Miwala Shihilɛ akɛ Kpitiyelɔ—Miishɛɛ kɛ Mumɔŋ Jɔɔmɔ
TAAKƐ ISAIAH ADAGBONA GBA
Mida yɛ Akure, Nigeria. Miweku lɛ hũ yɛlɛ, akwadu, duade, kɛ kokoo ŋmɔji. Mitsɛ sumɔɔɔ ni maya skul. Ekɛɛ mi akɛ: “Okwaafonyo ji bo. Mɔ ko biŋ bo ní okane yɛlɛ kɔkɔɔkɔ.”
SHI kɛlɛ, miisumɔ ni makase nikanemɔ. Yɛ gbɛkɛnaashi lɛ, midamɔɔ shi yɛ shia ko ni tsɔɔlɔ ko batsɔɔ gbekɛbii anii yɛ mli lɛ samfɛlɛ lɛ naa ni miboɔ toi. Nakai be lɛ ji afi 1940, beni miye afii 12. Kɛ́ gbekɛbii lɛ atsɛ na mi lɛ, ebolɔɔ ewoɔ mi, ni eshweɔ mi. Shi mikuɔ misɛɛ. Bei komɛi lɛ, tsɔɔlɔ lɛ baaa, ni midɛkɛɔ shi kɛboteɔ mli, ni mikɛ gbekɛbii lɛ yakwɛɔ amɛwoji lɛ amli. Bei komɛi lɛ, amɛhaa mimaa amɛwoji lɛ. Nakai ji bɔ ni mifee ni mikɛkase nikanemɔ.
Miyafata Nyɔŋmɔ Webii Ahe
Yɛ be ni sa mli lɛ, miná Biblia, ni mikaneɔ daa dani miwɔɔ. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, mikane Mateo yitso 10 ni tsɔɔ akɛ gbɔmɛi baanyɛ̃ Yesu kaselɔi lɛ ni amɛbaawa amɛyi.
Mikai akɛ Yehowa Odasefoi ba mishia lɛ ni afee amɛ niseniianii. Efee mi akɛ ekolɛ mɛnɛɛmɛi ji gbɔmɛi ni Yesu wie amɛhe lɛ. Enɔ gbi kroko beni Odasefoi lɛ ba lɛ, mihe wolo tɛtrɛɛ kome kɛjɛ amɛŋɔɔ. Beni mikɛ amɛ bɔi bɔɔ lɛ, mibatsɔ mɔ ni ayeɔ ehe fɛo. Shi kɛlɛ, babaoo ni gbɔmɛi lɛ kaa akɛ amɛaaje minijiaŋwui lɛ, babaoo hu ni mináa nɔmimaa kɛ miishɛɛ akɛ mina anɔkwa jamɔ lɛ ji no.
Nɔ titri ni miná he miishɛɛ waa yɛ Odasefoi lɛ ahe ji akɛ, nɔ ni tamɔɔɔ jamɔ kui krokomɛi ni yɔɔ he ni miyɔɔ lɛ, amɛkɛ maŋ lɛ mli apasa jamɔ mli kusumii kɛ blema saji lɛ futuuu amɛjamɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ miweku lɛ yaa Anglikan sɔlemɔ lɛ moŋ, shi mitsɛ yɛ gbatsu kɛha Yoruba nyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Ogun lɛ.
Beni mitsɛ gbo sɛɛ lɛ, kulɛ mi esa akɛ makwɛ gbatsu lɛ nɔ akɛ gboshinii. Akɛni mile akɛ Biblia lɛ teeɔ shi eshiɔ wɔŋjamɔ hewɔ lɛ, misumɔɔɔ. Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ mitee hiɛ yɛ mumɔ mli, ni yɛ December 1954 mli lɛ, abaptisi mi.
Kpiti Shwie Mihe
Yɛ nakai afi lɛ mra mli lɛ, miyɔse fũumɔ yɛ minane he ni minuuu nɔ ko he. Kɛ́ minaa la nɔ lɛ, eshãaa mi. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, gbɛ̃i tsuji komɛi bashwie mihiɛnaa kɛ minaabu. Mikɛ miweku lɛ leee nɔ ni ji naagba lɛ; wɔsusu akɛ miidɔ ŋtswɛŋ. Mitee shikpɔŋ tsofatsɛmɛi 12 ŋɔɔ kɛha tsamɔ. Naagbee lɛ amɛteŋ mɔ kome kɛɛ wɔ akɛ kpiti ni.
Kwɛ bɔ ni eyɔɔ naakpɛɛ ha! Mihao ni minyɛɛɛ mawɔ jogbaŋŋ. Mila lamɔi ni yɔɔ gbeyei. Shi nilee ni miná yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he kɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ lɛ ye ebua mi ni makwɛ wɔsɛɛ be lɛ gbɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ.
Mɛi komɛi kɛɛ minyɛ akɛ kɛ́ mitee okɔmfo ko ŋɔɔ ni mishã afɔlei lɛ, maná hewalɛ. Akɛni mile akɛ nakai nifeemɔ lɛ esaŋ Yehowa hiɛ hewɔ lɛ, miyaaa. Beni eyɔse akɛ mitswa mifai shi yɛ sane lɛ he lɛ, minyɛ naanyo ko wo lɛ ŋaa akɛ ekɛ tsɛlɛ asa mihiɛnaa. No sɛɛ lɛ ebaanyɛ ekɛ tsɛlɛ lɛ aya okɔmfo lɛ ŋɔɔ koni ekɛshã afɔlei lɛ eha mi. Misumɔɔɔ ni mikɛ mihe woɔ mli, ni mikɛɛ lɛ nakai. Naagbee lɛ eŋmɛɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni ekɛmi awo apasa jamɔ mli lɛ he.
Beni mitee helatsamɔhe lɛ, no mli lɛ kpiti lɛ ehe shi yɛ mimli. Mihewolo nɔ fɛɛ fee fala. Amɛha mi tsofai yɛ helatsamɔhe lɛ, ni fiofio lɛ, mihewolo nɔ bafee tamɔ bɔ ni eyɔɔ tsutsu lɛ.
Amɛsusu akɛ Migbo
Shi jeee no ji minaagbai lɛ anaagbee. Hela lɛ fite minane abɛku kwraa, ni yɛ afi 1962 mli lɛ, ebabi ni afo. Yɛ opireshɛn lɛ sɛɛ lɛ, tsofafeemɔ mli naagbai komɛi hu ba. Datrɛfoi lɛ kpaaa gbɛ akɛ maná wala. Blɔfonyo osɔfo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ba akɛ ebaasɔle nɔ ni ji naagbee nɔ̃ kwraa eha mi. Migbɔjɔ bɔ ni minyɛɛɛ mawie, shi helatsɛmɛi akwɛlɔ ko kɛɛ lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ji mi.
Osɔfo lɛ kɛɛ mi akɛ: “Ani oosumɔ ni otsake ni obatsɔ Katoliknyo bɔni afee ni onyɛ oya ŋwɛi?” Enɛ ha miŋmɔ yɛ mimli. Misɔle mibi Yehowa hewalɛ koni maha hetoo. Minyɛ mibɔ mɔdɛŋ mikɛɛ lɛ akɛ, “Dabi!” Osɔfo lɛ tsɔ ehe ni etee.
Mishihilɛ lɛ mli bawo wu kɛyashi he ni helatsamɔhe nitsulɔi lɛ susu akɛ migbo. Amɛkɛ mama ha mihiɛ. Akɛni klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ datrɛfonyo ko loo helatsɛmɛi akwɛlɔ ko amã nɔ mi akɛ migbo hewɔ lɛ, amɛkɛ mi eyawooo he ni akɛ gbohii woɔ lɛ dã. Datrɛfonyo ko bɛ ni miitsu nii, ni helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ fɛɛ etee niyeli henaabuamɔ ko. No hewɔ lɛ, amɛshi mi yɛ helatsɛmɛi atsũ lɛ mli kɛyashi jetsɛremɔ. Beni datrɛfonyo lɛ bakwɛ helatsɛmɛi lɛ enɔ jetsɛremɔ leebi lɛ, mɔ ko mɔ ko baaa misaatso lɛ masɛi ejaakɛ akɛ mama lɛ eha mihiɛ lolo ni asusuɔ akɛ migbo. Yɛ naagbee lɛ, mɔ ko yɔse akɛ “gbonyo” ni mama lɛ hà enɔ lɛ miitsi ehe!
Ojogbaŋŋ, mihe wa mi, ni yɛ December 1963 mli lɛ, amɛkɛ mi tee Abeokuta Leprosy Hospital Settlement ni yɔɔ Nigeria wuoyi-anaigbɛ lɛ mli. Jɛmɛ mihi kɛjɛ no sɛɛ.
Shitee-kɛ-Woo yɛ Mishiɛmɔ He
Beni miyashɛ shihilɛhe lɛ no mli lɛ, kpitiyelɔi aaafee 400 yɔɔ jɛmɛ, ni mi pɛ ji Odasefonyo. Miŋma Asafo lɛ, ni amɛhere nɔ oya nɔŋŋ ni amɛkɛɛ Akomoje Asafo lɛ koni amɛtao mi. No hewɔ lɛ, mikɛ nyɛmimɛi lɛ shara be fɛɛ be.
Beni mishɛ shihilɛhe lɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni mibɔi shiɛmɔ. Osɔfo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ naaa he miishɛɛ, ni efolɔ minaa eha onukpa ni kwɛɔ shihilɛhe lɛ nɔ lɛ. Nɔkwɛlɔ lɛ ji nuu onukpa ko ni jɛ Germany. Ekɛɛ mi akɛ mibɛ hegbɛ akɛ mitsɔɔ Biblia lɛ ejaakɛ miyako ehe skul loo mibɛ yijiemɔ wolo akɛ mifee nakai; akɛni mihe esako hewɔ lɛ, matsɔɔ gbɔmɛi lɛ nɔ ni ejaaa. Kɛ mitee nɔ mifee nakai lɛ, abaanyɛ ashwie mi kɛjɛ shihilɛhe lɛ, ni akwɛŋ mi. Eŋmɛɛɛ mi gbɛ koni maha hetoo.
No sɛɛ lɛ ekɛ famɔ ha akɛ mɔ ko kɛ mi akakase Biblia lɛ. No hewɔ lɛ, mɛi ni jie miishɛɛ kpo lɛ kpa miŋɔɔ baa.
Mikɛ sane lɛ fɔ̃ Yehowa hiɛ yɛ sɔlemɔ mli, ni mibi lɛ nilee kɛ gbɛtsɔɔmɔ. Enɔ jetsɛremɔ Hɔgbaa lɛ, mitee Baptist sɔlemɔ ni yɔɔ shihilɛhe lɛ, eyɛ mli akɛ mikɛ mihe wooo jamɔ mli nifeemɔi lɛ amli. He ko yɛ sɔlemɔ lɛ nifeemɔi lɛ amli ni kɛ́ ashɛ jɛmɛ lɛ abiɔ koni mɛi ni eba lɛ abi saji. Miwo minine nɔ ni mibi akɛ: “Kɛ́ mɛi kpakpai fɛɛ miiya ŋwɛi, ni mɛi fɔji fɛɛ miiya he kroko lɛ, mɛni hewɔ Yesaia 45:18 lɛ kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ fee shikpɔŋ lɛ koni ahi nɔ lɛ?”
Huhuuhu wiemɔi babaoo te shi yɛ asafoŋ bii lɛ ateŋ. Yɛ naagbee lɛ osɔfo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ wɔnyɛŋ wɔnu Nyɔŋmɔ gbɛ̀i ashishi. No hewɔ lɛ, miha mi diɛŋtsɛ misanebimɔ lɛ hetoo ni mikane ŋmalɛi ni tsɔɔ akɛ mɛi 144,000 baaya ŋwɛi, ákɛ abaakpata mɛi fɔji ahiɛ, ni ákɛ jalɔi lɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ.—Lala 37:10, 11; Kpojiemɔ 14:1, 4.
Mɔ fɛɛ mɔ tswa edɛŋ kɛjie hiɛsɔɔ kpo yɛ hetoo hamɔ lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni Osɔfo lɛ kɛɛ: “Nyɛtswaa nyɛdɛ ekoŋŋ ejaakɛ nuu nɛɛ le Biblia lɛ jogbaŋŋ.” Yɛ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi ba miŋɔɔ ni amɛkɛɛ: “Ole babaoo fe bɔ ni osɔfo lɛ le!”
Nɔnyɛɛ Koni Akɛshwie Mi lɛ Tee Nɔ
Enɛ tsĩ yiwaa lɛ naa, ni mɛi bafata mihe ekoŋŋ koni wɔkase Biblia lɛ. Shi kɛlɛ, shitee-kɛ-wolɔi komɛi yɛ ni miinyɛ̃ onukpa lɛ nɔ koni eshwie mi. Aaafee nyɔŋ kome yɛ sɔlemɔ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, etsɛ́ mi ni ekɛɛ akɛ: “Mɛni hewɔ oyaa nɔ oshiɛɔ lɛ? Mimaŋ lɛ mli bii lɛ sumɔɔɔ Yehowa Odasefoi asane, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ biɛ. Mɛni hewɔ ogbaa minaa lɛ? Ani oleee akɛ manyɛ mashwie bo?”
Miha hetoo akɛ: “Papa, mibuɔ bo yɛ yiŋtoi etɛ hewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, akɛ oye mi onukpa ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ bulɛ aha yiteŋ wajiatsɛmɛi lɛ hewɔ. Yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni mibuɔ bo lɛ ji akɛ oshi omaŋ koni obaye obua wɔ yɛ biɛ. Yiŋtoo ni ji etɛ lɛ ji akɛ oyɛ mlihilɛ, ni omli jɔ, ni oyeɔ obua mɛi ni naa nɔ lɛ. Shi mɛɛ hegbɛ oyɔɔ ni osusuɔ akɛ obaanyɛ odamɔ nɔ okɛshwie mi lɛ? Maŋ nɛɛ nɔyelɔ lɛ eshwieee Yehowa Odasefoi. Kpokpaa nɛɛ nɔ maŋtsɛ lɛ eshwieee wɔ. Kɛ́ otsirɛ miyisɛɛ kɛshi nsra nɛɛ mli po lɛ, Yehowa baaya nɔ akwɛ mi.”
Mikɛ lɛ ewieko yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ tamɔ nɛkɛ dã, ni minyɛ mina akɛ ená enɔ hewalɛ. Eshi ni ekɛɛɛ mi nɔ ko. Sɛɛ mli beni mɔ ko folɔ minaa eha lɛ lɛ, ekɛ nijiaŋwujee ha hetoo akɛ: “Mikɛ mihe woŋ sane nɛɛ mli dɔŋŋ. Kɛ́ oyɛ naagba yɛ eshiɛmɔ lɛ he lɛ, okɛ lɛ agba he sane!”
Nikanemɔ kɛ Niŋmaa Skul
Shitee-kɛ-woo yɛ mishiɛmɔ lɛ he lɛ ba kɛjɛ mɛi ni yaa Baptist sɔlemɔ lɛ yɛ nsra lɛ mli lɛ adɛŋ. Kɛkɛ ni miná susumɔ ko. Mitee onukpa lɛ ŋɔɔ ni miyabi lɛ kɛji manyɛ mato nikanemɔ kɛ niŋmaa skul ko shishi. Beni ebi bɔ ni masumɔ koni awo mi nyɔmɔ lɛ, mikɛɛ lɛ akɛ miheŋ nyɔmɔwoo.
Amɛha skultsũ, niŋmaa tao, kɛ tswako, no hewɔ lɛ, mibɔi mɛi ni yɔɔ shihilɛhe lɛ ekomɛi nikanemɔ tsɔɔmɔ. Wɔfeɔ skul daa gbi. Mikɛ klɛŋklɛŋ minitii 30 lɛ tsɔɔ nikanemɔ, kɛkɛ lɛ migba Biblia mli sane ko, kɛkɛ lɛ mitsɔɔ mli. No sɛɛ lɛ, wɔkaneɔ sane lɛ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli.
Nikaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome ji yoo ni atsɛɔ lɛ Nimota. Eyɛ mumɔŋ nibii ahe miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ni ebiɔ jamɔ he saji yɛ sɔlemɔ lɛ kɛ Muslim sɔlemɔtsu lɛ fɛɛ mli. Enaaa esanebimɔi lɛ ahetoo yɛ jɛmɛ, no hewɔ lɛ ebaa ni ebabiɔ mi. Naagbee lɛ, ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa, ni abaptisi lɛ. Yɛ afi 1966 mli lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli.
Mɛi ni yɔɔ wɔ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi pii kase nikanemɔ kɛ niŋmaa yɛ nakai nikanemɔ kɛ niŋmaa skul lɛ mli. Nakai skul lɛ he susumɔ ni miná lɛ jɛɛɛ mi diɛŋtsɛ minilee mli. Eji anɔkwale akɛ, Yehowa jɔɔmɔi bafee faŋŋ. Mɔ ko ekaaa akɛ eeetsĩ minaa akɛ mikashiɛ dɔŋŋ yɛ no sɛɛ.
Maŋtsɛyeli Asa yɛ Nsra lɛ Mli
Yɛ be mli ni mikɛ Nimota bote gbalashihilɛ mli lɛ, no mli lɛ, wɔteŋ mɛi ejwɛ kpeɔ daa ni wɔkaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ kutuu. Nɔ ni miihe ashɛ afi kome lɛ, wɔkpeɔ yɛ tsũ ni anyamɔɔ kpiti fala yɛ mli lɛ mli. Kɛkɛ ni onukpa lɛ, ni amrɔ nɛɛ ebatsɔ minaanyo lɛ kɛɛ mi akɛ: “Ehiii akɛ nyɛjaa nyɛ Nyɔŋmɔ lɛ yɛ tsũ ni atoɔ faji anɔ yɛ mli lɛ mli.”
Ekɛɛ akɛ wɔbaanyɛ wɔkpe yɛ kapintɛfonyo agba ko ni kã shi efolo lɛ mli. Yɛ be ni sa mli lɛ, atsake agba lɛ afee lɛ Maŋtsɛyeli Asa. Kɛtsɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔgbe naa yɛ afi 1992 mli. Taakɛ obaanyɛ ona yɛ mfoniri ni yɔɔ baafã 24 lɛ mli lɛ, wɔ asa lɛ ji tsũ ko ni yɔɔ hewalɛ—ni aplasi ni apɛnte he, ni akɛ kɔŋkret eha shikpɔŋ lɛ, ni aha yiteŋ jogbaŋŋ.
Mishiɛ Miha Mɛi ni Yeɔ Kpiti Lɛ
He ni mikɛ afii 33 etsu nii yɛ akɛ mishikpɔŋkuku lɛ ji kpitiyelɔi ashihilɛhe lɛ. Te shiɛmɔ ni aaashiɛ atsɔɔ kpitiyelɔi lɛ tamɔ tɛŋŋ? Biɛ yɛ Afrika lɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ nibii fɛɛ baa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ kpiti shwie amɛhe lɛ, amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ fee yɛ gbɛ ko nɔ. Mɛi komɛi haoɔ waa yɛ amɛshihilɛ lɛ he. Mɛi komɛi hu amli fuɔ, ni amɛkɛɔ akɛ: “Okɛ wɔ akagba Nyɔŋmɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ he sane. Kɛ́ eji anɔkwale lɛ, nɛkɛ hela nɛɛ baaya!” Kɛkɛ lɛ wɔkane Yakobo 1:13 ni kɛɔ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ lɛ ekaaa mɔ ko yɛ nifɔji agbɛfaŋ,’ kɛkɛ lɛ wɔkɛ amɛ esusu he. Kɛkɛ lɛ, wɔtsɔɔ nɔ hewɔ ni Yehowa eŋmɛ gbɛ ni hela gbaa gbɔmɛi anaa lɛ mli, ni wɔtsɔɔ eshiwoo ni kɔɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso, he ni no mli lɛ hela mɔɔɔ mɔ ko dɔŋŋ lɛ mli.—Yesaia 33:24.
Mɛi babaoo ekpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ. Kɛjɛ be ni miba nsra nɛɛ mli lɛ, Yehowa kɛ mi etsu nii ni miye mibua mɛi ni fa fe 30 kɛshɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he, ni kpitiyelɔi ji amɛ fɛɛ. Mɛi babaoo eku amɛsɛɛ kɛtee amɛshiai amli yɛ amɛtsamɔ sɛɛ, ni fioo hu egboi. Amrɔ nɛɛ wɔyɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 18, ni aaafee mɛi 25 baa kpeei daa. Wɔteŋ mɛi enyɔ sɔmɔɔ akɛ onukpai, ni wɔyɛ asafoŋ sɔɔlɔ kome kɛ daa gbɛgbalɔ kome. Kwɛ miishɛɛ ni miyɔɔ akɛ miina anɔkwafoi babaoo ŋmɛnɛ akɛ amɛmiisɔmɔ Yehowa yɛ nɛkɛ nsra nɛɛ mli! Beni miba biɛ lɛ, mishe gbeyei akɛ mihe baafee shooo, shi Yehowa ejɔɔ mi yɛ naakpɛɛ gbɛi anɔ.
Miishɛɛ ni Miyɔɔ akɛ Miisɔmɔ Minyɛmimɛi Lɛ
Mikɔlɔ kpiti he tsofai kɛjɛ afi 1960 kɛbashi aaafee afii enumɔ ni eho nɛ. Amrɔ nɛɛ mihe eta kwraa, taakɛ bɔ ni mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ji lɛ. Kpiti lɛ shi okadi ko—afo minane, ni minyɛɛɛ makpa minine mli—shi hela lɛ etee.
Akɛni atsá mi hewɔ lɛ, mɛi komɛi biɔ nɔ hewɔ ni mishiii nsra lɛ mli kɛyaaa shia lɛ. Mihi shi yɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ, shi emli oti lɛ ji akɛ miisumɔ koni maya nɔ maye mabua minyɛmimɛi lɛ. Miishɛɛ ni yɔɔ Yehowa tooi ni makwɛ lɛ he lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ ni miweku baanyɛ aha mi kɛ́ miku misɛɛ mitee amɛŋɔɔ.
Midaa shi akɛ mile Yehowa dani miná mile akɛ miná kpiti. Kɛ́ jeee nakai lɛ, ekolɛ magbe mihe. Mikɛ piŋmɔi kɛ naagbai babaoo ekpe yɛ afii lɛ amli, shi jeee tsofai lɛ ji nɔ ni ye ebua mi—Yehowa ye ebua mi. Kɛ́ misusu be ni eho lɛ he lɛ, mináa miishɛɛ; ni kɛ misusu wɔsɛɛ be yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ he lɛ, mináa miishɛɛ babaoo.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]
Kpiti He Saji ni He Hiaa
Mɛni Ji No?
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kpiti ji hela ni muawai komɛi kɛbaa, ní Armauer Hansen na yɛ afi 1873 lɛ mli. Yɛ enitsumɔ lɛ yɔsemɔ mli lɛ, datrɛfoi tsɛɔ kpiti hu akɛ Hansen hela.
Muawai nɛɛ fiteɔ faji, wui, hiŋmɛi, kɛ gbɔmɔtso lɛ hei komɛi. Bei pii lɛ niji kɛ naji ahenumɔi gboɔ. Kɛ́ akwɛɛɛ lɛ, hela lɛ baanyɛ afite mɔ hiɛ kɛ eniji loo enaji. Efɔɔɔ mɔ gbee.
Ani Enaa Tsabaa Yɛ?
Gbɔmɛi ni yeɔ kpiti ni mli waaa tsɔ lɛ náa hewalɛ ní amɛkɔɔɔ tsofai loo nɔ ko tamɔ nakai. Abaanyɛ akɛ tsofai atsa nɔ ni mli wa lɛ.
Klɛŋklɛŋ tsofa ni akɛwuɔ ashiɔ kpiti ni afee yɛ afi 1950 mli lɛ tsu nii blɛoo ni ebafee nɔ ni tsuuu nii kɛmɔɔɔ shi ejaakɛ kpiti muawai lɛ nyɛɔ amɛdamɔɔ naa. Afee tsofai heei, ni kɛjɛ afi 1980 mra beaŋ lɛ, Multi-Drug Therapy (MDT) batsɔ tsofa ni ale ni akɛtsuɔ nii yɛ jeŋ fɛɛ. Nɛkɛ tsamɔ nɛɛ ji tsofai etɛ ni akɛfutu—Dapsone, Rifampicin, kɛ Clofazimine. Eyɛ mli akɛ MDT gbeɔ muawai lɛ moŋ, shi enyɛɛɛ etsa hei ni efite momo lɛ.
MDT nyɛɔ etsaa hela lɛ kɛmɔɔ shi kwraa. No hewɔ lɛ, gbɔmɛi ni yeɔ kpiti lɛ ayibɔ lɛ eba shi kwraa kɛjɛ akpekpei 12 yɛ afi 1985 mli kɛbashɛ aaafee akpekpei 1.3 yɛ afi 1996 teŋgbɛ.
Te Etsɛŋeɔ Mɔ Ehaa Tɛŋŋ?
Kpiti jeee nɔ ni tsɛŋeɔ mɔ tsɔ; gbɔmɛi babaoo yɛ gbɔmɔtsoŋ hefãmɔ gbɛjianɔtoo ni nyɛɔ ewuɔ eshiɔ lɛ. Kɛ́ etsɛŋe mɔ ko lɛ, bei pii lɛ, ebaa lɛ nakai yɛ gbɔmɛi ni kɛ mɛi ni yeɔ hela lɛ bɔɔ gbagbalii yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ hewɔ.
Datrɛfoi leee gbɛ pɔtɛɛ ni muawai lɛ tsɔɔ nɔ amɛboteɔ adesa gbɔmɔtso lɛ mli, shi amɛheɔ amɛyeɔ akɛ eboteɔ mli kɛtsɔɔ hewolo lɛ nɔ loo gugɔ mli.
Wɔsɛɛ Gbɛkpamɔi
Aka akɛ “abaafã” kpiti “akɛ maŋ hewalɛnamɔ he naagba” lɛ shishi yɛ afi 2000 lɛ mli. Enɛ tsɔɔ akɛ kpiti hela ni yɔɔ akutso fɛɛ akutso mli lɛ faŋ fe mɔ 1 yɛ gbɔmɛi 10,000 mli. Yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ abaajie kɛya kwraa.—Yesaia 33:24.
Jɛɛhei: World Health Organization; International Federation of Anti-Leprosy Associations; kɛ Manson’s Tropical Diseases, 1996 Nɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Ani Ŋmɛnɛ Kpiti lɛ Tamɔ Biblia Beaŋ Nɔ lɛ Nɔŋŋ?
Tsofafeemɔ he woji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ kpiti shishi kɛ gbɛi pɔtɛɛ; tsofafeemɔ mli gbɛi ni akɛtsɛɔ muawai ni kɛbaa lɛ ji Mycobacterium leprae. Eji anɔkwale akɛ, Biblia lɛ jeee tsofafeemɔ he wolo. Hebri kɛ Hela wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “kpiti” yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo mli lɛ hiɛ shishinumɔ ni mli lɛɛ babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kpiti ni awie he yɛ Biblia lɛ mli lɛ jieɔ okadii akpo ni jeee akɛ anaa yɛ adesai ahe kɛkɛ, shi moŋ yɛ atadei kɛ shiai ahe, nɔ ko ni muawai ni kɛ hela lɛ baa ŋmɛnɛ lɛ nyɛɛɛ afee.—3 Mose 13:2, 47; 14:34.
Kɛfata he lɛ, muawai ni yɔɔ adesai amli ni jieɔ kpiti kpo ŋmɛnɛ lɛ kɛ kpiti ni atsɔɔ mli yɛ Biblia beaŋ lɛ enyiɛɛɛ pɛpɛɛpɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ enɛ baanyɛ eba lɛ nakai yɛ anɔkwa ni eji akɛ hela su nyɛɔ etsakeɔ yɛ be mli ni be hoɔ lɛ mli. Mɛi krokomɛi hu heɔ amɛyeɔ akɛ kpiti ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ helai sɔrɔtoi, ni ekolɛ hela ni M. leprae muawa lɛ kɛbaa lɛ fata he loo efataaa he.
Theological Dictionary of the New Testament lɛ kɛɔ akɛ, Hela kɛ Hebri wiemɔ lɛ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ kpiti lɛ fɛɛ “wieɔ hela kome too lɛ nɔŋŋ he, loo helai akuu he . . . Abaanyɛ abi he sane kɛji nɛkɛ hela nɛɛ ji nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ amrɔ nɛɛ akɛ kpiti lɛ. Shi bɔ ni tsofafeemɔ wieɔ hela lɛ he diɛŋtsɛ ehaa lɛ náaa bɔ ni wɔbuɔ [kpitiyelɔi ni Yesu kɛ ekaselɔi] lɛ tsa amɛ lɛ ahe saji ni aŋmala ashwie shi shi lɛ nɔ hewalɛ.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Asafo lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ kpitiyelɔi nsra lɛ mli lɛ sɛɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Isaiah Adagbona kɛ eŋa Nimota