Oohi Shi Kɛmiiha Ŋmɛnɛ loo Kɛmiiha Wɔsɛɛ Be ni Bɛ Naagbee?
“Hiɛnɔkamɔ nɛɛ mli ahere wɔyiwala yɛ.”—ROMABII 8:24, NW.
1. Mɛni Epikuromɛi lɛ tsɔɔ, ni te nakai jeŋ nilee lɛ sa Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe eha tɛŋŋ?
BƆFO Paulo ŋma wolo eyaha Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ akɛ: “Te tɛŋŋ ni nyɛteŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ gbohiiashitee ko bɛ lɛ?” (1 Korintobii 15:12) Eyɛ faŋŋ akɛ, Epikuro, Helanyo jeŋ nilelɔ ni ehe gbɛi lɛ tsɔ̃ɔmɔ ni ebɔɔ yɔɔ mli lɛ egbu shi kɛbote klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi amli. No hewɔ lɛ, Paulo gbala jwɛŋmɔ kɛtee Epikuromɛi lɛ atsɔ̃ɔmɔi lɛ nɔ: “Nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua dãai, ejaakɛ wɔ lɛ, wɔbaagboi!” (1 Korintobii 15:32) Akɛni amɛbuuu wala he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ gbele sɛɛ lɛ hewɔ lɛ, jeŋ nilelɔ lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ he ye akɛ gbɔmɔ aŋkro lɛ helooŋ ŋɔɔmɔyeli ji nɔ kome pɛ loo nɔ titri ni hi yɛ shihilɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:18, 32) Epikuromɛi ajeŋ nilee lɛ kɔɔ mɔ lɛ pɛ he, bulɛ bɛ mli, ni yɛ naagbee lɛ ebaa mɔ shi.
2. (a) Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara waa akɛ mɔ ko aaakwá gbohiiashitee lɛ? (b) Paulo waje Korinto Kristofoi lɛ ahemɔkɛyeli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
2 Nɛkɛ gbohiiashitee ni akpoɔ nɛɛ kɛ saji ni mli kwɔlɔ ni saa mɛi ahe baa. Paulo susu he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Shi kɛ gbohiiashitee ko bɛ lɛ, belɛ Kristo hu ateee lɛ shi. Shi kɛ ateee Kristo shi lɛ, belɛ wɔshiɛmɔ lɛ efee yaka, ni nyɛhemɔkɛyeli lɛ hu efee yaka; . . . Kɛ wala nɛɛ mli kɛkɛ wɔhiɛ kã Kristo nɔ yɛ lɛ, wɔnii yɛ mɔbɔ fe gbɔmɛi fɛɛ.” (1 Korintobii 15:13-19) Hɛ̃ɛ, kɛ wɔsɛɛ be ni bɛ naagbee he hiɛnɔkamɔ bɛ lɛ, belɛ Kristojamɔ baafee “yaka.” Ebaafee nɔ ni yiŋtoo ko bɛ mli. Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, yɛ hewalɛ ni wɔŋjalɔi asusumɔ nɛɛ náa hewɔ lɛ, Korinto asafo lɛ ebatsɔ̃ he ni naagbai fa babaoo yɛ. (1 Korintobii 1:11; 5:1; 6:1; 11:20-22) No hewɔ lɛ, Paulo yiŋtoo ji ni ewaje amɛhemɔkɛyeli yɛ gbohiiashitee lɛ mli. Akɛni ekɛ sane naatsɔ̃ɔmɔ ni mli wa, Ŋmalɛi asɛɛtsɛmɔi, kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii hewɔ lɛ, eye odase ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko bɛ he akɛ, gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ jeee adesã, shi moŋ nɔ̃ pɔtɛɛ ni baaba mli diɛŋtsɛ. Yɛ nɔdaamɔ nɔ nɛɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ewo enanemɛi heyelilɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛfia shi ni nyɛkagbugbaa, ni nyɛtekea nɔ yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli daa nɛɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ efeee yaka yɛ Nuntsɔ lɛ mli.”—1 Korintobii 15:20-58.
“Nyɛsaraa”
3, 4. (a) Taakɛ Petro tsɔɔ lɛ, mɛɛ su ko ni oshara yɔɔ mli waa baaba mɛi komɛi anɔ yɛ naagbee gbii lɛ amli? (b) Esa akɛ wɔya nɔ wɔkai wɔhe yɛ mɛni he?
3 Ŋmɛnɛ, mɛi pii hiɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa su ni ji ahi shi kɛha ŋmɛnɛ pɛ lɛ. (Efesobii 2:2) Etamɔ bɔ pɛ ni bɔfo Petro gba fɔ̃ shi lɛ. Ewie “hefɛoyelɔi [ni] aaaba kɛ hefɛoyeli . . . ni amɛaakɛɛ: Nɛgbɛ ebaa lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ? ejaakɛ kɛjɛ beyinɔ ni tsɛmɛi lɛ tee yawɔwɔi nɛɛ, bɔ ni nibii yɔɔ kɛjɛ jeŋbɔɔ shishijee mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛyɔɔ nɛɛ” lɛ ahe. (2 Petro 3:3, 4) Kɛ anɔkwa jálɔi ŋmɛɛ amɛhe amɛha jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, amɛbaafee mɛi ni “wooo yibii.” (2 Petro 1:8) Yɛ miishɛɛ mli lɛ, jeee nakai eji yɛ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi ni fá he.
4 Ejeee efɔŋ akɛ mɔ ko aaanyã ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee ni baa lɛ he. Kaimɔ miishɛɛ ni Yesu diɛŋtsɛ bɔfoi lɛ jie lɛ kpo lɛ: “Nuntsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaatee maŋtsɛyeli lɛ shi oma shi oha Israel lɛ?” Yesu ha hetoo akɛ: “Jeee nyɛhe sane ko ji akɛ nyɛaale bei loo yinɔi lɛ ni tsɛ lɛ eto yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ mli lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:6, 7) Nakai wiemɔi lɛ tamɔ shɛɛ saji ni ekɛha yɛ Mu Gɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ: “Nyɛleee nɔ gbi nɔ ni nyɛ Nuntsɔ lɛ baa. . . . Nɔ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni nyɛsusuuu akɛ no ni lɛ, gbɔmɔ Bi lɛ baaba.” (Mateo 24:42, 44, NW) Ehe miihia ni wɔya nɔ wɔkɛ nakai ŋaawoo lɛ akai wɔhe! Su ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aka mɛi komɛi, ‘Ekolɛ esa akɛ maba nibii ashi fioo, ni mikagba mihe naa yɛ nibii ahe tsɔ̃.’ Mɛɛ tɔmɔ po enɛ baafee nɛkɛ! Susumɔ Yakobo kɛ Yohane, “Nugbɔshimɔ Bii” lɛ ahe okwɛ.—Marko 3:17.
5, 6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yakobo kɛ Yohane nɔkwɛmɔnii lɛ amli?
5 Wɔle akɛ Yakobo ji bɔfo ni yɔɔ ekãa waa. (Luka 9:51-55) Etamɔ mɔ ni tsũ nii waa yɛ be mli ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi lɛ. Shi beni Yakobo kã he eji obalanyo lɛ mli ni Herode Agripa I hã agbe lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 12:1-3) Ani wɔsusuɔ akɛ beni Yakobo na akɛ ewala miiba naagbee trukaa nɛkɛ lɛ, edɔ lɛ akɛ efee ekãa babaoo, ni emia ehiɛ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Dabi kwraa! Yɛ anɔkwale mli lɛ eyɛ miishɛɛ akɛ ekɛ eshihilɛ be ni hi fe fɛɛ ni tamɔ nɔ ni yɔɔ kuku lɛ etsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Amrɔ nɛɛ, wɔteŋ mɔ ko nyɛŋ ale kɛ wɔ wala baaba naagbee trukaa ni wɔkpaaa gbɛ. (Jajelɔ 9:11; okɛto Luka 12:20, 21 he.) No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ wɔɔha ekãa ni wɔyɔɔ kɛ wɔ nitsumɔ lɛ ahi he ni kwɔ yɛ Yehowa ni wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ mli. Nɛkɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔhiɛ gbɛi kpakpa ni wɔyɔɔ yɛ ehiɛ lɛ mli, ni wɔya nɔ wɔhi shi kɛ wɔ wɔsɛɛ be ni bɛ naagbee lɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ.—Jajelɔ 7:1.
6 Nikasemɔ ko yɛ ni kɔɔ bɔfo Yohane, ni yɔɔ jɛmɛ yɛ be mli ni Yesu wo hewalɛ waa akɛ, “Nyɛsaraa” lɛ, he. (Mateo 25:13; Marko 13:37; Luka 21:34-36) Yohane bo enɛ toi, ni ekɛ miishɛɛ sɔmɔ afii nyɔŋmai abɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ nɔ ni etsɛ fe bɔfoi krokomɛi lɛ fɛɛ. Beni Yohane egbɔ waa, ni enyɛɔ ekwɛɔ afii nyɔŋmai abɔ ni ekɛsɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ yɛ esɛɛ lɛ, ani esusu he akɛ eji tɔmɔ, shihilɛ ni egba afã loo eŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ? Dabi kwraa! Ekã he eekwɛ wɔsɛɛ be gbɛ lolo. Beni Yesu ni atee lɛ shi lɛ kɛɛ, “Hɛ̃ɛ, miiba oyá” lɛ, Yohane ha hetoo amrɔ nɔŋŋ akɛ, “Amen. Hɛ̃ɛ, ba, Nuntsɔ Yesu.” (Kpojiemɔ 22:20) Eka shi faŋŋ akɛ Yohane ehiii shi kɛhaaa ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni eeshwe ni ena ‘daa shihilɛ’ ni yaa nɔ blɛoo kɛ kpóo. Etswa efai shi akɛ ebaaya nɔ esɔmɔ kɛ ewala kɛ ehewalɛ fɛɛ, be fɛɛ be ni Nuntsɔ lɛ aaaba. Ni wɔ hu?
Shishitoi Kɛha Naanɔ Wala Námɔ Mli Hemɔkɛyeli
7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ‘awo’ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ ‘shi dani abɔ jeŋ bei lɛ’? (b) Yesu ha ana naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ mli faŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Ná nɔmimaa akɛ, naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ jeee lamɔ loo jwɛŋmɔŋ susumɔ ko ni gbɔmɔ kɛba. Taakɛ Tito 1:2 kɛɔ lɛ, wɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ damɔ “naanɔ wala . . . he nɔhiɛkamɔ lɛ . . . ni Nyɔŋmɔ ni maleee lɛ wo shi eha dani abɔ jeŋ bei lɛ” nɔ. Eji Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo akɛ adesai toibolɔi fɛɛ ahi shi kɛya naanɔ. (1 Mose 1:28) Nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ afite nɛkɛ yiŋtoo nɛɛ, Adam kɛ Hawa atuatsemɔ lɛ po nyɛŋ afite lɛ. Taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Mose 3:15 lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ “seshi” ko ni baatsake awui ni akɛba adesai anɔ lɛ fɛɛ he shiwoo hã. Beni “seshi” loo Mesia lɛ, Yesu bashɛ shi lɛ, ekɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ fee eshishijee tsɔ̃ɔmɔi lɛ ateŋ ekome. (Yohane 3:16; 6:47, 51; 10:28; 17:3) Akɛni ekɛ ewala ni yeɔ emuu lɛ hã akɛ kpɔmɔ nɔ hewɔ lɛ, Kristo nine shɛ mla naa hegbɛ ni baaha ekɛ naanɔ wala aha adesai lɛ nɔ. (Mateo 20:28) Ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi, ni amɛ fɛɛ amɛyibɔ feɔ 144,000 baahi shi kɛya naanɔ yɛ ŋwɛi. (Kpojiemɔ 14:1-4) No hewɔ lɛ, adesai ni be ko lɛ amɛgboɔ lɛ ‘baawo nɔ ni gbooo lɛ’!—1 Korintobii 15:53.
8. (a) Mɛni ji ‘shihilɛ ni gbele bɛ mli,’ ni mɛni hewɔ Yehowa kɛhaa 144,000 lɛ? (b) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Yesu kɛhaa “tooi krokomɛi” lɛ?
8 ‘Shihilɛ ni gbele bɛ mli’ lɛ tsɔ̃ɔ babaoo fe gbo ni agbooo kɛkɛ. Ekɔɔ “wala ni fiteee lɛ hewalɛ” lɛ he. (Hebribii 7:16; okɛto Kpojiemɔ 20:6 he.) Shi, mɛni nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha nɛɛ tsũɔ he nii? Kaimɔ Satan mpoatswaa akɛ anyɛŋ akɛ he afɔ̃ Nyɔŋmɔ bɔɔ nii lɛ ateŋ mɔ ko nɔ lɛ. (Hiob 1:9-11; 2:4, 5) Nyɔŋmɔ tsɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli ni ekɛha 144,000 lɛ nɔ etsɔ̃ɔ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu ni eyɔɔ yɛ kuu nɛɛ ni ámɛha Satan mpoatswaa lɛ hetoo yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ lɛ mli. Shi adesai ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ hu? Yesu kɛɛ “asafoku bibioo” ni feɔ Maŋtsɛyeli gboshiniyelɔi lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ bii lɛ akɛ ‘amɛbaatara maŋtsɛsɛii anɔ ni amɛkojo Israel akutsei nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.’ (Luka 12:32; 22:30) Enɛ tsɔɔ akɛ mɛi krokomɛi baaná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii. Yɛ be mli ni akɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli haaa “tooi krokomɛi” lɛ, amɛnine shɛɔ “naanɔ wala” nɔ. (Yohane 10:16; Mateo 25:46) No hewɔ lɛ, naanɔ wala ji Kristofoi fɛɛ ahiɛnɔkamɔ. Ejeee yiŋsusumɔ folo ko kɛkɛ, shi nɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni “Nyɔŋmɔ ni maleee lɛ” wo shi yɛ he, ni ekɛ Yesu lá ni jara wa lɛ wo he nyɔmɔ.—Tito 1:2.
Yɛ Wɔsɛɛ Be ni Yɔɔ Shɔŋŋ Mli?
9, 10. Mɛni nibii yɔɔ ni tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔbɛŋkɛ naagbee lɛ he?
9 Bɔfo Paulo gba akɛ “jaramɔ bei” ni mli wa baatsɔɔ akɛ wɔbashɛ “naagbee gbii” lɛ amli ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he. Yɛ be mli ni adesai agbɛjianɔtoo ni ebɔle wɔhe lɛ kũmɔɔ kɛboteɔ suɔmɔ ni bɛ, hiɛjoomɔ, hesuɔmɔ, kɛ Nyɔŋmɔ ni aleee mli nɛɛ, ani wɔyooo akɛ Yehowa gbi kɛha efɔbuu kojomɔi ahe nitsumɔ yɛ yiwalɛ jeŋ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ lɛ miiba kɛ foi? Yɛ be mli ni basabasafeemɔ kɛ hetsɛ̃ yaa hiɛ lɛ, ani wɔnaaa akɛ Paulo wiemɔi krokomɛi nɛɛ amlibaa ebɔle wɔhe fɛɛ kɛkpe, akɛ: “Gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli”? (2 Timoteo 3:1-5, 13) Ekolɛ mɛi komɛi kɛ jwɛŋmɔ kpakpa baabolɔ akɛ “Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe,” shi toiŋjɔlɛ gbɛkpamɔi lɛ fɛɛ baalaaje, ejaakɛ “no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatua amɛ trukaa, tamɔ kɔɔmɔ tuaa yoo ni musu eda lɛ, ni amɛjeŋ mli kɔkɔɔkɔ.” Ashiko wɔ yɛ duŋ mli yɛ nɔ ni wɔbei nɛɛ tsɔɔ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, “nyɛhaa wɔshia kpe ni wɔhiɛ akãa shi.”—1 Tesalonikabii 5:1-6.
10 Agbɛnɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ naagbee gbii lɛ ji “be fioo.” (Kpojiemɔ 12:12; okɛto 17:10 he.) Eyɛ faŋŋ akɛ nakai “be fioo” lɛ mli nɔ ni fa eho momo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Daniel gbalɛ lɛ tsɔɔ mpleshii ni yaa nɔ yɛ “wuoyigbɛ maŋtsɛ” lɛ kɛ “kooyigbɛ maŋtsɛ” lɛ teŋ ni etee nɔ kɛbashi afi oha nɛɛ mli lɛ mli yɛ gbɛ ni ja pɛpɛɛpɛ nɔ. (Daniel 11:5, 6) Nɔ pɛ ni eshwɛ ni baaba mli ji naagbee tutuamɔ ni “kooyigbɛ maŋtsɛ” lɛ kɛbaaba taakɛ atsɔɔ mli yɛ Daniel 11:44, 45 lɛ.—Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, October 1, 1987, kɛ November 1, 1993 kɛha gbalɛ nɛɛ he sanegbaa.
11. (a) Mateo 24:14 eba mli kɛyashɛ nɛgbɛ? (b) Mɛni Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 10:23 lɛ tsɔɔ?
11 Yesu gbalɛ akɛ “ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba” lɛ hu yɛ. (Mateo 24:14) Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi tsuɔ amɛ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔji, ŋshɔkpɔi akui, kɛ shikpɔŋkukuji 233 nɔ. Eji anɔkwale akɛ shikpɔŋkukuji ni atsuko amɛmli nii yɛ lolo, ni ekolɛ yɛ Yehowa be ni sa mli lɛ, hegbɛ shinaa baagbele. (1 Korintobii 16:9) Kɛlɛ, Yesu wiemɔi ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Mateo 10:23 lɛ hãa mɔ susuɔ saji ahe kɛ hiɛdɔɔ: “Nyɛgbeŋ Israel maji lɛ fɛɛ naa dani gbɔmɔ bi lɛ aaaba.” Yɛ be mli ni abaatswa sanekpakpa lɛ he adafi yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ kɛ̃ lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ aya shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he dani Yesu “aaaba” akɛ Blafo.
12. (a) Mɛɛ “naasɔomɔ” áwie he yɛ Kpojiemɔ 7:3 lɛ? (b) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ayifalɛ ni baa shi lɛ tsɔɔ mɛni?
12 Susumɔ ŋmalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ 7:1, 3 ni kɛɔ akɛ atsĩ hiɛkpatamɔ “kɔɔyɔi ejwɛ” lɛ anaa “kɛyashi beyinɔ ni wɔkɛ naasɔomɔ nɔ̃ aaakadi wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ tsuji lɛ ahiɛŋtsei anɔ dã” lɛ he. Enɛ kɔɔɔ shishijee naasɔomɔ, ni baa yɛ be mli ni gbɔmɛi 144,000 lɛ amli bii anine shɛɔ amɛŋwɛi tsɛmɔ lɛ nɔ lɛ he. (Efesobii 1:13) Ekɔɔ naagbee naasɔomɔ kwraa lɛ he, yɛ be mli ni ayɔseɔ amɛ akɛ “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ tsuji” ni aka amɛ akwɛ ni yeɔ anɔkwa ni tsakemɔ bɛ mli lɛ. Nyɔŋmɔ bii diɛŋtsɛ ni afɔ amɛ mu lɛ ayibɔ ni shwɛɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ eba shi waa. Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ, “mɛi ni ahala lɛ ahewɔ” lɛ ‘aaafo’ amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishijee fã lɛ ‘nɔ kpitioo.’ (Mateo 24:21, 22) Mɛi ni kɛɔ akɛ amɛfata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe lɛ ateŋ mɛi ni fa edara waa yɛ afii amli. Shikome ekoŋŋ lɛ, ani enɛ etsɔɔɔ akɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa?
Bulɔ Anɔkwafo Ko
13, 14. Mɛni ji bulɔ kuu lɛ gbɛnaa nii?
13 Dani enɛ aaaba lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔbo gbɛtsɔɔmɔ ni “tsulɔ anɔkwafo” lɛ kɛha lɛ toi. (Mateo 24:45) Nɔ ni fe afii oha nɛ, ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “tsulɔ” lɛ kɛ anɔkwayeli esɔmɔ akɛ “bulɔ.” (Ezekiel 3:17-21) January 1, 1984 The Watchtower lɛ tsɔɔ mli akɛ: ‘Nɛkɛ bulɔ nɛɛ kwɛɔ bɔ ni nibii yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni haa Biblia gbalɛ baa mli lɛ, ni ebɔɔ amanehulu kpeteŋkpele ko ni eko bako ni tamɔ nakai da kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ he kɔkɔ, ni etswaa nɔ ko kpakpa ko he adafi.’—Mateo 24:21; Yesaia 52:7.
14 Kaimɔ akɛ: Bulɔ lɛ nitsumɔ ji ni ejaje “nɔ ni enaa” lɛ. (Yesaia 21:6-8) Yɛ Biblia bei amli lɛ, bulɔ lɛ bɔɔ kɔkɔ kɛ́ nɔ ni baanyɛ afee oshara lɛ yɛ shɔŋŋ tsɔ bɔ ni aaanyɛ ana lɛ faŋŋ po. (2 Maŋtsɛmɛi 9:17, 18) Kɔkɔbɔi ni bɛ mli ba yɛ nakai bei lɛ amli moŋ. Shi bulɔ kpakpa lɛ kpaŋ wiemɔ yɛ gbeyei ni esheɔ akɛ ehiɛ aaagbo hewɔ. Kɛji akɛ la eje yɛ oshia ni eeshã lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ kɛ lagbelɔi lɛ baaa akɛni amɛsusu akɛ eeenyɛ efee nɔ ni bɛ mli lɛ hewɔ? Dabi, wɔmiikpa gbɛ ni nɛkɛ hii nɛɛ atsu oshara fɛɛ oshara he okadi he nii oya nɔŋŋ! Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ hu bulɔ kuu lɛ wieɔ beni shihilɛ lɛ biɔ ni amɛfee nakai.
15, 16. (a) Mɛni hewɔ afeɔ tsakemɔi yɛ bɔ ni wɔnuɔ gbalɛi ashishi wɔhaa lɛ amli? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni nu gbalɛi komɛi ashishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ ŋɔɔ?
15 Shi yɛ be mli ni nibii yaa hiɛ lɛ, shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ gbalɛ he lɛ mli ebafee faŋŋ. Yinɔsane etsɔɔ akɛ, efɔɔɔ kaa akɛ aaanu ŋwɛi gbalɛi ashishi kwraa dani amɛmlibaa aba. Nyɔŋmɔ kɛɛ Abram be sɛɛjɛkɛmɔ pɔtɛɛ ni eseshibii “aaatsɔmɔ gbɔi yɛ shikpɔŋ ni jeee amɛnɔ̃ nɔ,” ni ji, afii 400. (1 Mose 15:13) Shi, Mose kɛ ehe ha akɛ kpɔ̃lɔ oya tsɔ̃ ni be shɛko.—Bɔfoi lɛ Asaji 7:23-30.
16 Agbɛnɛ hu susumɔ gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ahe. Kɛ wɔsusu be ni eho lɛ he lɛ, efeɔ faŋŋ diɛŋtsɛ akɛ agba Mesia lɛ gbele kɛ eshitee lɛ he sane afɔ̃ shi. (Yesaia 53:8-10) Ni kɛlɛ, Yesu diɛŋtsɛ kaselɔi lɛ nuuu anɔkwasane nɛɛ shishi. (Mateo 16:21-23) Amɛnaaa akɛ Daniel 7:13, 14 baaba mli yɛ Kristo wɔsɛɛ be pa·rou·siʹa, loo “ba ni eba” lɛ mli. (Mateo 24:3, NW) No hewɔ lɛ, amɛ akɔntaabuu lɛ ejaaa kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 2,000 beni amɛbi Yesu akɛ: “Nuntsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaatee Maŋtsɛyeli lɛ shi oma shi oha Israel lɛ?” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:6) Yɛ be mli ni ato Kristofoi asafo lɛ ama shi jogbaŋŋ lɛ sɛɛ kwraa po lɛ, susumɔi ni ejaaa kɛ apasa gbɛkpamɔi tee nɔ eba. (2 Tesalonikabii 2:1, 2) Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi náa susumɔi komɛi ni ejaaa yɛ bei komɛi amli moŋ, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa jɔɔ nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli heyelilɔi lɛ anitsumɔ lɛ nɔ!
17. Mɛni esa akɛ efee wɔjwɛŋmɔ yɛ tsakemɔi ni wɔfeɔ yɛ bɔ ni wɔnuɔ Ŋmalɛi komɛi ashishi wɔhaa lɛ ahe?
17 Nakai nɔŋŋ ehe bahia ni tsulɔ kuu ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ajale esusumɔi amli yɛ be kɛ bei amli. Shi, ani mɔ ko aaanyɛ aje “tsulɔ anɔkwafo” lɛ ni Yehowa ejɔɔ lɛ lɛ he ŋwane? Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, kɛ asusu sane muu lɛ fɛɛ he lɛ, kɛ akɛto he lɛ, ani tsakemɔi ni eba lɛ titri jeee nɔ ko fioo ko pɛ? Wɔ shishijee shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ Biblia lɛ he lɛ tsakeko. Wɔ hekɛnɔfɔ̃ɔ akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ mli ewa fe bei fɛɛ!
Wɔmiihi Shi Kɛha Naanɔ Wɔsɛɛ Be
18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa shihilɛ ni wɔɔhi wɔha ŋmɛnɛ pɛ lɛ?
18 Je lɛ baanyɛ akɛɛ akɛ, ‘Nyɛhaa wɔyea ni wɔnua, ejaakɛ wɔ lɛ wɔbaagboi,’ shi esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ subaŋ. Mɛni hewɔ esa akɛ obɔ mɔdɛŋ yaka kɛha ŋɔɔmɔyelii ni ooona kɛaajɛ shihilɛ mli bianɛ, yɛ be mli ni obaanyɛ otsu nii kɛha wɔsɛɛ be ni bɛ naagbee? Nakai hiɛnɔkamɔ lɛ jeee lamɔ, ejeee yaka yiŋsusumɔ, kɛ́ eji shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi, loo naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ. Eji nii ni baaba mli diɛŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ “ni maleee” lɛ ewo shi yɛ he. (Tito 1:2) Odaseyelii ni tsɔɔ akɛ wɔ hiɛnɔkamɔ lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ fa fe nine! “Be lɛ faaa dɔŋŋ.”—1 Korintobii 7:29.
19, 20. (a) Te Yehowa susuɔ afɔlei ni wɔshã yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhi shi akɛ mɛi ni naanɔ wala kã wɔhiɛ lɛ?
19 Eji anɔkwale akɛ, gbɛjianɔtoo nɛɛ etsɛ fe bɔ ni mɛi pii susu. Ekolɛ gbɔmɛi fioo ko baanu he bianɛ akɛ, eji amɛtsɔ hiɛ amɛle enɛ kulɛ, amɛkɛ nibii komɛi eshãŋ afɔle. Shi esaaa akɛ mɔ ko shwaa ehe akɛ efee nakai. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afɔlei ni akɛ nibii shãa lɛ ji Kristofonyo ni mɔ ko ji lɛ shishitoo taomɔ nii lɛ fã. Kristofoi ‘kwáa amɛhe.’ (Mateo 16:24) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔnu he akɛ wɔ mɔdɛŋbɔi akɛ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ efee efolo. Yesu wo shi akɛ: “Mɔ ko bɛ ni eshi shia loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo ŋa loo bii loo abɔɔi yɛ mi kɛ sanekpakpa lɛ hewɔ, ni enaŋ . . . toi oha yɛ benɛ be nɛɛ mli beebe . . . ni jeŋ ni baaba lɛŋ hu eeena naanɔ wala.” (Marko 10:29, 30) Yɛ biɛ afii akpe mli lɛ, te onitsumɔ, oshia, loo shika ni kã shikatoohe lɛ baatamɔ aha tɛŋŋ? Ni kɛlɛ, afɔlei ni oshã oha Yehowa lɛ baafee nɔ ni tsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ yɛ biɛ afii akpeiakpei mli—biɛ afii akpekpei akpe mli! “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛ nitsumɔ lɛ nɔ.”—Hebribii 6:10.
20 No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔhia shi akɛ mɛi ni naanɔ wala kã wɔhiɛ, koni wɔkafee “mɛi ni kwɛɔ nii ni anaa lɛ, shi moŋ nii ni anaaa lɛ wɔkwɛɔ; ejaakɛ nii ni anaa lɛ hiɔ shi be fioo kɛkɛ, shi nii ni anaaa lɛ hiɔ shi kɛyashiɔ naanɔ.” (2 Korintobii 4:18) Gbalɔ Habakuk ŋma akɛ: “Shi ninaa lɛ yɛ hã be ni ato lɛ kɛ̃, ni eeye oyai ni eshɛ naagbee, ni emaleŋ; kɛ eshashao shi hu jiŋŋ, mɛɛ lɛ kɛ̃; ejaakɛ ebaaba lɛɛlɛŋ, ekpeŋ sɛɛ!” (Habakuk 2:3) Mɛɛ gbɛ nɔ ‘mɛ ni wɔmɛɔ’ naagbee lɛ saa gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtsuɔ wɔ diɛŋtsɛ kɛ wɔ weku mli gbɛnaa nii ahe nii lɛ he yɛ? Wɔ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsu saji otii nɛɛ ahe nii.
Saji Otii Kɛha Emlitii
◻ Te bɔ ni etamɔ nɔ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ sɛɛ etsɛ lɛ esa mɛi fioo ko he eha tɛŋŋ ŋmɛnɛ?
◻ Mɛni ji wɔ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ nɔdaamɔ nɔ?
◻ Te esa akɛ wɔsusu afɔlei ni wɔshã yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ahe lɛ he wɔha tɛŋŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Esa akɛ agbe jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa dani naagbee lɛ aba