Suɔmɔ Gbɛ LƐ Sɛɛ Efooo Kɔkɔɔkɔ
“Nyɛhiɛ adɔa duromɔ kee nii ni hi titri lɛ ahe. Ni masaa matsɔɔ nyɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ.”—1 KORINTOBII 12:31.
1-3. (a) Suɔmɔ ni akaseɔ bɔ ni afeɔ ajieɔ lɛ kpo lɛ tamɔ wiemɔ hee ko kasemɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni nibii baanyɛ aha suɔmɔ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ lɛ kasemɔ afee nɔ ni wa?
ANI oka wiemɔ hee ko kasemɔ pɛŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ewa! Shi, gbekɛ fioo baanyɛ akase wiemɔ kɛ ehi mɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ ateŋ. Ejwɛŋmɔ mɔmɔɔ wiemɔi komekomei agbɛɛmɔ kɛ amɛ shishinumɔ, no hewɔ lɛ etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ gbekɛ bibioo lɛ miiwie kɛ naatsemɔ, ekolɛ kɛ hiɛyaa babaoo. Ebɛ lɛ nakai yɛ onukpai ahe. Wɔtaoɔ maŋsɛɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji shii abɔ, bɔni afee ni wɔle shishijee wiemɔi kukuji komɛi yɛ maŋsɛɛ wiemɔ mli. Shi yɛ be kɛ niiashikpamɔ ni fa mli lɛ, wɔjeɔ shishi wɔsusuɔ nii ahe yɛ nakai wiemɔ hee lɛ mli ni ewiemɔ bafeɔ mlɛo.
2 Suɔmɔ kpojiemɔ kasemɔ tamɔ wiemɔ hee ko kasemɔ pɛpɛɛpɛ. Eji anɔkwale ákɛ akɛ ŋwɛi su nɛɛ falɛ ko bɔ adesai. (1 Mose 1:27; okɛto 1 Yohane 4:8 he.) Kɛlɛ, suɔmɔ kpojiemɔ kasemɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ ni ekaaa—titri lɛ ŋmɛnɛ, beni hedɔɔ bibioo pɛ yɔɔ lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Yɛ bei komɛi amli lɛ nɛkɛ ji bɔ ni sane lɛ yɔɔ yɛ weku lɛ mli. Hɛɛ, mɛi pii daraa yɛ shihilɛi ni wa waa shishi, yɛ hei ni afɔɔɔ suɔmɔ wiemɔi ahe numɔ yɛ—ekolɛ atsiii ta po. (Efesobii 4:29-31; 6:4) Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔjie suɔmɔ kpo—kɛji akɛ ajieee enɛ kpo atsɔɔɔ wɔ babaoo po?
3 Biblia lɛ baanyɛ aye abua. Paulo kɛ nɔ ni suɔmɔ ji lɛ mlitsɔɔmɔ folo kɛkɛ ni henumɔ bɛ mli haaa yɛ 1 Korintobii 13:4-8, shi moŋ bɔ ni nɛkɛ suɔmɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ nɛɛ tsuɔ nii ehaa lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso. Kukuji nɛɛ ahesusumɔ baaye abua wɔ ni wɔle bɔ ni ŋwɛi su nɛɛ ji jogbaŋŋ, koni ewula wɔ ni wɔnyɛ wɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ. Nyɛhaa wɔsusua suɔmɔ sui srɔtoi taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa. Wɔbaaja mli wɔfee amɛ kui srɔtoi etɛ: wɔ jeŋba; kɛkɛ lɛ nɔ ni he hiaa waa lɛ, bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ sharamɔ wɔhaa; kɛkɛ lɛ, naagbee lɛ, wɔ tsuishiŋmɛɛ.
Suɔmɔ Yeɔ Ebuaa Wɔ Koni Wɔye Henɔwomɔ nɔ Kunim
4. Mɛɛ sɛɛyoomɔ Biblia lɛ kɛhaa yɛ awuŋayeli he?
4 Yɛ eshishijee wiemɔ ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ sɛɛ lɛ, Paulo ŋma wolo eyaha Korintobii lɛ akɛ: “Suɔmɔ he tsɛ̃ɛɛ mɔ [eyeee awuŋa, NW].” (1 Korintobii 13:4) Awuŋayeli baanyɛ ajie ehe kpo yɛ hetsɛ̃ ni haaa mɔ asumɔ nibii kpakpai ni mɛi ená loo hei ni mɛi eyashɛ lɛ he. Hetsɛ̃ [awuŋayeli] ni tamɔ nɛkɛ fiteɔ nii—yɛ gbɔmɔtsoŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ.—Abɛi 14:30; Romabii 13:13; Yakobo 3:14-16.
5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye hetsɛ̃ [awuŋayeli] nɔ kunim kɛ́ etamɔ nɔ ni akɛ teokrase hegbɛ ko haaa wɔ?
5 Yɛ enɛ hewɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani hetsɛ̃ teɔ shi yɛ mimli kɛ etamɔ nɔ ni akɛ teokrase hegbɛ ko haaa mi?’ Kɛji akɛ hetoo lɛ ji hɛɛ, lɛ, onijiaŋ akaje wui. Biblia ŋmalɔ Yakobo kaiɔ wɔ akɛ ‘hiɛkɔ̃ɔ su’ yɛ adesai ni yeee emuu lɛ fɛɛ mli. (Yakobo 4:5) Suɔmɔ kɛha onyɛmi lɛ baanyɛ aye abua bo koni oŋmɛ pɛpɛɛpɛ. Ebaanyɛ eye ebua bo koni okɛ mɛi ni nyãa lɛ anyã, koni okasusu akɛ kɛji akɛ mɔ ko nine shɛ jɔɔmɔ loo yijiemɔ ko nɔ lɛ belɛ aaku hiɛ aashwie onɔ.—Okɛto 1 Samuel 18:7-9 he.
6. Mɛɛ shihilɛ ko ni mli wa waa te shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Korinto asafo lɛ mli?
6 Paulo kɛfataa he akɛ suɔmɔ “eshwãaa, efeee pupuupu.” (1 Korintobii 13:4) Kɛji akɛ wɔyɛ duromɔ keenɔ loo nyɛmɔ ko lɛ, ehe ehiaaa ni wɔkɛ hetsɔ̃ɔmɔ mumɔ ajie enɛ kpo wɔtsɔɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, enɛ ji naagba ko ni yɔɔ hii hiɛnyamtaolɔi komɛi ni ámɛju shi amɛbabote blema Korinto asafo lɛ mli lɛ ahe. Ekolɛ amɛyɛ nyɛmɔi ni nɔ kwɔlɔ ni haa amɛtsɔɔ saji amli aloo gbɛ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ nii. Ekolɛ jwɛŋmɔ ni amɛgbala kɛba amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ lɛ eha asafo lɛ mli eja ni amɛfee kui. (1 Korintobii 3:3, 4; 2 Korintobii 12:20) Shihilɛ lɛ mli bawa aahu akɛ ehe bahia ni yɛ sɛɛ mli lɛ Paulo akã Korintobii lɛ ahiɛ yɛ ‘mɛi ni bɛ yitseiaŋ lɛ ni amɛhere amɛ hiɛmɛɛ,’ ni Paulo wie eshi amɛ waa akɛ amɛtamɔ “bɔfoi agboi” lɛ hewɔ.—2 Korintobii 11:5, 19, 20.
7, 8. Jɛɛ Biblia lɛ mli otsɔɔ bɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ duromɔ kee nii ni wɔyɔɔ lɛ eko fɛɛ eko aye abua ni ekomefeemɔ aya nɔ.
7 Shihilɛ ni tamɔ nakai baanyɛ ate shi ŋmɛnɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi baanyɛ aná su ni baaha amɛpupuu amɛhe yɛ nii ni ámɛnyɛ ámɛtsu yɛ sɔɔmɔ lɛ mli loo hegbɛi ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ he. Kɛji akɛ wɔyɛ hesaa loo nyɛmɔ pɔtɛɛ ni mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ bɛ eko po lɛ, ani enɛ kɛ hegbɛ baaha wɔ ni wɔshwã? Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkɛ duromɔ kee nii ni akɛfɔ wɔ loo wɔyɔɔ lɛ atsu nii ni wɔkɛha ekomefeemɔ aya hiɛ—jeee ni wɔ wɔya hiɛ.—Mateo 23:12; 1 Petro 5:6.
8 Paulo ŋma akɛ, eyɛ mli akɛ asafo ko mli bii fa moŋ, shi, “Nyɔŋmɔ to gbɔmɔtso lɛ gbɛjianɔ etsara.” (1 Korintobii 12:19-26) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘to gbɛjianɔ tsara’ lɛ tsɔɔ futumɔ yɛ gbeekpamɔ mli, tamɔ bɔ ni nibii asui yɔɔ ni afutuɔ akɛtsakeɔ hiɛ lɛ nɛkɛ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ mɔ aŋkro ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nuɔ he akɛ esa akɛ ewó ehe nɔ yɛ enyɛmɔi ahewɔ, ni ebɔ mɔdɛŋ ni eye mɛi krokomɛi anɔ. Henɔwomɔ kɛ hiɛnyam taomɔ bɛ gbɛfaŋnɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli.—Abɛi 16:19; 1 Korintobii 14:12; 1 Petro 5:2, 3.
9. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ aŋkroaŋkroi ni taoɔ akɛ amɛaafee nii ni baahi aha amɛ pɛ Biblia lɛ kɛhaa?
9 Suɔmɔ “epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃.” (1 Korintobii 13:5) Gbɔmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ ŋaa kudɔɔɔ mɛi krokomɛi koni efee nɔ ni esumɔɔ. Kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnii yɛ Biblia lɛ mli yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Wɔkaneɔ Delila, Izebel, kɛ Atalia he sane—yei ni kɛ ŋaa kudɔ mɛi krokomɛi kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛ pɛsɛmkunya sɛɛnamɔi lɛ. (Kojolɔi 16:16; 1 Maŋtsɛmɛi 21:25; 2 Kronika 22:10-12) Maŋtsɛ David binuu Absalom hu yɛ. Eyaa mɛi ni baa Yerusalem koni akojo amɛ sane aha amɛ lɛ aŋɔɔ ni ekɛ hiɛtɛɛ woɔ amɛyiŋ akɛ maŋtsɛ lɛ saneyelihe lɛ bɛ amɛ naagbai lɛ ahe miishɛɛ ko. Kɛkɛ lɛ ewie faŋŋ akɛ nɔ ni he hiaa saneyelihe lɛ ji nuu ni yɔɔ gbɔmɛi lɛ ahe miishɛɛ tamɔ lɛ! (2 Samuel 15:2-4) Shi, jeee ohiafoi ni naa nɔ̃ lɛ ahe miishɛɛ Absalom yɔɔ, shi moŋ lɛ diɛŋtsɛ. Efee enii tamɔ mɔ ni maŋtsɛ lɛ ehala lɛ ni ekɛdɔ mɛi pii atsuii kɛtee eŋɔɔ. Shi, Absalom kɛ enɔ kunim ko ni aye ni naa wa kpe. Abuuu lɛ akɛ esa fũu kpakpa po yɛ egbele mli.—2 Samuel 18:6-17.
10. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔmiifo mɛi krokomɛi hu anɔ mli?
10 Enɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛha Kristofoi ŋmɛnɛ. Kɛji akɛ wɔji hii loo yei lɛ, ekolɛ yɛ fɔmɔ su naa lɛ, wɔyɛ hewalɛi ni wɔnyɛɔ wɔkɛtsɔɔ mɔ yiŋ. Ekolɛ ewaaa haaa wɔ akɛ wɔɔnyɛ wɔfee nɔ ni wɔsumɔɔ, kɛ wɔɔwie nakai, kɛtsɔ sanegbaa ni wɔgbee pɛ anuɔ, aloo kɛtsɔ mɛi krokomɛi ni hiɛ jwɛŋmɔ kroko ni tamɔɔɔ onɔ̃ lɛ anɔ ni onyɛ̃ɔ lɛ nɔ. Shi, kɛji akɛ wɔsumɔɔ mɔ lɛɛlɛŋ lɛ, wɔbaafó mɛi krokomɛi anɔ hu mli. (Filipibii 2:2-4) Wɔyeŋ mɛi krokomɛi ahe nii aloo ni wɔɔha susumɔi ni yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɔɔ he ashwere yɛ wɔ niiashikpamɔ loo gbɛhe ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ hewɔ, tamɔ ákɛ wɔsusumɔi pɛ sɛɛnamɔ yɔɔ he. Shi moŋ, wɔbaakai Biblia mli abɛbua lɛ: “Hewoo nyiɛɔ hiɛkpatamɔ hiɛ, ni hetsɔ̃ɔmɔ mumɔ nyiɛɔ shigbeemɔ hiɛ.”—Abɛi 16:18.
Suɔmɔ Haa Toiŋjɔlɛ Wekukpaa Hiɔ Shi
11. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ wɔɔtsɔ wɔjie suɔmɔ ni mli hi ni feɔ nɔ ni sa fɛɛ kpo wɔtsɔɔ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔnyaaa nii ni ejaaa he?
11 Paulo ŋma hu akɛ suɔmɔ “mli hi” ni ákɛ “efeee nii ni esaaa.” (1 Korintobii 13:4, 5) Hɛɛ, suɔmɔ eŋmɛŋ wɔ gbɛ ni wɔfee sakasaka, wɔfee yakayakanii, loo wɔfee nii yɛ gbɛ ni bulɛ bɛ mli nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔbaasusu mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ efeŋ nii ni baagba mɛi krokomɛi ahenileei anaa. (Okɛto 1 Korintobii 8:13 he.) Suɔmɔ “nyaaa nɔsha he, shi enyaa anɔkwale he.” (1 Korintobii 13:6) Kɛji akɛ wɔsumɔɔ Yehowa mla lɛ, wɔkuŋ wɔhiɛ wɔshwieŋ jeŋba shara nɔ aloo ni wɔɔnya nibii ni Nyɔŋmɔ hiɔ lɛ ahe. (Lala 119:97) Suɔmɔ baaye abua wɔ koni wɔna miishɛɛ yɛ nibii ni tswaa mɔ emaa shi mli moŋ fe nibii ni gbɔjɔɔ mɔ.—Romabii 15:2; 1 Korintobii 10:23, 24; 14:26.
12, 13. (a) Kɛji akɛ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ? (b) Tsĩi Biblia mli nɔkwɛmɔnii atã ni okɛtsɔɔ akɛ mlifu ni ja po baanyɛ aha wɔfee nii ni nilee bɛ mli.
12 Paulo ŋma akɛ suɔmɔ “mli wooo la” (“ejeee mɔ ni mli etsɛɛɛ fumɔ,” Phillips). (1 Korintobii 13:5) Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, yɛ wɔ fɔmɔ su naa lɛ, wɔ adesai ni yeee emuu lɛ haoɔ loo wɔmli woɔ la kɛyashɛɔ he ko, kɛ mɔ ko fee wɔ nidɔɔ nii ko. Shi kɛlɛ, ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ wɔɔbɛ lɛ wɔwo wɔmli loo wɔɔya nɔ wɔhiɛ mlifu mli. (Lala 4:5; Efesobii 4:26) Kɛji akɛ ashĩ lɛ nɛkɛ ni akuuu naa lɛ, mlifu ni sa po lɛ baaha wɔfee nii ni nilee bɛ mli, ni Yehowa kɛ enɛ he sɔ̃ baafɔ̃ wɔnɔ.—1 Mose 34:1-31; 49:5-7; 4 Mose 12:3; 20:10-12; Lala 106:32, 33.
13 Mɛi komɛi eŋmɛ gbɛ ni amɛha emuu ni mɛi krokomɛi yeee lɛ esa amɛyiŋ ni amɛkpɛɔ akɛ amɛaaya Kristofoi akpeei loo ni amɛkɛ amɛhe aaawo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he. Tsutsu lɛ mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii ewuu hemɔkɛyeli lɛ he ta kpakpa ko ni sa yijiemɔ, ni ekolɛ amɛŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ weku mli shitee kɛ woo, hefɛoyeli ni nanemɛi nitsulɔi kɛbaa amɛnɔ, kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ashishi. Amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ gbɛtsii nii ni tamɔ nɛkɛ shishi ejaakɛ amɛbu enɛɛmɛi akɛ amɛ emuuyeli lɛ he kaai, ni nakai eji hu. Shi mɛni baa kɛji akɛ naanyo Kristofonyo ko kɛɛ loo efee nɔ ko ni suɔmɔ bɛ mli? Ani enɛ hu jeee wɔ emuuyeli lɛ he kaa? Nakai pɛpɛɛpɛ eji, ejaakɛ kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔhi shi yɛ mlifu shihilɛ lɛ mli lɛ, no lɛ ‘wɔkɛ wɔhe miifɔ shi wɔha Abonsam.’—Efesobii 4:27.
14, 15. (a) Ákɛ ‘abu efɔŋ he akɔntaa’ lɛ tsɔɔ mɛni? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yehowa yɛ efɔŋ ni akɛkeɔ lɛ mli?
14 Belɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Paulo kɛfata he akɛ suɔmɔ “ebuuu efɔŋ he akɔntaa.” (1 Korintobii 13:5, NW) Ekɛ wiemɔ ni ji akɔntaabuu miitsu nii yɛ biɛ, eyɛ faŋŋ akɛ eetsɔɔ tɔmɔ ni aŋmaa awoɔ akɔntaabuu wolo mli koni hiɛ akakpa nɔ. Ani suɔmɔ yɛ mli akɛ aaaha wiemɔ loo nifeemɔ ko ni edɔ mɔ ko aka jwɛŋmɔ lɛ mli kwraa, tamɔ nɔ ni ehe baahia ni wɔwie he yɛ wɔsɛɛ be ko mli? Kwɛ wɔmii ni baanyɛ ashɛ wɔhe aha akɛ Yehowa epɛiii wɔmli fitsofitso yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni mɔbɔnalɛ bɛ mli nɔ! (Lala 130:3) Hɛɛ, kɛ wɔtsake wɔtsui lɛ, etsumɔɔ wɔhe eshai lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:19.
15 Wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Esaaa akɛ wɔfeɔ mɛi ni nuɔ nii ahe tsɔ̃ kɛ etamɔ nɔ ni mɔ ko efee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ ebuuu wɔ. Kɛji akɛ wɔmli fuɔ oyayaayai lɛ, ekolɛ wɔbaaye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe awui babaoo fe bɔ ni mɔ ni wo wɔ mlifu lɛ baanyɛ afee. (Jajelɔ 7:9, 22) Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ suɔmɔ “heɔ nii fɛɛ eyeɔ.” (1 Korintobii 13:7) Shi kɛlɛ, wɔteŋ mɔ ko sumɔŋ ni efee ehe mɔ ni heɔ nɔ fɛɛ nɔ eyeɔ ni ebiii mli, ni asaŋ, esaaa akɛ wɔnáa wɔnyɛmimɛi anifeemɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ yakatswaa. Kɛji akɛ eeehi feemɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua akɛ mɔ kroko lɛ ehiɛɛɛ wɔhe jwɛŋmɔ fɔŋ ko.—Kolosebii 3:13.
Suɔmɔ Yeɔ Ebuaa Wɔ ni Wɔŋmɛɔ Wɔtsui Shi
16. Mɛɛ shihilɛi amli suɔmɔ baaye abua wɔ yɛ koni wɔto wɔtsui shi?
16 Kɛkɛ ni Paulo kɛɛ wɔ akɛ “suɔmɔ toɔ etsui shi.” (1 Korintobii 13:4) Ehaa wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ shihilɛi ni kaa mɔ lɛ anaa, ekolɛ yɛ be kakadaŋŋ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi babaoo kɛ afii pii ehi shiai ni jamɔ egbala mli lɛ amli. Mɛi krokomɛi etsɔmɔ oshijafoi, jeee amɛ amɛhala lɛ nakai, shi moŋ amɛnáaa hefatalɔ ni sa “yɛ Nuntsɔ lɛ mli.” (1 Korintobii 7:39; 2 Korintobii 6:14) Agbɛnɛ hu mɛi ni wuɔ shiɔ gbɔmɔtsoŋ helai ni gbɔjɔɔ mɔ lɛ he naagbai lɛ hu yɛ. (Galatabii 4:13, 14; Filipibii 2:25-30) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ gbɛjianɔtoo ni yeee emuu nɛɛ mli ni shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ biii tsuishiŋmɛɛ ko.—Mateo 10:22; Yakobo 1:12.
17. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔto wɔtsui shi yɛ nii fɛɛ mli?
17 Paulo maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ suɔmɔ “miɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, . . . ehiɛ kãa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli.” (1 Korintobii 13:7) Suɔmɔ kɛha Yehowa baaha wɔnyɛ wɔna amanehulu yɛ jalɛ hewɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. (Mateo 16:24; 1 Korintobii 10:13) Wɔtaooo ni wɔtsɔmɔ lá odasefoi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔhi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shihilɛi ni yɔɔ kpoo mli. (Romabii 12:18; 1 Tesalonikabii 4:11, 12) Shi kɛlɛ, kɛji akɛ hemɔkɛyeli he kaai te shi lɛ, wɔkɛ miishɛɛ ŋmɛɔ wɔtsui shi yɛ enɛɛmɛi amli ákɛ Kristofoi akaselɔ-feemɔ he nyɔmɔ ni wɔwoɔ lɛ fã. (Luka 14:28-33) Beni wɔŋmɛɔ wɔtsui shi lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔhiɛ jwɛŋmɔ kpakpa, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ nɔ ni hi fe fɛɛ baajɛ shihilɛi ni kaa mɔ nɛɛ amli aba.
18. Tsuishiŋmɛɛ he hiaa yɛ be kpakpa po mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Amanehulu jeee shihilɛ kome pɛ ni biɔ tsuishiŋmɛɛ. Yɛ bei komɛi amli lɛ, ni aaaŋmɛ tsui shi lɛ tsɔɔ kɛkɛ akɛ ni aaatsɛ, ni aya nɔ anyiɛ gbɛ ni ágba afɔ shi lɛ nɔ kɛji akɛ shihilɛi ni kaa mɔ yɛ loo eko bɛ. Nɔ ni fata tsuishiŋmɛɛ he ji mumɔŋ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni áfo afɔ shi lɛ mlihiɛmɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ooná sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ bɔ ni sa ni kɛ shihilɛi amli ni oyɔɔ lɛ kpãa gbee? Ani ookane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oojwɛŋ nɔ, ni okɛ oŋwɛi Tsɛ lɛ gbaa sane kɛtsɔɔ sɔlemɔ nɔ? Ani oyaa asafoŋ kpeei daa, ni onáa hewalɛ ni okɛ onanemɛi heyelilɔi lɛ woɔ nyɛhe lɛ he sɛɛ? Kɛji nakai ni lɛ, belɛ kɛji akɛ oyɛ bei kpakpai amli loo haomɔ bei amli jio lɛ, ooŋmɛ otsui shi. Kaaŋmɛɛ he, “ejaakɛ kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaakpa hu yɛ be ni sa mli.”—Galatabii 6:9.
Suɔmɔ—“Gbɛ ni Hi Fe Fɛɛ”
19. Suɔmɔ ji “gbɛ ni hi fe fɛɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Paulo ma bɔ ni suɔmɔ ni aaajie lɛ kpo atsɔɔ lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi kɛtsɔ tsɛ́ ni etsɛ ŋwɛi su nɛɛ akɛ “gbɛ ni hi fe fɛɛ” lɛ nɔ. (1 Korintobii 12:31) “Hi fe fɛɛ” yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Ojogbaŋŋ, Paulo to mumɔ lɛ nikeenii komekomei ni asɛ̃ɛɛ he yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ lɛ anaa etsɛko. Eha mɛi komɛi gba, ewo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛtsa helai, akɛ nyɛmɔ ni akɛwieɔ maŋsɛɛ wiemɔ ha mɛi pii. Nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ nɛ! Ni kɛlɛ, Paulo kɛɛ Korintobii lɛ akɛ: “Kɛji mikɛ gbɔmɛi kɛ ŋwɛibɔfoi alilɛii wieɔ, shi mibɛ suɔmɔ lɛ, kulɛ mitsɔ ayawa ni jijeɔ loo ŋmɛlɛ ni gbɛɛɔ. Ni kɛji miyɛ gbalɛ, ni minaa teemɔŋ nii fɛɛ naa, ni mile nii fɛɛ, ni kɛji miyɛ hemɔkɛyeli fɛɛ hu, bɔ ni manyɛ gɔji matsirɛ, shi mibɛ suɔmɔ lɛ, jikulɛ mijeee nɔ ko.” (1 Korintobii 13:1, 2) Hɛɛ, nifeemɔi po ni baanyɛ afee nɔ ni jara wa waa lɛ batsɔɔ “nitsumɔi gbohii” kɛji akɛ jwɛŋmɔ ni yɔɔ amɛfeemɔ sɛɛ lɛ jeee suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ.—Hebribii 6:1.
20. Mɛni hewɔ mɔdɛŋ ni ayaa nɔ abɔɔ he hiaa kɛ wɔɔnyɛ wɔná suɔmɔ?
20 Yesu kɛ yiŋtoo kroko ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔná ŋwɛi su ni ji suɔmɔ lɛ haa wɔ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Wiemɔ “kɛji” lɛ shiɔ sane lɛ ehaa Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akɛ eeekase bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo atsɔɔ lo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ni wɔɔhi maŋsɛɛ kɛkɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛŋ wɔnɔ ni wɔkase maŋ lɛ wiemɔ. Ni asaŋ kpeei ni wɔɔya yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo wɔnanemɛi Kristofoi ni wɔkɛ amɛ aaabɔ lɛ kɛkɛ etsɔɔŋ wɔ bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo atsɔɔ. “Wiemɔ” nɛɛ kasemɔ biɔ mɔdɛŋ ni ayaa nɔ abɔɔ.
21, 22. (a) Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ kɛji akɛ wɔshɛɛɛ suɔmɔ ni Paulo tsɔɔ mli lɛ fãi komɛi ahe lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛɛ yɛ akɛ “suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko” lɛ?
21 Yɛ bei komɛi amli lɛ oshɛŋ suɔmɔ ni Paulo wie he lɛ fãi komɛi ahe. Shi kaaha onijiaŋ miije wui. Okɛ tsuishitoo atsu he nii. Yaa nɔ opɛi Biblia lɛ mli ni okɛ emli shishitoo mlai lɛ atsu nii yɛ bɔ ni okɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli. Ohiɛ akakpa nɔkwɛmɔnɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ fee kɛha wɔ lɛ nɔ. Paulo wo Efesobii lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛmli ahia ahaa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔ̃a nyɛ yɛ nyɛye, nyɛŋɔ-fafaa nyɛhe, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ ŋɔ-fa nyɛ yɛ Kristo mli lɛ.”—Efesobii 4:32.
22 Bɔ ni gbɛ ni oootsɔ nɔ okase wiemɔ hee ko lɛ bafeɔ mlɛo yɛ naagbee lɛ, yɛ be ni sa mli lɛ ekolɛ obaana akɛ suɔmɔ ni ooojie lɛ kpo otsɔɔ lɛ baafee mlɛo. Paulo maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ “suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.” (1 Korintobii 13:8) Nɔ ni tamɔɔɔ mumɔ lɛ naakpɛɛ nikeenii lɛ, suɔmɔ sɛɛ efoŋ. No hewɔ lɛ yaa nɔ okase bɔ ni ajieɔ ŋwɛi su nɛɛ kpo atsɔɔ. Taakɛ Paulo tsɛ lɛ lɛ, eji, “gbɛ ni hi fe fɛɛ.”
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Suɔmɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye henɔwomɔ nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ suɔmɔ baanyɛ aye abua wɔ ni eha toiŋjɔlɛ aya nɔ yɛ asafo lɛ mli?
◻ Suɔmɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Suɔmɔ ji “gbɛ ni hi fe fɛɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]
Suɔmɔ baaye abua wɔ ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔnanemɛi heyelilɔi atɔmɔi anɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Tsuishiŋmɛɛ shishi tsɔɔ teokrase nifeemɔ gbɛ ni áfo áfɔ̃ shi lɛ mlihiɛmɔ