Mɛi ni Wuɔ Shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ Yeŋ Kunim!
“Amɛkɛo aaawuu, shi amɛnyɛŋo.”—YEREMIA 1:19.
1. Mɛɛ nitsumɔ Yeremia nine shɛ nɔ, ni enitsumɔ lɛ tee nɔ kɛyashi mɛɛ be?
YEHOWA kɛ nitsumɔ wo Yeremia ni edako lɛ dɛŋ akɛ etsɔ gbalɔ kɛha jeŋmaji lɛ. (Yeremia 1:5) Enɛ ba mli yɛ Yuda Maŋtsɛ kpakpa Yosia nɔyeli beaŋ. Yeremia gbalɛ sɔɔmɔ lɛ tee nɔ kɛtsɔ basabasafeemɔ be ni tsɔ Yerusalem nɔ kunim ni Babilon ye lɛ hiɛ lɛ mli kɛyashi be ni aŋɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ nom lɛ mli.—Yeremia 1:1-3.
2. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wo Yeremia hewalɛ yɛ, ni nakai gbalɔ lɛ ni aaawuu ashi lɛ lɛ tsɔɔ mɛni?
2 Kojomɔ shɛɛ saji ni Yeremia baajaje lɛ baatee shitee-kɛ-woo shi kɛ̃. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ waje lɛ eha nɔ ni kã ehiɛ lɛ. (Yeremia 1:8-10) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awo gbalɔ lɛ mumɔ hewalɛ kɛ wiemɔi nɛɛ: “Amɛkɛo aaawuu, shi amɛnyɛŋo; ejaakɛ mikɛo yɛ, ni majieo, Yehowa kɛɛ.” (Yeremia 1:19) Yeremia ni aaawuu ashi lɛ lɛ tsɔɔ akɛ aawuu aashi Yehowa. Ŋmɛnɛ, Yehowa yɛ etsuji akuu ko ni tamɔ gbalɔi ni amɛ nitsumɔ tamɔ Yeremia nɔ̃ lɛ pɛpɛɛpɛ. Taakɛ eji lɛ, amɛkɛ ekãa jajeɔ Nyɔŋmɔ gbalɛ wiemɔ lɛ. Ni shɛɛ sane nɛɛ saa aŋkroaŋkroi kɛ jeŋmaji fɛɛ he, kɛha ekpakpa loo efɔŋ, ni edamɔ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii yɛ he lɛ nɔ. Ni taakɛ eji yɛ Yeremia be lɛ mli lɛ, gbɔmɛi yɛ ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ etsuji lɛ kɛ nitsumɔi ni ajɛ ŋwɛi akɛwo amɛdɛŋ lɛ ni amɛteɔ shi amɛshiɔ lɛ nɔ.
Yehowa Webii Ebaje Tutuamɔ Shishi
3. Mɛni hewɔ Yehowa tsuji ebaje tutuamɔ shishi lɛ?
3 Yehowa webii ebaje tutuamɔ shishi kɛjɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli kɛbaa. Gbɔmɛi ni hiɛ yiŋtoo fɔŋ ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsĩ—hɛɛ, amɛaaha afee dioo—yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa ni ajajeɔ yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ he. Wɔ Henyɛlɔ ni fe fɛɛ, Abonsam, ní “nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi” lɛ tsirɛɔ amɛ yisɛɛ. (1 Petro 5:8) Beni “jeŋmaji abe ni ato lɛ” ba naagbee yɛ afi 1914 lɛ, Nyɔŋmɔ wó e-Bi lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ Maŋtsɛ hee, kɛ fãmɔ akɛ: “Ye lumɔ yɛ ohenyɛlɔi lɛ ateŋ!” (Luka 21:24; Lala 110:2) Yɛ Yesu Maŋtsɛyeli hewalɛ lɛ ni ekɛtsu nii hewɔ lɛ, eshwie Satan kɛjɛ ŋwɛi, ni etsĩ enaa ewo shikpɔŋ lɛ niiaŋ gbɛ. Akɛni Abonsam le akɛ ebe lɛ faaa hewɔ lɛ, ekɛ ehiɛdɔɔ lɛ shwieɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛ hefatalɔi lɛ anɔ. (Kpojiemɔ 12:9, 17) Mɛni ejɛ tutuamɔi ní mɛi ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ kɛba amɛnɔ nɔtonɔto lɛ mli kɛba?
4. Mɛɛ kaai Yehowa webii baje shishi yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli, shi mɛni ba yɛ afi 1919 kɛ afi 1922 mli?
4 Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ kaai srɔtoi babaoo ni kaa mɔ hemɔkɛyeli kpe yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli. Aye amɛhe fɛo ni agbe amɛhe guɔ, asafo ni feɔ basabasa wo amɛ foi, ni ayi amɛ. Taakɛ Yesu gba fɔ̃ shi lɛ, amɛbatsɔmɔ mɛi ni ‘jeŋmaji fɛɛ nyɛ̃ɛɔ amɛ.’ (Mateo 24:9) Yɛ ta lɛ he tsuiyeli hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ henyɛlɔi lɛ kɛ ŋaa ko ni akɛtsu nii akɛshi Yesu Kristo tsu nii. Amɛfolɔ Yehowa webii lɛ anaa akɛ amɛji maŋjwalɔi, ni amɛye Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ fã ni he hiaa waa lɛ awui. Yɛ May 1918 mli lɛ, akɛ mla naa woji ha akɛ amɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ J. F. Rutherford kɛ ehefatalɔi kpawo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ. Awo hii kpaanyɔ nɛɛ tsũŋ afii babaoo, ni akɛ amɛ tee maŋ tsũŋwoohe ni yɔɔ Atlanta, yɛ Georgia, U.S.A. lɛ. Nyɔji nɛɛhu sɛɛ lɛ, ajie amɛ. Yɛ May 1919 mli lɛ, kpokpaa saneyelihe ni akɛ saji fɔ̃ɔ amɛhiɛ akɛ akwɛ mli ekoŋŋ lɛ kɛ kojomɔ hã akɛ aye amɛ sane lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni no hewɔ lɛ, akɛ kojomɔ lɛ tsuuu nii dɔŋŋ. Ato akɛ aye sane lɛ ekoŋŋ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ nɔyeli lɛ jie naafolɔmɔ lɛ, ni aŋmɛɛ Nyɛminuu Rutherford kɛ ehefatalɔi lɛ ahe kwraa. Amɛje amɛnitsumɔi lɛ ashishi ekoŋŋ, ni kpeei wuji ni afee yɛ Cedar Point, Ohio, yɛ afi 1919 kɛ agbɛnɛ yɛ afi 1922 mli lɛ ha akɛ hewalɛ hee wo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.
5. Te Yehowa Odasefoi tee nɔ amɛha tɛŋŋ yɛ Nazi Germany?
5 Yiwalɛ nɔyelii jie amɛhe kpo yɛ afi 1930 afii lɛ amli, ni Germany, Italy, kɛ Japan fee ekome kɛto Ekomefeemɔ hewalɛi lɛ shishi. Yɛ nakai afii nyɔŋma lɛ shishijee mli lɛ, akɛ yiwaa ni ehiii kwraa ba Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ, titri lɛ yɛ Nazi, Germany. Akɛ naatsĩi ba amɛnɔ. Abote shiai amli, ni amɔmɔ emli bii lɛ. Ashɛrɛ mɛi akpei abɔ awo gboklɛfoi ansarai amli ejaakɛ amɛkpoo akɛ amɛaakwa amɛhemɔkɛyeli. Yiŋtoo ni yɔɔ ta ni awuɔ ashiɔ Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ sɛɛ ji ní abule Yehowa Odasefoi ashishi kwraa kɛjɛ yiwalɛ nɔyeli lɛ nɔyelihe lɛ mli.a Beni Odasefoi lɛ tee saneyeli klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Germany koni amɛwuu kɛha hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ, Reich’s Ministry of Justice (Nɔyeli lɛ Maŋsɔɔmɔ ni Kwɛɔ Kojomɔ Saji Anɔ) lɛ ŋma amɛsusumɔ kakadaŋŋ koni amɛkɛkwɛ koni akaŋmɛɛ amɛhe. Ekɛɛ akɛ: “Esaaa akɛ saneyelihei lɛ aniji nyɛɔ shi yɛ mla naa nifeemɔi kɛkɛ ni yɔɔ faŋŋ ahewɔ; shi esa akɛ etao ni ena gbɛ̀i ni eeetsɔ nɔ, yɛ shihilɛ ni wa ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ, koni amɛtsu amɛnitsumɔi ni nɔ kwɔlɔ lɛ ahe nii.” Enɛ tsɔɔ akɛ anyɛŋ aye jalɛ sane. Nazibii lɛ ma nɔ mi akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ yeɔ awui, aloo ehiii, ni ‘egbaa Kwasafo Maŋ gbɛjianɔtoo lɛ naa.’
6. Yɛ Jeŋ Ta II lɛ kɛ esɛɛ lɛ, mɛɛ mɔdɛŋ abɔ koni akɛtsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa?
6 Yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, agu Nyɔŋmɔ webii anitsumɔ lɛ ni atsĩ amɛnaa yɛ Australia, Canada, kɛ maji krokomɛi ni yɔɔ Britania Nɔyelihei lɛ amli hu—yɛ Afrika, Asia kɛ agbɛnɛ yɛ Caribbean kɛ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ anɔ. Yɛ United States lɛ, henyɛlɔi ni ehe gbɛi lɛ kɛ gbɔmɛi ni alaka amɛ lɛ tsɔ ‘mla nɔ amɛye sane fɔŋ.’ (Lala 94:20) Awuu ashi aflaŋaa ŋamɔi kɛ akutseiaŋ mlai ni guɔ shia kɛ shia shiɛmɔ lɛ yɛ kojomɔhei, ni bem ni aye yɛ United States kojomɔhei lɛ fee tamɔ gbogbo afabaŋ ni fiɔ jamɔ mli heyeli sɛɛ. Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ hewɔ lɛ, henyɛlɔi lɛ amɔdɛŋbɔɔ lɛ yeee kunim. Beni ta lɛ ba naagbee yɛ Europa lɛ, ajie naatsĩi lɛ. Aŋmɛɛ Odasefoi akpei abɔ ni awo amɛ tsũŋ yɛ gboklɛfoi ansarai amli lɛ ahe, shi ta lɛ bako naagbee. Yɛ Jeŋ Ta II sɛɛ pɛ ni Maji Ateŋ Béi ni Tawuu Bɛ Mli lɛ bɔi. Europa Bokagbɛ maji lɛ tee nɔ amɛkɛ nɔnyɛɛ ba Yehowa webii anɔ. Atsɔ nɔyeli lɛ nifeemɔ nɔ akɛ he wo wɔ odaseyeli nitsumɔi lɛ mli koni amɛha wɔkpá, koni amɛtsĩ wɔ Biblia woji ni ajaraa lɛ anaa, ni amɛgu kpeei ni wɔfeɔ yɛ maŋ lɛ kwraa. Awo amɛteŋ mɛi babaoo tsũŋ loo akɛ amɛ tee apaafoi ansarai amli.
Amɛtee Nɔ yɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli!
7. Mɛni Yehowa Odasefoi kɛkpe yɛ Poland, Russia, kɛ shikpɔji krokomɛi anɔ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli?
7 Beni afii nyɔŋmai abɔ lɛ hoɔ lɛ, agbele Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa ekoŋŋ. Eyɛ mli akɛ Poland yɛ Komunist nɔyeli shishi lolo moŋ, shi eŋmɛ gbɛ koni afee gbi-kome kpeei yɛ afi 1982. Afee majimaji ateŋ kpeei wuji yɛ afi 1985 mli yɛ jɛmɛ. Majimaji ateŋ kpeei wuji nyiɛ sɛɛ ba yɛ afi 1989, ni mɛi akpei abɔ jɛ Russia kɛ Ukraine ba. Hungary kɛ Poland kɛ mla naa hegbɛ ha Yehowa Odasefoi yɛ nakai afi lɛ mli. Afi 1989 gbo be mli ni akumɔ Berlin Gbogbo lɛ. No sɛɛ nyɔji fioo lɛ, akɛ mla naa hegbɛ ha wɔ yɛ East Germany, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni afee majimaji ateŋ kpee wulu yɛ Berlin. Ni abɔ mɔdɛŋ yɛ afii ohai 20 lɛ naagbee afii nyɔŋma lɛ shishijee mli koni nine ashɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Russia lɛ anɔ. Akɛ maŋ onukpai ni yɔɔ Moscow lɛ ekomɛi kpe, ni yɛ afi 1991 mli lɛ, akpɛlɛ Yehowa Odasefoi anɔ yɛ mla naa. Kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, nitsumɔ lɛ eshwere waa yɛ Russia, kɛ agbɛnɛ yɛ kwasafo maji ni tsutsu lɛ amɛfata Soviet Union he lɛ amli.
8. Mɛni ba Yehowa webii anɔ yɛ afii 45 ni nyiɛ Jeŋ Ta II lɛ naagbee lɛ sɛɛ lɛ?
8 Beni yiwaa lɛ ba naagbee yɛ hei komɛi lɛ, etee hiɛ yɛ hei krokomɛi. Yɛ afii 45 ni nyiɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ sɛɛ ba lɛ mli fɛɛ lɛ, maji pii yɛ ni amɛkpɛlɛɛɛ Yehowa Odasefoi anɔ yɛ mla naa. Kɛfata he lɛ, atsĩ wɔ loo wɔ nitsumɔ lɛ naa kwraa yɛ maji 23 anɔ yɛ Afrika, 9 yɛ Asia, 8 yɛ Europa, 3 yɛ Latin Amerika, kɛ 4 yɛ ŋshɔkpɔ maji komɛi anɔ.
9. Mɛni Yehowa tsuji eyaje shishi yɛ Malawi?
9 Akɛ yiwaa ni hiŋmɛigbelemɔ bɛ mli wa Kristofoi anɔkwafoi ayi yɛ Malawi yɛ afi 1967 shishijee mli. Wɔnanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ heŋ maŋkwramɔ kuu lɛ woji yɛ maŋ saji ni amɛkɛ amɛhe wooo mli akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ hewɔ. (Yohane 17:16) Beni Malawi Congress Party lɛ kpe yɛ afi 1972 mli lɛ sɛɛ lɛ, kɛkɛ ni aje yiwaa lɛ shishi ekoŋŋ. Ashwie nyɛmimɛi lɛ kɛjɛ amɛshiai amli ni aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛtsu nii. Gbɔmɛi akpei abɔ jo foi kɛjɛ maŋ lɛ mli koni akagbe amɛ. Shi, ani mɛi ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ ye kunim? Dabi kwraa! Beni shihilɛi lɛ etsake sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 43,767 bu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ he akɔntaa yɛ Malawi yɛ afi 1999 mli, ni mɛi ni fe 150,000 tee kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ yɛ jɛmɛ. Áma nitsumɔhe nine hee yɛ maŋtiase lɛ mli.
Amɛtoɔ Yiŋ Fɔŋ
10. Taakɛ eba yɛ Daniel sane lɛ mli lɛ, mɛni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ mɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ efee?
10 Hemɔkɛyeli kwalɔi, osɔfoi, kɛ mɛi krokomɛi nyɛɛɛ adamɔ wɔshɛɛ saji ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ naa. Akɛni shitee-kɛ-wolɔi komɛi ebaje Kristendom jamɔ hei komɛi anɔnyɛɛ shishi hewɔ lɛ, amɛtaoɔ gbɛ ko, nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ mla naa gbɛ, koni amɛkɛbu ta ni amɛwuɔ amɛshiɔ wɔ lɛ bem. Mɛɛ ŋaa gbɛ̀i amɛkɛtsuɔ nii yɛ bei komɛi amli? Ojogbaŋŋ, mɛni mɛi ni tee gbalɔ Daniel yinɔ apam lɛ hala akɛ amɛaafee yɛ tutuamɔ ni amɛtutuaa lɛ lɛ mli? Wɔkaneɔ yɛ Daniel 6:5, 6 lɛ akɛ: “Kɛkɛ ni onukpai lɛ kɛ amraloi lɛ tao bɔ ni aaafee ni amɛná Daniel he sane ko yɛ enɔyeli nitsumɔ lɛ mli; shi amɛnáaa ehe sane ko loo tɔ̃mɔ ko, ejaakɛ eyeɔ anɔkwa, ni anaaa efɔŋ loo tɔ̃mɔ ko yɛ ehe. Kɛkɛ ni nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ kɛɛ: Wɔnaŋ nɛkɛ Daniel nɛɛ he sane ko sane ko, akɛ ja e-Nyɔŋmɔ lɛ mla lɛ hewɔ kɛkɛ wɔɔná eko yɛ.” Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, shitee-kɛ-wolɔi toɔ yiŋ fɔŋ. Amɛfeɔ hoo yɛ “jamɔ kuu fãi ni he yɔɔ oshara” he, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ heguɔgbee gbɛi ni tamɔ nɛkɛ tsɛɔ Yehowa Odasefoi. Amɛtsɔɔ heguɔgbee, hefɛoyeli wiemɔi, kɛ amale diɛŋtsɛ nɔ amɛtutuaa wɔ jamɔ lɛ kɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni wɔkɛ wɔhe kpɛtɛɔ he lɛ.
11. Mɛɛ apasa naafolɔmɔi mɛi komɛi ni teɔ shi woɔ Yehowa Odasefoi lɛ kɛba?
11 Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, jamɔi kɛ maŋkwramɔ kui komɛi sumɔɔɔ ni amɛyɔseɔ akɛ wɔdiɔ “jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ . . . hiɛ” lɛ sɛɛ. (Yakobo 1:27) Eyɛ mli akɛ aatsu wɔ Kristofoi anitsumɔi lɛ ahe nii yɛ shikpɔji srɔtoi 234 nɔ moŋ, shi shitee-kɛ-wolɔi ekɛɛ akɛ wɔjeee “jamɔ ni ale.” Beni eshwɛ fioo ni aaaje majimaji ateŋ kpokpaa wulu nɔ kpee ko shishi yɛ afi 1998 lɛ, Athens adafitswaa wolo ko ŋma nɔ ko ni Greek Orthodox osɔfoi lɛ wie lɛ akɛ “[Yehowa Odasefoi] jeee ‘jamɔ ni ale,’” yɛ kojomɔ ni European Court of Human Rights (Europa Adesai Ahegbɛ Kojomɔhe) lɛ kɛha akɛ jeee nakai amɛji lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, adafitswaa wolo kroko ni yɔɔ nakai maŋtiase lɛ nɔŋŋ mli lɛ bɔ amaniɛ akɛ sɔlemɔ ko naawielɔ ko kɛɛ akɛ: “[Yehowa Odasefoi] nyɛŋ afee ‘Kristofoi asafo,’ ejaakɛ amɛkɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ kpãaa gbee yɛ mɔ ni Yesu Kristo ji lɛ mli.” Enɛ yɛ naakpɛɛ waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ jamɔ kuu ko kwraa bɛ ni maa Yesu kasemɔ nɔ mi babaoo fe bɔ ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ!
12. Kɛ wɔmiiwuu wɔ mumɔŋ ta lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
12 Wɔtsɔɔ mla nɔ wɔfãa sanekpakpa lɛ he ni wɔhaa emaa shi. (Filipibii 1:7) Kɛfata he lɛ, wɔŋmɛŋ jalɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ ni efolɔ eshwie shi ni wɔkɛ wɔhe kpɛtɛɔ he waa lɛ ahe ni wɔkɛsaa loo wɔba amɛ shi. (Tito 2:10, 12) Taakɛ Yeremia ji lɛ, ‘wɔmiaa, ni wɔwieɔ nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa fãa wɔ akɛ wɔwie lɛ,’ ni wɔŋmɛɛɛ gbɛ ni mɛi ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ afã wɔtsui kwraa. (Yeremia 1:17, 18) Yehowa Wiemɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ekadi gbɛ ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ lɛ yɛ faŋŋ mli. Wɔsumɔŋ ni wɔkɛ wɔhe akpasa “heloo nine” ni he waaa lɛ loo ni wɔɔtao “Mizraim hɔɔŋ lɛŋ abobaa,” ni ji, nɛkɛ jeŋ nɛɛ. (2 Kronika 32:8; Yesaia 30:3; 31:1-3) Yɛ be mli ni wɔwuɔ mumɔŋ ta lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ, ni wɔha ekudɔ wɔnajifamɔi, ni wɔkakpasa wɔ diɛŋtsɛ wɔshishinumɔ. (Abɛi 3:5-7) Kɛji akɛ wɔnáaa Yehowa sɛɛfimɔ, koni lɛ diɛŋtsɛ efee mɔ ni buɔ wɔhe lɛ, wɔnitsumɔi fɛɛ baafee “yakatswaa.”—Lala 127:1.
Awa Amɛyi, Shi Amɛŋmɛɛɛ Saji Ahe Kɛsaaa
13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ tutuamɔ ni yiwaa ni naa wa waa fata he ni akɛba Yesu nɔ lɛ yeee omanye lɛ?
13 Nɔkwɛmɔnɔ ni hi fe fɛɛ ni kɔɔ hetuu-kɛhamɔ kɛha Yehowa ni akɛŋmɛɛɛ saji ahe kɛsaaa lɛ he ji Yesu, mɔ ni akɛ apasa folɔ enaa akɛ eji maŋjwalɔ, kɛ mɔ ni gbáa gbɛjianɔ ni ato ama shi lɛ naa. Beni Pilato ekwɛ sane lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, eesumɔ ni eŋmɛɛ Yesu he. Shi asafoi lɛ, ní jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ tsirɛɔ amɛyisɛɛ lɛ bolɔ koni asɛŋ Yesu, eyɛ mli akɛ eyeee fɔ. Amɛbi ni asɛŋ Yesu moŋ koni aŋmɛɛ Baraba—nuu ni awo lɛ tsũŋ yɛ maŋjwaa kɛ gbɔmɔgbee hewɔ lɛ he! Pilato bɔ mɔdɛŋ ekoŋŋ koni eje shitee-kɛ-wolɔi ni amɛfeee nii ni nilee yɔɔ mli lɛ anijiaŋ wui, shi yɛ naagbee lɛ eŋmɛɛ he eha maŋ bii lɛ abolɔmɔ kɛ susumɔ lɛ. (Luka 23:2, 5, 14, 18-25) Eyɛ mli akɛ Yesu gbo yɛ sɛŋmɔtso nɔ moŋ, shi nakai tutuamɔ ni ahiɔ waa ni yiwaa ni naa wa waa fata he ni akɛba Nyɔŋmɔ Bi ni efɔŋ ko bɛ ehe lɛ nɔ lɛ yayeee omanye kwraa, ejaakɛ Yehowa tée Yesu shi ni ewó enɔ kɛyata lɛ diɛŋtsɛ E-ninejurɔ nɔ. Ni kɛtsɔ Yesu ni awo ehiɛ nyam lɛ nɔ lɛ, afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ ashwie shi yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B., ni akɛto Kristofoi asafo lɛ—ni ji ‘nibɔɔ hee lɛ’ shishi.—2 Korintobii 5:17; Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4.
14. Beni Yudafoi ajamɔ mli bii lɛ te shi amɛwo Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛni ba?
14 Yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ wo bɔfoi lɛ ahe gbeyei, shi nakai mra be mli Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ kpaaa nibii ni amɛna ni amɛnu lɛ shiɛmɔ. Yesu kaselɔi lɛ sɔle akɛ: “[Yehowa, NW ] kwɛmɔ amɛhe gbeyei ni amɛwoɔ lɛ, ni oha otsuji lɛ kɛ ekãa pii ajaje owiemɔ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:29) Yehowa ha amɛsɔlemɔ lɛ hetoo kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni ekɛwo amɛmli obɔ lɛ nɔ, ni ewaje amɛ koni amɛya nɔ amɛjaje amɛsane lɛ ni gbeyeishemɔ ko kwraa bɛ mli. Etsɛɛɛ ni afã bɔfoi lɛ ekoŋŋ akɛ amɛkpa shiɛmɔ, shi Petro kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ ha hetoo akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Hegbeyeiwoo, amɛmɔmɔ, kɛ yii nyɛɛɛ aje amɛ nijiaŋ wui kɛjɛ amɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ ni amɛlɛɛɔ mli lɛ he.
15. Namɔ ji Gamaliel, ni mɛɛ ŋaa ewo jamɔ mli shitee-kɛ-wolɔi ni te shi amɛwo Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ?
15 Te jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ fee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ? “Efolɔ amɛtsuiaŋ, ni amɛto amɛyiŋ akɛ amɛaagbe [bɔfoi lɛ].” Shi kɛlɛ, Mla tsɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Gamaliel, Farisifonyo ko yɛ jɛmɛ, ni gbɔmɛi lɛ fɛɛ buɔ lɛ. Beni eha bɔfoi lɛ tee Akuashɔŋ lɛ asa lɛ sɛɛ be fioo lɛ, ewo nakai jamɔ mli shitee-kɛ-wolɔi lɛ ŋaa akɛ: “Ataamɛi Israelbii, nyɛhumia shi yɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahewɔ, bɔ ni nyɛkɛ amɛ aaaye aha. . . . Miikɛɛ nyɛ akɛ: Nyɛŋmɛɛa nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe ni nyɛkadia amɛsɛɛ; ejaakɛ kɛ gbɔmɛi adɛŋ nɛkɛ yiŋtoo nɛɛ loo nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ jɛ lɛ, ebaafite; shi kɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ ejɛ lɛ, nyɛnyɛŋ nyɛfite; koni nyɛkabafee nyɛhe tamɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:33-39.
Tawuu Nii ni Asɔ̃ɔ Ashiɔ Wɔ lɛ Eko Eko Yeŋ Omanye
16. Te obaatsɔɔ nɔmimaa ni Yehowa kɛhaa ewebii lɛ amli oha tɛŋŋ, yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli?
16 Gamaliel ŋaawoo lɛ ji ŋaawoo kpakpa, ni kɛ mɛi komɛi wie wɔhe ekpakpa lɛ, wɔhiɛ sɔɔ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ hu akɛ áfĩ jamɔ mli heyeli sɛɛ yɛ kojomɔ yiŋkpɛi ni kojolɔi ni kwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ kɛha lɛ hewɔ. Eji anɔkwale akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe kpɛtɛɔ he lɛ eŋɔɔɔ Kristendom osɔfoi lɛ kɛ Babilon Kpeteŋkpele, ni ji jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi krokomɛi lɛ anaa. (Kpojiemɔ 18:1-3) Eyɛ mli akɛ amɛ, kɛ mɛi ni woɔ amɛ hewalɛ lɛ wuɔ amɛshiɔ wɔ moŋ, shi wɔyɛ nɔmimaa nɛɛ: “Tawuu nii ni asɔ̃ɔ ashiɔo lɛ eko eko nyɛŋ nɔ ko afee, ni lilɛi fɛɛ lilɛi ni aaate shi ni ekɛo akojo lɛ, ooobu lɛ fɔ. Enɛ ji Yehowa tsuji lɛ agboshinii, kɛ amɛjalɛ ni jɛ midɛŋ, Yehowa kɛɛ!”—Yesaia 54:17.
17. Eyɛ mli akɛ shitee-kɛ-wolɔi wuɔ amɛshiɔ wɔ moŋ, shi mɛni hewɔ wɔyɔɔ ekãa lɛ?
17 Wɔhenyɛlɔi lɛ wuɔ amɛshiɔ wɔ efolo, shi wɔnijiaŋ ejeee wui. (Lala 109:1-3) Wɔŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni mɛi ni nyɛ̃ɛɔ wɔ Biblia mli shɛɛ sane lɛ awo wɔhe gbeyei koni wɔŋmɛɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he wɔkɛsaa. Eyɛ mli akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ wɔmumɔŋ tawuu lɛ mli baawa waa moŋ, shi wɔle nɔ ni baajɛ mli aba. Taakɛ Yeremia ji lɛ, wɔbaaná gbalɛ wiemɔi lɛ amli baa mli gbɛfaŋnɔ, akɛ: “Amɛkɛo aaawuu, shi amɛnyɛŋo; ejaakɛ mikɛo yɛ, ni majieo, Yehowa kɛɛ.” (Yeremia 1:19) Hɛɛ, wɔle akɛ mɛi ni wuɔ shiɔ Nyɔŋmɔ lɛ yeŋ kunim!
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kwɛmɔ sane ni ji “Anɔkwafoi ni Sheee Gbeyei yɛ Nazi Yiwaa Shishi,” baafa 24-28.
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
• Mɛni hewɔ Yehowa tsuji ebaje tutuamɔ shishi?
• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ shitee-kɛ-wolɔi ewuu eshi Yehowa webii yɛ?
• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ mɛi ni wuɔ amɛshiɔ Nyɔŋmɔ lɛ yeŋ kunim lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Yeremia ná nɔmimaa akɛ Yehowa kɛ lɛ baahi shi
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Mɛi ni je yiwalɛ nsra lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Basabasafeelɔi akuu ni te shi amɛwo Yehowa Odasefoi
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
J. F. Rutherford kɛ ehefatalɔi
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Yɛ Yesu sane lɛ mli lɛ, mɛi ni wuɔ amɛshiɔ Nyɔŋmɔ lɛ yeee kunim