Biblia lɛ Haa Sanebimɔi ni He Hiaa yɛ Wɔgbii Nɛɛ Amli lɛ Ahetoo
ANI Biblia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔni afee ni hetoo lɛ afee hɛɛ lɛ, ebiɔ ni nɛkɛ wolo ni etsɛ waa nɛɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ aha mɛi ni kaneɔ lɛ yɛ saji ni kɔɔ nibii ni yaa nɔ ŋmɛnɛ ní mɛi náa he miishɛɛ ni ehe hiaa lɛ ahe. Ani Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni sɛɛnamɔ yɔɔ he haa yɛ saji ni he hiaa diɛŋtsɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛŋ?
Nyɛhaa wɔkwɛa saji enyɔ komɛi ni yaa nɔ bianɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ saji nɛɛ ahe.
Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ?
Yɛ bɔ ni shihilɛi lɛ yɔɔ yɛ je lɛŋ hewɔ lɛ, sane ko ni afɔɔ bimɔ be kɛ beaŋ ji akɛ: Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ koni mɛi ni efeko nɔ ko apiŋ lɛ? Nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ ja, akɛni mɛi babaoo miina nɔ̃ kɛtsɔ awuiyeli ni naa wa, juu-kɛ-fɔ̃, seshi shishibulemɔ, mɔ aŋkro oshara, kɛ ekrokomɛi lɛ hewɔ.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ June 1998 mli lɛ, oketeke ko ni joɔ foi waa yashi nu hiɛ agba ko yɛ Germany kooyigbɛ, ni gbɛfalɔi ni fe oha gboi. Mɛi ni he esa yɛ tsofafeemɔ mli kɛ la gbelɔi po ni kwɛ mɛi ni epila lɛ kɛ gbohii lɛ amli wo la yɛ bɔ ni gbɔmɛi babaoo égboi lɛ hewɔ. Evangelical Church lɛ osɔfonukpa ko bi akɛ: “Nyɔŋmɔ ni asumɔɔ, Mɛni hewɔ esa akɛ nɔ ko nɛkɛ aba?” Osɔfonukpa lɛ diɛŋtsɛ kɛ hetoo ko kwraa haaa.
Niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ kɛji efɔŋ ko ba mɛi ni efeko nɔ ko lɛ anɔ ni ayanáaa mlitsɔɔmɔ ko aha yɛ nɔ ni ha ebalɛ nakai lɛ he lɛ, bei komɛi lɛ ehaa amɛmli fuɔ. Biɛ ji he ni Biblia lɛ baanyɛ aye abua yɛ, ejaakɛ etsɔɔ nɔ hewɔ ni akɛ yiwalɛ kɛ amanehulu baa mɛi ni efeko nɔ ko lɛ anɔ lɛ.
Jeee Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋkpɛɛ ji akɛ yiwalɛ kɛ amanehulu abagba adesai anaa, beni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ nɔ lɛ. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa? Ejaakɛ beni egbe enibɔɔ lɛ naa lɛ, “Ni Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:31) Bi ohe akɛ, ‘Kɛji mina nɔ ko fɔŋ lɛ, ani majaje akɛ eji nɔ ni “hi naakpa”?’ Dabi kwraa! Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, beni Nyɔŋmɔ jaje nɔ fɛɛ nɔ akɛ “ehi naakpa” lɛ, no mli lɛ nɔ fɔŋ henɔ ko bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ mɛɛ be kɛ mɛɛ gbɛ nɔ nɔ̃ fɔŋ feemɔ je shishi?
Beni abɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, ni ji Adam kɛ Hawa sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mumɔŋ bɔɔ nɔ ko ni yɔɔ hewalɛ lɛ tsi bɛŋkɛ yoo lɛ ni etswa Yehowa anɔkwayeli lɛ kɛ ja ni e-nɔyeli lɛ ja lɛ mpoa. (1 Mose 3:1-5) Nɛkɛ bɔɔ nɔ nɛɛ, Satan Abonsam, kɛɛ akɛ adesai yeŋ Nyɔŋmɔ anɔkwa yɛ amanehulu mli. (Hiob 2:1-5) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsu shihilɛ nɛɛ he nii yɛ? Eha be shwie mli bɔni afee ni eha efee faŋŋ akɛ adesai nyɛŋ ajaje amɛnajifaamɔi yɛ omanyeyeli mli kɛ enine bɛ mli. (Yeremia 10:23) Kɛji bɔɔ nii lɛ fee amɛnii yɛ gbɛ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ mlai kɛ shishitoo mlai lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa ji esha, ni haa anaa awuiyeli shihilɛi. (Jajelɔ 8:9;1 Yohane 3:4) Shi kɛlɛ, yɛ nɛkɛ shihilɛ gbonyo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa le akɛ adesai komɛi baahiɛ emuuyeli mli aha lɛ.
Aaafee afii 6,000 eho, kɛjɛ beni atse nakai atua ni yɔɔ haomɔ yɛ Eden lɛ. Ani esɛɛ etsɛ tsɔ? Kulɛ Yehowa baanyɛ ekpata Satan kɛ esɛɛfilɔi lɛ ahiɛ afii ohai abɔ ni eho nɛ. Shi ani efeko nɔ ni ja akɛ aaamɛ kɛyashi abaajie ja ni Yehowa nɔyeli lɛ ja lɛ kɛ emuuyeli mli ni adesai hiɛ kɛha lɛ lɛ he yiŋkɔshishifeemɔ fɛɛ he susumɔ ni abaanyɛ aná lɛ kɛjɛ jɛmɛ? Ani ejeee anɔkwale yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kojomɔ gbɛjianɔtoi ahe, akɛ sane ko ni ayeɔ yɛ saneyelihe ni akɛtsɔɔ mɔ ni sane ja kɛ mɔ ni sane ejaaa lɛ baanyɛ ahe afii abɔ?
Yɛ bɔ ni saji ni kã Yehowa kɛ adesai ahiɛ—ni ji jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ kɛ adesai emuuyeli mlihiɛmɔ lɛ—he hiaa hewɔ lɛ, mɛɛ nilee gbɛ eji yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ nɛkɛ akɛ eeeŋmɛ gbɛ koni be aho! Amrɔ nɛɛ wɔnaa nɔ ni baa faŋŋ kɛji adesai kpoo Nyɔŋmɔ mlai ni amɛbɔi amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi kudɔmɔ. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji nifɔjianii ni egbɛ eshwã. Ni no hewɔ ni gbɔmɛi babaoo ni efeko nɔ ko lɛ naa amanehulu ŋmɛnɛ lɛ.
Shi, miishɛɛ sane ji akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ tsɔɔ akɛ efɔŋfeemɔ ehiŋ shi kɛyaŋ naanɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɛŋ ni Yehowa kɛ nɔ fɔŋ kɛ mɛi ni kɛbaa lɛ baaba naagbee. Abɛi 2:22 kɛɔ akɛ: “Shi aaafolɔ mɛi fɔji lɛ kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni aaafamɔ kutumpɔfoi lɛ kɛaajɛ nɔ.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ baanyɛ akwɛ gbɛ kɛha be ko, ni ebɛŋkɛ agbɛnɛ, be mli ni “gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ” lɛ.—Kpojiemɔ 21:4.
No hewɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ nɔ hewɔ ni mɛi ni efeko nɔ ko lɛ naa amanehulu lɛ. Ehaa wɔ nɔmimaa akɛ etsɛŋ ni nɔ fɔŋ kɛ nɔnaa baaba naagbee. Shi kɛlɛ, beni wɔnáa niiashikpamɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ ni mli ewa nɛɛ mli lɛ, hetoo kɛha sanebimɔ kroko ni he hiaa he miihia wɔ.
Mɛni Ji Yiŋtoo ni Yɔɔ Shihilɛ Sɛɛ?
Ekolɛ amrɔ nɛɛ ji be ni fe bei fɛɛ yɛ adesai ayinɔ sane mli, ni gbɔmɛi miibɔ mɔdɛŋ ní amɛtao nɔ ni shihilɛ nɛɛ fɛɛ tsɔɔ lɛ shishi. Mɛi babaoo biɔ amɛhe akɛ, ‘Mɛni hewɔ miyɔɔ shihilɛ mli? Te mafee tɛŋŋ maná shihinumɔ yɛ mishihilɛ he?’ Shihilɛi srɔtoi ni ebɔle amɛhe lɛ haa amɛbiɔ nɛkɛ saji nɛɛ.
Mɔ aŋkro ko shihilɛ baanyɛ afee yaka kɛtsɔ oshara ni baa mɔ lɛ diɛŋtsɛ nɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1998 mra mli lɛ, amɔ gbekɛ yoo ko ni eye afii 12 ni yɔɔ Bavaria, Germany lɛ kɛjo foi, ni ayagbe lɛ. Afi kome sɛɛ lɛ, emami kpɛlɛ nɔ akɛ ekɛ gbi fɛɛ gbi tsuɔ nii kɛtaoɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ—shi fɛɛ fee efolo. Enɛ tsirɛɔ gbekɛbii komɛi koni amɛsusu shishinumɔ ni yɔɔ shihilɛ he lɛ he. Amɛtaoɔ hebuu, otii ni nine shɛɔ nɔ, kɛ henumɔ ni tsɔɔ akɛ amɛhe hiaa, nɔ ni jɛɔ mli baa yɛ naagbee mli ji nijiaŋwujee yɛ osatofeemɔ ni egbɛ eshwã kɛ juu-kɛ-fɔ̃ lɛ hewɔ. Aŋkroaŋkroi krokomɛi hu tswaa amɛshihilɛ amɛbɔleɔ nitsumɔ ko he, shi amɛyɔseɔ akɛ hewalɛ, woo kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ nyɛɛɛ atsu mligbɛ shwelɛ akɛ amɛaana nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ shihilɛ mli lɛ he nii.
Nɔ fɛɛ nɔ ni tsirɛɔ mɔ ko ni etao yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ, nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ biɔ hetoo ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Shikome ekoŋŋ lɛ, abaanyɛ aná Biblia lɛ he sɛɛ kpele diɛŋtsɛ. Ekadiɔ Yehowa akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ yiŋtoo, mɔ pɛ ni yɔɔ yiŋtoo kpakpa kɛha nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ. Wɔmiibi akɛ, Ani obaama tsũ ni obɛ yiŋtoo ko yɛ he? Ekolɛ ofeŋ nakai, akɛni tsumaa biɔ shika babaoo ni ebaanyɛ ehe nyɔji loo afii abɔ lɛ hewɔ. Omaa tsũ bɔni afee ni bo loo mɔ kroko anyɛ ahi mli. Abaanyɛ akɛ nakai naatsɔ̃ɔmɔ lɛ nɔŋŋ atsu nii kɛha Yehowa. Ekɔɔɔ sɔ̃ lɛ efɔɔɔ enɔ akɛ eeebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii ni yɔɔ wala mli lɛ ni yiŋtoo ko bɛ he. (Okɛto Hebribii 3:4 he.) Mɛni ji eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ?
Yesaia gbalɛ lɛ kadiɔ Yehowa akɛ “Nyɔŋmɔ, mɔ ni shɔ̃ shikpɔŋ lɛ ni efee.” Lɛɛlɛŋ, eji ‘Mɔ ni kɛ shikpɔŋ lɛ ma shi, ni ebɔɔɔ lɛ efolo, shi eshɔ̃ lɛ ni ahi nɔ.’ (Yesaia 45:18) Hɛɛ, eji Yehowa yiŋtoo akɛ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ be mli ni abɔ tɔɔ. Lala 115:16 kɛɛ akɛ: “Ŋwɛi lɛ Yehowa ŋwɛi ni, shi shikpɔŋ lɛ eŋɔha gbɔmɛi abii.” No hewɔ lɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa bɔ shikpɔŋ lɛ koni adesai ni feɔ toiboo ahi nɔ, mɛi ni baakwɛ nɔ lɛ.—1 Mose 1:27, 28.
Ani Adam kɛ Hawa atuatsemɔ lɛ ha Yehowa tsake eyiŋtoo lɛ? Dabi. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he mɔ? Ojogbaŋŋ, susumɔ oti nɛɛ he okwɛ: Aŋmala Biblia lɛ afii akpei abɔ yɛ Eden atuatsemɔ lɛ sɛɛ. Kɛji Nyɔŋmɔ eŋmɛɛ eshishijee yiŋtoo lɛ he lɛ, mɛni hewɔ atsĩii no tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ? Bɔ ni abaamu sane naa aha nɔŋŋ ji akɛ eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ kã he eji nɔ ni tsakeko.
Kɛfata he lɛ, Yehowa yiŋtoo sɛɛ efooo gbi ko gbi ko. Nyɔŋmɔ tsɔ Yesaia nɔ ekɛ nɔmimaa nɛɛ ha akɛ: “Tamɔ bɔ ni nugbɔnɛmɔ kɛ snoo jɛɔ ŋwɛi shwieɔ shi, ni ekuuu esɛɛ kɛyaaa jɛi dɔŋŋ, akɛ ja eha shikpɔŋ lɛ nu, ni eha eba nii ni ewo yibii, ni ekɛ dumɔ nii eha nidulɔ ni ekɛ niyenii hu eha mɔ ni yeɔ lɛ: nakai miwiemɔ ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee: ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!”—Yesaia 55:10, 11.
Nɔ ni Nyɔŋmɔ Kpaa Gbɛ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ
No hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ eeeha adesai ni feɔ toiboo ahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ mlibaa he. Kɛji wɔɔfee mɛi ni baahi shi daa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ni nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ lɛ akɛ: “She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ! shi enɛ ji gbɔmɛi fɛɛ agbɛnaa.”—Jajelɔ 12:13; Yohane 17:3.
Ní aaahi shi yɛ Yehowa yiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ tsɔɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ní aaale ni ahi shi yɛ etaomɔ nii lɛ anaa taakɛ ato naa yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ. Kɛji wɔfee enɛ amrɔ nɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, nɔ mli ni wɔkpaŋ nibii heei ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ edebɔɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he nikasemɔ yɛ lɛ. (Luka 23:43) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛ!
Mɛi babaoo ni taoɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ tsɔɔ amɛhe kɛyaa Biblia lɛ mli ni amɛmiina miishɛɛ kpele amrɔ nɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Alfred lɛ nyɛɛɛ ana shishinumɔ ni yɔɔ shihilɛ mli. Tai amli ni jamɔ kɛ ehe ewo lɛ feɔ lɛ nyaŋemɔ, ni ehao yɛ osatofeemɔ kɛ juu-kɛ-fɔ̃ ni yɔɔ maŋkwramɔ mli lɛ hewɔ. Alfred yasara Indiabii ni yɔɔ Amerika Kooyigbɛ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ eeena sɛɛyoomɔ ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he, shi eku sɛɛ etee Europa akɛ mɔ ni nijiaŋ eje wui. Yɛ nijiaŋwujee hewɔ lɛ, ebɔi tsofai fɔji kɛ lalai ni naa wa kɛ nitsumɔ. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ ni Alfred susuɔ he jogbaŋŋ daa lɛ ye ebua lɛ sɛɛ mli ni eyɔse anɔkwa yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli, ni ená tsui ni nyɔɔ mɔ mli.
La ko ni Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhe Afɔ̃ Nɔ yɛ Wɔtempɔŋ Nɔ
Belɛ, te wɔbaamu sane naa yɛ Biblia lɛ he wɔha tɛŋŋ? Ani ehe yɛ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ? Nakai eji, ejaakɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ saji ahe. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ nɔ̃ fɔŋ feemɔ baa, ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔná yiŋtoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ saji krokomɛi ni yɔɔ miishɛɛ kpele lɛ ahe. Atsuɔ saji tamɔ gbalashihilɛ, bi tsɔsemɔ, adesai ateŋ sharamɔ, kɛ hiɛnɔkamɔ kɛha gbohii lɛ ahe nii yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli.
Kɛji akɛ ofeko nakai lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Biblia mli saji lɛ amli jogbaŋŋ. Kɛ oná ole emli anɔkwa gbɛtsɔɔmɔi ni jara wa kɛha wala lɛ, obaanu he jogbaŋŋ taakɛ lalatsɛ lɛ nu he lɛ, mɔ ni kwɛ Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ ni elá akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane ha minane kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ” lɛ.—Lala 119:105.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]
Ani ole nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ ni mɛi ni efeko nɔ ko lɛ piŋɔ lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Obaanyɛ oná shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ