Henilee—Ani Eji Jatsu Aloo Nɔ̃ ko ni He Yɔɔ Sɛɛnamɔ?
‘MIHENILEE miihao mi!’ Etamɔ nɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nuɔ henilee haomɔ he, yɛ be kɛ bei amli. Ekolɛ henumɔi nɛɛ feɔ sɔrɔtoi, kɛjɛ jwɛŋmɔŋ haomɔ folo kɛkɛ nɔ aahu kɛyashiɔ piŋmɔ ni naa wa nɔ. Henilee ni ehao baanyɛ aje jwɛŋmɔŋ haomɔ loo nijiaŋwujee henumɔ ni mli wa waa po shishi.
Kɛ́ asusu he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, belɛ, ani henilee jeee jatsu? Ekolɛ mɛi komɛi nuɔ he akɛ nakai eji. Yɛ bei babaoo mli lɛ, blema hiŋmɛigbelemɔi ni eho lɛ buɔ henilee akɛ mligbɛ nyɛmɔ ko ni anáa kɛjɛɔ fɔmɔ mli. Mɛi pii nu he akɛ eji jeŋba mli kudɔmɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛha tɛ̃ɛ. Enɛ hewɔ lɛ atsɛɔ henilee lɛ akɛ “gbɔmɔ mli ni Nyɔŋmɔ yɔɔ,” “wɔ shishijee su kɛ baŋ,” kɛ “Nyɔŋmɔ gbee” po.
Shi, yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, ebafee nɔ ni afɔɔ wiemɔ kɛ nɔmimaa waa akɛ henilee ji nyɛmɔ ko ni anáa titri—ni jɛɔ hewalɛ ni fɔlɔi atsɔsemɔ kɛ adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo náa yɛ mɔ nɔ lɛ mli kɛbaa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, jwɛŋmɔ he nilelɔi komɛi wieɔ akɛ gbekɛ kaseɔ bɔ ni atsiɔ he kɛjɛɔ subaŋ ni ehiii he yɛ toigbalamɔ he gbeyeishemɔ hewɔ titri, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ akɛ henilee lɛ ji wɔfɔlɔi diɛŋtsɛ asubaŋi kɛ hemɔkɛyelii ni wɔnáa ni wɔkpɛlɛɔ nɔ kɛkɛ. Mɛi krokomɛi hu tsĩɔ gbɛfaŋnɔ ni akutsoŋ shihilɛ náa yɛ subaŋi kpakpai kɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi kɛhamɔ mli lɛ atã. Mɛi komɛi buɔ henilee haomɔ akɛ ejeee nɔ ko, fe naataamɔ ni baa nɔ ni wɔbaasumɔ ni wɔfee, kɛ nɔ ni adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo ni nyɛɔ mɔ nɔ̃ lɛ sumɔɔ ni wɔfee lɛ teŋ!
Yɛ nibii ni akaa yiŋ awieɔ yɛ henilee he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yɛ bei babaoo mli lɛ, gbɔmɛi teɔ shi amɛshiɔ fɔlɔi, wekui, kɛ adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo muu fɛɛ, ejaakɛ amɛhenilee kɛɛ amɛ akɛ amɛfee nakai. Mɛi komɛi po miisumɔ ni amɛkɛ amɛwala ashã afɔle yɛ henilee hewɔ! Ni yɛ sɔrɔtofeemɔi kpelei ni yɔɔ je lɛŋ hiŋmɛigbelemɔi lɛ ateŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, abuɔ nifeemɔi tamɔ gbɔmɔgbee, juu, gbalafitemɔ, malemɔ, kɛ wekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa ni akɛ lɛ náa bɔlɛ lɛ yɛ he fɛɛ he akɛ nɔ fɔŋ. Ani enɛ efeŋ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ henilee ji mligbɛ su ko ni anáa kɛjɛɔ fɔmɔ mli?
Henilee—Bɔ ni Biblia lɛ Buɔ lɛ Ehaa
Mɔ ni yɔɔ hegbɛ diɛŋtsɛ yɛ sane nɛɛ he ji Yehowa Nyɔŋmɔ. Ejaakɛ, “lɛ [Nyɔŋmɔ] efee wɔ, shi jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔfee wɔhe.” (Lala 100:3, NW) Enuɔ bɔ ni afee wɔ ahã lɛ shishi jogbaŋŋ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ abɔ gbɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ ‘subaŋ’ nɔ. (1 Mose 1:26) Abɔ gbɔmɔ kɛ henumɔ kɛha nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa; kɛjɛ shishijee lɛ, henilee ji gbɔmɔ subaŋ lɛ fã ko ni akɛbɔ lɛ.—Okɛto 1 Mose 2:16, 17 he.
Bɔfo Paulo mã enɛ nɔ mi yɛ ewolo ni eŋma emaje Romabii lɛ mli, ni eŋma akɛ: “Kɛ́ jeŋmajiaŋbii ni bɛ [Nyɔŋmɔ] mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii lɛ, amɛ ni amɛbɛ mla lɛ amɛji mla hã amɛ diɛŋtsɛ amɛhe; no amɛkɛtsɔɔ akɛ aŋma mla lɛ nitsumɔ lɛ yɛ amɛtsuii amli, ni amɛhenilee hu yeɔ odase, ni amɛsusumɔi lɛ folɔfolɔɔ amɛnaa loo amɛjiejieɔ amɛnaa yɛ amɛteŋ.” (Romabii 2:14, 15) Kadimɔ akɛ mɛi ni atsɔseko amɛ yɛ ŋwɛi Mla ni akɛha Yudafoi lɛ shishi lɛ ateŋ mɛi pii nyiɛɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ mli lɛ ekomɛi asɛɛ lolo, jeee yɛ adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo nɔnyɛɛ naa, shi moŋ yɛ “amɛfɔmɔŋ su” lɛ naa!
Belɛ, ákɛ nɔ ni jeee jatsu ko kwraa lɛ, henilee ji ŋwɛi nikeenii ko, nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, ebaanyɛ ehao wɔ. Shi kɛ abo lɛ toi yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, ebaanyɛ eha wɔná henumɔi ni ji tsui ni nyɔɔ mɔ mli waa kɛ mligbɛ toiŋjɔlɛ hu. Ebaanyɛ ekudɔ wɔ, ebu wɔhe, ni ekanya wɔ. The Interpreter’s Bible lɛ kɛɔ akɛ: “Abaanyɛ abaa jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ hewalɛnamɔ yi yɛ be mli ni mɔ aŋkro lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeeha gbeekpamɔ aba nɔ ni efeɔ kɛ nɔ ni enuɔ he akɛ kulɛ esa akɛ efee lɛ teŋ lɛ pɛ mli.” Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko aaatsɔ ni eha gbeekpamɔ nɛɛ aba? Ani ebaahi akɛ wɔɔkudɔ wɔhenilee ni wɔtsɔse lɛ? Abaasusu sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.