Nɔ Ko Ni Sa Kadimɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Mɛi Ni Sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ
Yɛ afi 1998 mli lɛ, mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shɛ oti ko ni ekaaa ni sa kadimɔ he. Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, akala “New World Translation of the Holy Scriptures” lɛ akpekpei 100. Eha ebatsɔ Bibliai lɛ ateŋ nɔ ni akala yɛ nɛkɛ afi oha nɛɛ mli ni aja babaoo fe ekrokomɛi fɛɛ yɛ je lɛŋ!
NƐKƐ nifeemɔ titri nɛɛ sa kadimɔ ejaakɛ beni ajie lɛ kpo lɛ, nɛkɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ baje wiemɔ-kɛ-shimɔ ni naa wa waa shishi. Ni kɛlɛ, jeee akɛ ehi shi kɛkɛ shi moŋ eeya nɔ eeshwere, ni eená gbɛ kɛmiibote shiai akpekpei abɔ mli—kɛ tsuii amli—yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ! Nɛgbɛ ji shishitsɔɔmɔ ni yɔɔ srɔto kwraa nɛɛ jɛɛhe? Namɔ hɔ sɛɛ? Ni te ooofee tɛŋŋ oná ekɛ nitsumɔ he sɛɛ lɛ?
Mɛni Hewɔ Shishitsɔɔmɔ Hee?
Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ, ni ji mla naa gbɛjianɔtoo ni damɔ Yehowa Odasefoi anajiaŋ lɛ kɛ nɔ ni fe afii oha eja Bibliai. Shi, mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi na akɛ ehe miihia ni amɛkala Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ shishitsɔɔmɔ kroko mli lɛ? Wolo ni ji So Many Versions? (Shishitsɔɔmɔi Babaoo?), ni Sakae Kubo kɛ Walter Specht ŋma lɛ kɛɛ akɛ: “Anyɛŋ akpɛlɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ko kwraa nɔ akɛ naagbee nɔ. Esa akɛ shishitsɔɔmɔi kɛ bɔ ni Biblia mli woloŋlee daa kɛyaa hiɛ lɛ kɛ tsakemɔi ni baa yɛ wiemɔ mli lɛ anyiɛ.”
Nɛkɛ afi oha nɛɛ éna nɔyaa ko ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ shishinumɔ ni ayɔɔ yɛ Hebri, Hela, kɛ Aramaik—ni ji wiemɔi amli ni aŋmala Biblia lɛ yɛ mli kɛjɛ shishijee lɛ. Kɛfata he lɛ, ayana Biblia woji ni akɛ niji ŋmala ni etsɛ ni eja kwraa fe nɔ ni yinɔbii ni nyiɛ hiɛ lɛ mli Biblia shishitsɔɔlɔi kɛtsu nii lɛ. No hewɔ lɛ, abaanyɛ atsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi pɛpɛɛpɛ ŋmɛnɛ fe be ni eho! No hewɔ lɛ, yiŋtoo kpakpa naa ni ato New World Bible Translation Committee (Jeŋ Hee Biblia Shishitsɔɔmɔ Ajinafoi Akuu) lɛ shishi koni amɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛba ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ wiemɔi amli lɛ.
Yɛ afi 1950 mli lɛ, akala New World Translation of the Christian Greek Scriptures nɔ̃ lɛ yɛ Blɔfo wiemɔ mli. Saneyitso ni ehiɛ lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ ekãa ni akɛshiɔ nɔ ni afɔɔ feemɔ lɛ, ni ji kpoomɔ ni ekpoɔ Biblia lɛ akɛ efeɔ kpaŋmɔ “Momo” kɛ kpaŋmɔ “Hee” lɛ. Yɛ afii nyɔŋma ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, akala Hebri Ŋmalɛi lɛ fiofio awo fai srɔtoi amli. Yɛ afi 1961 mli lɛ, ajie Biblia muu lɛ fɛɛ yɛ Blɔfo wiemɔ mli lɛ kpo yɛ wolokpo kome mli.
Namɛi kwraa tsɔɔ nɛkɛ Biblia ni sa kadimɔ nɛɛ shishi? The Watchtower ni ji September 15, 1950 nɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Hii ni feɔ shishitsɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ etsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni . . . akale amɛ, ni titri lɛ amɛsumɔɔɔ ni akala amɛgbɛi yɛ be ni amɛyɔɔ wala mli loo yɛ amɛ gbele sɛɛ. Yiŋtoo hewɔ ni atsɔɔ shishi lɛ ji koni akɛwó anɔkwa Nyɔŋmɔ ni hiɛ kã lɛ gbɛi anɔ.” Mɛi ni wieɔ shiɔ lɛ kɛ naafolɔmɔ ba akɛ esa akɛ atswa nitsumɔ lɛ ashɛ afɔ̃ kwraa ejaakɛ eji mɛi ni he esako anitsumɔ, shi jeee mɛi fɛɛ ji mɛi ni kɔ nɛkɛ shidaamɔ ni nilee bɛ mli nɛɛ. Alan S. Duthie ŋma akɛ: “Kɛji wɔle mɛi ni Biblia pɔtɛɛ ko shishitsɔɔlɔi loo ekalalɔi ji lɛ, ani eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji nakai shishitsɔɔmɔ lɛ ja aloo ejaaa? Dabi. Najiaŋtoo nɔ ko bɛ kɛha shishitsɔɔmɔ fɛɛ shishitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ ko sui amli kwɛmɔ.”a
Sui ni Sa Kadimɔ
Mɛi akpekpei abɔ ni kaneɔ lɛ efee nakai pɛpɛɛpɛ ni amɛna akɛ New World Translation (Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ) lɛ jeee nɔ ni anyɛɔ akaneɔ kɛkɛ shi moŋ eja pɛpɛɛpɛ hu. Shishitsɔɔlɔi lɛ kɛ shishijee Hebri, Aramaik, kɛ Hela wiemɔi lɛ tsu nii, amɛkɛ niŋmaai ni hi fe fɛɛ ni yɔɔ lɛ tsu nii.b Akɛ henɔkwɛmɔ ni ekaaa hu tsu nii koni atsɔɔ blema ŋmalɛ lɛ shishi ŋmiiŋmi bɔ ni abaanyɛ, shi moŋ yɛ wiemɔ ni abaanu shishi jogbaŋŋ mli. Enɛ hewɔ lɛ, woloŋlelɔi komɛi jie nɛkɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ yi yɛ enɔkwayeli kɛ ejalɛ lɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Andover Newton Quarterly ni ji January 1963 nɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Kpaŋmɔ Hee lɛ shishitsɔɔmɔ lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ woloŋlelɔi yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli ni he esa ni baanyɛ amɛkɛ nilee atsu Biblia shishitsɔɔmɔ he naagbai lɛ ahe nii.”
Shishitsɔɔlɔi lɛ gbele jeŋ hee ko Biblia shishinumɔ naa. Biblia mli wiemɔi ni tsutsu ko lɛ, anuuu shishi kɛmɔɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ bafee faŋŋ agbɛnɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɔɔ ŋmalɛ ni futuɔ mɔ yiŋ ni yɔɔ Mateo 5:3 lɛ akɛ, “Ajɔɔ mumɔ lɛŋ ohiafoi lɛ” (King James Version) lɛ mli yɛ gbɛ ni shishinumɔ yɔɔ he akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ.” New World Translation lɛ hu kɛ wiemɔi otii ni etsɔɔ shishi lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɔɔ Hela wiemɔ ni ji psy·kheʹ shishi akɛ “susuma” yɛ he fɛɛ he ni ejeɔ kpo yɛ. No hewɔ lɛ, mɛi ni kaneɔ lɛ baanyɛ ayoo oya nɔŋŋ akɛ nɔ ni kɛ jamɔ tsɔɔmɔi kpãaa gbee lɛ, susuma lɛ jeee nɔ ni gbooo!—Mateo 2:20; Marko 3:4; Luka 6:9; 17:33.
Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ ni Akɛaawo Egbɛhe Ekoŋŋ
Nɔ ni fata New World Translation lɛ su ko ni sa kadimɔ lɛ he ji Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa ni aku sɛɛ akɛbawo egbɛhe ekoŋŋ lɛ. Yɛ blema Hebri Biblia woji komekomei amli lɛ, akɛ daaŋ gbɛɛmɔ niŋmaai ni abaanyɛ atsɔɔ shishi ŋmiiŋmi akɛ YHWH loo JHVH damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ. Nɛkɛ gbɛi ni esoro lɛ kwraa nɛɛ jeɔ kpo nɔ ni miihe ashɛ shii 7,000 yɛ nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ pɛ mli. (2 Mose 3:15; Lala 83:19) Yɛ faŋŋ mli lɛ, wɔ Bɔlɔ lɛ miisumɔ ni ejálɔi ale nakai gbɛi lɛ ni amɛkɛtsu nii hu!
Shi kɛlɛ, apasa hemɔkɛyelii agbeyeishemɔ ha Yudafoi lɛ kpa ŋwɛi gbɛi lɛ kɛ nitsumɔ. Yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, mɛi ni kwɛ Hela Ŋmalɛi lɛ anɔ amɛŋmala lɛ bɔi Hela wiemɔi Kyʹri·os (Nuntsɔ) loo The·osʹ (Nyɔŋmɔ) lɛ kɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi lɛ najiaŋtoo. Mɔbɔ sane ji akɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ shishitsɔɔlɔi kã nɛkɛ blema saji ni bɛ bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ nɛɛ he, ni amɛjie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛjɛ Bibliai babaoo amli, ni amɛtsĩmɔɔ nɔ ni akale po akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, anaa Yesu wiemɔi nɛɛ yɛ Yohane 17:6 ni kɛɔ akɛ: “Mijie ogbɛi lɛ ashi mitsɔɔ.” Shi kɛlɛ, Today’s English Version lɛ tsɔɔ enɛ shishi akɛ: “Miha ale bo.”
Woloŋlelɔi komɛi fiɔ ŋwɛi gbɛi ni ajie lɛ sɛɛ ejaakɛ aleee bɔ ni atsɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ahaa jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, atsɔɔ nɛkɛ Biblia mli gbɛi ni je amɛhe tamɔ Yeremia, Yesaia, kɛ Yesu lɛ shishi be fɛɛ be yɛ gbɛ ni je bɔ ni atsɛɔ amɛ yɛ shishijee Hebri mli lɛ fioo. Akɛni Yehowa lɛ ji gbɛi ni ja ni abaanyɛ akɛtsɔɔ ŋwɛi gbɛi lɛ shishi—ni eji nɔ ni mɛi babaoo le jogbaŋŋ hewɔ lɛ—etamɔ nɔ ni kpoomɔ ni aaakpoo ekɛ nitsumɔ lɛ tsɔɔ anɔkwa ni ayeee.
Jeŋ Hee Biblia Shishitsɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ kɔ shidaamɔ ni ekãa yɔɔ mli ni amɛkɛ gbɛi Yehowa lɛ tsu nii yɛ Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ fai lɛ fɛɛ amli. Amɛna nɔ ni tsɔ hiɛ ni afee momo lɛ yɛ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashishitsɔɔmɔi ni afee kɛha mɛi ni yɔɔ Central America, Pasifik Wuoyigbɛ, kɛ Bokagbɛ lɛ. Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ gbɛi ni akɛtsuɔ nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ jeee woloŋlee he sane ni ayɔɔ he miishɛɛ kɛkɛ. Ní abaale Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsɔɔ ba ni abaa abale lɛ akɛ mɔ pɔtɛɛ ko. (2 Mose 34:6, 7) New World Translation lɛ ewo mɛi akpekpei abɔ ni kaneɔ lɛ hewalɛ ni amɛkɛ egbɛi lɛ atsu nii!
Mɛi ni Kaneee Blɔfo lɛ Ní Nine Aaashɛ Amɛnɔ
Yɛ afi 1963 kɛ afi 1989 mli lɛ, abaná New World Translation muu lɛ loo efãi komɛi yɛ wiemɔi krokomɛi nyɔŋma ni fata he mli. Shi kɛlɛ, nitsumɔ ni ji niiashishitsɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni wa waa diɛŋtsɛ, ni nitsumɔi lɛ ekomɛi heɔ afii 20 loo nɔ ni fe nakai. Kɛkɛ ni yɛ afi 1989 lɛ, ato Wiemɔ Shishitsɔɔmɔ Nitsumɔhe shishi yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ. Yɛ Nɔyeli Kuu lɛ Niŋmaa Ajinafoi Akuu lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ, nɛkɛ nitsumɔhe nɛɛ je shishi akɛ ebaawo Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ foi. Ato gbɛ ko ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii ashishi ni kɛ Biblia mli wiemɔ lɛ kasemɔ yɛ kɔmpiuta nɔ lɛ he nilee yɔɔ tsakpaa nɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ tsuɔ nii yɛ?
Kɛ Niŋmaa Ajinafoi Akuu lɛ kpɛlɛ Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ kɛmiiya wiemɔ kroko mli nɔ lɛ, ehalaa Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ akuu ko koni amɛsɔmɔ akɛ shishitsɔɔlɔi akuu. Kui baanyɛ amɛkɛ shishitsɔɔmɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli babaoo aba fe bɔ ni mɔ ko ni miitsu nii ekome baanyɛ afee. (Okɛto Abɛi 11:14 he.) Efɔɔ kaa akɛ, kuu fɛɛ kuu mlinyo ená niiashikpamɔ yɛ Asafo lɛ woji ashishitsɔɔmɔ mli dã. Agbɛnɛ, kuu lɛ nine shɛɔ tsɔsemɔ ni mɔɔ shi nɔ yɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛha Biblia shishitsɔɔmɔ kɛ kɔmpiuta nibii ahe gbɛjianɔtoo krɛdɛɛi ni ato he gbɛjianɔ lɛ kɛ nitsumɔ mli. Kɔmpiuta ko etsɔɔɔ nii ashishi diɛŋtsɛ, shi moŋ ebaanyɛ eha kuu lɛ hegbɛ kɛha adafitswaa ni he hiaa koni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛbaa amɛyiŋkpɛi lɛ ayi.
Biblia shishitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ fãi enyɔ. Yɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli lɛ, ahaa shishitsɔɔlɔi lɛ wiemɔi ni ato naa kɛ wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ Blɔfo New World Translation lɛ mli. Afeɔ Blɔfo wiemɔi ni kɛ amɛhe yɔɔ tsakpaa tamɔ, “kpãta,” “kpatamɔ,” kɛ “kpatamɔnɔ,” lɛ ekome, ni ebɔɔ shishitsɔɔlɔi lɛ kɔkɔ yɛ shishinumɔi srɔtoi ni yɔɔ nigii lɛ ahe. Amɛbuaa amɛmaŋ wiemɔi komekomei ni kɛ amɛyeɔ egbɔ lɛ anaa. Shi yɛ bei komɛi amli lɛ, ebaawa kɛha shishitsɔɔlɔ ko akɛ eeetsɔɔ kuku ko shishi. Kɔmpiuta lɛ nɔ nibii amli taomɔ nɔ lɛ kɛ adafitswaa ni kɔɔ Hela kɛ Hebri wiemɔi ahe lɛ haa shishitsɔɔlɔ lɛ ni ehaa anáa hegbɛ yɛ Buu Mɔɔ woji lɛ kɛ nitsumɔ mli.
Kɛji nitsumɔ lɛ tee nɔ kɛyashɛ efã ni ji enyɔ lɛ, akɛ amɛmaŋ wiemɔi ni amɛhala lɛ woɔ Biblia niŋmaa lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Enɛ tswaa anɔkwayeli kɛ gbeekpamɔ ni akpɛlɛɔ nɔ ewoɔ shishitsɔɔmɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, niŋmaa ni jɛɔ nɛkɛ “taomɔ ní okɛye najiaŋ” nifeemɔ nɛɛ mli baa lɛ bafeɔ nɔ ni ewa akɛ abaanyɛ akane. Ehe miihia ni atsu nii ni akɛ ŋmala ni aku sɛɛ ato Biblia lɛ kukuji lɛ anaa ekoŋŋ bɔ ni afee ni amɛ kanemɔ aya nɔ jogbaŋŋ.
Nɛkɛ shishitsɔɔmɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ ebafee nɔ ni sa kadimɔ ni mɔɔ shi waa diɛŋtsɛ. Kuu lɛ ekome nyɛ etsɔɔ Hebri Ŋmalɛ muu lɛ fɛɛ shishi yɛ afii enyɔ pɛ mli. Okɛ enɛ ato kuu ko ni tsu wiemɔi ni yɔɔ tsakpaa lɛ ahe nii ni kɔmpiuta yelikɛbuamɔ fataaa he lɛ ahe. Ehe amɛ afii 16. Kɛjɛ afi 1989 kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, akala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ lɛ yɛ wiemɔi 18 mli afata he. Amrɔ nɛɛ ayɛ New World Translation muu lɛ loo efãi komɛi yɛ wiemɔi 34 mli. No hewɔ lɛ kɛ hoo kwraa lɛ Yehowa Odasefoi ni fe oha mlijaa 80 nine eshɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ lɛ nɔ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli.
United Bible Societies bɔ amaniɛ akɛ yɛ jeŋ fɛɛ wiemɔi 6,500 lɛ he lɛ, ayɛ Biblia lɛ fãi komɛi yɛ emli 2,212 pɛ mli.c No hewɔ lɛ, shishitsɔɔlɔi aaafee 100 miitsu nii koni akɛjie New World Translation lɛ kpo yɛ wiemɔi 11 mli yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli kɛ wiemɔi 8 yɛ Hela Ŋmalɛi mli. Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa ji “ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli.” (1 Timoteo 2:4) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, New World Translation lɛ baatsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ enɛ gbɛfaŋ.
No hewɔ lɛ, wɔnáa miishɛɛ akɛ nɛkɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ eho nɔ ni sa kadimɔ ni ji ekomekomei akpekpei 100 lɛ he, ni wɔsɔlemɔ ji akɛ abaakala akpekpei babaoo wɔsɛɛ. Wɔmiiwo bo hewalɛ ni bo diɛŋtsɛ okwɛ mli. Obaaná miishɛɛ yɛ sui krɛdɛɛi babaoo ni eyɔɔ lɛ he: eniŋmaa ni anyɛɔ akaneɔ faŋŋ, baafa lɛ yiteŋ niŋmaa, saji ataomɔhe ko ni baanyɛ aye abua bo koni onine ashɛ kukuji ni kɔɔ amɛhe, shikpɔŋ he nibii ahe mfonirii ni yɔɔ fitsofitso, kɛ saji ni fata he ni haa anáa nifeemɔ lɛ he miishɛɛ. Shi, nɔ ni he hiaa waa ji akɛ, obaanyɛ okane nɛkɛ Biblia nɛɛ kɛ nɔmimaa akɛ ekɛ wiemɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ eha pɛpɛɛpɛ yɛ owiemɔ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Miishɛɛ sane ji akɛ, afi 1971 New American Standard Bible ni ji Niiamlitaomɔ Nɔ lɛ hehaa nɔ lɛ tsɔɔ mli nakai nɔŋŋ akɛ: “Wɔkɛ woloŋlelɔ ko gbɛi tsuko nii kɛha niiamlitaomɔ loo yijiemɔi ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ adamɔ shi yɛ lɛ diɛŋtsɛ esalɛ nii anɔ.”
b The New Testament in the Original Greek, ni Westcott kɛ Hort ŋma lɛ, tsu nii akɛ shishitoo nɔ kɛha Hela ŋmalɛ lɛ. R. Kittel Biblia Hebraica lɛ ji shishitoo ŋmalɛ kɛha Hebri Ŋmalɛi lɛ.
c Akɛni mɛi babaoo ji mɛi ni ekase wiemɔi enyɔ hewɔ lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ Biblia muu lɛ loo efai komɛi lɛ, ji nɔ ni atsɔɔ shishi yɛ wiemɔi ni fa mli kɛha shikpɔŋ lɛ nɔ bii fe oha mlijaa 90 lɛ akanemɔ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]
“Kpaŋmɔ Hee lɛ shishitsɔɔmɔ lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ woloŋlelɔi yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli ni he esa ni baanyɛ amɛkɛ nilee atsu Biblia shishitsɔɔmɔ he naagbai lɛ ahe nii.”—ANDOVER NEWTON QUARTERLY, JANUARY 1963
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 30]
“Esa akɛ shishitsɔɔmɔi kɛ bɔ ni Biblia mli woloŋlee daa kɛyaa hiɛ lɛ kɛ tsakemɔi ni baa yɛ wiemɔ mli lɛ anyiɛ”
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
WOLOŊLELƆI JIE NEW WORLD TRANSLATION LƐ YI
YƐ NƆ ni kɔɔ New World Translation of the Christian Greek Scriptures lɛ he lɛ, Edgar J. Goodspeed ni tsɔɔ Hela “Kpaŋmɔ Hee” lɛ shishi yɛ An American Translation lɛ mli lɛ ŋma yɛ wolo ni eŋma yɛ December 8, 1950 lɛ mli akɛ: “Miyɛ nyɛ webii lɛ asanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ, kɛ ejeŋ muu fɛɛ oti lɛ, kɛ miishɛɛ babaoo yɛ nyɛ shishitsɔɔmɔ ni bɛ ŋmiiŋmi shi eja, ni eyɛ faŋŋ, ni hewalɛ yɔɔ mli lɛ. Taakɛ manyɛ maye he odase lɛ, ejieɔ nikasemɔ mli shiŋŋ feemɔ ni mli lɛɛ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ kpo.”
Hebri kɛ Hela woloŋlelɔ Alexander Thomson ŋma akɛ: “Shishitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ eji mɛi ni he esa kɛ woloŋlelɔi ni jwɛŋmɔ mli kã shi anitsumɔ, mɛi ni tao ni amɛjie anɔkwa shishinumɔ ni yɔɔ Hela ŋmalɛi lɛ amli lɛ babaoo akpo taakɛ Blɔfo wiemɔ lɛ nyɛɔ efeɔ lɛ.”—The Differentiator, April 1952, baafai 52-57.
Nilelɔ Benjamin Kedar ni ji Hebri woloŋlelɔ yɛ Israel lɛ, wie yɛ afi 1989 mli akɛ: “Yɛ minii amli taomɔ yɛ wiemɔi akasemɔ ni kɔɔ Hebri Biblia lɛ kɛ shishitsɔɔmɔi ahe lɛ, be kɛ bei amli lɛ miyakwɛɔ Blɔfo nɔ ni ale lɛ akɛ New World Translation lɛ mli. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, minaa nɔmimaa ekoŋŋ akɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ jieɔ mɔdɛŋbɔɔ ko ni jalɛ yɔɔ mli kpo koni nine ashɛ ŋmalɛ lɛ mli shishinumɔ ni ja lɛ nɔ bɔ ni aaanyɛ.”