Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 9/15 bf. 4-7
  • Mɔ Ko Yɛ ni Susuɔ Mɔ He Lɛɛlɛŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɔ Ko Yɛ ni Susuɔ Mɔ He Lɛɛlɛŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛni Hewɔ Ohia kɛ Nɔnyɛɛ Yɔɔ?
  • Naagba ni Adesai Nyɛŋ He Nɔ ko Amɛfee
  • “Afee Nɔ ni Osumɔɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ”
  • Ani Mɔ Ko Baanyɛ Atsake Jeŋ Shihilɛ Lɛɛlɛŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Kasemɔ Yesu Nɔkwɛmɔnɔ Lɛ Ni Osusu Ohiafoi Lɛ Ahe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Miishɛjemɔ Kɛha Mɛi ni Ahaoɔ Amɛ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Sanebimɔi ni Biblia lɛ Ehã Hetoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 9/15 bf. 4-7

Mɔ Ko Yɛ ni Susuɔ Mɔ He Lɛɛlɛŋ

GBƆMƐI akpei abɔ tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ. Amɛkɛ susumɔ ni henumɔ bɛ mli ni pɛsɛmkunya nifeemɔ yɔɔ mli ni tsɔɔ akɛ mɛi krokomɛi ahe naagbai jeee amɛhe sane ko kwraa lɛ tsuuu nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ​—⁠bei komɛi lɛ amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala woɔ oshara mli po​—⁠koni amɛkɛha piŋmɔ naa aba shi. Enɛ ji nitsumɔ ko ni wa waa, nitsumɔ ko ni hewalɛi ni naa wa waa ni amɛnyɛŋ amɛdamɔ naa lɛ ewo mli wu.

Nitsulɔ yelikɛbualɔ ko kɛɛ akɛ, nibii komɛi tamɔ hiɛjoomɔ, maŋkwramɔŋ ŋaatsɔɔ, tawuu, kɛ adebɔɔ mli osharai baanyɛ afite “naagba lɛ he nii ni ale jogbaŋŋ kɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ waa akɛ akɛaajie hɔmɔ kɛaaje jɛmɛ lɛ.” Hɔmɔ ni aaajie kɛaaya lɛ ji naagbai babaoo ni gbɔmɛi ni susuɔ mɔ he lɛ kɛkpeɔ lɛ ateŋ ekome pɛ. Amɛwuɔ amɛshiɔ nibii tamɔ tsɛŋemɔ hela, ohia, jalɛ sane ni ayeee, kɛ piŋmɔ ni naa wa ni tawuu kɛbaa lɛ. Shi ani amɛmiiye omanye?

Yelikɛbuamɔ nitsumɔhe ko nɔkwɛlɔ nukpa lɛ kɛɛ akɛ, mɛi ni kɛ “naagba lɛ he nii ni ale jogbaŋŋ kɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ waa” lɛ tsuɔ nii koni amɛkɛjie hɔmɔ kɛ piŋmɔ kɛya lɛ, tamɔ Samarianyo musuŋtsɔlɔ ni awie ehe yɛ Yesu Kristo abɛbua lɛ mli lɛ. (Luka 10:​29-37) Shi bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaafee lɛ, ekɛɛ akɛ, mɛi abɔ ni afeɔ amɛ nɛkɛ lɛ ayifalɛ miiya hiɛ daa kɛkɛ. No hewɔ lɛ ebi akɛ: “Mɛni esa akɛ Samarianyo kpakpa lɛ afee kɛ́ ekɛ afii pii aaatsɔ̃ nakai gbɛ lɛ nɔ daa gbi ní daa otsi lɛ eeena akɛ mɔ kroko hu egbee ojotswalɔi ateŋ yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ lɛ?”

Kulɛ ebaafee mlɛo akɛ aaaŋmɛɛ he aha nɔ ni akɛɛ eji ‘yelikɛbualɔ nitsumɔ hela ni gbeɔ mɔ’ lɛ, koni aŋmɛɛ he yɛ nijiaŋwujee mli kɛkɛ. Mɛi ni susuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ lɛ anijiaŋ ejeee wui yɛ amɛhiɛnyam hewɔ. (Galatabii 6:​9, 10) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko ni ŋma wolo kɛyaha Britain Jewish Telegraph lɛ jie Yehowa Odasefoi ni “ye amɛbua Yudafoi akpei abɔ koni amɛná yibaamɔ kɛtsɔ Auschwitz piŋmɔi lɛ amli” yɛ Nazi Germany be lɛ mli lɛ ayi. Niŋmalɔ lɛ kɛɛ: “Be mli ni anáaa niyenii lɛ, amɛkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei [Yudafoi] lɛ jaa amɛbodobodo lɛ!” Odasefoi lɛ tee nɔ amɛfee nɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ afee.

Ni kɛlɛ, sane lɛ diɛŋtsɛ ji akɛ, bodobodoi abɔ ni mɛi kɛ amɛhe baaja lɛ nyɛŋ ekɛ adesai apiŋmɔ aba naagbee kwraa. Enɛ jeee nɔ ko ni akɛmiiba nibii ni musuŋtsɔlɔi efee lɛ ashi kwraa. Nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni haa piŋmɔ nɔ gbɔɔ jogbaŋŋ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ. Nakai Odasefoi lɛ ha nanemɛi gboklɛfoi apiŋmɔ lɛ tee yɛ gbɛ ko nɔ, ni yɛ naagbee lɛ, Nazi nɔyeli lɛ hiɛ kpata. Shi kɛlɛ, jeŋ gbɛjianɔtoo ni kɛ nɔnyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ baa lɛ hi shi lolo, ni gbɔmɛi ni susuuu mɛi ahe lɛ ayi miifá lolo daa nɛɛ. Lɛɛlɛŋ, “yinɔ ko yɛ ni enyanyɔji tamɔ klantei ni ekitai tamɔ kaklai, ní ekɛye nɔnalɔi kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ mɛi ni efĩ amɛ kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ.” (Abɛi 30:​14) Ekolɛ, obaasusu nɔ hewɔ ni enɛ eba lɛ nakai.

Mɛni Hewɔ Ohia kɛ Nɔnyɛɛ Yɔɔ?

Be ko lɛ Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Ohiafoi lɛ nyɛkɛ amɛ yɛ daa, ni be fɛɛ be ni nyɛsumɔɔ lɛ nyɛaanyɛ amɛ ejurɔ nyɛfee.” (Marko 14:⁠7) Ani Yesu miitsɔɔ akɛ ohia kɛ nɔnyɛɛ baakã he ahi shi daa? Taakɛ mɛi komɛi susuɔ lɛ, ani eheɔ eyeɔ akɛ piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ fã ko ni etsɔɔ nɔ ekɛ hegbɛ haa musuŋtsɔlɔi koni amɛkɛtsɔɔ bɔ ni amɛsusuɔ mɔ he amɛhaa? Dabi! Yesu bɛ nakai hemɔkɛyeli. Nɔ diɛŋtsɛ ni etsɔɔ kɛkɛ ji akɛ, shii abɔ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ yɔɔ lɛ, ohiayeli baafee wɔshihilɛ lɛ fã. Shi Yesu le enɛ hu akɛ: Ejeee eŋwɛi Tsɛ lɛ klɛŋklɛŋ yiŋtoo akɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ aya nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ.

Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ koni efee paradeiso, shi jeee he ko ni ohia, jalɛ sane ni ayeee, kɛ nɔnyɛɛ yɔɔ. Etsɔɔ bɔ ni esusuɔ adesai aweku lɛ he waa ehaa kɛtsɔ naakpɛɛ nibii ni efee ni baaha amɛná shihilɛ mli miishɛɛ waa lɛ nɔ. Bo lɛ, susumɔ abɔɔ ni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi Adam kɛ Hawa hi mli lɛ gbɛi diɛŋtsɛ he okwɛ! Atsɛɔ lɛ Eden, ni eshishi ji “Miishɛɛ.” (1 Mose 2:​8, 9) Yehowa kɛ shihilɛ mli hiamɔ nii fioo pɛ haaa adesai koni amɛyi aná wala yɛ shihilɛhe ko ni miishɛɛ bɛ mli ni nɔnyɛɛ yɔɔ mli lɛ mli. Beni Yehowa bɔ nibii egbe naa lɛ, ekwɛ nɔ ni efee lɛ ni ejaje akɛ “ehi naakpa.”​—⁠1 Mose 1:⁠31.

Belɛ, mɛni hewɔ ni ohia, nɔnyɛɛ, kɛ nibii krokomɛi ni kɛ piŋmɔ baa lɛ egbɛ eshwã je lɛŋ he fɛɛ he ŋmɛnɛ nɛkɛ? Ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ yɛ, ejaakɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ hala akɛ amɛaatse Nyɔŋmɔ hiɛ atua. (1 Mose 3:​1-⁠5) Enɛ tée sanebimɔ ko shi ni tsɔɔ kɛji eja akɛ Nyɔŋmɔ aaabi koni ebɔɔnii lɛ afee toiboo amɛha lɛ. No hewɔ lɛ, Yehowa eŋmɛ gbɛ koni Adam seshibii lɛ kɛ be fioo aná heyeli. Nyɔŋmɔ susuɔ nɔ ni ba adesai aweku lɛ nɔ lɛ he lolo. Eto gbɛjianɔ koni ejie naagbai fɛɛ ni atua ni atse ashi lɛ lɛ kɛbaaba lɛ kɛya. Ni etsɛŋ kwraa, Yehowa baajie ohia kɛ nɔnyɛɛ​—⁠lɛɛlɛŋ, piŋmɔi fɛɛ kɛya.​—⁠Efesobii 1:​8-⁠10.

Naagba ni Adesai Nyɛŋ He Nɔ ko Amɛfee

Adesai etsi amɛhe kɛjɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ he kɛtee shɔŋŋ yɛ afii ohai abɔ lɛ mli kɛjɛ beni abɔ gbɔmɔ. (5 Mose 32:​4, 5) Akɛni adesai yaa nɔ amɛkpoɔ Nyɔŋmɔ mlai kɛ shishitoo mlai hewɔ lɛ, amɛwuɔ amɛshiɔ amɛhe ni “gbɔmɔ eye gbɔmɔ nɔ kɛye lɛ awui.” (Jajelɔ 8:⁠9) Mɛi ni kɛ pɛsɛmkunya feɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ, moŋ fe ni amɛaaba amɛhe shi amɛha Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eha mɔdɛŋ fɛɛ ni abɔɔ koni aná adesai ashihilɛ ni ja jogbaŋŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ haomɔ baa adesai ni piŋɔ lɛ anɔ lɛ bɛ mli lɛ efee yaka.

Naagba kroko hu yɛ​—⁠ni eji nɔ ko ni mɛi babaoo baanyɛ ajie yɛ amɛjwɛŋmɔ mli ni amɛbaabu lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa kwraa. Mɔ ni wo hewalɛ ni atse atua ashi Nyɔŋmɔ lɛ miikanya gbɔmɛi lolo kɛmiiwo efɔŋfeemɔ kɛ pɛsɛmkunya nifeemɔ mli. Lɛ ji Satan Abonsam, ní Yesu Kristo tsɛ́ lɛ akɛ “je nɛŋ lumɔ lɛ.” (Yohane 12:​31; 14:​30; 2 Korintobii 4:⁠4; 1 Yohane 5:​19) Atsɛɔ Satan yɛ kpojiemɔ ni akɛha bɔfo Yohane lɛ mli akɛ mɔ tuuntu ni kɛ amanehulu lɛ ba​—⁠mɔ tuuntu ni “shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.”​—⁠Kpojiemɔ 12:​9-⁠12.

Yɛ bɔ ni mɛi komɛi susuɔ amɛnanemɛi adesai ahe amɛhaa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛnyɛŋ amɛjie Satan Abonsam kɛjɛ je lɛ mli kɔkɔɔkɔ aloo ni amɛaatsake nɛkɛ gbɛjianɔtoo fɔŋ ni haa mɛi babaoo ni apiŋɔ amɛ lɛ ayi fáa daa nɛɛ lɛ. Belɛ mɛni ji nɔ ni he hiaa koni aná adesai anaagbai anaa tsabaa? Jeee mɔ ko ni susuɔ mɛi ahe kɛkɛ ji tsabaa lɛ. Ehe miihia ni aná mɔ ko ni sumɔɔ akɛ eeejie Satan gbɛjianɔtoo ni ejaaa lɛ fɛɛ kɛya, ní yɔɔ hewalɛ hu ni ekɛaafee nakai.

“Afee Nɔ ni Osumɔɔ yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ”

Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaakpata nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ. Eesumɔ, ni eyɛ hewalɛ ni he hiaa ni ekɛaafee nakai. (Lala 147:​5, 6; Yesaia 40:​25-31) Agba afɔ̃ shi yɛ Biblia gbalɛ wolo ni ji Daniel lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, ni ashiŋ maŋtsɛyeli nɛɛ ahaŋ maŋ kroko; eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ”​—⁠hɛɛ, kɛmiiya naanɔ. (Daniel 2:​44) Yesu Kristo yɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli ni hiɔ shi daa ni feɔ ejurɔ nɛɛ he sane yɛ ejwɛŋmɔ mli beni etsɔɔ ekaselɔi lɛ koni amɛkpa Nyɔŋmɔ fai yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”​—⁠Mateo 6:​9, 10.

Yehowa baaha sɔlemɔi ni tamɔ nakai lɛ hetoo ejaakɛ esusuɔ adesai aweku lɛ he waa. Taakɛ gbalɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 72 lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ famɔ baaha e-Bi Yesu Kristo koni ekɛ heyeli ni hiɔ shi daa abaha ohiafoi, nɔnalɔi, kɛ mɛi ni akɛ nɔnyɛɛ baa amɛnɔ ni fiɔ Yesu nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ ni mumɔ kanya lɛ lɛ lá akɛ: “[Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛ lɛ aaaye] maŋbii lɛ ateŋ nɔnalɔi lɛ asane eha amɛ, ni eeehere ohiafoi abii ayiwala, ni eeekumɔ weiyelɔ dukuduku. . . . Eeejie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ, kɛ nɔnalɔ ni bɛ bualɔ lɛ. Eeena ohiafo kɛ mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ, ni ehere mɛi ni efĩ amɛ lɛ asusumai ayiwala. Eeekpɔ̃ amɛsusuma kɛaajɛ fĩfĩamɔ kɛ yiwalɛ mli, ni amɛlá jara aaawa yɛ ehiɛ.”​—⁠Lala 72:​4, 12-⁠14.

Yɛ ninaa ko ni kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ mli lɛ, bɔfo Yohane na “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee,” nibii agbɛjianɔtoo hee kwraa ni Nyɔŋmɔ eto he gbɛjianɔ. Kwɛ jɔɔmɔ ni eji kɛha adesai ni naa amanehulu! Beni Yohane tsɔɔ hiɛ egbaa nɔ ni Yehowa baafee lɛ, eŋma akɛ: “Minu gbee kpeteŋkpele ko jɛ maŋtsɛsɛi lɛ mli kɛɛ: Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, ni eeeshi ebuu lɛ yɛ amɛteŋ, ni amɛaatsɔmɔ emaŋ, ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee. Ni mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: Naa, miifee nii fɛɛ ehee. Ni ekɛɛ mi akɛ: Ŋmaa, ejaakɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.”​—⁠Kpojiemɔ 21:​1-⁠5.

Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ wiemɔi nɛɛ anɔ, ejaakɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni. Etsɛŋ ni Yehowa baafee he nɔ̃ ko koni ejie ohia, hɔmɔ, nɔnyɛɛ, hela kɛ jalɛ sane fɛɛ ni ayeee kɛjɛ shikpɔŋ nɔ. Taakɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ yaa nɔ etsɔɔ mli bei pii yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, odaseyeli babaoo tsɔɔ akɛ wɔyɛ be mli ni nɛkɛ shiwoi nɛɛ baaba mli lɛ mli. Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni ewo shi yɛ he lɛ ebɛŋkɛ! (2 Petro 3:​13) Etsɛŋ ni Yehowa ‘aaami gbele kɛaatee naanɔ’ ni ‘eeetsumɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui.’​—⁠Yesaia 25:⁠8.

Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ amrɔ nɛɛ po akɛ, gbɔmɛi yɛ ni susuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ. Nɔ̃ wulu fe fɛɛ ni haa anáa miishɛɛ ji akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ susuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ. Etsɛŋ ni ebaajie nɔnyɛɛ kɛ piŋmɔ fɛɛ kɛya.

Obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ Yehowa shiwoi anɔ kwraa. Eka shi faŋŋ akɛ etsulɔ Yoshua fee nakai. Ekɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa kɛɛ Nyɔŋmɔ blema bii lɛ akɛ: “Nyɛle yɛ nyɛtsui mli fɛɛ kɛ nyɛsusuma mli fɛɛ akɛ nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, wie yɛ nyɛhewɔ lɛ, emli ekomefolo ekaaa shi, fɛɛ eba mli eha nyɛ, emli ekomefolo ekaaa shi.” (Yoshua 23:​14) No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ yɔɔ lolo lɛ, kaaha kaai ni ekolɛ okɛkpeɔ lɛ miiye onɔ kwraa. Shɛrɛmɔ ohaomɔi fɛɛ oshwie Yehowa nɔ, ejaakɛ esusuɔ mɔ he lɛɛlɛŋ.​—⁠1 Petro 5:⁠7.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Ohia, nɔnyɛɛ, hela, kɛ jalɛ sane ni ayeee ehiŋ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ní ewo shi yɛ he lɛ mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje