Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 3/1 bf. 21-24
  • Midaa Shi yɛ Kristofoi Agboshinii ni Mli Wa lɛ Hewɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Midaa Shi yɛ Kristofoi Agboshinii ni Mli Wa lɛ Hewɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ataa Ekãafeemɔ Kɛha Biblia Mli Anɔkwale
  • Kaa ni Yɔɔ Ta Afii lɛ Amli
  • Efee Klalo ni Ekɛ Hetoo Baaha
  • Ninefɔ̃ɔ ni Mikpaaa Gbɛ
  • Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔi
  • Nitsumɔi ni Atsaketsakee
  • Nitsumɔ yɛ Nigeria
  • Hiɛnɔkamɔ ni Wɔyɔɔ lɛ Waje Mi
  • Yehowa Waje Wɔ Yɛ Ta Kɛ Toiŋjɔlɛ Beiaŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Yehowa Ji Mibobaahe kɛ Mihewalɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Midaa Yehowa Shi—Kɛtsɔ Be-fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Yehowa Tsɔɔ Mi Nii Koni Mafee Esuɔmɔnaa Nii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2012
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 3/1 bf. 21-24

Midaa Shi yɛ Kristofoi Agboshinii ni Mli Wa lɛ Hewɔ

Taakɛ Gwen Gooch Gba

Beni miyaa skul lɛ, mikɛ wiemɔi ni ji ‘Yehowa Kpeteŋkpele lɛ ta enunyam maŋtsɛsɛi lɛ nɔ’ lɛ laa lala ko. Mifɔɔ bimɔ akɛ, ‘Namɔ ji Yehowa nɛɛ?’

MINII kɛ minaa ji Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi. Amɛkɛ Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ bɔ yɛ afii oha nɛɛ shishijee mli. Mitsɛ ye omanye yɛ nitsumɔ mli, shi klɛŋklɛŋ lɛ, eshiii Kristofonyo gboshinii ni akɛha lɛ lɛ ehaaa ebii etɛ lɛ.

Beni Ataa ha mi kɛ minyɛminuu Douglas, kɛ minyɛmiyoo Anne wolo bibioo ni gbɛi ji His Works (Enitsumɔi Lɛ) kɛ Who Is God? (Namɔ ji Nyɔŋmɔ?) lɛ dani mibale akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi. (Lala 83:19) Mina miishɛɛ waa! Shi mɛni tee Ataa miishɛɛ lɛ shi ekoŋŋ lɛ?

Beni yɛ 1938 lɛ Ataa na akɛ jeŋmaji lɛ efee klalo kɛha ta lɛ, eyɔse akɛ mɔdɛŋbɔi ni fa fe adesa nɔ he miihia koni akɛtsu je lɛ naagbai lɛ ahe nii. Minaa kɛ wolo ni ji Enemies (Henyɛlɔi), ni Yehowa Odasefoi fee lɛ ha lɛ. Ená ele kɛjɛ nikanemɔ lɛ mli akɛ, adesai ahenyɛlɔ diɛŋtsɛ ji Satan Abonsam, ni ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ ekɛ jeŋ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli aba.a—Daniel 2:44; 2 Korintobii 4:4.

Beni ta lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, wɔ weku lɛ bɔi kpeeiyaa yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, yɛ Wood Green, London Kooyigbɛ. Yɛ June 1939 mli lɛ, wɔtee wɔyabo maŋshiɛmɔ ni ji “Nɔyeli kɛ Toiŋjɔlɛ” ni Joseph F. Rutherford ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ha lɛ toi yɛ Alexandra Palace ni bɛŋkɛ wɔ lɛ. Akɛ Rutherford wiemɔ ni ekɛha yɛ New York City’s Madison Square Garden lɛ tsɔ redio nɔ, ni anu yɛ London kɛ maŋtiasei wuji krokomɛi amli. Wɔnyɛ wɔnu wiemɔ lɛ yɛ faŋŋ mli aahu akɛ, beni basabasafeelɔi akuu ko fee basabasa yɛ New York lɛ mifolɔ mihe mikwɛ akɛ wɔ asa lɛ nɔ afeɔ yɛ lo!

Ataa Ekãafeemɔ Kɛha Biblia Mli Anɔkwale

Ataa ma nɔ mi akɛ daa Hɔɔ gbɛkɛ lɛ weku muu lɛ fɛɛ ana Biblia lɛ kasemɔ mli gbɛfaŋnɔ. Wɔnikasemɔ lɛ damɔɔ Biblia sane ni yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ mli ni ato he gbɛjianɔ akɛ abaasusu he yɛ gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ nɔ. Kɛ matsɔɔ hewalɛ ni nikasemɔi nɛɛ ená yɛ minɔ lɛ mli lɛ, kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, saji ni kɔɔ Yoshua kɛ bɔ ni awo Ai maŋtiase lɛ he ka ni asusu he yɛ May 1, 1939 The Watchtower lɛ mli lɛ yɛ mijwɛŋmɔ mli lolo. Nakai sane lɛ tee mimiishɛɛ shi aahu akɛ mikane ŋmalɛi ni atsɛ lɛ fɛɛ yɛ mi diɛŋtsɛ mi-Biblia lɛ mli. Mina sanemlitaomɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he miishɛɛ waa—ni minaa he miishɛɛ lolo.

Mɛi krokomɛi ni wɔkɛ amɛ gbaa nibii ni wɔkaseɔ lɛ he saji lɛ ha Biblia tsɔɔmɔi bote mitsui mli. Gbi ko lɛ Ataa kɛ gramafoŋ ni Biblia shiɛmɔ wiemɔi yɔɔ nɔ, wolo bibioo ko ni wɔkɛfeɔ Biblia mli nikasemɔ, kɛ yoo onukpa ko adrɛs ha mi. Kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ miya eŋɔɔ.

Mibi akɛ: “Mɛni miyakɛɛ, ni mɛni mafee?”

Ataa ha hetoo akɛ: “Fɛɛ yɛ mli. Bo lɛ tswaa wiemɔ ni amɔ awo nɔ lɛ kɛkɛ, ni okane sanebimɔ lɛ, ni oha shiatsɛ lɛ akane hetoo lɛ, koni agbɛnɛ okane ŋmalɛi lɛ.”

Mifee taakɛ ekɛɛ mi lɛ, ni mitsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ mile Biblia mli nikasemɔ feemɔ. Ni kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ ni mikɛtsu nii yɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ lɛ, mibanu amɛ shishi jogbaŋŋ.

Kaa ni Yɔɔ Ta Afii lɛ Amli

Jeŋ Ta II fɛ yɛ 1939 mli, ni yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, abaptisi mi kɛfee mihenɔjɔɔmɔ akɛ masɔmɔ Yehowa lɛ he okadi. No mli lɛ miye afii 13 pɛ. Mikpɛ miyiŋ akɛ matsɔ gbɛgbalɔ, taakɛ atsɛɔ be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ. Migbe skul naa yɛ 1941, ni yɛ Leicester kpee lɛ shishi lɛ, mifata Douglas he yɛ be-fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ awo Ataa tsũŋ yɛ ehenilee mli ni ejɛ ni ekɛ ehe wooo ta mli lɛ hewɔ. Wɔ gbekɛbii lɛ ye wɔbua wɔnyɛ, wɔyeɔ wɔbuaa lɛ ni ekwɛɔ wɔ shia lɛ yɛ ta be ni mli wa lɛ mli. Shi ni ajie Ataa kɛjɛ tsũŋwoo lɛ mli etsɛɛɛ nɔŋŋ ni atsɛ Douglas kɛha asraafoi anitsumɔ. Aŋma yɛ maŋ lɛ adafitswaa wolo ko hiɛgbɛ akɛ, “Nɔ Hewɔ ni Bi Hala Tsũŋwoo Taakɛ Etsɛ Hu Fee lɛ Nɔŋŋ Lɛ.” Akɛni hegbɛ ba koni akɛgbala nɔ hewɔ ni anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe wooo amɛnaanyo gbɔmɔ gbee mli hewɔ lɛ, nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, aye odase jogbaŋŋ.—Yohane 13:35; 1 Yohane 3:10-12.

Yɛ nakai ta afii lɛ amli lɛ, Odasefoi pii ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ baa wɔshia lɛ daa gbi, ni amɛ Biblia mli saji ni tswaa mɔ emaa shi lɛ shi hewalɛwoo ni bɛ naagbee eha wɔ. Gbɔmɛi ni fata nyɛmimɛi Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ ahe ji John Barr kɛ Albert Schroeder ni bianɛ lɛ amɛji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ. Mifɔlɔi ji gbɔfeelɔi diɛŋtsɛ, ni amɛtsɔɔ wɔ koni wɔfee nakai nɔŋŋ.—Hebribii 13:2.

Efee Klalo ni Ekɛ Hetoo Baaha

Beni mije gbɛgbamɔ lɛ shishi etsɛɛɛ ni mikɛ Hilda kpe yɛ shia kɛ shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ekɛ mlifu jaje akɛ: “Miwu etee eewuu kɛha gbɔmɛi tamɔ bo! Mɛni hewɔ ofeee mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ ta lɛ mli lɛ he nɔ ko?”

Mibi lɛ akɛ: “Mɛni ole yɛ nɔ ni mifeɔ lɛ he? Ole nɔ hewɔ ni miba oŋɔɔ?”

Eha hetoo akɛ: “Ojogbaŋŋ, ebaahi akɛ oooba mli koni okɛɛ mi.”

Minyɛ migbala mli mitsɔɔ lɛ akɛ, wɔkɛ anɔkwale hiɛnɔkamɔ miiha gbɔmɛi ni piŋɔ yɛ gbeyei nibii ni afeɔ lɛ hewɔ—ni yɛ bei pii amli lɛ afeɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi amli lɛ. Hilda kɛ hiɛsɔɔ bo toi, ni ebatsɔ miklɛŋklɛŋ Biblia mli nikaselɔ ni miyaa eŋɔɔ daa gbi. Bianɛ lɛ, eji Odasefonyo ni kɛ afii fe 55 esɔmɔ kɛ ekãa.

Yɛ ta lɛ naagbee lɛ, minine shɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ hee nɔ yɛ Dorchester, ni ji maŋ ko ni yɔɔ England wuoyi-anaigbɛ lɛ. Enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni mishi shia kɛyahi he kroko. Wɔ asafo bibioo lɛ kpeeɔ yɛ niyelihe, ni ji tsũ ko ni ama yɛ afii 16 lɛ mli, ni atsɛɔ jɛmɛ akɛ “The Old Tea House” lɛ (Tii Shia Momo Lɛ). Ehe bahia koni wɔsaa wɔto sɛii kɛ okpɔlɔi lɛ ekoŋŋ yɛ wɔ kpee lɛ fɛɛ shishi. Eyɛ sɔrɔto kwraa yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni mile tsutsu lɛ he. Shi kɛlɛ, mumɔŋ niyenii kɛ Kristofoi anyɛmimɛi hii kɛ yei asuɔmɔ naanyobɔɔ kome lɛ nɔŋŋ yɔɔ jɛmɛ.

Yɛ nakai beaŋ lɛ mifɔlɔi eshi kɛtee Tunbridge Wells, yɛ London wuoyigbɛ. Miku misɛɛ kɛtee shia bɔni afee ni Ataa, Anne, kɛ mi anyɛ atsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ kutuu. Etsɛɛɛ ni wɔ asafo lɛ da kɛjɛ Odasefoi 12 kɛyashɛ 70, no hewɔ lɛ abi koni wɔ weku lɛ ashi kɛya Brighton yɛ wuoyigbɛ ŋshɔnaagbɛ, he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa yɛ lɛ. Gbɔmɛi pii kɛ ekãa bafata wɔ weku gbɛgbalɔi lɛ ahe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni wɔna Yehowa jɔɔmɔi babaoo yɛ wɔnitsumɔ lɛ nɔ. Etsɛɛɛ ni asafo kome lɛ batsɔ etɛ!

Ninefɔ̃ɔ ni Mikpaaa Gbɛ

Yɛ hulutsoo be mli yɛ 1950 mli lɛ, wɔ weku lɛ fata gbɔmɛi 850 ni afã amɛ kɛjɛ Britania koni amɛya Teokrase Shweremɔ Majimaji Ateŋ Kpee ni afee yɛ Yankee Stadium ni yɔɔ New York City lɛ ahe. Akɛ gbɛbimɔ wolo maje gbɛgbalɔi ni baajɛ maŋsɛɛ aba kpee lɛ ateŋ mɛi pii, koni amɛya Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul ni bɛŋkɛ South Lansing, New York lɛ eko. Mi, Douglas, kɛ Anne fata mɛi lɛ ahe! Mikaiɔ akɛ beni mikɛ migbɛbimɔ wolo ni miŋmala nɔ nii lɛ wo adeka kɛha emajemɔ lɛ mli lɛ, misusu akɛ, ‘Agbɛnɛ lɛ mikɛ mihe ewo nɔ ko feemɔ mli diɛŋtsɛ! Nɛgbɛ mishihilɛ baaje?’ Kɛlɛ mifaishitswaa lɛ ji akɛ: “Naa mi, tsu mi!” (Yesaia 6:8) Mina miishɛɛ waa beni minine shɛ ninefɔɔ nɔ akɛ kɛ agbe kpee lɛ naa lɛ mimɛ koni mi kɛ Douglas kɛ Anne fɛɛ aya Gilead klas ni ji 16 lɛ. Wɔ fɛɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ akɛ, abaanyɛ atsu wɔ ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛya he fɛɛ he yɛ je lɛŋ.

Yɛ be mli ni wɔná kpee lɛ mli ŋɔɔmɔ ákɛ weku lɛ sɛɛ lɛ, be lɛ bashɛ koni wɔfɔlɔi aku amɛsɛɛ kɛya England—amɛ pɛ. Wɔ ni ji gbekɛbii etɛ lɛ fɔ̃ amɛnine yɛ be mli ni amɛkɛ Mauritania lɛlɛ lɛ fãa gbɛ kɛyaa shia lɛ. Mɛɛ mligbalamɔ ni yɔɔ mɔbɔ po enɛ ji nɛkɛ!

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔi

Gbɔmɛi 120 ni jɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi fee Gilead klas ni ji 16 lɛ, ni mɛi ni fata he ji gbɔmɛi ni epiŋ yɛ Nazi yiwalɛ nsrai amli. Akɛni atsɔɔ wɔklas lɛ Spanish wiemɔ hewɔ lɛ, wɔkpa gbɛ akɛ abaaha wɔ nitsumɔ yɛ maŋ ko ni yɔɔ Amɛrika Wuoyigbɛ ni wieɔ Spanish lɛ mli. Susumɔ bɔ ni wɔnaa baakpɛ wɔhe aha yɛ be mli ni yɛ skul lɛ naagbee nifeemɔ lɛ mli lɛ aha Douglas nitsumɔ yɛ Japan, ni aha mi kɛ Anne nitsumɔ yɛ Syria lɛ he okwɛ. No hewɔ lɛ ehe bahia koni wɔ gbekɛbii yei nɛɛ akase Arabic, ni enɛ kã he ebaafee anɔkwale yɛ be mli ni atsake wɔ nitsumɔ lɛ kɛtee Lebanon lɛ. Yɛ be mli ni wɔmɛɔ wɔgbɛfaa he woji lɛ, George Shakashiri ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ Arabic niŋmalɔ kɛha Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ wɔ Arabic shii enyɔ yɛ otsi mli.

Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ aaaya Biblia shikpɔŋ ni wɔkase he nii yɛ klas lɛ nɔ! Keith kɛ Joyce Chew, Edna Stackhouse, Olive Turner, Doreen Warburton, kɛ Doris Wood fata wɔhe kɛtee jɛmɛ. Mɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aweku ni yɔɔ miishɛɛ wɔbafee nɛkɛ! Odasefonyo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ baa wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia lɛ, ni ebayeɔ ebuaa wɔ yɛ wiemɔ lɛ mli kɛfataa he. Yɛ wɔ daa gbi nitsɔɔmɔ be lɛ mli lɛ, wɔfeɔ wiemɔ kuku ni wɔkɛbaaha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ, ni no sɛɛ lɛ, wɔkɛyatsuɔ nii yɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Wɔye wɔ klɛŋklɛŋ afii enyɔ yɛ Tripoli, he ni ato asafo shishi yɛ lɛ. Mi, Joyce, Edna, Olive, Doreen, Doris, kɛ Anne yeɔ wɔbuaa ŋamɛi kɛ gbekɛbii yei Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, koni amɛna kpeei kɛ maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Kɛbashi nakai beaŋ lɛ, wɔ nyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei lɛ kɛ kusum ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsuɔ nii, amɛtaaa shi kutuu yɛ kpeei ashishi, ni nyɛmimɛiyei Kristofoi lɛ kɛ amɛhe efɔɔɔ shia kɛ shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli woo. Wɔwo amɛ hewalɛ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛhe awo maŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ejaakɛ amɛyelikɛbuamɔ yɛ wiemɔ lɛ mli he miihia wɔ.

Aha mi kɛ Anne nitsumɔ koni wɔye wɔbua Odasefoi akuu fioo ni yɔɔ blema maŋtiase ni ji Sidon lɛ. No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni abi koni wɔku wɔsɛɛ kɛya maŋtiase wulu ni ji Beirut lɛ mli. Adú Biblia mli anɔkwalei lɛ yɛ akutsei ni awieɔ Armenia wiemɔ yɛ mli yɛ jɛmɛ lɛ, no hewɔ lɛ, wɔkase nakai wiemɔ lɛ koni wɔye wɔbua amɛ.

Nitsumɔi ni Atsaketsakee

Mikɛ Wilfred Gooch kpe dani mishi England. Eji nyɛminuu ni yɔɔ ekãa, ni susuɔ mɔ he, ni etsu nii yɛ London Betel pɛŋ. Wilf ji Gilead klas ni ji 15 lɛ ni ba naagbee yɛ be mli ni afeɔ kpee yɛ Yankee Stadium lɛ, yɛ 1950 lɛ mlinyo. Emaŋsɛɛ nitsumɔ ni akɛha lɛ lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Nigeria lɛ, ni wɔŋmalaa wɔhe woji bei komɛi. Yɛ 1955 lɛ, wɔ fɛɛ wɔtee “Maŋtsɛyeli Kunimyelɔ” kpee ni afee yɛ London lɛ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni ebi mishi. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ Ghana yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni mifata Wilf he yɛ emaŋsɛɛ nitsumɔ lɛ mli yɛ Lagos, Nigeria.

Yɛ sɛɛ mli beni mishi Anne yɛ Lebanon lɛ, ekɛ Kristofonyo nyɛminuu kpakpa ko ni kase Biblia anɔkwale lɛ yɛ Jerusalem lɛ bote gbalashihilɛ mli. Akɛni mi, Douglas, kɛ Anne bote gbalashihilɛ mli yɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi hewɔ lɛ, wɔfɔlɔi nyɛɛɛ aya wɔ gbalashihilɛ mlibote mli nifeemɔi lɛ eko shishi. Shi kɛlɛ, amɛtsui nyɔ amɛmli akɛ amɛaale akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ miishɛɛ miisɔmɔ Yehowa, wɔ Nyɔŋmɔ lɛ.

Nitsumɔ yɛ Nigeria

Yɛ Lagos nitsumɔhe lɛ, aha mi nitsumɔ koni masaa nitsumɔhe nine lɛ weku mli bii kpaanyɔ lɛ atsũi lɛ amli, koni mahoo amɛniyenii, ni mafɔ amɛnibii ahe hu maha amɛ. Kɛha mi lɛ efee tamɔ nɔ ni jeee wu kɛkɛ miná, shi moŋ miná weku hu amrɔ nɔŋŋ!

Mi kɛ Wilf kaseɔ Biblia mli shiɛmɔ wiemɔ kukuji yɛ Yoruba wiemɔ mli, ni awo wɔ mɔdɛŋbɔi lɛ ahe nyɔmɔ. Obalanyo nikaselɔ ni wɔnine shɛ enɔ lɛ yɛ binuu kɛ biyoo ni miisɔmɔ yɛ Nigeria Betel weku agbo ni emli bii shɛɔ 400 lɛ mli bianɛ.

Yɛ 1963 mli lɛ, Wilf nine shɛ ninefɔɔ nɔ kɛha nyɔji nyɔŋma tsɔsemɔ krɛdɛɛ yɛ Brooklyn, New York. Beni egbe naa sɛɛ lɛ, aha lɛ nitsumɔ ni ekpaaa gbɛ ekoŋŋ yɛ England. Mihi shi yɛ Nigeria, ni aha mi gbii 14 koni mikɛ Wilf ayakpe yɛ London. Akɛni Nigeria nitsumɔ bafee nɔ ni misumɔɔ waa hewɔ lɛ, mishi kɛ awerɛhoo. Akɛni mikɛ afii 14 esɔmɔ yɛ maŋsɛɛ hewɔ lɛ, ehe be dani mijaje mishihilɛ ekoŋŋ yɛ England. Shi kɛlɛ eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔbabɛŋkɛ wɔfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ shikome ekoŋŋ, ni wɔnyɛ wɔye wɔbua ni akwɛ amɛ.

Hiɛnɔkamɔ ni Wɔyɔɔ lɛ Waje Mi

Kɛjɛ 1980 kɛbaa lɛ, mina hegbɛ mifata Wilf he, yɛ be mli ni efãa gbɛ kɛyaa maji babaoo mli akɛ shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ lɛ. Mikpa wɔsɛɛsaramɔ kɛmiiya Nigeria lɛ gbɛ titri. Yɛ sɛɛ mli lɛ, wɔtee Scandinavia, West Indies, kɛ Bokagbɛ Teŋgbɛ hu—ni Lebanon fata he. Eji miishɛɛ krɛdɛɛ ko akɛ aaakai nibii ni yɔɔ miishɛɛ, ni aaana gbɔmɛi ni mile tsutsu ko akɛ gbekɛbii bibii ni amɛmiisɔmɔ akɛ Kristofoi onukpai.

Awerɛhoo sane ji akɛ mi wu ni misumɔɔ lɛ lɛ gbo yɛ 1992 agbiɛnaa be mli. Afii 69 pɛ eye. Akɛni eba lɛ trukaa hewɔ lɛ, ebafee naagba wulu diɛŋtsɛ. Yɛ afii 35 ni wɔkɛhi shi sɛɛ lɛ, ehe be dani mikɛjaje mishihilɛ. Shi mina yelikɛbuamɔ kɛ suɔmɔ babaoo kɛjɛ mi Kristofoi wekumɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ mli. Miná niiashikpamɔi babaoo ni manyɛ masusu he.

Mifɔlɔi fɛɛ to Kristofoi a-emuuyeli mlihiɛmɔ he nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo amɛfɔ shi. Awo gbo yɛ 1981, ni Ataa gbo yɛ 1986. Douglas kɛ Anne tee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwale mli. Douglas kɛ eŋa Kam eba London ekoŋŋ, he ni amɛtee nɔ amɛhi shi yɛ beni amɛkwɛ Ataa lɛ sɛɛ. Anne kɛ eweku lɛ yɛ United States. Wɔ fɛɛ wɔhiɛ sɔɔ hiɛnɔkamɔ kɛ gboshinii ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Wɔtee nɔ wɔjie ‘hiɛnɔkamɔ’ kpo ni wɔkɛmiikpa be ni hiɛkalɔi, kɛ amɛsuɔlɔi ni atee amɛ shi lɛ baafee ekome kɛsɔmɔ kɛya naanɔ akɛ Yehowa shikpɔŋ nɔ weku lɛ mli bii lɛ gbɛ.—Yaafo 3:24.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Mitsɛ, Ernest Beavor shihilɛ mli sane je kpo yɛ March 15, 1980 The Watchtower lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Kɛjɛ abɛku ŋwɛigbɛ kɛmiiya ninejurɔ:

Gwen ni eye 13 ni miifee Biblia mli nikasemɔ yɛ Enfield Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aweku lɛ yɛ Tripoli, Lebanon, 1951

Gwen kɛ ewu Wilf ni egbo

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje