Namɔ Kudɔɔ Osusumɔ?
“EHE ehiaaa ni mɔ ko atsɔɔ mi nɔ ni esa akɛ masusu he! Ni ehe ehiaaa ni mɔ ko atsɔɔ mi nɔ ni esa akɛ mafee!” Bei pii lɛ, nakai ni oookɛɛ kɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ lɛ tsɔɔ akɛ oyɛ hekɛnɔfɔɔ kpele yɛ omli kɛ bo diɛŋtsɛ oyiŋsusumɔ mli. Ani nakai ji bɔ ni onuɔ he ohaa? Shishinumɔ yɛ mli akɛ, esaaa akɛ mɔ kroko kpɛɔ yiŋ ehaa bo. Shi ani nilee yɛ mli akɛ oooye oyai waa ni okɛkpoo nɔ ni baanyɛ afee ŋaawoo kpakpa kɛha bo lɛ? Ani mɔ ko mɔ ko kwraa nyɛŋ aye abua bo gbi ko koni ofee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli? Yɛ fɛɛ mli lɛ, ani obaanyɛ oná nɔmimaa lɛɛlɛŋ akɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ ko kudɔɔɔ osusumɔ, yɛ be mli ni oleee po?
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ aaaba lɛ, Joseph Goebbels, ni ji maŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ Hitler adafitswaa saji anɔ lɛ bɔi Germany sini kwɛmɔ jarayeli nitsumɔ lɛ kudɔmɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɔse akɛ enɛ baaha ená dɛŋdade ko ni naa wa waa diɛŋtsɛ ni ekɛbaatsu nii koni “ekɛná gbɔmɛi ahemɔkɛyelii anɔ hewalɛ, kɛ agbɛnɛ amɛnifeemɔ hu nɔ hewalɛ.” (Propaganda and the German Cinema 1933-1945) Ekolɛ ole bɔ ni ekɛ nifeemɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛ gbɛ̀i krokomɛi tsu nii kɛ ekãafeemɔ ni naa wa waa diɛŋtsɛ koni ekɛ hesaa akudɔ gbɔmɛi foji—gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni susuɔ nii ahe—koni amɛnyiɛ Nazi jeŋ nilee sɛɛ kɛkɛ.
Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, mɛi ni oboɔ amɛ toi lɛ ahenumɔi kɛ susumɔi náa bɔ ni osusuɔ nii ahe ohaa, kɛ agbɛnɛ bɔ ni ofeɔ nii ohaa lɛ nɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ be fɛɛ be. Shi kɛlɛ, ehe ehiaaa ni enɛ afee nɔ ko ni ehiii. Kɛ mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni yɔɔ ohilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ—tamɔ tsɔɔlɔi, nanemɛi, loo fɔlɔi lɛ—belɛ obaaná amɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛ ŋaawoo lɛ he sɛɛ waa diɛŋtsɛ. Shi kɛ́ amɛji mɛi ni yɔɔ amɛ pɛ amɛhilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ, ní amɛ diɛŋtsɛ lɛ alaka amɛ loo amɛfite yɛ amɛsusumɔ mli, ni ji “mɛi ni lakaa mɛi ajwɛŋmɔ,” taakɛ bɔfo Paulo wie amɛhe eha lɛ, belɛ kwɛmɔ jogbaŋŋ!—Tito 1:10, NW; 5 Mose 13:6-8.
No hewɔ lɛ, kaafee ohe mɔ ni nɔ ko kwraa kɔɔɔ ehe eko ní oosusu akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aná onɔ hewalɛ gbi ko gbi ko. (Okɛto 1 Korintobii 10:12 he.) Eeya nɔ nakai momo yɛ bei pii amli—eeya nɔ waa shii abɔ fe bɔ ni ooosumɔ ni okpɛlɛ nɔ—yɛ be mli ni oyɔseee po. Ŋɔɔ nɔ ko ni okpɛ oyiŋ akɛ obaahe beni otee shwapo ko mli lɛ akɛ nɔkwɛmɔnɔ fioo ko. Ani eji okome too oteemɔŋ yiŋkpɛɛ ni nilee yɔɔ mli yɛ bei fɛɛ mli? Aloo ani bei pii lɛ, mɛi krokomɛi ni anaaa amɛ lɛ, náa nɔ ni ohalaa lɛ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ? Eric Clark ni ji saji aŋmalalɔ ni pɛiɔ saji amli lɛ susuɔ akɛ amɛfeɔ nakai. Ekɛɛ: “Yɛ be mli ni akɛ nihɔɔmɔ he adafitswaa babaoo shwieɔ wɔnɔ lɛ, wɔnuɔ hewalɛ ni enáa yɛ mɔ nɔ lɛ he fioo pɛ, ni kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ enáa wɔnɔ hewalɛ waa.” Ebɔ amaniɛ hu akɛ, kɛ́ abi mɛi bɔ ni amɛsusuɔ yɛ hewalɛ ni nihɔɔmɔ he adafitswaa náa yɛ mɔ nɔ lɛ he lɛ he sane lɛ, “amɛteŋ mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ etsuɔ nii, shi jeee yɛ amɛnɔ.” Gbɔmɛi fɔɔ henumɔ akɛ oshara baanyɛ aba mɔ kroko he, shi jeee amɛ. “Nɔ ni yɔɔ srɔto kwraa lɛ, etamɔ nɔ ni oshara nyɛŋ aba amɛnɔ.”—The Want Makers.
Ani Ányɛ Onɔ Awo Satan Kudɔmɔ Shishi?
Kɛ daa gbi nihɔɔmɔ he adafitswaa náa onɔ hewalɛ lɛ, ekolɛ ekɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baŋ. Shi kɛlɛ, nɔ kroko yɛ ni náa mɔ nɔ hewalɛ, ní yɔɔ oshara waa diɛŋtsɛ fe nɛkɛ. Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Satan ji mɔ ni he esa jogbaŋŋ ni kudɔɔ nibii yɛ lakamɔ gbɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:9) Titri lɛ, ejeŋ nilee lɛ tamɔ bɔ ni nibii ahɔɔmɔ he adafitswaa nitsulɔ ko ni kɛɛ akɛ gbɛ̀i srɔtoi enyɔ yɔɔ ni akɛnáa nihelɔi anɔ hewalɛ lɛ susuɔ lɛ pɛpɛɛpɛ—“kɛtsɔ amɛ lakamɔ nɔ loo kɛtsɔ amɛ kudɔmɔ nɔ koni amɛkpɛlɛ.” Kɛ saji ahe adafitswalɔi kɛ nihɔɔmɔ he adafitswalɔi baanyɛ amɛkɛ ŋaa nifeemɔ gbɛ̀i atsu nii koni amɛkɛkudɔ osusumɔ lɛ, belɛ kwɛ bɔ ni Satan he esa babaoo yɛ ŋaatsɔɔ gbɛ̀i ni tamɔ nakai ni ekɛtsuɔ nii lɛ mli!—Yohane 8:44.
Bɔfo Paulo le enɛ. Eshe gbeyei akɛ ekolɛ enanemɛi Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kwɛŋ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni Satan baalaka amɛ. Eŋma akɛ: “Shi miishe gbeyei akɛ aleee nɔ̃, taakɛ bɔ ni onufu lɛ kɛ ekutumpɔo lɛ laka Hawa lɛ, nakai nɔŋŋ aaafite nyɛ hu nyɛjwɛŋmɔi kɛjɛ krɔŋŋfeemɔ ni nyɛjie nyɛtsɔɔ Kristo lɛ mli.” (2 Korintobii 11:3) Okɛ nakai kɔkɔbɔɔ lɛ atsu nii kɛ hiɛdɔɔ. Kɛ jeee nakai lɛ, ekolɛ obaafee tamɔ mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ adafitswaa saji kɛ mɛi akudɔmɔ koni amɛkpɛlɛ lɛ náa mɛi anɔ hewalɛ lɛ—“shi jeee yɛ amɛnɔ” lɛ. Anaa anɔkwale ni eji akɛ Satan adafitswaa saji lɛ tsuɔ nii lɛ faŋŋ yɛ he fɛɛ he ni wɔyɔɔ yɛ awuiyeli, jeŋba gbonyo, kɛ osatofeemɔ ni kadiɔ nɛkɛ yinɔ nɛɛ lɛ mli.
No hewɔ lɛ, Paulo kpa enanemɛi Kristofoi lɛ fai koni ‘amɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba.’ (Romabii 12:2) Biblia shishitsɔɔlɔ ko tsɔɔ Paulo wiemɔi lɛ ashishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Nyɛkahaa jeŋ ni ebɔle nyɛ lɛ nyɛɔ nyɛnɔ ewoɔ lɛ diɛŋtsɛ ekudɔmɔ shishi.” (Romabii 12:2, Phillips) Satan baabɔ mɔdɛŋ koni ekɛ nɔ fɛɛ nɔ atsu nii koni ekɛnyɛ onɔ ewo ekudɔmɔ shishi, tamɔ blema gbɛshɔ̃lɔ ni nyɛ sũ lɛ nɔ ewo nɔ ko ni ashɔ̃ lɛ mli koni ená kadimɔnii kɛ okadii ni esumɔɔ ni eje kpo yɛ sũ lɛ nɔ lɛ. Satan eto je lɛŋ maŋkwramɔ, jarayeli, jamɔ, kɛ hiɛtserɛjiemɔ he gbɛjianɔ koni efee nakai. Te hewalɛ ni enáa yɛ mɔ nɔ lɛ egbɛ eshwã eha tɛŋŋ? Egbɛ eshwã taakɛ eji yɛ bɔfo Yohane gbii lɛ amli lɛ. Yohane kɛɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19; kwɛmɔ 2 Korintobii 4:4 hu.) Kɛ oyɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko yɛ nyɛmɔ ni Satan yɔɔ akɛ eeelaka gbɔmɛi lɛ mli ni efite amɛjwɛŋmɔi lɛ, belɛ kaimɔ bɔ ni efee enɛ kɛmɔ shi eshi Israel maŋ muu ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ. (1 Korintobii 10:6-12) Ani nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ baanyɛ aba onɔ? Ebaanyɛ eba lɛ nakai kɛ́ oŋmɛɛ ojwɛŋmɔ he oha hewalɛ ni Satan kɛlakaa mɔ lɛ.
Lé Nɔ ni Yaa Nɔ Lɛ
Bei pii lɛ, lakamɔ hewalɛi ni tamɔ nɛkɛ baaná osusumɔ nɔ hewalɛ kɛ́ oŋmɛ amɛ gbɛ kɛkɛ. Vance Packard tsɔɔ mli nɛkɛ yɛ ewolo ni ji The Hidden Persuaders lɛ mli akɛ: “Wɔyɛ hefamɔ ni naa wa waa lolo ni wɔkɛbaate shi wɔwo [teemɔŋ] yiŋkɔnelɔi ni tamɔ nɛkɛ: wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔhaŋ akɔne wɔyiŋ. Yɛ nɔ ni miihe ashɛ shihilɛi fɛɛ mli lɛ, wɔyɛ nɔ ni wɔbaahala lolo, ni wɔnyɛŋ wɔfee mɛi ni abaanyɛ akudɔ wɔ waa tsɔ yɛ lakamɔ gbɛ nɔ kɛ́ wɔle nɔ ni yaa nɔ.” Nakai eji hu yɛ adafitswaa saji kɛ lakamɔ he.
Shi kɛlɛ, kɛ́ ‘ooole nɔ ni yaa nɔ’ lɛ, belɛ esa akɛ ogbele ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be ni oha efee nɔ ni nibii kpakpai náa nɔ hewalɛ. Ehe miihia ni akɛ nibii kpakpai aha jwɛŋmɔ ni yɔɔ hewalɛ lɛ, taakɛ gbɔmɔtso ni yɔɔ hewalɛ ji lɛ kɛ́ ebaatsu nii jogbaŋŋ. (Abɛi 5:1, 2) Saji ni ahaaa ale baanyɛ afite nii waa tamɔ saji ni akɛɛɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni eji anɔkwale akɛ ehe miihia ni obu ojwɛŋmɔ he kɛjɛ lakamɔ susumɔi kɛ jeŋ nileei ahe lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ koni okaná susumɔ ni tsɔɔ hetsɛ̃ loo etsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni abɛ yɛ ŋaawoi fɛɛ loo saji fɛɛ ni akɛhaa bo lɛ he.—1 Yohane 4:1.
Anɔkwa yiŋkɔnemɔ tamɔɔɔ saji ni agbɛɔ ashwãa yɛ teemɔŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. Eka shi faŋŋ akɛ bɔfo Paulo bɔ oblanyo Timoteo kɔkɔ koni ekwɛ jogbaŋŋ ejaakɛ “gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli; amɛlakaa mɛi ni amɛ hu alakaa amɛ.” Shi Paulo kɛfata he akɛ: “Shi bo lɛ, hii shi yɛ nii ni okase ni oyɔɔ hewalɛ yɛ nɔ lɛ amli, ejaakɛ ole mɔ naa ni okase yɛ.” (2 Timoteo 3:13, 14) Akɛni nɔ fɛɛ nɔ ni okɛwoɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ baaná onɔ hewalɛ kɛyashi he ko hewɔ lɛ, oti lɛ ji ‘ni ooole mɛi anaa ni okase yɛ’ lɛ, koni oná nɔmimaa akɛ amɛji gbɔmɛi ni susuɔ ohilɛ-kɛhamɔ he waa diɛŋtsɛ, shi jeee amɛnɔ̃.
Bo ji mɔ ni baahala mli. Obaanyɛ ohala akɛ ‘ojeŋba aaatamɔ jeŋbii ajeŋba’ kɛtsɔ je nɛŋ nileei kɛ eshishitoo mlai ni oooha eye osusumɔ nɔ lɛ nɔ. (Romabii 12:2) Shi nɛkɛ jeŋ nɛɛ bɛ ohilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ. No hewɔ lɛ, bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yakashishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.” (Kolosebii 2:8) Ewaaa kwraa akɛ aaanyɛ onɔ awo Satan kudɔmɔ shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, loo ni ‘aaaŋɔ nyɛ nom.’ Etamɔ lasu ni jɛ mɔ kroko ŋɔɔ. Kɔɔyɔɔ ni awo mli muji lɛ kɛkɛ ni ooomu lɛ baanyɛ agba onaa.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, obaanyɛ okpoo nakai “kɔɔyɔɔ” lɛ ni ooomu. (Efesobii 2:2) Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii: “Nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Enɛ biɔ hiɛmiamɔ. (Abɛi 2:1-5) Kaimɔ akɛ, Yehowa jeee mɔ ni kudɔɔ nibii yɛ lakamɔ gbɛ nɔ. Ekɛ saji ni he hiaa fɛɛ haa, shi dani obaaná he sɛɛ lɛ, esa akɛ obo toi ni oha ená osusumɔ nɔ hewalɛ. (Yesaia 30:20, 21; 1 Tesalonikabii 2:13) Esa akɛ osumɔ akɛ okɛ anɔkwale ni yɔɔ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ” ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Biblia lɛ mli lɛ awo ojwɛŋmɔŋ obɔ.—2 Timoteo 3:15-17.
Tsu Yehowa Kudɔmɔ lɛ He Nii
Afee bɔ ni ehe hiaa ni okɛ suɔmɔ kɛ toiboo atsu nii kɛ́ obaaná hewalɛ ni Yehowa kɛkudɔɔ mɔ lɛ he sɛɛ lɛ he mfoniri waa diɛŋtsɛ beni Yehowa kɛɛ gbalɔ Yeremia koni eya gbɛshɔ̃lɔ ko nitsumɔhe lɛ. Yeremia na akɛ gbɛshɔ̃lɔ lɛ tsake ejwɛŋmɔ yɛ nɔ ni ekɛ nii ni eshɔ̃ lɛ eko baafee he beni nɔ ni ebɔɔ mɔdɛŋ koni efee lɛ “fite yɛ edɛŋ lɛ.” Kɛkɛ ni Yehowa kɛɛ: “Israel we, aso minyɛŋ mafee nyɛ, tamɔ bɔ ni gbɛshɔ̃lɔ nɛɛ fee lɛ? . . . Naa, bɔ ni sũ lɛ yɔɔ yɛ gbɛshɔ̃lɔ lɛ dɛŋ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛyɔɔ yɛ midɛŋ, Israel we!” (Yeremia 18:1-6) Ani no tsɔɔ akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Israel lɛ tamɔ sũ akwaabɔi ni wala bɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ, ní yɔɔ Yehowa dɛŋ ni ekɛbaashɔ̃ nɔ ko loo nɔ kroko bɔ ni esumɔɔ?
Yehowa kɛ ehewalɛ lɛ fɛɛ tsuuu nii kɔkɔɔkɔ koni ekɛha gbɔmɛi afee nii ni amɛsumɔɔɔ; asaŋ jeee lɛ ji mɔ ni feɔ nibii ni etɔ fã lɛ, taakɛ ebaanyɛ eba lɛ nakai yɛ adesa gbɛshɔ̃lɔ ko gbɛfaŋ lɛ. (5 Mose 32:4) Tɔ̃mɔi baa kɛ́ mɛi ni Yehowa bɔɔ mɔdɛŋ koni ekudɔ amɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ te shi amɛwo egbɛtsɔɔmɔ lɛ. No ji srɔtofeemɔ wulu ni kã bo kɛ sũ akwaabɔ ni wala bɛ mli lɛ teŋ. Oyɛ nihalamɔ mli heyeli. Kɛ okɛtsu nii lɛ, obaanyɛ ohala akɛ oootsu hewalɛ ni Yehowa kɛkudɔɔ bo lɛ he nii loo oje gbɛ okpoo.
Mɛɛ nikasemɔ ni haa mɔ hiɛ hiɔ ehe nɔ nɛ! Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ ooobo Yehowa gbee toi yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ henɔwomɔ aaajaje faŋŋ akɛ, “Ehe ehiaaa ni mɔ ko atsɔɔ mi nɔ ni esa akɛ mafee”! Yehowa gbɛtsɔɔmɔ hewalɛ he miihia wɔ fɛɛ. (Yohane 17:3) Feemɔ tamɔ lalatsɛ David ni sɔle akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ̀i lɛ, ha male otempɔŋi lɛ!” (Lala 25:4) Kaimɔ nɔ ni Maŋtsɛ Salomo kɛɛ: “Nilelɔ anu ni eshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ.” (Abɛi 1:5) Ani obaabo toi? Kɛ ofee nakai lɛ, no lɛ “jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, saneshishinumɔ aaabu ohe.”—Abɛi 2:11.