Easter loo Kaimɔ Lɛ—Te Nɔ ni Esa akɛ Oye he Gbijurɔ?
BENI jetsɛremɔ lɛɛɔ ekpɛmɔ mli yɛ nɔ ni tamɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kpeehe lɛ nɔ yɛ April 7 lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ kɛ miishɛɛ baakpee amɛ afi lɛ mli gbi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ—Easter, ni ji Yesu Shitee Lɛ. Yɛ be ko mli lɛ, kulɛ gbɛi lɛ kɔɔ niyeli kɛ ŋmaahilɛ be ni sɛɛjekɛmɔ ji gbii 120, ni jeɔ shishi kɛ hejɔɔmɔ gbi ni atsɛɔ lɛ Septuagesima, ni egbeɔ naa yɛ gbi ni atsɛɔ lɛ Triniti Gbi lɛ nɔ lɛ he. Ŋmɛnɛ, akɛ gbi lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ gbi koome pɛ ni akɛkaiɔ Yesu shitee lɛ he—Easter Hɔgbaa.
Shi, gbɛkɛ ko ni baatsɔ hiɛ yɛ nakai otsi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ krokomɛi hu baakpe ni amɛbaaye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ he gbijurɔ, nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ hu akɛ Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ. Eji gbijurɔyeli ni Yesu diɛŋtsɛ to shishi yɛ enaagbee gbɛkɛ ni eye yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ yɛ nakai beaŋ akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi.”—Luka 22:19.
Te emli nɔ ni esa akɛ oye he gbijurɔ?
Easter Shishijee
Anaaa gbɛi Easter, ni akɛtsuɔ nii yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, yɛ Biblia lɛ mli. Wolo ko ni gbɛi ji Medieval Holidays and Festivals lɛ kɛɔ wɔ akɛ “akɛ wɔŋjalɔi a-Jetsɛremɔ kɛ Agbiɛnaa Beaŋ Nyɔŋmɔyoo, Eostre gbɛi wo nakai hejɔɔmɔ gbi lɛ.” Ni namɔ ji nɛkɛ nyɔŋmɔyoo nɛɛ? “Eostre ji mɔ ni, taakɛ blema sane tsɔɔ lɛ, egbele Valhalla naa shinaai lɛ koni eha Baldur, mɔ ni atsɛɔ lɛ Nyɔŋmɔ Yɛŋ lɛ, aba mli yɛ ehetsemɔ lɛ hewɔ, kɛ agbɛnɛ hu Hulu Nyɔŋmɔ lɛ, yɛ ehiɛtso ni haa adesai la-kpɛmɔ lɛ hewɔ,” taakɛ The American Book of Days wolo lɛ haa hetoo lɛ. Ekɛfataa he akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Sɔlemɔ lɛ kpɛlɛ blema wɔŋjalɔi akusumii anɔ yɛ eshishijee beaŋ ni eha kusumii nɛɛ bana Kristofoi ashishinumɔ. Akɛni ayeɔ Eostre gbijurɔ lɛ ni akɛnaa shihilɛ ehee-feemɔ ekoŋŋ yɛ agbiɛnaa beaŋ lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, ebafee mlɛo akɛ aaafee lɛ Yesu, mɔ ni amɛshiɛɔ ehe sanekpakpa amɛtsɔɔ lɛ shitee kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ he gbijurɔyeli.”
Nɛkɛ kpɛlɛmɔ ni akpɛlɛ wɔŋjalɔi akusumii anɔ nɛɛ tsɔɔ bɔ ni fee ni Easter kusumii komɛi, tamɔ Easter wuɔ wɔji, Easter kpɛŋkplɛ, kɛ bodobodo kala ni akɛ sikle feɔ krɔs afɔ̃ɔ nɔ, ni ashãa yɛ Easter beaŋ, lɛ je shishi yɛ shikpɔji komɛi anɔ. Wolo ko ni atsɛɔ lɛ Easter and Its Customs lɛ wieɔ yɛ nɛkɛ kusum ni ji bodobodo kala ni akɛ sikle feɔ krɔs afɔ̃ɔ nɔ ni ashã, “ni amɛhiɛ dooɔ kɛ kpɛ́lɛmɔ, ni akɛ krɔs . . . kadiɔ lɛ” nɛɛ ahe akɛ: “Krɔs lɛ ji wɔŋjalɔi okadi be kpalaŋŋ diɛŋtsɛ dani ebatsɔ nɔ ni abuɔ akɛ ehe miihia kɛmiiya naanɔ, kɛjɛ nibii ni afee yɛ klɛŋklɛŋ Good Friday lɛ mli, ni bei komɛi lɛ, akɛ krɔs lɛ kadiɔ bodobodo kɛ keeki ni ashãa lɛ anɔ, yɛ bei ni tsɔ Kristofoi abe lɛ hiɛ lɛ amli.”
He ko kwraa bɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni wɔnaa akɛ atsĩ kusumii nɛɛ atã yɛ jɛmɛ, ni nakai nɔŋŋ hu odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu mra be mli kaselɔi lɛ he amɛye loo amɛkpɛlɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔfo Petro kɛɔ wɔ ni “[wɔshwe] wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ . . . koni [wɔdara] yɛ mli kɛna yiwalaheremɔ.” (1 Petro 2:2) No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni Kristendom sɔlemɔi lɛ kpɛlɛ nɛkɛ nibii ni anaa faŋŋ akɛ eji wɔŋjalɔi okadii nɛɛ anɔ amɛwo amɛhemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi amli lɛ mɔ?
Wolo ko ni atsɛɔ lɛ Curiosities of Popular Customs lɛ haa hetoo akɛ: “Eji mra be mli Sɔlemɔ lɛ nifeemɔ ni tsakeee, akɛ amɛhá wɔŋjalɔi akusum nifeemɔi lɛ ateŋ nɔ ni ale jogbaŋŋ, ni anyɛɛɛ afo sɛɛ lɛ bana gbɛhe ni he hiaa yɛ Kristofoi ashihilɛ mli. Yɛ Easter gbɛfaŋ nɛkɛ lɛ, tsakemɔ lɛ bafee nɔ ni yɔɔ mlɛo titri. Miishɛɛ ni anaa yɛ hulu diɛŋtsɛ shitee, kɛ adebɔɔ nibii ashitee ekoŋŋ kɛmiijɛ fɛ̃i be gbele mli lɛ he lɛ, batsɔ miishɛɛ ni anaa yɛ jalɛ Hulu lɛ shitee he, yɛ Kristo shitee kɛmiijɛ gbonyo bu mli lɛ he. Atsake be ni akɛyeɔ wɔŋjalɔi agbijuji ni ayeɔ aaafee May 1 lɛ hu ekomɛi koni ekɛ be ni akɛyeɔ Easter lɛ akpa gbee.” Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaatsi amɛhe kwraa kɛjɛ wɔŋjalɔi akusumii ni ehe gbɛi waa kɛ ashwaiafeemɔ nibii ahe lɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kpɛlɛ nɔ ni amɛha amɛbana “gbɛhe ni he hiaa yɛ Kristofoi ashihilɛ mli.”
‘Shi ani nɔ fɔŋ ko yɛ nakai feemɔ mli?’ taakɛ ekolɛ obaasusu lɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ efɔŋ ko bɛ mli. “Kɛ akɛ jamɔ ko tamɔ Kristojamɔ jɛ he kroko kɛbaha gbɔmɛi akuu ko lɛ, jamɔ lɛ ŋɔɔ gbɔmɛi akuu nɛɛ ablema kusumii ni amɛna kɛjɛ blema jamɔi amli lɛ ekomɛi ni ‘ebaptisiɔ,’ ni tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ nɔ,” taakɛ Episkopal osɔfo Alan W. Watts, wie yɛ ewolo ni gbɛi ji Easter—Its Story and Meaning lɛ mli lɛ. “Ehalaa gbɔmɛi lɛ agbijurɔyelii ni tamɔ nɔ ni tsɔɔ shishitoo mlai ni hiɔ shi be fɛɛ be, ni Sɔlemɔ lɛ hu tsɔɔ lɛ, amli ekomɛi ni ekɛfutuɔ ejamɔ nifeemɔi amli.” Kɛha mɛi babaoo lɛ, anɔkwale ni eji akɛ amɛ sɔlemɔ lɛ ekpɛlɛ nɛkɛ gbijurɔyelii nɛɛ anɔ ni amɛbuɔ lɛ krɔŋkrɔŋ lɛ feɔ yiŋtoo ni hi ni amɛdamɔɔ nɔ amɛkpɛlɛɔ nɔ. Shi amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa anɔ. Te Nyɔŋmɔ nuɔ nɛkɛ kusumii nɛɛ ahe ehaa tɛŋŋ? Ani ekɛ gbɛtsɔɔmɔi komɛi eha ni esa akɛ wɔnyiɛ sɛɛ yɛ sane lɛ mli?
Nyɔŋmɔ Jwɛŋmɔ ni Aaale yɛ Sane lɛ He
“Easter Gbi, ni ji Wɔ Nuntsɔ lɛ Shitee lɛ he Okpɔlɔŋmɛɛ lɛ, ji Kristofoi a-Sɔlemɔ lɛ gbijurɔyelii lɛ ateŋ ewulu fe fɛɛ,” taakɛ Christina Hole wie yɛ ewolo ni gbɛi ji Easter and Its Customs lɛ mli lɛ. Niŋmalɔi krokomɛi kɛ lɛ kpaa gbee. “Gbi loo gbijurɔ krɔŋkrɔŋ ko bɛ Kristofoi afi lɛ mli ni kɛ Easter Hɔgbaa lɛ yeɔ egbɔ yɛ bɔ ni ehe hiaa ha lɛ mli,” taakɛ Robert J. Myers wie yɛ wolo ni atsɛɔ lɛ Celebrations lɛ mli lɛ. Shi, no teeɔ sanebimɔi komɛi ashi. Kɛji Easter yeli he miihia waa nakai lɛ, mɛni hewɔ ni famɔ pɔtɛɛ ko bɛ Biblia lɛ mli kwraa akɛ afee nakai lɛ mɔ? Ani nɔ ko yɛ ni aŋma afɔ̃ shi ni tsɔɔ akɛ Yesu mra be mli kaselɔi lɛ ye Easter Hɔgbaa gbijurɔ ko?
Enɛ jeee akɛ Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi haaa yɛ nɔ ni esa akɛ aye ehe gbijurɔ kɛ nɔ ni esaaa akɛ ayeɔ lɛ gbɛfaŋ. Nyɔŋmɔ je gbɛ efee enɛ faŋŋ eha blema Israel maŋ lɛ, ni taakɛ wɔkadi kɛtsɔ hiɛ momo lɛ, aje gbɛ akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mli ka shi faŋŋ ha Kristofoi akɛ amɛya nɔ amɛye Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ he gbijurɔ. (1 Korintobii 11:23-26; Kolosebii 2:16, 17) The Encyclopædia Britannica lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ ni aŋmala lɛ ekome kɛɔ wɔ akɛ: “Nɔ ko kwraa bɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli, loo bɔfoi lɛ abeaŋ Tsɛmɛi lɛ aniŋmaa lɛ eko mli ni tsɔɔ akɛ amɛye Easter gbijurɔ lɛ. Bɔ ni abuɔ bei krɛdɛɛi komɛi akɛ amɛyɔɔ krɔŋŋ lɛ ji susumɔ ko ni bɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ajwɛŋmɔi amli kwraa. . . . Nuntsɔ lɛ loo ebɔfoi lɛ kɛ famɔ ko haaa akɛ aye nɛkɛ gbijurɔ nɛɛ loo gbijurɔ kroko.”
Mɛi komɛi nuɔ he akɛ bɔ ni gbijuji nɛɛ ayeli ŋɔɔ ha, kɛ bɔ ni amɛhaa anaa miishɛɛ lɛ feɔ bembuu nibii ni fa, ni aaadamɔ nɔ akɛye nakai gbijuji lɛ. Shi kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ be ko ni Israelbii lɛ ŋɔ Mizraimbii ajamɔ mli nifeemɔ ko, ni amɛsaa amɛwo lɛ gbɛi akɛ “gbijurɔ [kɛha] Yehowa” lɛ mli. Amɛ hu “[amɛho] tara shi ni amɛye nii ni amɛnu nii, ni amɛte shi amɛshwɛ.” Shi amɛ nifeemɔi nɛɛ wo Yehowa Nyɔŋmɔ mlila waa, ni egbala amɛtoi waa yɛ he.—2 Mose 32:1-10, 25-28, 35.
Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ faŋŋ. “La” ni ji anɔkwa hemɔkɛyelii nyɛŋ ekɛ Satan je lɛ mli “duŋ” lɛ aye yɛ gbɛ ko kwraa nɔ; “gbeekpamɔ” ko kwraa nyɛŋ ahi Kristo kɛ wɔŋjamɔ teŋ. Akɛɔ wɔ akɛ: “ ‘No hewɔ lɛ’ Yehowa kɛɛ, ‘nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu.’ ”—2 Korintobii 6:14-18.
Akɛni Kaimɔ gbijurɔyeli lɛ pɛ—jeee Easter—awo he kita yɛ Biblia lɛ mli kɛha Kristofoi hewɔ lɛ, no ji nɔ ni esa akɛ aye. No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye yɛ gbɛ ni sa nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Israelbii lɛ ‘agbijurɔ kɛha Yehowa’ lɛ wo Nyɔŋmɔ mlila waa
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]
Cover: M. Thonig/H. Armstrong Roberts