Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Yɛ Biblia mli famɔi ni akɛha ni kɔɔ gbɛ kpakpa ni esa akɛ atsɔ nɔ ni akɛ lá atsu nii lɛ he hewɔ lɛ, te Yehowa Odasefoi buɔ tsofafeemɔ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ ni akɛ mɔ diɛŋtsɛ lá tsuɔ nii lɛ amɛhaa tɛŋŋ?
Yɛ nɔ najiaŋ ni kulɛ Kristofonyo aaadamɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ lɛ nɔ loo tsofafeemɔi komɛi ni ajie yi lɛ nɔ ekpɛ eyiŋ lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo asusu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he kɛ hiɛdɔɔ. Ekɛ Yehowa teŋ sane ni.
Yehowa, ni wɔwala jɛ eŋɔɔ lɛ wo akpɔ akɛ akaye lá. (1 Mose 9:3, 4) Yɛ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha blema Israel mli lɛ, eje husu ewo lá kɛ nitsumɔ he ejaakɛ edamɔ shi kɛha wala. Ewo akpɔ akɛ: “Heloo lɛ wala yɛ elá lɛ mli, ni mi lɛ miŋɔha nyɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, koni aŋɔkpata aha nyɛsusumai lɛ.” Ni kɛ mɔ ko yagbe kooloo ko koni eye hu? Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Efɔse elá lɛ eshwie shi, ni ekɛ su ahà nɔ.”a (3 Mose 17:11, 13) Yehowa tĩ nɛkɛ famɔ nɛɛ mli aahu. (5 Mose 12:16, 24; 15:23) Yudafoi lɛ Soncino Chumash lɛ wie akɛ: “Esaaa ákɛ abuaa lá naa shi moŋ esa akɛ abu lɛ akɛ nɔ ko ni esaaa akɛ ayeɔ kɛtsɔ shikpɔŋ ni aaatsi ashwie lɛ nɔ.” Esaaa akɛ Israelnyo buaa bɔɔ nɔ kroko ni wala ji Nyɔŋmɔ nɔ lɛ lá naa ni ekɛtsuɔ nii.
Gbɛnaa nii akɛ aye Mose Mla lɛ nɔ lɛ ba naagbee beni Mesia lɛ gbo lɛ. Ni kɛlɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ lá akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ kã he eji nakai lolo. Akɛni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ bɔfoi lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛɛ Kristofoi koni ‘amɛtsi amɛhe kɛjɛ lá he.’ Esaaa akɛ abuɔ nakai famɔ lɛ akɛ nɔ ko bibioo. Ehe miihia yɛ jeŋba gbɛfaŋ tamɔ bɔ ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara loo wɔŋjamɔ he lɛ pɛpɛɛpɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; 21:25) Be mli ni lá ni ajieɔ akeɔ kɛ nɔ ni aheɔ awoɔ mɔ mli lɛ bafee nɔ ni fa babaoo yɛ afii ohai 20 lɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi nu shishi akɛ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ.b
Yɛ bei komɛi amli lɛ, datrɛfonyo ko baawo helatsɛ ko hewalɛ koni ebajie lɛ diɛŋtsɛ elá otsii komɛi kɛtsɔ hiɛ dani opireshɛn be lɛ ashɛ (mɔ lɛ diɛŋtsɛ lá ni abaajie ama shi dani afee lɛ opireshɛn, loo PAD) bɔni afee ni kɛji hiamɔ ba lɛ, enyɛ egbala helatsɛ lɛ nɔŋŋ lá ni akɛto lɛ ewo emli. Shi kɛlɛ, lá naa ni abuaa, ni akɛtoɔ, ni agbalaa awoɔ mɔ mli tɛɛ lɛ kɛ nɔ ni awie yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ kɛ Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ kpãaa gbee. Esaaa akɛ akɛ lá toɔ, esa akɛ afɔse ashwie shi—ni kɛ wɔɔkɛɛ lɛ aku sɛɛ akɛha Nyɔŋmɔ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, Mose Mla lɛ tsuuu nii ŋmɛnɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa Odasefoi buɔ shishitoo mla ni Nyɔŋmɔ kɛfata he lɛ, ni amɛtswa amɛfai shi akɛ ‘amɛbaatsi amɛhe kɛjɛ lá he.’ No hewɔ lɛ, wɔjieee lá, ni wɔbuaaa wɔ diɛŋtsɛ wɔ lá ni esa akɛ ‘afɔse ashwie shi’ lɛ naa koni agbala awo wɔmli. Nakai nifeemɔ lɛ teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ.
Nifeemɔ gbɛ̀i krokomɛi loo nɔ ni tsɔɔ mɔ aŋkro ko lá mli ni aaakwɛ lɛ jeee nɔ ni teɔ shi ewoɔ shishitoo tɛi ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi komɛi eŋmɛ gbɛ ni ajie amɛlá kɛha niiamlipɛimɔ, ni no sɛɛ lɛ atsi lá lɛ ashwie. Ekolɛ abaajie nifeemɔ gbɛ̀i krokomɛi ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni kɔɔ mɔ diɛŋtsɛ lá kɛ nitsumɔ he lɛ hu yi.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji aafee opireshɛn komɛi lɛ, anyɛɔ atsɔɔ nifeemɔ gbɛ ko ni atsɛɔ lɛ hemodilution nɔ ajieɔ lá lɛ kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ mli. Afutuɔ lá ni shwɛɔ yɛ helatsɛ lɛ mli lɛ. Sɛɛ mli lɛ, asaa akuɔ sɛɛ akɛ elá ni bɛ egbɔmɔtso lɛ mli lɛ kuɔ sɛɛ ehaa lɛ, ni ehaa elá falɛ lɛ faa bɔ ni sa. Nakai nɔŋŋ abaanyɛ asɔo lá ni jeɔ yɛ fala ko mli lɛ ni adoo nɔ bɔni afee ni anyɛ aku sɛɛ akɛ wala yibii tsuji lɛ aha helatsɛ lɛ ekoŋŋ; atsɛɔ enɛ akɛ walayibii ayibaamɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, anyɛɔ ahaa lá tsɔɔ tsɔne ko mli ni ekɛ lá lɛ tsuɔ nii ní gbɔmɔtso lɛ he nibii tamɔ (ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsui lɛ, flufla, loo sabai) lɛ tsuɔ lɛ nɔŋŋ yɛ be kukuoo mli. Akuɔ sɛɛ akɛ lá ni jɛ tsɔne lɛ mli lɛ woɔ helatsɛ lɛ mli ekoŋŋ. Yɛ nifeemɔ gbɛ̀i krokomɛi amli lɛ, ahaa lá lɛ tsɔɔ niiamligbálalɔ (tsɔne ni gbálaa nii amli kɛtsɔ shibɔlemɔ hewalɛ nɔ) bɔni afee ni anyɛ ajie hei ni efite loo tɔmɔ yɔɔ he lɛ. Aloo oti lɛ baanyɛ afee koni ajie lá lɛ mli hewalɛi lɛ eko ni akɛtsu nii yɛ gbɔmɔtso lɛ fã kroko. Niiamlipɛimɔ ko hu yɛ ní afeɔ ni ajieɔ lá yifalɛ ko bɔni afee ni akɛ nɔ ko akadi lɛ loo ni akɛ tsofa afutu ni yɛ no sɛɛ lɛ akɛha helatsɛ lɛ ekoŋŋ.
Ehe saji lɛ baanyɛ afee srɔtoi srɔtoi, shi eka shi faŋŋ akɛ, nifeemɔ gbɛ̀i heei, tsamɔi, kɛ niiamlipɛimɔi heei baaje kpo. Ejeee wɔ gbɛnaa nii akɛ wɔpɛi srɔtofeemɔ lɛ eko fɛɛ eko mli koni wɔkpɛ wɔyiŋ. Esa akɛ Kristofonyo diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ bɔ ni ebaasumɔ ni akɛ lɛ diɛŋtsɛ elá atsu nii yɛ opireshɛnfeemɔ mli, tsofafeemɔ mli niiamlipɛimɔ mli, aloo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ helatsamɔ mli. Esa akɛ etsɔ hiɛ ele kɛjɛ datrɛfonyo lɛ loo mɔ ni baakwɛ lɛ lɛ ŋɔɔ yɛ anɔkwalei ni kɔɔ nɔ ni akɛ elá lɛ baafee he be mli ni nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ. Koni agbɛnɛ ekpɛ eyiŋ taakɛ ehenilee baaŋmɛ lɛ gbɛ lɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ.)
Esa akɛ Kristofoi aha amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ kɛ gbɛnaa nii akɛ ‘amɛbaasumɔ lɛ, kɛjɛ amɛtsui fɛɛ kɛ amɛsusuma fɛɛ kɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ mli’ lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli. (Luka 10:27) Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ lɛ, Yehowa Odasefoi buɔ wekukpaa kpakpa ni kã amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa waa. Wala Halɔ lɛ woɔ mɛi fɛɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Yesu lá ni efɔse eshwie shi lɛ nɔ. Wɔkaneɔ akɛ: “Lɛ [Yesu Kristo] emli nɔŋŋ wɔná kpɔmɔ lɛ yɛ, ni ji nɔtɔmɔi afaa lɛ, yɛ elá lɛ hewɔ.”—Efesobii 1:7.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nilelɔ Frank H. Gorman ŋma akɛ: “Anuɔ lá ni afɔseɔ ashwieɔ shi lɛ shishi jogbaŋŋ akɛ eji nifeemɔ ko ni tsɔɔ woo kɛ bulɛ ni ayɔɔ kɛha kooloo lɛ wala lɛ, kɛ agbɛnɛ hu bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ, mɔ ni bɔ nakai wala lɛ ni eyaa nɔ esusuɔ he lɛ.”
b July 1, 1951 The Watchtower lɛ ha sanebimɔi ni he hiaa waa ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ ahetoo, ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni lá ni akɛke ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ esaaa lɛ mli.
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]
SAJI NI ESA AKƐ OBI OHE
Kɛji abaaha milá lɛ eko aje migbɔmɔtso lɛ mli ni abaaha ekpa hoo yɛ be ko mli lɛ, ani mihenilee baaŋmɛ mi gbɛ koni makwɛ nɛkɛ lá nɛɛ akɛ eji mifã, ni ebiii ni ‘afɔse ashwie shi’?
Ani ebaagba mihenilee ni akɛ Biblia etsɔse lɛ lɛ naa kɛji yɛ helai ataomɔ mli loo helatsamɔ mli nifeemɔ ko mli lɛ ajie mi diɛŋtsɛ milá lɛ eko, atsake lɛ, ni aku sɛɛ akɛwo migbɔmɔtso lɛ mli (loo akɛma nɔ) ekoŋŋ?