Kwɛmɔ Jogbaŋŋ Koni Akalaka Bo
DON QUIXOTE ji adesã mli gbɔmɔ ko ni ale lɛ waa yɛ adesã wolo ko ni gbɛi ji Don Quixote ni Spain niŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Miguel de Cervantes ni hi shi yɛ afi 1500 afii lɛ amli lɛ ŋma lɛ mli. Yɛ nakai adesã wolo lɛ mli lɛ, Don Quixote susu adesãi ni kɔɔ kãkãlɔi komɛi ni mli hi ni yahere yei ni eyaje oshara mli lɛ ahe aahu akɛ no ŋɔ ejwɛŋmɔ nom. Eyeee be ko ni lɛ hu ebana ehe akɛ kãkãlɔ ni mli hi ni baanyɛ ahere mɔ ko ni eyaje oshara mli. Yɛ adesã lɛ fã ko mli lɛ, beni ena abele gbɛlɛmɔ tsɔji komɛi ni kɔɔyɔɔ kudɔɔ lɛ, esusu akɛ amɛji asaabui, ni no hewɔ lɛ, eyatutua amɛ. Yɛ ejwɛŋmɔ mli lɛ, asaabui nɛɛ ni eegbe lɛ tsɔɔ akɛ eefee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, shi yɛ naagbee lɛ, eshwie ehiɛ shi kpɔtɔɔ.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, Don Quixote ji adesã kɛkɛ moŋ, shi akɛ mɔ ko aaaha alaka lɛ lɛ ji hiɛdɔɔ sane. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ dãatɔlɔ ko ni susuɔ akɛ ebaanyɛ enu dãa abɔ ni esumɔɔ ni no efeee lɛ nɔ ko, shi yɛ naagbee lɛ, dãa lɛ yeɔ egbɔmɔtso awui ni efiteɔ eweku lɛ he okwɛ. Aloo susumɔ mɔ ko ni akɛni esumɔɔɔ ni eshwiɔ hewɔ lɛ, eyeɔ nii fioo pɛ, ni esusuɔ akɛ eeye nii jogbaŋŋ ni eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, eewa emusu yi fiofio ni no baanyɛ agbe lɛ lɛ he okwɛ.
Ani abaanyɛ alaka wɔteŋ mɔ ko? Dɔlɛ sane ji akɛ, hetoo lɛ ji hɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, abaanyɛ alaka wɔ fɛɛ. Ni nɔ ni fata enɛ he ji akɛ, abaanyɛ alaka wɔ yɛ wɔjamɔŋ hemɔkɛyelii ni wɔnyaa he waa lɛ po ahe, ni nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ ehiii kwraa. Mɛni hewɔ ebaanyɛ ebalɛ nakai? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni akalaka wɔ lɛ?
Osharai ni Yɔɔ Mɔ Lakamɔ He
Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ lakamɔ shishi akɛ, “ní aaaha mɔ akpɛlɛ nɔ ko ni jeee anɔkwale loo ejaaa nɔ akɛ eji anɔkwale loo eja.” Etsɔɔ hu akɛ “ní akɛ susumɔ ko ni ejaaa aaanyɛ mɔ ko nɔ, ni no akaha ele nɔ ni ji anɔkwale, ni eha eyiŋ afutu lɛ, loo ekanyɛ efã ehe yɛ nɔ ko mli.” Nɔ ni wiemɔ nɛɛ kɛ wiemɔi krokomɛi ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ, tamɔ “shishiumɔ” tsɔɔ kɛkɛ ji akɛ, ni atsɔ gbɛ nigii nɔ aha mɔ ko adu gbɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, mɔ ni leee akɛ aje gbɛ aalaka lɛ koni ‘ekale nɔ ni ji anɔkwale, eyiŋ afutu lɛ, loo ekanyɛ efã ehe’ lɛ nii yɛ mɔbɔ waa diɛŋtsɛ.
Bei pii lɛ, nɔ ni ehiii kwraa ji akɛ mɔ ni alaka lɛ lɛ mɔɔ ehemɔkɛyelii lɛ amli kpɛŋŋ ni etsakeee ejwɛŋmɔ, kɛ́ odaseyelii po yɛ ni tsɔɔ akɛ ehemɔkɛyelii lɛ ejaaa. Ekolɛ enyaa ehemɔkɛyelii lɛ ahe aahu akɛ eŋamɔɔ ehiŋmɛi ni etsimɔɔ etoi yɛ odaseyelii fɛɛ ni baanyɛ atsake ejwɛŋmɔ lɛ ahe.
Ani Abaanyɛ Alaka Wɔ?
Ekolɛ obaabi akɛ, ‘Ani jeee sane he awoɔ akɛ abaakɛɛ akɛ abaanyɛ alaka wɔ fɛɛ yɛ wɔjamɔŋ hemɔkɛyelii lɛ ahe lɛ?’ Dabi, jeee sane he awoɔ. Nɔ hewɔ ji akɛ, Satan Abonsam, mɔ ni Yesu tsɛ lɛ akɛ “malemɔ tsɛ” lɛ etswa efai shi akɛ ebaalaka wɔ fɛɛ. (Yohane 8:44) Biblia lɛ tsɛɔ Satan hu akɛ “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ.” “Eshwila” mɛi akpekpei abɔ “ajwɛŋmɔi” yɛ adesai ayinɔsane mli fɛɛ. (2 Korintobii 4:4) Amrɔ nɛɛ po lɛ, ‘eeshishiu jeŋ muu lɛ fɛɛ.’—Kpojiemɔ 12:9.
Satan bɔi adesai lakamɔ kɛjɛ beni adesai ba wala mli lɛ tɔ̃ɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, elaka Hawa ni ehe eye akɛ ebɛ e-Bɔlɔ lɛ mlai ashishi ni akɛ ebaanyɛ ‘etsɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, ni ele ekpakpa kɛ efɔŋ,’ ni tsɔɔ akɛ ebaanyɛ ekpɛ yiŋ eha ehe yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he. (1 Mose 3:1-5) Enɛ ji klɛŋklɛŋ lakamɔ ni fe fɛɛ, ejaakɛ eyɛ mli akɛ abɔ adesai kɛ nyɛmɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛhala nɔ ni amɛsumɔɔ moŋ, shi abɔɔɔ amɛ kɛ nyɛmɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he. Nyɔŋmɔ, ni ji Bɔlɔ kɛ Nɔyelɔ ofe lɛ pɛ yɔɔ nakai hegbɛ lɛ. (Yeremia 10:23; Kpojiemɔ 4:11) Eji lakamɔ wulu akɛ wɔɔhe wɔye akɛ ekpakpa kɛ efɔŋ amli ni wɔbaanyɛ wɔhala lɛ tsɔɔ akɛ, wɔbaanyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he! Dɔlɛ sane ji akɛ, akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, ewaaa akɛ abaalaka wɔ.
Ani Enɛ Baanyɛ Aba Onɔ?
Ekolɛ, ojamɔ mli hemɔkɛyeli lɛ eye afii ohai abɔ, ekolɛ kɛjɛ yinɔ kome nɔ kɛtee ekroko nɔ. Shi no etsɔɔɔ doo akɛ amɛja. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ mli amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ Kristo bɔfoi lɛ agbele sɛɛ nɔŋŋ lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa te shi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ni amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ‘ni ejaaa ni amɛkpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30) Amɛtsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛkɛ “naadɔkɔɔ wiemɔ” kɛ “jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ . . . yɛ gbɔmɛi ablema saji” ahe lɛ shishiu amɛ.—Kolosebii 2:4, 8.
Ani nibii etsake ŋmɛnɛ? Dabi, ejaakɛ bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ nibii amli baawo wu moŋ yɛ “naagbee gbii,” ni ji gbii ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ mli. Eŋma akɛ: “Gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli; amɛlakaa mɛi ni amɛ hu alakaa amɛ.”—2 Timoteo 3:1, 13.
No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ baasusu bɔfo Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ he akɛ: “Bɔni afee ni mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi koni ekagbee shi.” (1 Korintobii 10:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo miiwie shidaamɔ ni mɔ ko yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ mɔ ko susuɔ akɛ Satan nyɛŋ alaka lɛ kɔkɔɔkɔ lɛ, no lɛ eelaka ehe waa diɛŋtsɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni Satan “ŋaatsɔi” lɛ nyɛŋ aná lɛ. (Efesobii 6:11) No hewɔ ni Paulo she gbeyei akɛ “aleee nɔ, taakɛ bɔ ni onufu lɛ kɛ ekutumpɔo lɛ laka Hawa lɛ, nakai nɔŋŋ aaafite” enyɛmimɛi Kristofoi lɛ ‘hu ajwɛŋmɔi kɛjɛ krɔŋŋfeemɔ ni amɛjie amɛtsɔɔ Kristo lɛ mli.’—2 Korintobii 11:3.
Te Ooofee Tɛŋŋ Okwɛ Jogbaŋŋ Koni Akalaka Bo?
No hewɔ lɛ, te ooofee tɛŋŋ okwɛ jogbaŋŋ koni Satan akalaka bo? Te ooofee tɛŋŋ oná nɔmimaa akɛ oojá Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ? (Yohane 4:24) Okɛ nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha bo lɛ atsu nii. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eha bo jwɛŋmɔ ni obaanyɛ ni okɛna srɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwale kɛ amale teŋ. (1 Yohane 5:20) Agbɛnɛ hu, eha Satan ŋaatsɔi lɛ efee faŋŋ eha bo. (2 Korintobii 2:11) Yɛ anɔkwale mli lɛ, eha bo nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa bo lɛ koni Satan akanyɛ elaka bo.—Abɛi 3:1-6; Efesobii 6:10-18.
Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ eha bo nɔ ko ni obaanyɛ okɛbu ohe ni haŋ onine anyɛ shi kɔkɔɔkɔ. Mɛni ji nakai nɔ̃ lɛ? No nɔŋŋ ji nɔ ni bɔfo Paulo wo enaanyo Timoteo hewalɛ ni ekɛ ehe afɔ̃ nɔ yɛ jamɔŋ hemɔkɛyelii agbɛfaŋ. Beni bɔfo Paulo ebɔ Timoteo kɔkɔ yɛ “gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi” lɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ lɛ ni ekpoo amɛ kɛtsɔ ehemɔkɛyelii ni eeeha edamɔ “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi”—Nyɔŋmɔ Wiemɔ krɔŋŋ ni ji Biblia lɛ nɔ lɛ nɔ.—2 Timoteo 3:15.
Eji anɔkwale akɛ, mɛi komɛi baakɛɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ ni ekpɛlɛɔ Biblia lɛ nɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli lɛ elaaje. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni elaaje lɛ moŋ ji mɛi ni kɛ kuɛŋtimɔ kpoɔ odaseyelii fɛɛ ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ, ni akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli lɛ.a—Romabii 1:18-25; 2 Timoteo 3:16, 17; 2 Petro 1:19-21.
Yɛ nɔ najiaŋ ni oooha “apasa nilee” alaka bo lɛ, okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii kɛna nɔ ni ji anɔkwale lɛ. (1 Timoteo 6:20, 21) Feemɔ onii tamɔ hii kɛ yei ni yɔɔ su kpakpa ni bɔfo Paulo shiɛ etsɔɔ amɛ yɛ Beroia lɛ. “Amɛjie amɛyitsoŋ amɛmɔ wiemɔ lɛ mli.” Jeee akɛ amɛhe nɔ ni bɔfo Paulo wie lɛ amɛye kɛkɛ, shi moŋ ‘daa lɛ amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.’—Bɔfoi lɛ Asaji 17:11.
Esaaa akɛ osheɔ gbeyei akɛ ooopɛi ohemɔkɛyeli lɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ woɔ bo hewalɛ koni ‘oka nii fiaa okwɛ’ dani okpɛlɛ nɔ akɛ eja. (1 Tesalonikabii 5:21) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ naagbee gbɛ lɛ, bɔfo Yohane kɛɛ enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Suɔmɔmɛi, nyɛkahea mumɔ fɛɛ mumɔ nyɛyea; shi moŋ nyɛkaa mumɔi lɛ nyɛkwɛa akɛ Nyɔŋmɔ mli amɛjɛ lo.” (1 Yohane 4:1) Hɛɛ, eyɛ mli akɛ jamɔŋ tsɔɔmɔ ko baanyɛ afee tamɔ nɔ ni ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli moŋ—shi nilee yɛ mli akɛ ooopɛi Ŋmalɛi lɛ amli okwɛ dani okpɛlɛ nɔ akɛ eja.—Yohane 8:31, 32.
Okɛ nɔ ni Okase lɛ Atsu Nii
Shi nɔ ko yɛ ni ehe miihia waa ni ofee. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛtsɔ̃mɔa wiemɔ lɛ nɔyelɔi, ni jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ, ní nyɛkɛmiishishiu nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe.” (Yakobo 1:22) Kɛ́ ole nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, no pɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ okɛtsu nii. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ ofee lɛ ni ooofee kɛ ohe ni oootsi kɛjɛ nibii ni esumɔɔɔ lɛ ahe lɛ nɔ.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛ bɔ ni mɛi ajeŋba efite kwraa yɛ je lɛ mli. Ani no haaa ona bɔ ni Satan eye omanye akɛ enyɛ elaka mɛi ni amɛsusu akɛ kɛ́ amɛkpoo Nyɔŋmɔ mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ, nɔ fɔŋ ko jɛŋ mli kɛbaŋ? Enɛ hewɔ lɛ, bɔfo Paulo kɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ nɛɛ ha Kristofoi akɛ: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”—Galatabii 6:7.
Kaafee onii tamɔ “nuu kwashia” ni Yesu wie ehe akɛ ‘enu’ ewiemɔi lɛ shi “eyeee nɔ lɛ.” Nakai nuu kwashia lɛ laka ehe ejaakɛ esusu akɛ ebaanyɛ ema tsu ni yɔɔ hewalɛ ni hosooo kɔkɔɔkɔ ema shia nɔ, ni enifeemɔ lɛ tamɔ Don Quixote ni Cervantes wie ehe yɛ edesã lɛ mli akɛ eha lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi laka lɛ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, feemɔ onii tamɔ nuu ni “ma etsu yɛ tɛsaa nɔ” lɛ. Yesu tsɛ nuu nɛɛ “ŋaalelɔ,” ejaakɛ enu Yesu wiemɔi lɛ ni ‘eye nɔ.’—Mateo 7:24-27.—w10-E 09/1.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kɛ́ ootao enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ woji ni ji Is There a Creator Who Cares About You? kɛ The Bible—God’s Word or Man’s? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ amli.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 30, 31]
Ani Ohiŋmɛi Lakaa Bo?
Yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, Sweden nitɛŋlɔ ko ni atsɛɔ Oscar Reutersvärd lɛ tɛŋ mfonirii komɛi kɛtsɔɔ. Mfonirii nɛɛ ahe nɔ ko ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji nɔ ni wɔnaa yɛ abɛkugbɛ lɛ. Kɛ́ ohiŋmɛi gba nitɛŋmɔ nɛɛ nɔ lɛ, ebaafee bo tamɔ nɔ ni naagba ko kwraa bɛ he. Shi kɛ́ okwɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ, obaana akɛ nitɛŋlɔ lɛ je gbɛ ekɛ ŋaa tɛŋ mfoniri lɛ koni ekɛfutu mɛi ni kwɛɔ lɛ ayiŋ loo ekɛha amɛhiŋmɛii alaka amɛ.
Jeee mfonirii ni tamɔ nɛkɛ lɛ pɛ yɔɔ srɔto yɛ bɔ ni amɛji diɛŋtsɛ lɛ he. Aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, Biblia lɛ bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablema saji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.”—Kolosebii 2:8.
Nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nakai kɔkɔbɔɔ lɛ he ji akɛ, mɔ ni ŋma lɛ eyaje shihilɛ ni tamɔ nakai mli pɛŋ. Akɛni jamɔŋ tsɔɔlɔi ni ehe gbɛi waa yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ mɔ kome ni tsɔɔ lɛ nii, ni ekɛ maŋ onukpai lɛ hu bɔ hewɔ lɛ, kulɛ, ejeee mɔ ko ni abaanyɛ alaka lɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:3.
Nuu nɛɛ ji Saulo ni jɛ Tarso lɛ, ni alaka lɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ lɛ ehiɛɛɛ jamɔŋ tsɔɔmɔi kɛ kusumii kome lɛ sa gbele. Akɛni Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ fi esɛɛ hewɔ lɛ, eha amɔ mɛi fɛɛ ni ekpɛlɛɛɛ ni amɛshiɔ amɛ-Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ, ni esusu akɛ ekɛ enɛ miifee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Efata he po ni agbe emaŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ni amɛbu lɛ fɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ ebɔ musũ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:4, 5, 20.
Beni be shwie mli lɛ, aye abua Saulo ni ebana srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa, nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ kɛ nɔ ni E-kpɛlɛɛɛ nɔ teŋ. Beni Saulo na akɛ gbɛ ni ekɔ lɛ ejaaa lɛ, nɛkɛ nuu ni yɔɔ ekãa nɛɛ tsake, ni abale lɛ sɛɛ mli akɛ Paulo, Yesu Kristo bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome. Akɛni alakaaa Paulo dɔŋŋ hewɔ lɛ, ebana gbɛ ni ja ni atsɔɔ nɔ ajáa Nyɔŋmɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:6-16; Romabii 1:1.
Taakɛ Paulo ji lɛ, be ko ni eho lɛ, akɛ tsɔɔmɔi ni lakaa mɔ tamɔ mfoniri ni wɔwie he kɛtsɔ hiɛ lɛ—ni ji tsɔɔmɔi ni tamɔ nɔ ni naagba ko bɛ he shi amɛdamɔɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ elaka mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ateŋ mɛi babaoo. (Abɛi 14:12; Romabii 10:2, 3) Shi sɛɛ mli lɛ aye abua amɛ ni amɛna bɔ ni amɛhemɔkɛyelii lɛ kɛ yibii ni amɛjamɔ lɛ woɔ lɛ ji lɛ diɛŋtsɛ. (Mateo 7:15-20) Beni amɛtee nɔ amɛkase Biblia lɛ ni amɛná anɔkwa nilee lɛ, amɛtsake amɛhemɔkɛyelii kɛ amɛshihilɛ gbɛ bɔni afee ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ amɛnɔ.
Ani obaasumɔ ni onyiɛ bɔfo Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ apɛi ohemɔkɛyelii lɛ amli okwɛ? Yehowa Odasefoi baaná he miishɛɛ waa akɛ amɛaaye amɛbua bo ni ofee nakai.
[Mfoniri kɛ ehe niŋmaa ni yɔɔ baafa 29]
Engravings by Doré