Yelikɛbuamɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Weku Lɛ
“Eja gbɛ akɛ aaakɛɛ akɛ weku mli naagba yɛ Amɛrika. Enɛ ji sane naamuu pɛ ni abaanyɛ ana kɛjɛ gbalamlitsemɔ ni yaa hiɛ, bii ni afɔɔ ni aboteko gbalashihilɛ he nibii ni aŋmala ashwie shi mli, [kɛ] gbekɛbii kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aniseniianiifeemɔ he saji lɛ amli.”
NƐKƐ wiemɔi ni tɛlivishiŋ nɔ wielɔ, Tom Brokaw wie nɛɛ baanyɛ akɔ maji babaoo he. Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ naagba nɛɛ tsɔɔ?
Weku lɛ ji maŋ shishitoo nɔ yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ. Kɛ́ weku lɛ yɛ naagba mli lɛ, maŋ lɛ hu yɛ naagba mli. Kɛfata he lɛ, weku lɛ ji henumɔŋ kɛ shika gbɛfaŋ sɛɛfimɔ jɛɛhe kɛha gbekɛbii. Jɛmɛ ji he ni amɛkaseɔ klɛŋklɛŋ nikasemɔi kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ yɛ. Kɛji weku lɛ yɛ naagba mli lɛ, mɛni ji nɔ ni gbekɛbii lɛ kaseɔ? Nɛgbɛ amɛshweshweeshwe shihilɛ lɛ yɔɔ? Mɛɛ onukpai nɛkɛ amɛbaadara ni amɛbatsɔmɔ?
Ani yelikɛbuamɔ ko yɛ kɛha weku lɛ yɛ nɛkɛ naagba be nɛɛ mli? Hɛɛ. Weku lɛ ji gbɛjianɔtoo ko ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ to. (1 Mose 1:27, 28) Ni ekɛ weku gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa eha yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. (Kolosebii 3:18-21) Lɛɛlɛŋ, wɔnyɛŋ wɔtsake adesai fɛɛ, shi wɔbaanyɛ wɔkɛ Biblia mli ŋaawoo atsu nii yɛ wɔ weku lɛ mli. Wɔbaasumɔ ni wɔgba bo mɛi komɛi ni fee enɛ kɛ yibii kpakpai ni ejɛ mli eba kɛha amɛ lɛ he sane.
Gbalamlitsemɔ Naatsii
Yɛ maji babaoo mli lɛ, gbalashihilɛi fɛɛ ni miihe ashɛ oha mlijaa 50 yagbeɔ naa yɛ gbalamlitsemɔ mli. Eji adesai ateŋ sharamɔ ni nine enyɛ shi yɛ mli yɛ gbɛ ni da nɔ! Lɛɛlɛŋ, mɛi babaoo ni yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, amɛgbeɔ naa akɛ fɔlɔ komekomei lɛ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ ni amɛkɛkwɛɔ amɛbii. Shi mɛi babaoo baakpɛlɛ nɔ akɛ, kɛji gbalashihilɛ mli hefatalɔi saa amɛnaagbai ni amɛhi shi ekome lɛ ehi.
Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ Solomon Islands lɛ agbalashihilɛ lɛ miihe afite. Wu lɛ, ni ji maŋtsɛ lɛ binuu lɛ yɛ basabasa ni ehiɛ sui gbohii babaoo. Shihilɛ lɛ mli bawa kɛha eŋa lɛ aahu akɛ eka ni eeegbe ehe. Kɛkɛ ni wu lɛ kpɛlɛ ni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ akase Biblia lɛ. Ekase akɛ esaaa akɛ mɔ ni taoɔ ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ale nɔ ni ejaaa kɛkɛ, shi moŋ, ‘enyɛ̃ efɔŋ.’ (Lala 97:10) Nɔ ni fata enɛ he ji ni enyɛ̃ nibii komɛi tamɔ, amale, juu, basabasafeemɔ, kɛ dãatɔɔ. Ebo ŋaawoo nɛɛ toi ni etsɛɛɛ ni eye esui gbohii kɛ emlifu ni yɔɔ basabasa lɛ anɔ kunim. Eŋa naa kpɛ ehe yɛ tsakemɔ lɛ he, ni amɛgbalashihilɛ lɛ bahi, kɛtsɔ hewalɛ ní Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ná yɛ amɛnɔ lɛ nɔ.
Yɛ South Africa lɛ, yoo ko ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko nu akɛ enitsumɔtsɛ kɛ enitsumɔtsɛ lɛ wu miisusu gbalamlitsemɔ he. Odasefonyo lɛ kɛɛ enitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ yɛ gbalashihilɛ he ni ekɛ Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa wolo lɛ tsɔɔ lɛ. Nɛkɛ wolo nɛɛ, ní Yehowa Odasefoi fee lɛ maa Biblia mli shishitoo mlai ni kɔ́ɔ gbalashihilɛ he lɛ nɔ mi, ni emaa bɔ ni Biblia lɛ yeɔ ebuaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi ní amɛsaa amɛnaagbai lɛ anɔ mi titri. Nitsumɔtsɛ lɛ kɛ ewu lɛ fɛɛ kane wolo lɛ, ni amɛjɛ anɔkwayeli mli amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo ni ekɛhaa lɛ atsu nii. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛtseŋ gbala mli—abaa gbalashihilɛ kroko yi kɛtsɔ Biblia mli shishitoo mlai kɛ nitsumɔ nɔ.
Jamɔi Srɔtoi
Ni gbalashihilɛ ni hefatalɔi lɛ yɔɔ jamɔi srɔtoi amli lɛ hu? Biblia lɛ woɔ Kristofoi aŋaa koni amɛbote gbalashihilɛ mli yɛ “Nuntsɔ lɛ mli.” (1 Korintobii 7:39) Shi kɛlɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko tsakeɔ jamɔ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ gbalashihilɛ lɛ eba naagbee? Dabida.
Yɛ Botswana lɛ, abi yoo ko ni batsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome etsɛko tsɔ̃ lɛ bɔ ni hemɔkɛyeli hee ni ená lɛ etsake lɛ eha lɛ he sane. Ekɛɛ ewu koni eha hetoo eha lɛ, ni enɛ ji nɔ ni ekɛɛ: “Kɛjɛ be mli ni miŋa batsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome nɛɛ, mina tsakemɔi kpakpai babaoo yɛ ehe. Amrɔ nɛɛ, eyɛ hewalɛ ni yɔɔ kpoo ni nilee yɔɔ mli ni tsutsu ko lɛ ebɛ. Ená hewalɛ kɛ nyɛmɔ ni ekɛkpa tawa shɛremɔ, tɔ̃mɔ ni minyɛko maye nɔ kunim lolo. Miŋa ebatsɔ mɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ hedɔɔ babaoo kɛha mibii lɛ kɛ mi kɛ mɛi krokomɛi hu. Eyɛ tsuishitoo babaoo, titri lɛ, yɛ gbekɛbii lɛ anɔ. Minaa lɛ ni ekɛ be babaoo miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni eebɔ mɔdɛŋ koni eye ebua mɛi krokomɛi ni amɛsaa amɛshihilɛ. Mihu mina tsakemɔi kpakpai komɛi yɛ mihe. Miheɔ miyeɔ akɛ enɛ jɛ enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ titri.” Mɛɛ hewalɛ kpakpa Biblia mli shishitoo mlai ená yɛ nɛkɛ gbalashihilɛ nɛɛ nɔ nɛkɛ! Mɛi babaoo ni jeee Odasefoi lɛ ewie wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ yɛ amɛhefatalɔi ni ji Odasefoi lɛ ahe.
Beni Tsɛ Kuɔ Ehiɛ Efɔ̃ɔ Egbɛnaa Nii Anɔ
Wekukpaa kpakpa ni kã tsɛ kɛ ebii ateŋ lɛ ji nɔ ni tswaa wekui ni mli wa emaa shi. Bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii lɛ amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Belɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ sane ko ni je kpo yɛ The Wilson Quarterly lɛ mli lɛ shwa tsɛmɛi babaoo akɛ naagbai pii ni yɔɔ adesai ateŋ lɛ jɛ amɛgbɛnaa nii ni amɛtsuuu he nii lɛ hewɔ. Wolo lɛ wie akɛ: “Kɛ́ aja mli lɛ, yɛ afi 1960 kɛ afi 1990 lɛ teŋ lɛ, gbekɛbii ni hiɔ shi yɛ he kroko fe amɛtsɛmɛi ni fɔ amɛ lɛ amasɛi lɛ ebɔ he toi enyɔ . . . Tsɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ ni eba shi lɛ ji nɔ titri ni hɔ naagbai babaoo ni haoɔ mɔ ni kpataa Amɛrikabii ashihilɛ hiɛ lɛ sɛɛ.”
Ani enɛ tsɔɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, gbekɛbii ní amɛtsɛmɛi kudɔɔɔ amɛ lɛ anine baanyɛ shi wɔsɛɛ? Dabi. Lalatsɛ ni hi shi yɛ blema lɛ kɛɛ: “Shi mitsɛ kɛ minyɛ eshi mi moŋ, shi Yehowa hereɔ mi atuu.” (Lala 27:10) Gbekɛ ko ni yɔɔ Thailand ni eye afii nɛɛhu na enɛ akɛ eji anɔkwale. Enyɛ gbo beni eji abifao, ni akɛni etsɛ taooo lɛ hewɔ lɛ, eyashi lɛ yɛ enaa ŋɔɔ. Akɛni enu he akɛ ataooo lɛ, ni asumɔɔɔ lɛ hewɔ lɛ, gbekɛ lɛ tsɔ atuatselɔ ni abale lɛ akɛ béi tsɔ̃lɔ. Ewo enaa lɛ po he gbeyei. Yehowa Odasefoi be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔi enyɔ ni yɔse akɛ efɔɔ Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sɛɛgbɛ daamɔ lɛ fɔ lɛ nine gbi ko kɛba amɛshia.
Amɛwie Nyɔŋmɔ he sane amɛtsɔɔ lɛ—ákɛ Lɛ, ni etamɔ tsɛ ko lɛ sumɔɔ ebii lɛ. Amɛwie shikpɔŋ lɛ nɔ Paradeiso ni Nyɔŋmɔ ewo adesai anɔkwafoi ashi yɛ he lɛ hu he sane. (Kpojiemɔ 21:3, 4) Gbekɛ nuu lɛ ná enɛɛmɛi fɛɛ he miishɛɛ, ni ekuɔ esɛɛ ebaa daa ni ebakaseɔ babaoo. Odasefoi lɛ kɛɛ lɛ akɛ, kɛ́ eesumɔ diɛŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ afee e-Tsɛ lɛ, no lɛ esa akɛ ekpa béi lɛ tsɔɔ. Enɛ kɛ Paulo wiemɔi ni eŋma kɛyaha Romabii lɛ kpãa gbee: “Nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli.” (Romabii 12:18) Ehe baahia hu ni ekɛ enaa lɛ aye yɛ mlihilɛ mli. (1 Timoteo 5:1, 2) Etsɛɛɛ ni ekɛ Biblia mli shishitoo mlai bɔi nitsumɔ—ŋwanejee ko bɛ he akɛ no ha ekɛ enaa lɛ teŋ wekukpaa lɛ bahi. (Galatabii 5:22, 23) Tsakemɔi ni akutso lɛ mli bii lɛ na yɛ ehe lɛ ná hewalɛ yɛ amɛnɔ aahu akɛ amɛsumɔ koni Yehowa Odasefoi kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii lɛ akase Biblia lɛ!
Toiŋjɔlɛ Mumɔ Ko
Bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kolosebii lɛ akɛ: ‘Nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ. Ni nyɛhaa Kristo hejɔlɛ lɛ ayea lumɔ yɛ nyɛtsuii amli.’ (Kolosebii 3:14, 15) Toiŋjɔlɛ mumɔ kɛ suɔmɔ ni jɛ tsuiŋ lɛ baakpɛ weku lɛ ekome diɛŋtsɛ. Ni amɛbaanyɛ amɛtsa weku mligbalamɔi ni etsɛ waa. Rukia, ni yɔɔ Albania lɛ kɛ enyɛminuu ewieee fe afii 17 yɛ weku mli béi hewɔ. Beni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ kase Biblia lɛ, ekase akɛ aawo Nyɔŋmɔ tsulɔ fɛɛ tsulɔ hewalɛ koni etao ekɛ mɛi krokomɛi ateŋ toiŋjɔlɛ. “Etao hejɔlɛ ni enyiɛ no sɛɛ.”—1 Petro 3:11.
Rukia yɔse akɛ esa akɛ etao ekɛ enyɛminuu lɛ teŋ toiŋjɔlɛ. Esɔle jenamɔ lɛ fɛɛ, ni enɔ jetsɛremɔ leebi beni etsui tswaa lɛ, etee enyɛmi nuu lɛ shia. Rukia nyɛminuu lɛ biyoo lɛ gbele shinaa lɛ ni ekɛ naakpɛɛ bi akɛ: “Mɛni otaoɔ yɛ biɛ?” Rukia kɛɛ lɛ blɛoo akɛ ebaasumɔ ni ena enyɛmi nuu lɛ, ni etsɔɔ mli akɛ eesumɔ ni ekɛ enyɛmi lɛ teŋ ajɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɔse agbɛnɛ akɛ no ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Enyɛmi nuu lɛ kpɛlɛ nɔ, ni amɛkɛ hefuamɔi kɛ miishɛɛ yaafonui kadi amɛ ekomefeemɔ lɛ—weku ko fee ekome ekoŋŋ yɛ Biblia shishitoo mlai ní akɛtsu nii lɛ hewɔ.
Naanyobɔɔ Fɔŋ
“Ŋmɛnɛ, kɛ́ aja mli lɛ, gbekɛ kɛ ŋmɛlɛtswaai kpawo kwɛɔ tɛlivishiŋ daa gbi. Beni ebaagbe eshishijee skul lɛ naa lɛ, no mli lɛ, ena gbɔmɔgbeei ni fa fe akpei kpaanyɔ kɛ awuiyeli nifeemɔi akpei oha.” Nɛkɛ ji bɔ ni The 7 Habits of Highly Effective Families wolo lɛ kɛɔ. Mɛɛ hewalɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ ni gbekɛ lɛ kwɛɔ lɛ náa yɛ enɔ? “Mɛi ni yɔɔ he nilee” lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ enɛ he, shi Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ eshiɔ naanyobɔɔ fɔŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeená amane.” (Abɛi 13:20) Ekɛɔ hu akɛ: “Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Weku shihilɛ baanyɛ ahi kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ bu shishitoo mla nɛɛ akɛ eji anɔkwale kɛji naanyobɔɔ fɔŋ lɛ yɛ heloo mli loo yɛ tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔ mli lɛ.
Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ nyɛ ko ni yɔɔ Luxembourg lɛ miikase Biblia lɛ. Gbi ko lɛ, ekɛɛ Odasefonyo lɛ akɛ, daa gbɛkɛ lɛ, ebiyei enyɔ ni eye afii kpawo kɛ afii kpaanyɔ lɛ kɛ amɛhe béɔ ni amɛfeɔ basabasa waa. Odasefonyo lɛ bi nɔ ni gbekɛbii yei lɛ feɔ daa gbɛkɛ. Nyɛ lɛ kɛɛ akɛ amɛkwɛɔ tɛlivishiŋ yɛ be mli ni esaa kpata lɛ shi lɛ. Mɛɛ nibii? Nyɛ lɛ ha hetoo akɛ: “Oo, mfonirii komɛi kɛkɛ.” Beni saralɔ lɛ tsĩ tã akɛ bei pii lɛ nakai mfonirii lɛ jieɔ awuiyeli nibii etsɔɔ lɛ, gbekɛbii yei lɛ anyɛ wo shi akɛ ebaakwɛ amɛ.
Enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ lɛ, nyɛ lɛ bɔ amaniɛ akɛ enaa kpɛ ehe yɛ nɔ̃ mfonirii ni ebiyei lɛ kwɛɔ lɛ he. Amɛjie kooloi ni he yɔɔ gbeyei ni asusuɔ akɛ amɛjɛ ŋwɛi ni kɛ mlifu kpataa nɔ fɛɛ nɔ ni bajeɔ amɛgbɛ nɔ lɛ hiɛ. Egbala mli etsɔɔ ebiyei lɛ akɛ Yehowa nyɛ̃ɔ awuiyeli ni kɛ́ wɔkwɛ awuiyeli ni tamɔ nɛkɛ lɛ enáaa miishɛɛ. (Lala 11:5) Akɛni gbekɛbii yei lɛ miisumɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaatɛŋ mfoniri ni amɛkɛye tɛlivishiŋ ni amɛaakwɛ lɛ najiaŋ. Etsɛɛɛ ni amɛbasabasafeemɔ su lɛ tsake, ni weku shihilɛ lɛ bahi.
Enɛɛmɛi ji nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ akɛ kɛ́ akɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, ehaa weku shihilɛ lɛ hiɔ lɛ amli fioo komɛi pɛ. Biblia mli ŋaawoo lɛ saa shihilɛi srɔtoi fɛɛ he. Eji anɔkwale, ni enaa hewalɛ kpakpa yɛ mɔ nɔ kɛyaa naanɔ. (Hebribii 4:12) Kɛ gbɔmɛi kase Biblia lɛ, ni amɛjɛ anɔkwayeli mli amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii lɛ, ewajeɔ wekui lɛ, esáa mɔ sui, ni akwaa tɔ̃mɔi. Kɛ weku mli bii ateŋ mɔ kome po nyiɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo sɛɛ lɛ, nibii hiɔ. Lɛɛlɛŋ, yɛ shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, esa akɛ wɔbu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ taakɛ lalatsɛ ni ŋma akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane ha minane kɛ la hu yɛ mitɛŋpɔŋ lɛ nɔ” lɛ bulɛ lɛ.—Lala 119:105.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Akɛ Biblia shishitoo mlai etsu nii kɛtsu weku naagbai ahe nii