Nɛgbɛ Obaanyɛ Oná Anɔkwa Mumɔŋ Sui Kpakpai Yɛ?
RODOLPHE kɛ hefɛoyeli bi akɛ: “Kɛji akɛ okɛ ohe baawo jamɔ ko mli yɛ oweku lɛ kusum nifeemɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni okɛ ohe wooo Celtic jamɔ lɛ ni wɔ blematsɛmɛi lɛ kɛ amɛhe wo mli afii 2,000 ni eho nɛ lɛ mli lɛ mli moŋ?” Jwɛŋmɔ ni ehiɛ lɛ ha oblanyo fioo ni boɔ lɛ toi lɛ ŋmɔ.
Rodolphe tsɔɔ mli akɛ: “Wekukpaa ni kã mikɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he hiaa mi waa diɛŋtsɛ. Mikpɛlɛɛɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ esa akɛ anyɛ minɔ kɛwo jamɔ ko mli yɛ kusum nifeemɔ ko hewɔ, akɛni miwekumɛi ni hi shi yɛ afii nyɔŋmai loo ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ kɛ amɛhe wo jamɔ pɔtɛɛ ko mli hewɔ lɛ nɔ kwraa.” Rodolphe susu saji ahe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ; esusuuu nɛkɛ sane ni he hiaa nɛɛ he akɛ gboshinii ko kɛkɛ ni enine eshɛ nɔ.
Eyɛ mli akɛ jamɔ ni yinɔ kome shiɔ ehaa yinɔ kroko lɛ miiba shi yɛ wɔbei nɛɛ amli moŋ, shi mɛi babaoo kã he amɛkɛ amɛhe ewo jamɔ ni amɛwekumɛi yɔɔ mli lɛ mli. Shi ani eja be fɛɛ be akɛ mɔ akpɛlɛ jamɔŋ sui ni efɔlɔi kpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ? Mɛni Biblia lɛ kɛɔ?
Beni Israelbii lɛ eye afii 40 yɛ ŋã lɛ nɔ sɛɛ lɛ, Yoshua, ni ji Mose sɛɛyelɔ lɛ kɛ nihalamɔ ko fɔ̃ amɛhiɛ, akɛ: “Shi kɛji esaaa nyɛhiɛ akɛ nyɛaasɔmɔ Yehowa lɛ, no lɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nyɛkɔa mɔ ni nyɛaasɔmɔ, kɛji nyɔŋmɔi lɛ ni yɔɔ faa lɛ sɛɛ ni nyɛtsɛmɛi lɛ sɔmɔ lɛ jio, loo Amorbii ni nyɛyɔɔ amɛshikpɔŋ nɔ nɛɛ anyɔŋmɔi lɛ jio; shi mi lɛ, mikɛ miwe lɛ, wɔɔsɔmɔ Yehowa!”—Yoshua 24:15.
Blematsɛmɛi ní Yoshua wie amɛhe lɛ ateŋ mɔ kome ji Abraham tsɛ Tera, mɔ ni hi Ur maŋtiase lɛ, ní no mli lɛ eyɔɔ Eufrate Faa lɛ bokagbɛ lɛ mli lɛ. Biblia lɛ egbaaa wɔ Tera he sane tsɔ̃ fe nyɔŋmɔi krokomɛi ni ejá lɛ pɛ he sane eha wɔle. (Yoshua 24:2) Ebinuu Abraham ná he miishɛɛ akɛ ebaashi lɛ diɛŋtsɛ ejakumaŋ yɛ Yehowa fãmɔ naa yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nilee fioo ko pɛ eyɔɔ lɛ. Hɛɛ, Abraham kɛ ehe wo jamɔ ko ni yɔɔ srɔto yɛ etsɛ nɔ̃ lɛ he lɛ mli. Yɛ enɛ ni Abraham fee lɛ hewɔ lɛ, enine shɛ jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ wo lɛ shi lɛ nɔ, ni ebatsɔ mɔ ni jamɔi babaoo kpɛlɛɔ enɔ akɛ lɛ eji “mɛi fɛɛ ni heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ atsɛ.”—Romabii 4:11, Today’s English Version.
Biblia lɛ hu wieɔ Rut, ni ji Yesu Kristo blemanyɛ lɛ he sane kpakpa. Rut, ni ji Moab yoo ni kɛ Israelnyo ko bote gbalashihilɛ mli lɛ batsɔ okulafo, ni ehe bahia ni ekpɛ eyiŋ yɛ sane ko he: ákɛ ebaahi lɛ diɛŋtsɛ ejakumaŋ loo ekɛ eshaayoo lɛ baashi kɛya Israel. Beni Rut na bɔ ni Yehowa jamɔ lɛ nɔ kwɔ kwraa fe wɔji ajamɔ ni efɔlɔi lɛ kɛ amɛhe ewo mli lɛ, ekɛɛ eshaayoo lɛ akɛ: “Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ.”—Rut 1:16, 17.
Beni Dictionnaire de la Bible lɛ wieɔ nɛkɛ sane ni yɔɔ Biblia woji ni ale akɛ amɛji anɔkwale lɛ he lɛ, etsɔɔ mli akɛ nɛkɛ sane nɛɛ tsɔɔ “bɔ ni yoo ko ni afɔ́ lɛ yɛ maŋsɛɛ, mɔ ni afɔ́ lɛ yɛ wɔŋjalɔi ni yitsoŋ wa ni Israelbii lɛ sumɔɔɔ amɛ ni amɛnyɛ̃ɔ amɛ lɛ ateŋ lɛ, . . . yɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa maŋ lɛ kɛ ejamɔ lɛ hewɔ lɛ ebatsɔ Maŋtsɛ David mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ blemanyɛ yɛ gbɛjianɔtoo lɛ duromɔ naa.” Rut shashaooo shi akɛ ekɛ ehe aaawo jamɔ ko ni yɔɔ srɔto yɛ efɔlɔi anɔ̃ he lɛ mli, ni nɔ ni jɛ nakai yiŋkpɛɛ lɛ mli ba ji akɛ, Nyɔŋmɔ jɔɔ lɛ.
Sane ni tsɔɔ bɔ ni Kristojamɔ je shishi eha lɛ haa anaa nɔ hewɔ ni Yesu kaselɔi lɛ shĩ amɛblematsɛmɛi ajamɔ lɛ yɛ faŋŋ mli. Yɛ maŋshiɛmɔ ko ni kɔneɔ mɔ yiŋ ni bɔfo Petro ha lɛ mli lɛ, ebi etoibolɔi lɛ koni ‘amɛha ahere amɛyiwala kɛjɛ yinɔ kɔdɔŋ nɛɛ mli’ kɛtsɔ tsakemɔ ni amɛaatsake amɛtsui yɛ amɛhe eshai lɛ amli ni amɛha abaptisi amɛ yɛ Yesu Kristo gbɛi lɛ amli lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:37-41) Nɔkwɛmɔnii ni sa kadimɔ waa lɛ ateŋ ekome ji Saulo, ni ji Yudanyo ko ni waa Kristofoi ayi lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Beni Saulo nyiɛ gbɛ kɛyaa Damasko lɛ, ena ninaa ko ni kɔɔ Kristo he, ni no sɛɛ lɛ ebatsɔ Kristofonyo ni abale lɛ akɛ bɔfo Paulo.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:1-9.
Mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo náaa niiashikpamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni tamɔ nɛkɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛ fɛɛ amɛŋmɛɛ Yuda jamɔ lɛ loo jamɔ ni akɛhaa wɔŋjalɔi anyɔŋmɔi srɔtoi lɛ ahe. Mɛi ni kpɛlɛ Kristojamɔ lɛ nɔ lɛ fee nakai yɛ anɔkwalei lɛ ahe nilee fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ naa, bei pii lɛ beni amɛgba saji ni kɔɔ nɔ ni Yesu tsuɔ ákɛ Mesia lɛ he lɛ he sane jogbaŋŋ lɛ sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-40; 13:16-43; 17:22-34) Atsɔɔ nakai mra be mli Kristofoi lɛ nii jogbaŋŋ yɛ bɔ ni ehe hiaa ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛi amli lɛ he. Afɔ̃ nine atsɛ mɔ fɛɛ mɔ, Yudafoi kɛ mɛi ni amɛjeee Yudafoi, shi shɛɛ sane kome too lɛ nɔŋŋ akɛha. Bɔni afee ni asa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, ehe miihia ni akɛ he awo jamɔ gbɛjianɔtoo hee ko, ni ji Kristojamɔ lɛ mli.
Nihalamɔ ko ni Hi Kɛha Wɔ
Eyɛ faŋŋ akɛ ebi ekãa yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli dani anyɛ akpoo jamɔŋ kusum nifeemɔi—Yuda jamɔ, maŋtsɛmɛi ajamɔ, wɔji ajamɔ—ní akɛ he awo jamɔ gbɛjianɔtoo ko ni Yudafoi kɛ Romabii fɛɛ ye he fɛo lɛ mli. Nihalamɔ nɛɛ kɛ yiwaa ni naa wa waa ba. Ebiɔ ekãa ni tamɔ nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ koni mɔ anyɛ ate shi ashi, ni “ekaŋmɛ gbɛ ni nibii ni yaa nɔ ní mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe woɔ mli lɛ miiná enɔ hewalɛ ni eeye enɔ,” taakɛ Hippolyte Simon, ni ji Katolik osɔfonukpa ni jɛ Clermont-Ferrand lɛ wie he yɛ ewolo ni gbɛi ji Vers une France païenne? (Ani France Miitsɔ Wɔŋjamɔ Maŋ?) lɛ mli lɛ. Ebiɔ ekãa dani mɔ anyɛ ekɛ jamɔ kuu ni ji Yehowa Odasefoi ni amɛyi faaa ni bei komɛi lɛ mɛi wieɔ eshiɔ lɛ abɔ.
Atsɔse Paul, ni ji oblanyo fioo ko ni jɛ Bastia, Corsica lɛ awo Katolik jamɔ lɛ mli, ni yɛ be kɛ beaŋ lɛ, ekɛ ehe woɔ sɔlemɔ lɛ nifeemɔi lɛ amli, tamɔ keeki hɔɔmɔ koni akɛná shika aha Katolik yelikɛbuamɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɛkɛ. Akɛni eetao ni enu Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ekpɛlɛ koni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ akase nii daa. Yɛ bei ni sa mli lɛ, eyɔse akɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ baaha enine ashɛ sɛɛnamɔi ni hiɔ shi daa nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Paul kpɛlɛ Biblia mli sui kpakpai lɛ anɔ kwraa ni ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Efɔlɔi jie bulɛ kpo amɛha jamɔ ni ekɛ ehe ewo mli ní fiteko wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii ni kã amɛteŋ lɛ.
Amélie yɛ France wuoyigbɛ maji lɛ eko mli. Eweku lɛ mli bii ni feɔ yinɔi ejwɛ ehi shi ákɛ Yehowa Odasefoi. Mɛni hewɔ ehala akɛ ebaakpɛlɛ efɔlɔi ajamɔŋ sui kpakpai lɛ anɔ lɛ? Etsɔɔ mli akɛ: “Mɔ ko tsɔ̃ɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome akɛni efɔlɔi loo eniimɛi kɛ enaamɛi ji nakai loo amɛ́tsɔmɔ Yehowa Odasefoi pɛŋ lɛ hewɔ. Shi gbi ko lɛ, obaakɛɛ ohe akɛ, ‘Eji mijamɔ ejaakɛ enɛɛmɛi ji nibii ni miheɔ miyeɔ ni miyiŋ etsɔ yɛ he.’” Taakɛ Yehowa Odasefoi oblahii kɛ oblayei krokomɛi babaoo ji lɛ, Amélie le akɛ ejamɔŋ hemɔkɛyelii ni yɔɔ shiŋŋ lɛ haa enáa yiŋtoo yɛ shihilɛ mli, ni eji miishɛɛ ni hiɔ shi daa lɛ jɛɛhe.
Nɔ Hewɔ ni Esa akɛ Okpɛlɛ Nyɔŋmɔ Sui Kpakpai Anɔ
Abɛi awolo lɛ, yitso 6 kuku 20 lɛ woɔ mɛi ni taoɔ asa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ hewalɛ akɛ: “Mibi, ye otsɛ kitã lɛ nɔ, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ̃!” Yɛ nɔ najiaŋ ni nakai ŋaawoo lɛ aaawo oblahii kɛ oblayei hewalɛ koni amɛfee toiboo ni amɛsusuuu he lɛ, ewoɔ amɛ ŋaa moŋ ni amɛkpɛlɛ jeŋba he tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ nɔ kɛtsɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ ni amɛaaha emli awa lɛ nɔ, kɛ kɛtsɔ shidaamɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaakɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ nɔ. Bɔfo Paulo wo enanemɛi lɛ hewalɛ koni ‘amɛka nii fiaa amɛkwɛ,’ ni amɛkwɛ akɛ nɔ ni atsɔɔ amɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ E-suɔmɔnaa nii lɛ kpãa gbee lo, koni amɛkɛtsu nii.—1 Tesalonikabii 5:21.
Kɛji akɛ atsɔse Yehowa Odasefoi ni amɛyi fa fe akpekpei ekpaa, ni ji gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ lɛ yɛ Kristofoi ashiai amli loo atsɔseee amɛ yɛ jɛmɛ jio lɛ, amɛkpɛ yiŋ ni tamɔ nakai. Kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ jogbaŋŋ nɔ lɛ, amɛná hetoo ni ja kɛha amɛ sanebimɔi ni kɔɔ yiŋtoo hewɔ ni ayɔɔ shihilɛ mli lɛ he, ni amɛnu Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai lɛ shishi jogbaŋŋ. Beni amɛnine shɛ nɛkɛ nilee nɛɛ nɔ lɛ, amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ sui kpakpai lɛ anɔ ni amɛfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.
Kɛji akɛ oji mɔ ko ni kaneɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ daa loo okaneee lɛ daa jio lɛ, mɛni hewɔ oŋɔɔɔ hegbɛ ni Yehowa Odasefoi kɛhaa lɛ koni amɛkɛye amɛbua bo ni okase Biblia lɛ ni opɛi mumɔŋ sui kpakpai ni yɔɔ mli lɛ mli okwɛ. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, obaanyɛ ‘osa onaa okwɛ, ni obaana akɛ Yehowa hi,’ ni obaaná nilee ní kɛ okɛtsu nii lɛ, ebaaha onine ashɛ naanɔ wala nɔ.—Lala 34:9; Yohane 17:3.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Yehowa Odasefoi aweku ko ni yɔɔ France lɛ yinɔi ni ji ejwɛ mli bii
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Rut hala moŋ akɛ ebaajá Yehowa yɛ amɛblematsɛmɛi anyɔŋmɔi lɛ najiaŋ