Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w05 11/15 bf. 10-12
  • Bɔ ni Atsɔɔ Mɛi Atoiboo nɔ Kɛtsɔɔ akɛ Asumɔɔ Amɛsane

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ ni Atsɔɔ Mɛi Atoiboo nɔ Kɛtsɔɔ akɛ Asumɔɔ Amɛsane
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nifeemɔ ko ni Yeɔ Buaa Waa
  • Bo Mɔ Toi ni Okɛle Bɔ ni Enuɔ He Ehaa
  • Ní Aaabo Mɛi Atoi Kɛtsɔɔ akɛ Asumɔɔ Amɛsane lɛ Ji Nifeemɔ ko ni Wa
  • Kasemɔ Kaselɔi Afeelɔ Ni He Esa Waa Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Ani Obaabo Nyɔŋmɔ Toi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
  • ‘Nyɛkwɛa Bɔ ni Nyɛboɔ Sane Toi lɛ Jogbaŋŋ’
    Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Kɛ́ Oosumɔ Ni Obo Nyɔŋmɔ Toi Lɛ, Mɛni Esa Akɛ Ofee?
    Bo Nyɔŋmɔ Toi Koni Ohi Shi Kɛya Naanɔ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
w05 11/15 bf. 10-12

Bɔ ni Atsɔɔ Mɛi Atoiboo nɔ Kɛtsɔɔ akɛ Asumɔɔ Amɛsane

“OYIWALADƆŊŊ kɛ mi toiboo.” Ani mɔ ko eda bo shi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ yɛ bei nɛɛ amli? Mɛɛ wiemɔ ni akɛjieɔ hiɛsɔɔ kpo po nɛ! Mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ mɔ ko ni boɔ sane toi jogbaŋŋ lɛ sane. Wɔbaanyɛ wɔshɛje mɛi ni ehao loo naagbai jwere amɛnɔ lɛ amii kɛtsɔ amɛtoi ní wɔɔbo jogbaŋŋ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, ani mɛi atoi ni wɔboɔ jogbaŋŋ lɛ haaa wɔná amɛhe miishɛɛ? Mɛi atoi ni wɔɔbo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane lɛ fata nibii ni he hiaa ni haa ‘wɔyɔseyɔseɔ wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe’ lɛ he.—Hebribii 10:24.

Shi kɛlɛ, mɛi babaoo ji mɛi ni leee bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ. Amɛsumɔɔ ni amɛwo mɛi aŋaa, amɛgba amɛniiashikpamɔi, loo ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛsusuɔ yɛ sane ko he moŋ fe nɔ ni amɛaabo nɔ ni mɛi krokomɛi kɛɔ lɛ toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, sane toiboo ji ŋaa nifeemɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase bɔ ni aboɔ mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ asumɔɔ amɛsane?

Nifeemɔ ko ni Yeɔ Buaa Waa

Yehowa ji ‘wɔ-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele.’ (Yesaia 30:20) Ebaanyɛ etsɔɔ wɔ nibii babaoo ni kɔɔ sane toiboo he. Susumɔ bɔ ni Yehowa ye ebua gbalɔ Elia lɛ he okwɛ. Beni Maŋnyɛ Izebel wo Elia he gbeyei akɛ ebaagbe lɛ lɛ, ejo foi kɛtee ŋa nɔ he ko, ni ejaje po akɛ ena ní egbo. Nyɔŋmɔ ŋwɛibɔfo ko kɛ lɛ bawie yɛ jɛmɛ. Beni Elia tsɔɔ nɔ hewɔ ni esheɔ gbeyei lɛ, Yehowa bo lɛ toi, ni no sɛɛ lɛ E-jie E-hewalɛ kpeteŋkpele lɛ kpo etsɔɔ lɛ. Mɛni jɛ mli kɛba? Elia kpa gbeyeishemɔ, ni eku esɛɛ eyatsu nitsumɔ ni akɛha lɛ lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 19: 2-15) Mɛni hewɔ Yehowa héɔ be ni ekɛboɔ nibii ni gbaa etsuji anaa lɛ atoi lɛ? Nɔ hewɔ ji akɛ esusuɔ amɛhe. (1 Petro 5:7) Enɛ haa wɔyɔseɔ nɔ titri ni baaye abua wɔ koni wɔfee toibolɔi kpakpai, ni no ji: Susumɔ mɛi krokomɛi ahe, ni ojie miishɛɛ kpo yɛ amɛhe.

Beni nuu ko ni jɛ Bolivia lɛ kɛ ehe yawo esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli lɛ, naanyo heyelilɔ ko jie mɔ hesusumɔ ni tamɔ nakai kpo etsɔɔ lɛ, ni ehiɛ sɔ enɛ jogbaŋŋ. Nuu lɛ tsɔɔ mli akɛ: “No mli lɛ, miwerɛ eho mihe waa. Kɛ́ jeee nyɛminuu ko ni hé be ni ebo mi toi kulɛ, minijiaŋ baaje wui ni makpa Yehowa sɔɔmɔ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Eyɛ mli akɛ ekɛɛɛ mi nɔ ko tsɔ moŋ, shi bɔ ni etsɔ ebo mi toi lɛ ha mina akɛ esusuɔ mihe, ni enɛ wo mi hewalɛ diɛŋtsɛ. Ehe ehiaaa ni etsɔɔ mi nɔ ni sa akɛ mafee; mile nɔ ni esa akɛ mafee. Nɔ pɛ ni he hiaa mi ji ní mana akɛ mɔ ko susuɔ shihilɛ mli ni miyaje lɛ he. Toiboo ni efee eha mi lɛ ye bua mi ni minijiaŋ ejeee wui.”

Yesu Kristo ji Mɔ ni fee bɔ ni aboɔ mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ asumɔɔ amɛsane lɛ he nɔkwɛmɔ ni fe fɛɛ efɔ̃ shi. Yɛ Yesu gbele sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, no mli lɛ ekaselɔi enyɔ komɛi miifã gbɛ kɛjɛ Yerusalɛm kɛmiiya akwrowa ko ni miihe ashɛ kilomitai 11 jɛkɛmɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, no mli lɛ amɛnijiaŋ eje wui. No hewɔ lɛ, Yesu Kristo ni atée lɛ shi lɛ yafata amɛhe. Ebibii amɛ saji komɛi koni ekɛle nɔ ni he ni amɛsusuɔ lɛ, ni kaselɔi hu ha lɛ hetoo. Amɛha ele nɔ ni kulɛ amɛhiɛ kã nɔ, kɛ bɔ ni amɛnijiaŋ eje wui ni asaŋ amɛfee basaa lɛ. Bɔ ni Yesu susu kaselɔi enyɔ lɛ ahe, ni ebo amɛtoi kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ amɛsane lɛ ha amɛ hu amɛbo lɛ toi. Yesu tsɔɔ “amɛ nibii ni yɔɔ ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli yɛ ehewɔ lɛ ashishi.”—Luka 24:13-27.

Ní wɔ tsutsu wɔɔbo mɛi atoi lɛ ji nifeemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ní wɔɔtsɔ nɔ wɔha amɛ hu amɛbo wɔ toi. Yoo ko ni jɛ Bolivia lɛ kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi kɛ mishaa yoo kɛ mishaa nuu fɛɛ wie amɛshi gbɛ ni mitsɔɔ nɔ mitsɔseɔ mibii lɛ. Amɛnifeemɔ lɛ wo mimli la, ni no mli hu lɛ, mibɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mimli akɛ fɔlɔ. Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli miyɔɔ beni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko batswa mishinaa lɛ. Ekɛ mi gba sane ni kɔɔ shiwoi ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ahe. Shi kɛlɛ, gbɛ nɔ ni etsɔ ebi bɔ ni misusuɔ yɛ sane lɛ he lɛ ha miyoo akɛ eyɛ he miishɛɛ akɛ ebaabo mi toi. Miha lɛ sɛi, ni migba lɛ minaagba lɛ. Eto etsui shi ni ebo mi toi. Ebi mi nɔ̃ gbɔmɛi ni misumɔɔ akɛ mibii lɛ atsɔmɔ wɔsɛɛ, ni ebi mi nɔ ni miwu hu kɛɛ yɛ he. Mimii shɛ mihe jogbaŋŋ akɛ miná mɔ ko ni miisumɔ ni enu mi shishi. No hewɔ lɛ, beni ebɔi mi nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ weku shihilɛ he lɛ tsɔɔmɔ lɛ, minu he akɛ mikɛ mɔ ko ni susuɔ shihilɛ mli ni miyɔɔ lɛ he lɛ miigba sane.”

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔ . . . epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃.” (1 Korintobii 13:4, 5) Ní wɔɔbo mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaatsu amɛhiamɔ nii ahe nii klɛŋklɛŋ. Enɛ biɔ ni kɛ́ mɔ ko kɛwɔ miisusu sane ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he, ní wɔmiikwɛ televishin lɛ wɔgbe, kɛ́ adafitswaa wolo ko wɔkaneɔ lɛ wɔkpa kanemɔ, loo kɛ́ tɛlifon wɔhiɛ lɛ wɔgbe. Ní wɔɔbo mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane lɛ tsɔɔ akɛ ebaabi ni wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔle amɛ hu amɛsusumɔ yɛ sane ní wɔkɛ amɛ susuɔ he lɛ he. Enɛ biɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ wiemɔi tamɔ, “Enɛ kaiɔ mi nɔ ni ba minɔ yɛ be ko ni eho lɛ mli” lɛ he. Eyɛ mli akɛ naagba bɛ he akɛ mɔ kɛ wiemɔi ni tamɔ nakai aaatsu nii yɛ ekɛ enaanyo sanegbaa mli moŋ, shi esaaa akɛ wɔfoɔ wɔdiɛŋtsɛ wɔnɔ̃ mli kɛ́ mɔ ko kɛwɔ miisusu naagba ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ he. Nɔ kroko hu yɛ ní wɔbaanyɛ wɔfee ni mɛi ana akɛ wɔyɛ amɛhe miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Bo Mɔ Toi ni Okɛle Bɔ ni Enuɔ He Ehaa

Hiob nanemɛi etɛ lɛ bo lɛ toi kɛ hooo kwraa yɛ bei srɔtoi nyɔŋma sɔŋŋ mli. Shi kɛlɛ, Hiob jaje akɛ: “Oo miná mɔ ko ní aaabo mi toi!” (Hiob 31:35) Mɛni hewɔ ekɛɛ nakai? Nɔ hewɔ ji akɛ, gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛbo lɛ toi lɛ haaa ená miishɛɛ. Amɛsusuuu Hiob he, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛnuɔ lɛ shishi hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛnaaa mli amɛhaaa lɛ akɛ toibolɔi kpakpai. Shi bɔfo Petro wo ŋaa akɛ: “Nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe, nyɛjwɛŋa heshibaa jwɛŋmɔ.” (1 Petro 3:8) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔnanaa mli wɔha wɔhe? Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji ní wɔɔsusu bɔ ni mɛi krokomɛi nuɔ he amɛhaa lɛ he, ni wɔbɔ mɔdɛŋ hu akɛ wɔbaanu amɛ shishi. Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ mɛi ahe ji ní wɔkɛ wiemɔi tamɔ “mɛɛ dɔlɛ sane nɛ” loo “kwɛ bɔ ni ebaadɔ bo akɛ anuuu bo shishi” aaatsu nii yɛ wɔkɛ amɛ saji ahesusumɔ mli. Gbɛ kroko hu ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji ní wɔɔtĩ nɔ ni mɔ ni wɔkɛsusuɔ sane lɛ he lɛ kɛɔ lɛ mli yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔwiemɔ mli, ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔnu nɔ ni ekɛɛ lɛ shishi. Ní wɔɔbo mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔɔbo sane ní amɛkɛ wɔ susuɔ he lɛ toi kɛkɛ, shi moŋ ebiɔ ni wɔnu bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa lɛ hu shishi jogbaŋŋ.

Roberta ji Yehowa Odasefonyo be-fɛɛ sɔɔlɔ ni kɛ afii babaoo esɔmɔ. Ekɛɛ akɛ: “Be ko lɛ, minijiaŋ je wui yɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, miyana kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ koni mikɛ lɛ agba he sane. Ebo mi toi jogbaŋŋ, ni ebɔ mɔdɛŋ koni enu bɔ ni minuɔ he mihaa lɛ hu shishi. Etamɔ nɔ ni enu nɔ hewɔ ni mitsui fã akɛ ebaawie mihiɛ yɛ bɔ ni mifee minii miha lɛ hewɔ lɛ po shishi. Nyɛminuu lɛ ma nɔ mi kɛha mi akɛ enuɔ mi shishi, ejaakɛ lɛ hu ená niiashikpamɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ pɛŋ. Enɛ ye bua mi diɛŋtsɛ ni mitee nɔ misɔmɔ.”

Ani wɔbaanyɛ wɔbo mɔ ko toi ni wɔkɛ lɛ akakpãa gbee yɛ nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ mli? Kɛ́ mɔ ko ha wɔle bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔda shi yɛ he? Hɛɛ, wɔbaanyɛ. Ni kɛ́ gbekɛ nuu fioo ko kɛ ehe yawo nɔmɔ mli yɛ skul loo gbekɛ yoo fioo ko ba shia ni ebawie akɛ ená mɔ ko ni eesumɔ lɛ hu? Ani ebafeŋ nɔ ni hi akɛ fɔlɔ lɛ aaabo ebi lɛ toi koni enu bɔ ni gbekɛ lɛ susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi, dani egbala nɔ ni jeŋba kpakpa kɛ jeŋba fɔŋ ji lɛ mli eha lɛ?

Abɛi 20:5 lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ tsuiŋ yiŋtoo tamɔ nu ni mli kwɔ; shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ, egbalaa kɛjeɔ kpo.” Kɛ́ mɔ ko ni le nii ní yɔɔ shihilɛ mli niiashikpamɔ babaoo hu lɛ mɛɔ kɛyashiɔ abiɔ edɛŋ ŋaawoo dani ekɛhaa lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔbi lɛ sane ko ní baaha ewo wɔ ŋaa yɛ nakai sanebimɔ lɛ hetoohamɔ mli. Nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi atoi ní wɔboɔ kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane lɛ mli. Ebiɔ ni wɔfee mɛi ni kɔɔ sane sɛɛ dani wɔbaanyɛ wɔha mɔ ko ajie sane ni yɔɔ etsuiŋ lɛ kpo. Saji ni wɔɔbibii mɔ lɛ baaye abua wɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni saji ni wɔbiɔ lɛ akafee nɔ ni wɔkɛmiitao mɛi ateemɔŋ saji wɔle. Ekolɛ ehe baaba sɛɛnamɔ akɛ obaakɛɛ mɔ lɛ koni ekɛ saji ni amɛhe wiemɔ waaa haaa lɛ lɛ aje sane ni etaoɔ ekɛfɔ̃ ohiɛ lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ŋa ko miitao ewie naagbai ni yɔɔ egbalashihilɛ mli lɛ he lɛ, ebaanyɛ ekɛ bɔ ni fee ni ekɛ ewu lɛ kpe ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ aje ewiemɔ lɛ shishi, ni no baaha efee mlɛo kɛha lɛ akɛ eeetsĩ naagbai lɛ atã. Nakai nɔŋŋ kɛ́ mɔ ko ni ekpa Kristofoi anitsumɔ ni ji shiɛmɔyaa lɛ kɛ bɔ ni fee ni ekase anɔkwale lɛ je sane ni etaoɔ nyɛsusu he lɛ shishi lɛ, no lɛ ebaafee mlɛo kɛha lɛ akɛ eeetsɔɔ nɔ hewɔ ni ekpa shiɛmɔyaa.

Ní Aaabo Mɛi Atoi Kɛtsɔɔ akɛ Asumɔɔ Amɛsane lɛ Ji Nifeemɔ ko ni Wa

Ákɛ wɔɔbo mɔ ko ni mli efu wɔ toi lɛ baanyɛ afee nifeemɔ ko ni wa waa, ejaakɛ akɛ adesa lɛ, wɔbaasumɔ koni wɔha mɔ lɛ anu shishi akɛ wɔsane ja. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsu shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ he nii? Abɛi 15:1 lɛ kɛɔ akɛ: “Naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa; shi wiemɔ ní wa teeɔ mlifu shi.” Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ naajɔlɛ aha mɔ lɛ hetoo ji ní wɔɔjɛ mlihilɛ mli wɔtsɛ́ lɛ koni wɔkɛ lɛ asusu sane lɛ he, ni asaŋ wɔto wɔtsui shi ni wɔbo lɛ toi jogbaŋŋ yɛ be mli ni ekɛ enaagba lɛ fɔ̃ɔ wɔhiɛ lɛ.

Bei pii kɛ́ akɛ bolɔmɔ miitaa saji anaa ni otsi obɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, obaana akɛ ekɔɔ mɛi enyɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miitĩ nɔ ko ni ewie kɛtsɔ hiɛ momo lɛ nɔŋŋ lɛ kɛkɛ mli lɛ ahe. Ebaa lɛ nakai ejaakɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nuɔ he akɛ mɔ kroko lɛ booo lɛ toi. Kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni hi akɛ amɛteŋ mɔ kome aaafee dioo ni ebo mɔ kroko lɛ toi! Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia koni wɔkɛ henɔyeli atsu nii, ni wɔjɛ nilee kɛ suɔmɔ mli wɔwie. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Wiemɔ babaoo yɔɔ nɛɛ, nɔtɔmɔ kpaaa yɛ mli; shi mɔ ni mɔɔ enaabu mli lɛ, nilelɔ ni.”—Abɛi 10:19.

Akɛ nyɛmɔ ni akɛboɔ mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ asumɔɔ amɛsane lɛ fɔɔɔ mɔ. Shi kɛlɛ, eji ŋaa nifeemɔ ko ni abaanyɛ akase kɛji akɛ abɔ he mɔdɛŋ ni ana tsɔsemɔ ni sa yɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji ŋaa ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ aaakase. Eji anɔkwale akɛ kɛ́ mɛi miiwie ni wɔbo amɛ toi lɛ, etsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛsane. Nakai feemɔ haa wɔnáa miishɛɛ hu. Belɛ, kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔkase bɔ ni aboɔ mɛi atoi kɛtsɔɔ akɛ asumɔɔ amɛsane!

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Atsake gbɛi lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Kɛ́ wɔmiibo mɔ toi lɛ, esa akɛ wɔtsu ehiamɔ nii ahe nii klɛŋklɛŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Ákɛ wɔɔbo mɔ ko ni mli efu wɔ lɛ toi lɛ baanyɛ afee nifeemɔ ko ni wa waa

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje