkshire Dales masɛi kpaakpa. Wɔkɛ nyɔji ekpaa sɔŋŋ bɔ mɔdɛŋ aahu, ni wɔmiitao he ko ni sa kɛha wɔ kpeei afeemɔ. Yɛ naagbee lɛ, wɔyahai tsɔne maa he bibioo ko, ni wɔtsake lɛ wɔfee lɛ Maŋtsɛyeli Asa. Ataa baye ebua wɔ waa, ni eha wɔ kane kɛ tsɔne ni baaha wɔtsu lɛ mli afee kulɔkulɔ. Esaa tsu lɛ he fɛfɛo hu eha wɔ. Asafo ni bɛŋkɛ wɔ lɛ ye amɛbua wɔ aahu afii babaoo, ni amɛhaa wɔ nyɛmimɛi hii daa otsi ni amɛbahaa maŋshiɛmɔi amɛhaa wɔ. Kɛtsɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ lɛ, wɔtee hiɛ waa ni wɔyi bafa, ni yɛ naagbee lɛ ato asafo shishi.
Yɛ January 1959 mli lɛ, hela bamɔ Ataa trukaa. Miku misɛɛ kɛtee shia, ni egbo yɛ April mli. Afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli bawa waa diɛŋtsɛ. Awo hu gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔi shibaa, kɛ ejwɛŋmɔ hewalɛ hu, ni enɛ ha nibii amli bawa waa diɛŋtsɛ kɛha mi. Shi Yehowa mumɔ lɛ tee nɔ ewaje mi, ni minyɛ mikwɛ lɛ aahu kɛyashi be mli ni egbo yɛ 1963 mli.
Mina Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi babaoo yɛ afii abɔ ni eho lɛ fɛɛ mli. Amɛfa fe bɔ ni manyɛ makane. Mina bɔ ni asafo ni mihi mli klɛŋklɛŋ lɛ eshwere ni aja mli shii ejwɛ sɔŋŋ, ni atsu shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi, kɛ mɛi komɛi akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛjɛ jɛmɛ kɛtee hei ni yɔɔ shɔŋŋ tamɔ Bolivia, Laos, kɛ Uganda. Gbɛkpamɔ akɛ mabote gbalashihilɛ mli ni mana weku lɛ ebajeee migbɛ nɔ. Shi enɛ edɔɔɔ mi hu; mikɛ mideka fɛɛ etsu nii. Eyɛ mli akɛ mibɛ mi diɛŋtsɛ mi heloonaa wekumɛi moŋ, shi miyɛ bii kɛ nabii babaoo yɛ Nuntsɔ lɛ mli, eehe eku ebɔ he toi oha po.—Marko 10:29, 30.
Mifɔɔ obalahii kɛ obalayei gbɛgbalɔi aninefɔ̃ɔ kɛbaa mishia ni mikɛ amɛ naa Kristofoi anaanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ. Wɔsaa wɔhe kutuu kɛhaa Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ. Wɔgbaa niiashikpamɔi ni wɔlaa Maŋtsɛyeli lalai hu, tamɔ bɔ ni mifɔlɔi feɔ be ko lɛ. Akɛni obalahii kɛ obalayei akuu ni yɔɔ miishɛɛ ebɔle mi hewɔ lɛ, eha mina miishɛɛ ni mitsɔ tamɔ obalayoo. Shihilɛ ko bɛ ni hi kɛha mi fe gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ. Miida Yehowa shi waa akɛ mina hegbɛ akɛ manyiɛ mifɔlɔi ananemaa hei asɛɛ. Misɔlemɔ ji akɛ maya nɔ masɔmɔ Yehowa aahu kɛya naanɔi anaanɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ayeɔ akɛkaiɔ tai ni awuu yɛ 1918 kɛ sɛɛ mli lɛ, 1945 hu lɛ naagbee.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Hilda Padgett kɛ efɔlɔi, Atkinson kɛ Pattie
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Dɛhiɛmɔ wolo ni ha Ataa na anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ