Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 1/15 bf. 3-7
  • Aajie Kristojamɔ Nifeemɔ Kpo yɛ Basabasafeemɔ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Aajie Kristojamɔ Nifeemɔ Kpo yɛ Basabasafeemɔ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ta yɛ Congo
  • Hiamɔ Nii lɛ Naa ni Abu
  • Gbɔmɛi kɛ Mlihilɛ Ke Nii
  • Nijaa yɛ Congo
  • Yelikɛbuamɔ Kɛha Mɛi ni Jeee Odasefoi
  • Abobalɔi Ansarai
  • Yelikɛbuamɔ Nitsumɔ lɛ Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam
    Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Ebɔi Nɔyeli!
  • Ye Obua “Gbɔi” Ni ‘Amɛsɔmɔ Yehowa Kɛ Miishɛɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 1/15 bf. 3-7

Aajie Kristojamɔ Nifeemɔ Kpo yɛ Basabasafeemɔ Mli

FƐ̃Ɛ je shishi trukaa gbi ko yɛ April 1994. Kɔɔyɔŋ lɛlɛ ko shigbeemɔ gbe Burundi kɛ Rwanda maŋnɔkwɛlɔi lɛ. Yɛ ŋmɛlɛtswai fioo pɛ mli lɛ, awuiyelii sɔrɔtoi ni yɔɔ gbeyei waa bakpele Rwanda. Yɛ nyɔji etɛ sɛɛ fioo lɛ, Rwandabii—hii, yei, kɛ gbekɛbii—fe 500,000 egboi. Mɛi komɛi wieɔ be nɛɛ he akɛ “seshi shishibulemɔ lɛ.”

Ehe bahia ni Rwanda maŋbii 7,500,000 lɛ fã kpotoo ajo foi. Mɛi ni fata mɛnɛɛmɛi ahe ji gbɔmɛi 2,400,000 ni yatao abobaahe yɛ maji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ amli. Eji abobalɔi ni fa fe fɛɛ ni miifã kɛmiiya he kroko yɛ oyaiyeli mli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane mli. Akɛ oyaiyeli to abobalɔi ansarai sɔrɔtoi yɛ Zaire (amrɔ nɛɛ Democratic Republic of Congo), Tanzania, kɛ Burundi. Nɛkɛ nsarai nɛɛ ekomɛi—nɔ ni da fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ—ná yibaamɔhe kɛha gbɔmɛi 200,000.

Mɛi ni fata abobalɔi nɛɛ ahe ji Yehowa Odasefoi babaoo, gbɔmɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii yɛ amɛshihilɛi amli. Amɛhiɔ shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli kwraa yɛ maŋ fɛɛ maŋ ni amɛhiɔ mli lɛ mli, ni amɛkɛ shishitoo mla ni yɔɔ Yesaia 2:4 wiemɔi nɛɛ amli lɛ tsuɔ nii: “Amɛkɛ amɛklantei aaasɔ̃ kɔii, ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ̃ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!” Ale Yehowa Odasefoi yɛ hei babaoo akɛ jamɔ kuu ni kɛ amɛhe wooo seshi shishibulemɔ ni tee nɔ yɛ Rwanda lɛ mli.

Yesu Kristo kɛɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ‘jɛɛɛ je lɛ mli.’ Shi akɛni ‘amɛyɛ je lɛ mli’ hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛjo jeŋmaji lɛ abasabasafeemɔ lɛ naa foi yɛ bei fɛɛ mli. (Yohane 17:11, 14) Odasefoi aaafee 400 gboi yɛ Rwanda seshi shishibulemɔ lɛ mli. Odasefoi kɛ mɛi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ aaafee 2,000 batsɔmɔ abobalɔi.

Ani je lɛ mli ni amɛjɛɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi efeee nɔ ko nɔ ko kwraa kɛ amanehulu ko ba? Dabi. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛji nyɛmi nuu ko aloo nyɛmi yoo ko nyiɛ yayai ni enaaa edaa ŋmãa lɛ, ni nyɛteŋ mɔ ko yakɛɛ amɛ akɛ: Nyɛyaa yɛ hejɔlɛ mli: ni nyɛyawerea la, ni nyɛyayea nii nyɛtɔrɔa; shi ehaaa amɛ nii ni hiaa gbɔmɔtso lɛ: mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ mli? Nakai nɔŋŋ hemɔkɛyeli hu, kɛ nitsumɔi bɛ he lɛ, eji hemɔkɛyeli gbonyo.” (Yakobo 2:15-17) Naanyo suɔmɔ hu kanyaa Odasefoi lɛ koni amɛye amɛbua mɛi ni amɛjamɔ mli susumɔi tamɔɔɔ amɛnɔ̃ lɛ.—Mateo 22:37-40.

Eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ miishwe ni amɛye amɛbua amɛnanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ amanehulu shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli yɛ Rwanda lɛ moŋ, shi akɛ yelikɛbuamɔ nibii lɛ ahe gbɛjianɔtoo lɛ wo Europa Anaigbɛbii adɛŋ. Afi 1994 latsaa be mli ni kuu ko ni ji Odasefoi ni amɛtu amɛhe amɛha ni jɛ Europa sha foi kɛtee koni amɛyaye amɛbua amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni yɔɔ Afrika lɛ. Ato nsarai kɛ helatsamɔhei bibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha Rwanda abobalɔi lɛ. Akɛ hehaa nii, kuntui, niyenii, kɛ Biblia kasemɔ he woji ni fa babaoo diɛŋtsɛ wo kɔɔyɔŋ lɛji amli loo atsɔ gbɛi krokomɛi anɔ akɛyaha amɛ. Gbɔmɛi fe 7,000 ni miipiŋ—nɔ ni miihe ashɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Rwanda lɛ ayifalɛ toi etɛ—ná yelikɛbuamɔ he mɔdɛŋbɔɔ lɛ he sɛɛ. Yɛ nakai afi lɛ December mli lɛ, abobalɔi akpei abɔ, ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii fata he, ku amɛsɛɛ kɛtee Rwanda koni amɛyasaa amɛshiai kɛ amɛshihilɛ ekoŋŋ.

Ta yɛ Congo

Yɛ 1996 mli lɛ, tawuu fɛ́ yɛ Democratic Republic of Congo lɛ bokagbɛ kpokpaa lɛ nɔ. Nɛkɛ he nɛɛ kɛ Rwanda kɛ Burundi jeɔ husu. Kɛkɛ ni yei amɔɔmɔ ekãa naa kɛ gbɔmɔgbee je shishi ekoŋŋ. Gbɔmɛi jo foi kɛtsɔ tuŋtɛi ni hoɔ oyayaayai kɛ gbɛɛmɔ kɛ akrowai ni shãa amli koni amɛkɛhere amɛyiwala. Basabasafeemɔ lɛ dũ Yehowa Odasefoi lɛ tamɔ tsɔne, ni aaafee amɛteŋ mɛi 50 gboi. Mɛi komɛi gboi kɛtsɔ tuŋtɛi ni hoɔ kɛ foi kɛkɛ lɛ anɔ. Agbe mɛi komɛi yɛ weku pɔtɛɛ ko mli ni amɛjɛ hewɔ, loo asusu akɛ amɛji henyɛlɔi hewɔ. La kpãtã akrowa ko ni Odasefoi 150 yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɛ. Ashã shiai kɛ Maŋtsɛyeli Asai nyɔŋmai abɔ butuu yɛ akrowai krokomɛi amli. Akɛni amɛbɛ shiai kɛ nibii hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ jo foi kɛtee hei krokomɛi, ni amɛnanemɛi jálɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ye bua amɛ.

Hɔmɔ nyiɛɔ tawuu sɛɛ, ejaakɛ akpãtã nibaanii ahiɛ, ahà niyenii ni abua naa ato lɛ, ni atsĩ gbɛ ni atsɔɔ nɔ anaa nibii lɛ. Niyenii ni yɔɔ lɛ jara wa. Yɛ Kisangani, yɛ May 1997 shishijee mli lɛ, atomo kilogram kome jara aaafee dɔlai etɛ, ejara wa kwraa fe bɔ ni gbɔmɛi ni fa lɛ aaanyɛ ahé. Gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi ni fa yeɔ nii shikome pɛ daa gbi. Shi helai hu nyiɛɔ hɔmɔ sɛɛ. Niyenii kpakpa ni anaaa gbɔjɔɔ nyɛmɔ ni gbɔmɔtso lɛ yɔɔ ni ekɛaatsĩ atridii, musuŋtsɔmɔ, kɛ musuŋ helai krokomɛi anaa lɛ. Gbekɛbii titri naa nɔ̃ ni amɛgboiɔ.

Hiamɔ Nii lɛ Naa ni Abu

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Europa lɛ kɛ oyaiyeli tsũ hiamɔ lɛ he nii ekoŋŋ. Beni shɛɔ April 1997 lɛ, no mli lɛ Odasefoi ayelikɛbuamɔ kuu ko ni datrɛfoi enyɔ fata he kɛ tsofai kɛ shika etsɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛba. No mli lɛ Odasefoi ni yɔɔ Goma lɛ eto yelikɛbuamɔ ajinafoi akui ahe gbɛjianɔ koni amɛsusu shihilɛ lɛ he koni akɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ aha oya. Kuu lɛ kpa maŋtiase lɛ kɛ hei ni ebɔle he kɛkpe lɛ amli. Atsu bɔfoi kɛtee hei ni jɛkɛjɛkɛi lɛ koni amɛkɛ jɛmɛ amaniɛbɔi aba. Nine shɛ amaniɛbɔɔ hu nɔ kɛjɛ Kisangani, ni yɔɔ Goma anaigbɛ ni kɛ jɛmɛ teŋ jɛkɛmɔ fe kilomitai 1,000 lɛ. Nyɛmimɛi ni yɔɔ Goma, ni Odasefoi aaafee 700 yɔɔ jɛmɛ lɛ ye bua yɛ yelikɛbuamɔ nibii lɛ ajaramɔ mli.

Kristofoi onukpai ni yɔɔ Goma lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Wɔnyɛmimɛi ni amɛjɛ shɔŋŋ amɛba koni amɛbaye amɛbua wɔ lɛ ná wɔhenumɔ nɔ hewalɛ waa. Wɔye wɔbua wɔhe beni amɛbako lɛ. Ehe bahia ni nyɛmimɛi lɛ ajo foi kɛjɛ akrowai lɛ amli kɛba Goma. Amɛteŋ mɛi komɛi ashiai ahiɛ ekpãtã, ni ámɛshi amɛŋmɔji. Wɔŋɔ amɛ kɛtee wɔshiai amli ni wɔha amɛ hehaa nii kɛ niyenii fioo ni eshwɛ ni wɔyɔɔ lɛ eko. Nɔ ko fioo ko pɛ wɔbaanyɛ wɔfee yɛ jɛmɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi ahe miiye kɛ kwashiɔkɔ.

“Shi nyɛmimɛi ni jɛ Europa lɛ kɛ shika ba, ni enɛ ha wɔnyɛ wɔhe niyenii ni no mli lɛ anaaa ni ejara hu wa waa lɛ. Niyenii lɛ ba yɛ be ni he hiaa waa mli, ejaakɛ mɛi pii bɛ nɔ ni amɛbaaye yɛ amɛshiai. Wɔja niyenii lɛ wɔha Odasefoi kɛ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ. Eji yelikɛbuamɔ lɛ baaa yɛ be ni eba lɛ mli kulɛ, mɛi pii baagboi lolo, titri lɛ gbekɛbii. Yehowa here ewebii lɛ ayiwala. Mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ahiɛ sɔ waa. Mɛi pii wie wɔ ekomefeemɔ kɛ suɔmɔ lɛ he. Mɛi komɛi kpɛlɛ nɔ akɛ wɔnɔ̃ lɛ ji anɔkwale jamɔ lɛ.”

Eyɛ mli ákɛ akɛ shika he niyenii yɛ maŋ lɛ mli ni akɛ tsofai ha hu, shi babaoo he miihia. Ehe miihia ni aná hehaa nii kɛ kuntui, kɛ agbɛnɛ hu niyenii kɛ tsofai babaoo. Yelikɛbuamɔ koni asaa amamɔ shiai ni akpãtã hiɛ lɛ hu he miihia.

Gbɔmɛi kɛ Mlihilɛ Ke Nii

Nyɛmimɛi ni yɔɔ Europa lɛ miishwe ni amɛye amɛbua ekoŋŋ. Yehowa Odasefoi anitsumɔhe ni yɔɔ Louviers, yɛ France lɛ, tswa asafoi ni yɔɔ Rhône Valley, kɛ agbɛnɛ yɛ Normandy kɛ Paris hei komɛi lɛ adafi. Ŋmalɛ naa shishitoo taomɔ nii baje kpo ekoŋŋ yɛ biɛ: “Mɔ ni lɛteɔ nii ahe duɔ lɛ, ekɛ helɛtemɔ hu aaakpa; ni mɔ ni duɔ yɛ jɔɔmɔ mli lɛ, jɔɔmɔ mli nɔŋŋ eeekpa yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.”—2 Korintobii 9:6, 7.

Gbɔmɛi akpei abɔ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ hegbɛ akɛ amɛkɛ nɔ̃ ko aha lɛ nɔ. Akɛ atadei, aspaaterei, kɛ nibii krokomɛi adekai obɔbɔɔbɔ ba Maŋtsɛyeli Asai lɛ anɔ, ni aloo kɛba Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ France lɛ. No mli lɛ nyɛmimɛi 400 ni ámɛtu amɛhe amɛha efee klalo akɛ amɛkɛ amɛhe baawo “Ye Obua Zaire” gbɛjianɔtoo ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Beni nibii ni akɛke lɛ baa babaoo lɛ, no mli lɛ mɛi ni amɛtu amɛhe amɛha lɛ hu miijara mli, amɛmiikota, ni amɛmiito atadei lɛ kɛmiiwo adekai 30 ni áto amamɔ tsei ni ákala anɔ lɛ amli. Gbekɛbii susu amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei bibii ni yɔɔ Afrika lɛ ahe, ni amɛkɛ shwɛmɔnii—kar sɔrɔtoi ni kpɛ́lɛɔ, shwɛmɔnii ni bɔleɔ amɛhe, tsobii, kɛ oshishibrishii ni akɛ mama efee maje amɛ. Akɛ enɛɛmɛi fata nibii ni he hiaa yɛ wala shihilɛ mli lɛ ahe. Kɛ abua fɛɛ naa lɛ, akɛ nibii wo dade adekai wuji nɛɛhu ni amɛkɛlɛmɔ feɔ mitai 12 mli ni akɛmaje kɛtee Congo.

Yelikɛbuamɔ nibii falɛ enyiɛ atsɔ Odasefoi akpei abɔ ni yɔɔ Belgium, France, kɛ Switzerland lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ akɛtee Central Africa? Beni shɛɔ June 1997 lɛ, fɛɛ yafee tsofai ni amɛtsiimɔ shɛɔ kilogram 500, akpãanɔ̃ɔ ni hi waa tɔn 10, niyenii krokomɛi tɔn 20, hehaa nii tɔn 90, aspaaterei 18,500, kɛ kuntui 1,000. Akɛ Biblia kasemɔ he woji hu tsɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli akɛyaha amɛ. Hiɛ sɔ enɛɛmɛi fɛɛ babaoo, ni eshɛje abobalɔi lɛ amii ni eye ebua amɛ koni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ amɛkaai lɛ amli. Shwɛ fioo ni nibii ni akɛmaje lɛ fɛɛ jara afee $1,000,000 (Dɔlai akpekpe kome). Nibii ni akɛha nɛɛ yeɔ nyɛmimɛi ahedɔɔ kɛ suɔmɔ ni yɔɔ mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ ateŋ lɛ he odase.

Nijaa yɛ Congo

Beni nibii lɛ bɔi shishɛɛ yɛ Congo lɛ, nyɛmimɛi hii enyɔ kɛ nyɛmi yoo kome jɛ France amɛba koni amɛkɛ yelikɛbuamɔ nibii lɛ ahe ajinafoi akui lɛ abatsu nii. Joseline wie shidaa ni Congo Odasefoi lɛ jie lɛ kpo lɛ he akɛ: “Wɔnine shɛ hiɛsɔɔ he woji babaoo nɔ. Nyɛmi yoo ohiafo ko ke mi akɔɔble hewulamɔ nɔ̃ ko. Mɛi krokomɛi hu kɛ amɛ mfonirii ha wɔ. Beni wɔshĩɔ amɛ lɛ, nyɛmimɛi yei lɛ shɔ minaa, amɛfua mi, ni amɛfó. Mi hu mifó. Amɛteŋ mɛi pii wie akɛ, ‘Yehowa hĩ. Yehowa jwɛŋɔ wɔhe.’ No hewɔ lɛ, amɛyɔse akɛ nikee ni tamɔ nɛkɛ lɛ he yijiemɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ nɔ̃. Beni wɔjaa niyenii lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lalai jie Yehowa yi. Etaa mɔ mli waa.”

Datrɛfonyo ko ni atsɛɔ lɛ Loic fata kuu lɛ he. Mɛi pii bua amɛhe naa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni amɛkɛ tsuishiŋmɛɛ mɛ koni eshɛ amɛnɔ ni amɛtao eyelikɛbuamɔ. Akɛni Congo nyɛmi yoo ko miisumɔ ni lɛ hu efee nɔ̃ ko hewɔ lɛ, eshĩ toogbɛi 40 eha mɛi ni mɛɔ ni amɛna datrɛfonyo lɛ. Akɛni gbɔmɛi aaafee 80 mɛɔ lɛ hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ nine shɛ toogbɛi lɛ fã nɔ.

Yelikɛbuamɔ Kɛha Mɛi ni Jeee Odasefoi

Akɛ nibii ni akɛyeɔ abuaa nɛɛ haaa Yehowa Odasefoi pɛ. Ehe ba sɛɛnamɔ kɛha mɛi krokomɛi hu, taakɛ eba lɛ nakai yɛ mɛi pii agbɛfaŋ yɛ 1994 lɛ. Enɛ kɛ Galatabii 6:10 ni kɛɔ akɛ: “Belɛ akɛ nɔ ni wɔyɔɔ deka hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ” kpãa gbee.—Wɔma efa ko nɔ mi.

Odasefoi lɛ jara tsofai kɛ hehaa nii amɛha shishijee skul sɔrɔtoi babaoo kɛ awusãi ashia ko, (he ni akwɛɔ gbekɛbii ni bɛ fɔlɔi yɛ) ni bɛŋkɛ Goma lɛ. Gbekɛbii 85 yɔɔ awusãi ashia lɛ mli. Beni yelikɛbuamɔ kuu lɛ tsɔ hiɛ amɛtee awusãi ashia lɛ be ko koni amɛyakwɛ nɔ ni he baahia amɛ lɛ, amɛwo amɛ shi akɛ amɛbaaha amɛ akpãanɔ̃ɔ kpakpai adekai 50, hehaa nii ni akɛwo adekai amli, kuntui 100, tsofai kɛ shwɛmɔnii. Gbekɛbii lɛ to sɛrɛnɛɛ yɛ kpotelɛŋ ni amɛlá amɛha mɛi ni basara amɛ lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ, amɛkɛ nibimɔ krɛdɛɛ ko fɔ̃ amɛhiɛ—ani amɛbaanyɛ amɛná futbɔɔl kome ni amɛbaatswa lo?

Otsii pii asɛɛ lɛ, yelikɛbuamɔ kuu lɛ kɛ nibii ni amɛwo amɛ shi yɛ he lɛ baha amɛ. Akɛni mlihilɛ nifeemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni ekane kɛjɛ Biblia kasemɔ he woji ni akɛha lɛ lɛ amli lɛ sa ehiɛ hewɔ lɛ, awusãi ashia nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ eeto gbɛjianɔ koni ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Ni ani akɛ futbɔɔl kome ha gbekɛbii lɛ? Claude, ni kwɛɔ yelikɛbuamɔ kuu ni jɛ France lɛ nɔ lɛ ha hetoo akɛ: “Dabi, wɔha amɛ futbɔɔl sɔrɔtoi enyɔ.”

Abobalɔi Ansarai

Jeee Congo pɛ akɛ yelikɛbuamɔ ha yɛ. Abobalɔi akpei abɔ ejo foi kɛjɛ he ni awuɔ ta lɛ yɛ lɛ kɛtee maŋ ko ni bɛŋkɛ amɛ yɛ he ni akɛ oyaiyeli eto abobalɔi nsarai etɛ yɛ lɛ. Odasefoi fã gbɛ kɛtee jɛmɛ hu koni amɛyakwɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee. Beni abɔɔ amaniɛ nɛɛ, no mli lɛ abobalɔi 211,000 ni jɛ Congo titri yɔɔ nɛkɛ nsarai nɛɛ amli. Aaafee gbɔmɛi 800 ji Odasefoi kɛ amɛbii kɛ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he miishɛɛ. Naagba ni yɔɔ nsarai lɛ amli titri ji niyenii ni bɛ. Nsara lɛ ekome yɛ niyenii ni fa kɛha gbii etɛ pɛ, ni yɔɔ ni eye afii etɛ fata he.

Ni kɛlɛ, Odasefoi lɛ yɛ miishɛɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia kasemɔ he woji fioo ko pɛ amɛyɔɔ moŋ, shi kɛlɛ amɛfee kpeei yɛ faŋŋ koni amɛkɛtswa amɛhe amɛma shi yɛ mumɔŋ. Ni amɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi ni yɔɔ nsarai lɛ amli lɛ hu ni deka bɛ mli.—Mateo 24:14; Hebribii 10:24, 15.

Datrɛfonyo ko fata Odasefoi akuu ni taoɔ hiamɔ nii amli lɛ he. Eyɛ mli akɛ nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ ŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛkɛ gbii fioo ko pɛ ahi nsara fɛɛ nsara mli moŋ, shi amɛkɛ mɛi kpe yɛ amɛhelai ahe susumɔ mli. Amɛshi tsofai kɛ shika amɛha Kristofoi onukpai lɛ. No hewɔ lɛ nyɛmimɛi lɛ ayi na wala. Amɛhiɛ ka nɔ hu akɛ, etsɛŋ ni Odasefoi ni yɔɔ nsarai lɛ amli lɛ baaku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ shikpɔŋ nɔ.

Ni wɔsɛɛ be hu? Yesu Kristo gba fɔ shi akɛ wɔgbii nɛɛ baafee be ni basabasafeemɔ babaoo yɔɔ mli, be ni tawuu kɛ hɔmɔ kadiɔ lɛ. (Mateo 24:7) Yehowa Odasefoi le akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baafo piŋmɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ bianɛ lɛ sɛɛ. Yɛ enɔyeli shishi lɛ, wɔ shikpɔŋ ni ji wɔshia lɛ baatsɔ̃ toiŋjɔlɛ paradeiso, nibii baafa babaoo, kɛ naanɔ wala kɛha adesai toibolɔi. (Lala 72:1, 3, 16) Dani enɛ aaaba lɛ, Odasefoi lɛ baaya nɔ amɛjaje nakai ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni amɛbaaya nɔ amɛye amɛbua amɛnanemɛi jálɔi kɛ mɛi krokomɛi hu yɛ hiamɔ bei amli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]

Kɛjɛ 1994 kɛbaa nɛɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Europa lɛ pɛ kɛ niyenii, hehaa nii, tsofai, kɛ yelikɛbuamɔ nibii krokomɛi ni fe tɔn 190 etee Great Lakes maji ni yɔɔ Afrika lɛ amli

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

Atsu Kristofoi Asuɔmɔ He Nii

Mɔ ni fata mɛi ni kɛ amɛhe wo “Ye Obua Zaire” he gbɛjianɔtoo ni tee nɔ yɛ France lɛ mli kɛ hiɛdɔɔ ji Ruth Danner. Beni eji gbekɛ yoo lɛ, awo lɛ tsuŋ yɛ Nazi gbokɛlɛfoi ansarai lɛ amli yɛ e-Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ hewɔ. Ewie akɛ: “Wɔná he miishɛɛ waa akɛ wɔɔfee nɔ ko wɔha wɔnyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei ni yɔɔ Afrika lɛ! Shi nɔ ko yɛ ni ha mimiishɛɛ lɛ bɔ he toi enyɔ. Yɛ afi 1945, beni wɔjɛ Germany wɔba shia lɛ, no mli lɛ wɔbɛ nɔ ko nɔ ko. Wɔma atadei ni wɔwo lɛ po. Shi, etsɛɛɛ ni wɔnine shɛ heloonaa yelikɛbuamɔ nɔ kɛjɛ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi ni yɔɔ Amerika lɛ aŋɔɔ. No hewɔ lɛ, nɛkɛ yelikɛbuamɔ he mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ ŋmɛ mi gbɛ koni mikɛ mlihilɛ ni ajie lɛ kpo atsɔɔ wɔ yɛ jeeŋmɔ lɛ aha. Mɛɛ hegbɛ po eji nɛkɛ, akɛ wɔɔfata nyɛmimɛi aweku ni da nɛkɛ, ni kɛ Kristofoi asuɔmɔ tsuɔ nii lɛ he!”—Yohane 13:34, 35.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Etsɛŋ—shikpɔŋ nɔ paradeiso ni nibii babaoo yɔɔ mli kɛha gbɔmɛi fɛɛ baaba

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje