Bɔ ni Ooofee Ohiɛ Miishɛɛ Mli yɛ Be-fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli
BIBLIA gbalɛ mlibaa tsɔɔ faŋŋ akɛ, wɔyɛ nibii agbɛjianɔtoo ni leee Nyɔŋmɔ nɛɛ naagbee gbii lɛ amli. Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ tsuji le enɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ bei ni fa saŋŋ tsuɔ nii bɔ ni amɛbaanyɛ ni amɛkɛgbɛɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛshwaa. Yehowa Odasefoi fe 600,000 eto amɛ shihilɛi ahe gbɛjianɔ bɔni afee ni amɛkɛ amɛhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɛi komɛi ji be-fɛɛ Maŋtsɛyeli lɛ jajelɔi, ni atsɛɔ amɛ akɛ gbɛgbalɔi. Mɛi komɛi hu ji nitsulɔi ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe eha Betel nitsumɔ yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ yitso lɛ loo enitsumɔhei niji lɛ amli. Amɛteŋ mɛi komɛi hu ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi kɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi.
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, naagbee gbii lɛ amli lɛ “jaramɔ bei baaba.” (2 Timoteo 3:1-5) Hela Biblia ŋmalɛ lɛ kɛ wiemɔ ko ni abaanyɛ atsɔɔ shishi akɛ “bei ni ato ni yɔɔ gbeyei” tsu nii. Enɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ mɔ ko mɔ ko kpaa shihilɛ ni naagbai bɛ mli gbɛ yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Kɛha sɔɔlɔi Kristofoi komɛi lɛ, naagbai lɛ bafeɔ nɔ ni mli wa aahu akɛ, ekolɛ amɛbibiɔ amɛhe akɛ, ‘Ani manyɛ matsa be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ nɔ, loo esa akɛ makpa?’
Mitsa Nɔ loo Mikpa?
Mɛɛ shihilɛi baaha mɔ ko asusu eshihilɛ akɛ gbɛgbalɔ, Betel nitsulɔ ni ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ ehe eha, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ loo maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ he ekoŋŋ? Ekolɛ hewalɛnamɔ he naagba ko ni naa wa miigba enaa. Ekolɛ wekunyo ko ni egbɔ loo ebɛ hewalɛ yɛ ni ehe miihia ni akwɛ lɛ daa. Ebaanyɛ efee akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi eje weku shishi. Ehe ehiaaa ni mɔ fɛɛ mɔ ni eŋmɛɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ he yɛ yiŋtoi ni tamɔ enɛɛmɛi kɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ahewɔ lɛ anu he akɛ ehiɛ egbo yɛ nakai tsakemɔ lɛ ni efee lɛ hewɔ.
Shi kɛlɛ, kɛ mɔ ko miito gbɛjianɔ koni eŋmɛɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ he yɛ miishɛɛ ni ebɛ lɛ hewɔ hu? Ekolɛ gbɛgbalɔ ko naa akɛ, gbɔmɛi fioo ko pɛ boɔ lɛ toi yɛ esɔɔmɔ lɛ mli, ni ebaabi akɛ, ‘Mɛni hewɔ esa akɛ mahiɛ mihe-kɛ-afɔleshaa shihilɛ gbɛ lɛ mli lolo yɛ be mli ni gbɔmɛi fioo pɛ boɔ toi lɛ?’ Ekolɛ mɔ ko ni etu ehe eha Betel nitsumɔ lɛ bɛ enitsumɔ lɛ he miishɛɛ tsɔ. Aloo ebaanyɛ efee akɛ, hewalɛ ni abɛ ni woɔ mɔ mlila miigba mɔ ko naa, yɛ be mli ni ejeee nɔ ni tsiɔ mɔ naa yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ni yɛ naagbee lɛ efiteɔ mɔ miishɛɛnamɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ baahiɛ amɛ miishɛɛnamɔ mli? Nyɛhaa wɔsusuɔ nɔ ni sɔɔlɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛɔ lɛ ahe.
Ni Wɔɔdamɔ Nijiaŋwujee Naa
Anny ni jɛ Switzerland lɛ tee Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ yɛ 1950 mli. Ni ekpa gbɛ akɛ abaaha lɛ nitsumɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ yɛ maŋsɛɛ. Beni aha Anny nitsumɔ yɛ Betel ekoŋŋ yɛ Europa lɛ, enijiaŋ je wui. Shi kɛlɛ, ekpɛlɛ nitsumɔ ni akɛha lɛ yɛ Woji Ashishitsɔ̃ɔmɔ Nitsumɔhe lɛ nɔ, ni eetsu nakai nitsumɔ lɛ lolo. Te efee tɛŋŋ eye enijiaŋwujee lɛ nɔ kunim? Anny tsɔɔ mli akɛ: “Nitsumɔi babaoo yɛ ni abaatsu, ni babaoo hu yɛ ni aatsu. Bɔ ni minuɔ nii ahe mihaa kɛ nibii ni misumɔɔ lɛ ahe ehiaaa mi tamɔ nitsumɔ lɛ.”
Kɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui yɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanyɛ wɔna su ni Anny hiɛ lɛ eko. Nɔ ni wɔsumɔɔ lɛ jeee nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. Nɔ ni he hiaa titri ji akɛ, esa akɛ atsu gbɛnaa nii sɔrɔtoi fɛɛ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ lɛ he nii jogbaŋŋ. Abɛi 14:23 kɛɔ wɔ akɛ, “deŋmegbomɔ fɛɛ lɛ sɛɛnamɔ yɛ mli.” Nɔ̃ nitsumɔ ni atu awo wɔdɛŋ lɛ kɔɔɔ he eko, kɛ wɔtsu he nii yɛ anɔkwale mli lɛ eyeɔ ebuaa Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ nɔyaa. Ni tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo baanyɛ ajɛ mli aba—hɛɛ, miishɛɛ—yɛ nitsumɔ ni tamɔ nakai ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ mli.—Okɛto 1 Korintobii 12:18, 27, 28 he.
Mɛi Krokomɛi ni Wɔkɛ Amɛ Aaahi Shi Jogbaŋŋ
Be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa wɔbɛŋkɛɔ gbɔmɛi sɔrɔtoi kpaakpa—yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, yɛ Betel, yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashia mli, loo yɛ be mli ni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ jɛɔ asafo kome mli kɛyasaraa asafo kroko lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, dani aaana miishɛɛ lɛ, ja akɛ mɛi krokomɛi ehi shi jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, ‘bei ni yɔɔ gbeyei’ nɛɛ lɛ ni agba afɔ shi kɛha naagbee gbii nɛɛ eha gbɔmɛi kɛ shihilɛ efee nɔ ni yɔɔ naagba waa diɛŋtsɛ. Te sɔɔlɔ ko aaafee tɛŋŋ akwɛ koni emiishɛɛ akalaaje, yɛ be mli ni mɔ ko ewo emli la po lɛ? Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ Wilhelm dɛŋ.
Wilhelm batsɔ Betel weku ni yɔɔ Europa lɛ mlinyo yɛ 1947 mli. No sɛɛ lɛ, eye be kɛsɔmɔ yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ nitsumɔ lɛ mli. Wilhelm tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ mi kɛ miŋa na nɔ ko ni wɔsusuɔ akɛ ejaaa, loo egbaa wɔ naa lɛ, wɔkɛɔ Yehowa bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa, kɛkɛ lɛ wɔshi sane lɛ wɔha lɛ koni etsu he nii.”—Lala 37:5.
Ekolɛ, naanyo Kristofonyo ko subaŋ yɛ bɔ ni ekɛ bo wie ni bulɛ bɛ mli loo esusuuu he lɛ ehao bo pɛŋ. Kaimɔ akɛ, wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ shii abɔ yɛ wɔwiemɔ mli. (Yakobo 3:2) No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ okɛ hegbɛ nɛɛ tsuuu nii ni obɛŋkɛ ‘sɔlemɔ Toibolɔ’ lɛ? (Lala 65:3) Okɛ Yehowa agba he sane, ni oshi owo edɛŋ. Kɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni efee tsakemɔi lɛ, ebaafee nakai. Ehe baahia ni gbɔmɛi ni yɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashia mli lɛ aha enɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ naagbai ni mli wa aaaba yɛ nɛkɛ gbɛi anɔ, ejaakɛ enɛ baaye abua amɛ koni amɛhiɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ mli.
Be Mli ni Abɛ Gbɔmɔtsoŋ Hewalɛ Kpakpa
Mɛi fioo pɛ náa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛtsaraa nɔ. Ekolɛ mɛi komɛi ni akɛɛ amɛyɛ shihilɛ kpakpa mli lɛ po baaná nɔnyɛɛ loo hela baamɔmɔ amɛ. Gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni abɛ hewɔ lɛ, ehe baahia ni mɛi komɛi akpa be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ, shi no sɛɛ lɛ, amɛtsuɔ nii ni nɔ bɛ yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi nyɛɔ amɛhiɛɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ hewalɛnamɔ kpakpa ni bɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Hartmut kɛ Gislind he okwɛ.
Hartmut kɛ Gislind ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ afii 30 etsu nii akɛ gbɛgbalɔi, maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi, kɛ agbɛnɛ yɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ nitsumɔ lɛ hu mli. Amɛ fɛɛ amɛna nɔ̃ shii abɔ yɛ helai ni naa wa mli, ni bei komɛi lɛ epiŋɔ amɛ waa yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ. Shi kɛlɛ, ámɛtsu nitsumɔ ni nɔ bɛ, ni amɛnyɛ amɛwo mɛi krokomɛi ni naa naagbai ni tamɔ nakai lɛ hewalɛ. Mɛɛ ŋaawoo amɛkɛhaa? “Kwɛmɔ wɔsɛɛ be lɛ gbɛ, shi jeee be ni eho lɛ. Tsu shihilɛ fɛɛ shihilɛ he nii jogbaŋŋ. Gbi fɛɛ gbi baanyɛ ekɛ hegbɛ kome pɛ aha koni wɔkɛjie Yehowa yi. Okɛ nakai hegbɛ lɛ atsu nii ni ona mli ŋɔɔmɔ.”
Susumɔ Hannelore shihilɛ lɛ he okwɛ. Ehao yɛ hela ni haoɔ lɛ shii abɔ yɛ afii 30 ni ekɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ, maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ, yɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ nitsumɔ ni ekɛ ewu tsu lɛ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ Betel sɔɔmɔ mli lɛ mli. Hannelore kɛɔ akɛ: “Misusuɔ sane ni Satan tee lɛ shi—akɛ adesai sɔmɔɔ Yehowa yɛ be mli ni nakai feemɔ feɔ mlɛo kɛhaa amɛ lɛ pɛ mli lɛ he. Kɛtsɔ mitsui shi ni miŋmɛɔ yɛ kaai amli lɛ nɔ lɛ, manyɛ mafee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ Satan sane ejaaa.” Enɛ baanyɛ afee nɔ ko ni kanyaa mɔ waa diɛŋtsɛ. Kaimɔ akɛ, anɔkwa ni obaaye Yehowa yɛ be mli ni okɛ kaa kpeɔ lɛ he hiaa lɛ.—Hiob 1:8-12; Abɛi 27:11.
Kɛ oobɔ mɔdɛŋ ni okpɛ yiŋ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ sane ni kɔɔ ogbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he lɛ, susumɔ nibii enyɔ ni kɔɔ Yesu Kristo gbalɛ ni kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee he lɛ ahe. Yesu gba akɛ, gbele helai baaba yɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ. Ekɛɛ hu akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ.” (Mateo 24:3, 14; Luka 21:11) Yesu le akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ helai baashi mple. Shi eyɔse akɛ, jeee gbɔmɛi ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa pɛ baatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii, shi moŋ aŋkroaŋkroi ni hela ni mli wa mɔmɔɔ amɛ lɛ hu baatsu he nii. Kɛ wɔnyɛ wɔtee nɔ wɔtsu be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ he nii yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni bɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa hiɛ kpaŋ suɔmɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo kɛhaa egbɛi lɛ nɔ.—Hebribii 6:10.
Miishɛɛ ni Aaana Daa yɛ Shikpilikpii ni Maŋbii Feɔ lɛ Fɛɛ Sɛɛ
Wɔ subaŋ baanyɛ asa bɔ ni gbɔmɛi baafee amɛnii amɛha yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ he. Sɔɔlɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Eji naagba kɛha gbɛgbalɔi po akɛ amɛkɛ shiatsɛmɛi aaaje sanegbaa shishi. Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔpele koni wɔna miishɛɛ daa.” Hɛɛ, maŋbii ashikpilikpiifeemɔ baanyɛ aha miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ alaaje. No hewɔ lɛ, te gbɛgbalɔ ko ni kɛ shikpilikpiifeemɔ kpeɔ daa lɛ aaafee tɛŋŋ ni ena miishɛɛ daa lɛ? Sɔɔlɔi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ kɛ ŋaawoi ni akɛtsu nii ni ana akɛ ehi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ haa.
Shikpilikpiifeemɔ bafeɔ kaa, shi esaaa ni etsɔɔ akɛ aye mɔ ko nɔ kunim. Shikpilikpiifeemɔ ni egbɛ eshwa lɛ diɛŋtsɛ jeee yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ akpa be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ. Kɛ wɔto be ni fa he gbɛjianɔ kɛha Ŋmalɛi lɛ kasemɔ waa lɛ, wɔbaanyɛ wɔna miishɛɛ daa yɛ be mli ni wɔkɛ shikpilikpiifeemɔ kpeɔ lɛ. Amɛhaa ‘wɔhe saa kɛhaa nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa,’ ni nɔ ni fata he ji sane ni akɛ gbɔmɛi ni booo sanekpakpa lɛ toi aaagba. (2 Timoteo 3:16, 17) Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi sumɔɔɔ ni amɛboɔ Yeremia toi moŋ, shi no haaa ni ekpa. (Yeremia 7:27) Yɛ be mli ni wɔkaseɔ Biblia lɛ kɛtsɔ Kristofoi awoji ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna he sɛɛ waa diɛŋtsɛ kɛ wɔkadi saji ni woɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔtsu shikpilikpiifeemɔ he nii lɛ.
Kɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ shikpilikpiifeemɔ ji kaa lɛ, belɛ nyɛhaa wɔpɛia bɔ ni wɔsubaŋ ji yɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ahe lɛ mli. Mɛni hewɔ ni amɛfeɔ shikpilikpii lɛ? Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Europa lɛ, yiŋtoo kome hewɔ ni shikpilikpiifeemɔ egbɛ eshwa lɛ jɛ saji gbohii ni apasa jamɔ eshi eshwie shi lɛ hewɔ. Gbɔmɛi nuuu he dɔŋŋ akɛ jamɔ yɛ nɔ ko feemɔ yɛ amɛshihilɛ mli, loo ákɛ amɛmiisumɔ ni amɛkɛ no afee nɔ ko. Esa akɛ wɔnu amɛ shishi, ni wɔkɛ amɛ awie saji tamɔ nitsumɔ ni anaaa, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, awuiyeli, saji ahe ni aŋmɛɛɛ, shihilɛ ni ebɔle wɔ lɛ, kɛ ta he gbeyeishemɔ lɛ ahe.
Wɔbaanyɛ wɔtsĩ sane ko ni shiatsɛ ko le ni kɔɔ ehe lɛ tã yɛ wɔ wiemɔi ni wɔkɛjeɔ shishi lɛ mli. Nakai Dietmar bɔ mɔdɛŋ koni efee beni eshiɛɔ yɛ akrowa ko ni omanye fioo ko pɛ eyeɔ yɛ mli lɛ. Mɔ kome tsi ta akɛ oshara ko banina akrowa lɛ yɛ gbi ni tsɔ hiɛ lɛ mli. Kɛjɛ jɛmɛ kɛyaa lɛ, Dietmar jieɔ bɔ ni oshara sane lɛ edɔ lɛ waa eha yɛ anɔkwale mli lɛ kpo etsɔɔ agbɛnɛ yɛ shia fɛɛ shia mli. Ekɛɛ: “Amrɔ nɔŋŋ ni gbɔmɛi lɛ bɔi wiemɔ. Oshara lɛ yɛ mɔ fɛɛ mɔ jwɛŋmɔ mli. Miná mɛi mikɛ amɛ gba sane jogbaŋŋ nakai gbi lɛ, ejaakɛ mitsɔɔ akɛ misusuɔ amɛ shihilɛ he.”
Ehe miihia ni wɔye Maŋtsɛyeli lɛ he odase yɛ he fɛɛ he wɔha gbɔmɛi yɛ he ni wɔɔna amɛ yɛ. Trukaa odaseyeli baanyɛ afee nɔ ni woɔ yibii, ni wɔbaanyɛ wɔtsɔse wɔhe yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli kɛtsɔ ŋaawoi ni akɛha ni yɔɔ Biblia he woji amli lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔna miishɛɛ kɛjɛ naanyobɔɔ wiemɔi fioo pɛ mli loo kɛjɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ ni wɔkɛaaha shiatsɛmɛi lɛ mli. Kɛ wɔ́fee sɛɛsaramɔ, ni wɔkɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ eje Biblia mli nikasemɔ shishi lɛ, ekolɛ abaatsɔɔ wɔ mɔ ko kɛ wɔbi akɛ: “Ani ole mɔ kroko ni baasumɔ ni akɛ lɛ akase Biblia lɛ?” Enɛ baaha ato Biblia mli nikasemɔ kroko shishi. Yɛ fɛɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔhiɛa jwɛŋmɔ ni ja, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni wɔkaha shikpilikpiifeemɔ miiha wɔnijiaŋ miije wui.
Ekãawoo ni Jɛ Mɛi Krokomɛi Adɛŋ
Jürgen kɛ Christiane kɛ afii ni fe 30 etsu nii akɛ gbɛgbalɔi ni amɛkɛ amɛhe ewo gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli. Be ko lɛ aha amɛ nitsumɔ yɛ he ko ni ebiɔ ni amɛshiɛ yɛ, he ni gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ pii ejieee miishɛɛ kpo amɛtsɔɔɔ, ni amɛkuɛŋ ti. Kwɛ bɔ ni ekãawoo he hiaa Jürgen kɛ eŋa! Shi kɛlɛ, yɛ yiŋtoo komɛi ahewɔ lɛ, mɛi komɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ tsuuu amɛhiamɔ nii lɛ ahe nii.
No hewɔ lɛ, Jürgen le kɛjɛ niiashikpamɔ mli akɛ, “gbɛgbalɔi komɛi kɛ shihilɛ ni mli wa miikpe. Ekãawoo babaoo ni jɛ onukpai kɛ shiɛlɔi adɛŋ he miihia amɛ.” Nyɔŋmɔ kɛɛ Mose akɛ ewo Yoshua ekãa ni ewaje lɛ. (5 Mose 3:26-28) Ni esa akɛ Kristofoi afee hewalɛwoo jɛɛhe kɛha mɛi krokomɛi. (Romabii 1:11, 12) Maŋtsɛyeli shiɛlɔi baanyɛ awo mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ekãa kɛtsɔ saji ni tswaa mɔ maa shi ni amɛkɛ amɛ aaagba lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛtsɔ amɛhe ni amɛbaafata yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be kɛ bei amli lɛ nɔ.
Yehowa Miishɛɛ—Ji Wɔhewalɛ
Kristofoi ni amɛkɛ amɛshihilɛ mli be saŋŋ etsu nii akɛ gbɛgbalɔi loo maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi, akɛ mɛi ni sɔmɔɔ yɛ Betel, loo amɛsaraa asafoi yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli lɛ ekpa shi amɛna akɛ naagbai lɛ pii asɛɛ etsɛɛɛ, shi ekomɛi asɛɛ tsɛɔ. Shi esaaa ni naagbai fioo ni feɔ tamɔ nɔ ni eyaaa haa wɔmiishɛɛ laajeɔ. Ramon ni kɛ afii 45 sɔmɔ yɛ maŋsɛɛ nitsumɔ mli lɛ woɔ ŋaa akɛ, be fɛɛ be ni naagbai aaawo wɔmli la lɛ, “esa akɛ wɔsusu jɔɔmɔi babaoo ni wɔna, kɛ gbɔmɛi akpei abɔ ni piŋɔ yɛ jaramɔi ni naa wa waa mli lɛ ahe.” Lɛɛlɛŋ, wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ piŋɔ babaoo yɛ jeŋ fɛɛ, ni Yehowa susuɔ wɔ fɛɛ wɔhe.—1 Petro 5:6-9.
No hewɔ lɛ, kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛi ŋmɛɔ wɔ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni wɔhiɛ mli lɛ, belɛ nyɛhaa wɔhiɛa wɔ miishɛɛ lɛ mli daa kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ lɛ nɔ. Ewajeɔ etsuji, ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkai akɛ ‘Yehowa miishɛɛ lɛ ji wɔhewalɛ.’—Nehemia 8:10.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
“Bɔ ni minuɔ nii ahe mihaa kɛ nibii ni misumɔɔ lɛ ahe ehiaaa mi tamɔ nitsumɔ lɛ”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]
“Wɔkɛɔ Yehowa bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa, kɛkɛ lɛ wɔshi sane lɛ wɔha lɛ”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
“Tsu shihilɛ fɛɛ shihilɛ he nii jogbaŋŋ. Gbi fɛɛ gbi baanyɛ ekɛ hegbɛ kome pɛ aha koni wɔkɛjie Yehowa yi”
“Kɛtsɔ mitsui shi ni miŋmɛɔ yɛ kaai amli lɛ nɔ lɛ, manyɛ mafee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ Satan sane ejaaa”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
“Gbɛgbalɔi komɛi kɛ shihilɛ ni mli wa miikpe. Ekãawoo babaoo ni jɛ onukpai kɛ shiɛlɔi adɛŋ he miihia amɛ”
“Esa akɛ wɔsusu jɔɔmɔi babaoo ni wɔna lɛ ahe”