Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • km 12/93 bf. 3-6
  • Obalaŋtai​—Nyɛhaa Yehowa Tsui Anyɔa Emli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Obalaŋtai​—Nyɛhaa Yehowa Tsui Anyɔa Emli
  • Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1993
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nyɔŋmɔjamɔ Namɔ Yiŋkpɛɛ ni, Mi Aloo Mifɔlɔi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
  • Oblahii Kɛ Oblayei, Ani Nyɛkɛ Mumɔŋ Otii Emamɔ Nyɛhiɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Weku ni He Wa yɛ Mumɔŋ ni Atswaa Amaa Shi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Gbekɛbii​—Nyɛnáa Yehowa Sɔɔmɔ Lɛ He Miishɛɛ Waa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2010
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1993
km 12/93 bf. 3-6

Obalaŋtai​—Nyɛhaa Yehowa Tsui Anyɔa Emli

1 Kɛ mɔ ko kɛ obalaŋtaiaŋ hewalɛ kɛ nyɛmɔ tsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, shihilɛ baanyɛ afee nɔ ni ŋɔɔ diɛŋtsɛ. Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ ŋma akɛ: “Obalanyo, ha omii ashɛ ohe yɛ obalahiiaŋ, ni ona tsuijurɔ yɛ obalahiiaŋ gbii lɛ amli” (Jaj. 11:⁠9) Nyɛ obalaŋtai lɛ baabu nyɛnifeemɔi ahe akɔntaa nyɛha Nyɔŋmɔ.

2 Gbɛ ni otsɔɔ nɔ ohiɔ shi lɛ kɛ sɔrɔtofeemɔ ni jeee kɛha bo pɛ shi kɛha ofɔlɔi hu baa. Abɛi 10:1 kɛɔ akɛ: “Bi nilelɔ haa etsɛ naa miishɛɛ; shi bi kwashia lɛ, ehaa enyɛ tsui yeɔ.” Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, bɔ ni ohiɔ shi ohaa lɛ saa o-Bɔlɔ lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ he. No hewɔ ni Abɛi 27:11 hu woɔ obalaŋtai ahewalɛ akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni mana hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” Mɛɛ gbɛ nɔ obalaŋtai aaatsɔ ni amɛha Yehowa tsui anyɔ emli ŋmɛnɛ? Abaanyɛ afee enɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ.

3 Kɛtsɔ Nɔkwɛmɔ nɔ Kpakpai Nɔ: Nyɛ obalaŋtai lɛ kɛ “jaramɔ bei ni mli wa” ni agba afɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kpeɔ. (2 Tim. 3:​1, NW) Ekolɛ nɔnyɛɛ ni jɛ nanemɛi skulbii kɛ tsɔɔlɔi po ni baaye nyɛhe fɛo yɛ nyɛsusumɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ hewɔ lɛ hu baa nyɛnɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, tsɔɔlɔ ko tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ mli akɛ eji anɔkwale, ni akɛ Biblia lɛ ji adesa ni bɛ mli. Shi shiɛlɔ fioo ko ni yɔɔ nakai klas lɛ kɛ anɔkwayeli fã Biblia lɛ he. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ aje shia Biblia mli nikasemɔi pii ashishi. Mɛi ni yɔɔ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi je kpeeibaa shishi. Nyɛ nyɛmimɛi bii kɛ yei bibii lɛ ahemɔkɛyeli buɔ je ni leee Nyɔŋmɔ lɛ fɔ ni egbalaa mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ kɛbaa anɔkwale lɛ he.​—Okɛto Hebribii 11:7 he.

4 Ani nyɛbaanyɛ nyɛwo nyɛ tipɛŋfoi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewalɛ koni amɛkaŋmɛɛ amɛhe amɛha nɔ fɔŋ? Kɛ nyɛto okadi kpakpa yɛ skul, yɛ shia, kɛ asafo lɛ mli lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛwo shiɛlɔi bibii krokomɛi lɛ ahemɔkɛyeli hewalɛ (Rom. 1:12) Nyɛhaa Yehowa tsui anyɔa emli kɛtsɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni nyɛaafee nyɛha mɛi krokomɛi lɛ nɔ.

5 Kɛtsɔ Atadewoo kɛ Hesaamɔ Nɔ: Aye nyɛmiyoo ko he fɛo yɛ ehesaamɔ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ hewɔ, ni awo lɛ gbɛi akɛ “mɔ ni ataaa ehe” kɛ shishinumɔ akɛ anyɛɛɛ afite lɛ. Enɛ gbaaa enaa koni efee enii taakɛ je lɛ feɔ lɛ. Shi moŋ etsɔɔ mli akɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko ji lɛ, ni Odasefoi lɛ ajeŋba ni nɔ kwɔ lɛ sɛɛ ediɔ. Ani oyɛ shifimɔ ni tamɔ nɛkɛ? Aloo oŋmɛɔ gbɛ ni Satan je lɛ kudɔɔ bo ewoɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ejwɛŋɔ kɛ ejeŋba lɛ mli? Mɛɛ miishɛɛ eji nɛkɛ akɛ aaana ni nyɛ obalaŋtai nɛɛ ateŋ mɛi pii miibo Yehowa tsɔɔmɔ toi, ni nyɛmiikpoo je lɛ atadewoo kɛ hesaamɔi gbohii kɛ nibii ni amɛkɛfee jamɔ, kɛ je lɛ tsɔɔmɔi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔyoo akɛ daimonioi lɛ ahewalɛ ji nɔ ni hɔ nibii ni jɛɔ je lɛŋ baa lɛ asɛɛ!​—1 Tim. 4:⁠1.

6 Kɛtsɔ Hiɛtserɛjiemɔ Mlihalamɔ Nɔ: Ehe miihia ni fɔlɔi aha ahi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ esa akɛ amɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛkɛ nilee ahala hiɛtserɛjiemɔ ni sa. Nyɛmi nuu ko wie weku ko ni ebasumɔ amɛ waa lɛ he. Akɛni amɛjwɛŋmɔ yɔɔ mumɔŋ nibii anɔ hewɔ lɛ, fɔlɔi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni anyɛ atsu he nii yɛ weku hiɛtserɛjiemɔ mli ha. Nyɛmi nuu lɛ kɛɛ: ‘Bɔ ni amɛfeɔ nii kutuu lɛ feɔ mi fɛo. Jeee akɛ fɔlɔi lɛ yeɔ buaa gbekɛbii lɛ ni amɛsaa amɛhe kɛhaa shiɛmɔ kɛkɛ, shi kɛ hiɛtserɛjiemɔ be shɛ lɛ, amɛyanaa miishɛɛ yɛ shishɛramɔ mli, amɛyaa blema nibii atoohei, aloo amɛhiɔ shia kɛkɛ ni amɛmiishwɛ loo amɛmiitsu nitsumɔi komɛi. Suɔmɔ ni amɛyɔɔ amɛhaa amɛhe kɛ mɛi krokomɛi lɛ haa onaa hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbaanyiɛ anɔkwale lɛ mli yɛ wɔsɛɛ be mli ni nɔ fɛɛ nɔ ni baaba lɛ kɔɔɔ he eko.’

7 Kɛlɛ, bei shɛɔ ni weku muu lɛ fɛɛ nyɛɛɛ ayashɛra shi ni amɛjie amɛhiɛtserɛ. Esa akɛ nyɛ obalaŋtai lɛ ayoo enɛ, kɛ bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ bɔ ni nyɛaahala nɔ ni nyɛkɛ nyɛ hiɛtserɛjiemɔ bei lɛ ekomɛi aaatsu lɛ mli lɛ hu. Satan etswa efai shi akɛ ebaalaka nyɛteŋ mɛi pii bɔ ni eeenyɛ. Mɛi ni darako kɛ mɛi ni bɛ niiashikpamɔ lɛ titri ji mɛi ni ekɛ eŋaatsɔɔ kɛ shishiumɔ lakamɔi lɛ dũɔ amɛ. (2 Kor. 11:3; Efe. 6:11) No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, Satan kɛ gbɛi sɔrɔtoi tsuɔ nii koni ekɛlaka nyɛ ni ekɛgbala nyɛjwɛŋmɔ, koni nyɛdi pɛsɛmkunya miishɛɛnamɔ kɛ gbɛ ni ejaaa sɛɛ.

8 Televishin ji ŋaalɔ lakalɔ ni haa heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii kɛ jeŋba-shara shihilɛ shwereɔ. Nɔ ni ajieɔ yɛ sinii kɛ video nɔ daa ji awuiyeli kɛ bɔlɛnamɔ ni ka shi faŋŋ. Lalai ni ehe gbɛi miifite babaoo kɛ emli yakayaka wiemɔi. Satan lakamɔi lɛ baatamɔ nɔ ko ni efɔŋ ko bɛ he, ni kɛlɛ edu obalaŋtai Kristofoi akpei abɔ kɛbote susumɔi kɛ jeŋba gbohii amli. Esa akɛ nyɛkɛ ekaa atiu jalɛ sɛɛ koni nyɛkɛku nɔnyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ naa. (2 Tim. 2:22) Kɛ ehe miihia ni ofee tsakemɔi komɛi yɛ ojwɛŋmɔŋ loo jeŋba mli yɛ hiɛtserɛjiemɔ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee enɛ yɛ? Lalatsɛ lɛ kɛ hetoo lɛ haa: “Bo osɛɛgbɛ mikɛ mitsui muu lɛ fɛɛ taoɔ; kaaha midu gbɛ kɛjɛ ekitai lɛ ahe!”​—Lala 119:⁠10.

9 Asɛ̃ɛɛ mɛi ni ehe gbɛi yɛ akaŋshii kɛ mɛi ahiɛtserɛjiemɔ mli ni ajaa amɛ tamɔ nyɔŋmɔi lɛ ahe. Yehowa gbeyeishemɔ baaye abua bo koni otsi ohe kɛjɛ gbɔmɛi ni yeee emuu ni ooofee amɛ nyɔŋmɔi lɛ he. Mɛi pii kɛ bɔlɛnamɔ jeŋba-shara efee nyɔŋmɔ ŋmɛnɛ. Obaanyɛ otsi ohe kɛjɛ su ni tamɔ nɛkɛ he kɛtsɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii kɛ lalai ni fiteɔ mɔ lɛ ni ooojo naa foi lɛ nɔ. Yɛ lalai ahe lɛ, April 15, 1993 Buu-Mɔɔ lɛ kɛɛ: “Lala ji nikeenii ni jɛ ŋwɛi. Shi etsɔ nii ni mɛi pii kɛ amɛhe woɔ mli yɛ gbɛ ni ehiii nɔ. . . . Ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ oooha lalai ahi egbɛhe, ni oha Yehowa nitsumɔi afee oti ni ma ohiɛ. Kwɛmɔ jogbaŋŋ ni ohala lalai ni osumɔɔ lɛ amli. Enɛ aaaha onyɛ okɛ ŋwɛi nikeenii nɛɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ​—shi jeee yɛ gbɛ fɔŋ nɔ.”

10 Na nyɛ̃ɛ kwraa oha efɔŋ. (Lala 97:10) Kɛ aaaka bo koni ofee efɔŋ lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa susuɔ sane nɛɛ he ehaa lɛ he, ni ojwɛŋ nɔ ni baajɛ mli aba lɛ he: hɔŋɔɔ ni ataooo, bɔlɛnamɔ mli helai ni tsɛŋeɔ mɔ, henumɔŋ helai, bulɛ ni anaaa aha he, kɛ asafo lɛ mli hegbɛi ni alaajeɔ. Tsi ohe kɛjɛ TV nɔ nibii, sinii, videoi, lalai loo sanegbaai ni woɔ nɔ fɔŋ feemɔ he hewalɛ lɛ ahe. Okɛ mɛi ni Biblia lɛ tsɛɔ amɛ “kwashiai” lɛ akabɔ. (Abɛi 13:19) Halamɔ nibii amli; halamɔ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni sumɔɔ Yehowa kɛ ejalɛ taomɔ nii lɛ akɛ mɛi ni okɛ amɛ bɔɔ gbagbalii.

11 Hɛɛ, obalaŋtai ni sumɔɔ ni amɛha Yehowa tsui anyɔ emli diɛŋtsɛ lɛ baabo ŋaawoo kpakpa ni anaa yɛ Efesobii 5:​15, 16 lɛ toi: “Nyɛkwɛa bɔ ni nyɛaafee ni nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdeka he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni.” Mɛni baaye abua nyɛ ni nyɛkɛ “hiɛtɛjemɔ” akwɛ nyɛ nɔyaa yɛ naagbee gbii nɛɛ amli?

12 Mumɔŋ Hiamɔ nii Ahe Nitsumɔ: Yesu wie yɛ Mateo 5:3 (NW) akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ.” Nyɛ hu nyɛbaanyɛ nyɛna miishɛɛ kɛtsɔ nyɛhiɛ ni nyɛaaha ahi nyɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ nɔ. Nɔ ni fata hiamɔ nii nɛɛ ahe nitsumɔ he ji sanekpakpa lɛ shiɛmɔ ni akɛ he aaawo mli yɛ ekaa naa, ejaakɛ enɛ tswaa wɔhemɔkɛyeli emaa shi yɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ amli.​—Rom. 10:⁠17.

13 Onaa kɛjɛɔ bo diɛŋtsɛ oniiashikpamɔ mli akɛ ebɛ mlɛo akɛ okɛ ohe aaawo sɔɔmɔ lɛ mli be fɛɛ be. Enɛ baajɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔbɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔmli lɛ titri. No hewɔ lɛ ofaishitswaa ni ma shi shiŋŋ he miihia. Kɛ okɛ ohe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ, ebaaha ohesaa yɛ odaseyeli mli lɛ aya hiɛ ni ebaaha ona hekɛnɔfɔɔ yɛ nyɛmɔ ni oyɔɔ ni okɛaashiɛ lɛ mli.

14 Too gbɛjianɔ ni okɛ shiɛlɔi ni he esa babaoo yɛ asafo lɛ mli lɛ anyiɛ, tamɔ daa gbɛgbalɔi kɛ onukpai nɛkɛ. Bo amɛ​—shiɛmɔ wiemɔi lɛ kɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛtsuɔ shitee-kɛ-woi ahe nii yɛ shia kɛ shia lɛ toi jogbaŋŋ. Okɛ Reasoning wolo lɛ kɛ ŋaawoo ni akɛha yɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Ni etsɛŋ ni obaana miishɛɛ babaoo kɛjɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ejaakɛ okɛ onɔ fɛɛ nɔ miiha Yehowa.​—Bɔf. 20:⁠35.

15 Mɛi komɛi ena hegbɛ amɛye odase yɛ skul ni amɛye omanye yɛ kaselɔi afeemɔ mli. (Mat. 28:​19, 20) Kristofonyo obalaŋta ko kɛɛ: “Kɛ wɔyaaa skul lɛ, minaa hegbɛi babaoo mikɛyeɔ odase, titri lɛ yɛ gbɛhamɔ be mli. Kɛ mishi Biblia kasemɔ he woji mishwie mikpɔlɔ nɔ yɛ he ni gbɔmɛi baana yɛ lɛ, nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii ni yɔɔ he miishɛɛ lɛ baa miŋɔɔ.” Yɛ naagbee lɛ nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ tsɔɔlɔi lɛ bɔi Kristofoi akpeeibaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsɔɔlɔ lɛ etee hiɛ kɛyashɛ he ni eeetsɔ Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ. Yehowa tsui nyɔɔ emli babaoo yɛ be mli ni obalaŋtai jálɔi ni tamɔ nyɛ haa ajieɔ egbɛi lɛ yi lɛ.

16 Gbɛ kroko ni aaatsɔ nɔ atsu mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii ji kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ nɔ. Kɛ wɔɔha Yehowa tsui anya lɛ, belɛ esa akɛ wɔna ehe nilee, wɔle eyiŋtoi kɛ etaomɔ nii kɛha wɔ. Ani otoɔ be omaa shi okɛkaseɔ nii yɛ teemɔŋ? Ani okaseɔ nii daa, tamɔ bɔ ni oyeɔ nii daa lɛ? (Yoh. 17:⁠3) Ani oto be oha ohe ni okɛkaneɔ Biblia lɛ kɛfata Biblia kanemɔ ni ato he gbɛjianɔ aha Teokrase Skul lɛ he? Ani osaa ohe jogbaŋŋ kɛhaa kpeei lɛ fɛɛ? Ani okaneɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ daa? Titri lɛ, ani ‘otoɔ be okɛkaneɔ “Young People Ask . . . ”lɛ ni aŋmaa atsaraa nɔ be fɛɛ be lɛ daa, ni okaneɔ emli ŋmalɛi lɛ fɛɛ jogbaŋŋ? Ni ohiɛ akakpa wolo ni Asafo lɛ eje gbɛ eto he gbɛjianɔ kɛha nyɛmumɔŋ hiamɔ nii, Questions Young People Ask​—Answers That Work lɛ nɔ. Obalaŋtai Kristofoi kɛ amɛfɔlɔi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ eŋma kɛmiitsɔɔ bɔ ni wolo nɛɛ eye ebua amɛ koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa lɛ.

17 Kɛ okane Biblia lɛ kɛ teokrase Biblia kasemɔ he woji lɛ, amɛgbaa bo Yehowa, esusumɔi, kɛ eyiŋtoi ahe saji. Susumɔ bɔ ni nɛkɛ saji nɛɛ he aaaba sɛɛnamɔ aha bo lɛ he. Okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ ato nɔ ni otsɔ hiɛ okane momo lɛ he. Enɛ biɔ sane nɔjwɛŋmɔ. Sane nɔjwɛŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ koni nɔ ni okane lɛ ashɛ tsui lɛ mli ni ekanya bo.​—Lala 77:⁠13.

18 Wɔtsui nyɔɔ wɔmli kɛ wɔna obalaŋtai ni hiɛ yɔɔ amɛ mumɔŋ hiamɔ nii anɔ ni miiba asafoŋ kpeei lɛ. Nyɛ obalaŋtai Kristofoi lɛ baanyɛ awo mɛi krokomɛi ahewalɛ kɛtsɔ hetooi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni nyɛaaha yɛ kpeei ashishi daa lɛ nɔ. Ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ oooha sanebimɔ kome hetoo yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Okɛ nyɛmimɛi ni amɛye afii sɔrɔtoi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ abɔ naanyo yɛ miishɛɛ mli dani kpeei lɛ aje shishi loo yɛ kpeei lɛ asɛɛ. (Heb. 10:​24, 25) Nyɛmi nuu obalanyo fioo ko kɛɛ akɛ efɔlɔi wo lɛ hewalɛ ni kɛ hoo lɛ ekɛ nyɛmi nukpa loo nyɛmi yoo onukpa kome agba sane yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Ebuɔ niiashikpamɔ ni ena kɛtsɔ asafo lɛ mlibii ni amɛdara nɛɛ ni ekɛ amɛ bɔ lɛ akɛ jwetri ko ni jara wa waa amrɔ nɛɛ.

19 Dii Mumɔŋ Otii Asɛɛ: Eyɛ awerɛho akɛ yiŋtoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ bɛ obalaŋtai pii ashihilɛ mli. Shi, ani ejeee nɔ ko ni hi akɛ ooona henumɔ ni jɛɔ teokrase otii ni okɛmamɔɔ shi ohaa ohe ni agbɛnɛ onine shɛɔ nɔ yɛ omanyeyeli mli lɛ mli ŋɔɔmɔ? Nɛkɛ otii nɛɛ, ni akɛ ŋwɛi tsɔsemɔ he shishinumɔ diɔ sɛɛ lɛ baaha mɔ tsui anyɔ emli bianɛ, ni nɔ ni baajɛ mli aba yɛ naagbee ji naanɔ yiwalaheremɔ.​—Jaj 12:​1, 13.

20 Kɛ okɛ otii miimamɔ shi lɛ, okɛwo sɔlemɔ mli. Okɛ ofɔlɔi kɛ onukpai lɛ awie he. Taomɔ omli okwɛ kɛ onyɛmɔi hu, ni okɛ otii ni obaanyɛ otsu he nii amamɔ shi, jeee ni okɛaato mɔ ko nɔ̃ he. Esoro mɔ fɛɛ mɔ bɔɔsu​—gbɔmɔtsoŋ jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ kɛ mumɔŋ. No hewɔ lɛ kaakpa gbɛ akɛ obaanyɛ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni mɔ kroko hu efee lɛ.

21 Mɛni ji otii komɛi ni obaanyɛ oshɛ he? Kɛ ojeee shiɛlɔ lolo loo abaptisiko bo lɛ, mɛni hewɔ okɛ enɛɛmɛi efeee otii ni mamɔ ohiɛ? Kɛ oji shiɛlɔ Iɛ, obaanyɛ oto be ko ni okɛbaawo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa otsi oma ohiɛ. Tsu nii ni otsɔ tsɔɔlɔ kpakpa yɛ sɛɛsaramɔ mli, ni okɛ shia Biblia mli nikasemɔ ni ooofee afee oti ni ma ohiɛ. Kɛ oji obalanyo fioo ni abaptisi bo ni miiya skul lɛ, mɛni hewɔ okɛfeee oti ni ma ohiɛ akɛ ooofee gbɛgbalɔi awalɔ yɛ gbɛhamɔ bei amli? Babaoo yɛ ni ‘aaanyɛ afee kɛteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli’​—1 Kor. 15:⁠58.

22 Yelikɛbuamɔ ni Jɛ Fɔlɔi Adɛŋ he Hiaa: Esaaa akɛ obalaŋtai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nuɔ he akɛ amɛ pɛ amɛdamɔɔ shi yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛna wala lɛ mli. Yehowa etsɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛ ŋaawoo eha koni akɛye abua obalaŋtai nɛɛ koni amɛkɛkpɛ amɛyiŋ daa gbi ni amɛkɛye shihilɛ mli gbɛtsii nii anɔ kunim. Shi, gbɛnaa nii krɛdɛɛ ka fɔlɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ anɔ akɛ amɛye amɛbua amɛbii ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Biblia lɛ tsɔɔ yɛ 1 Korintobii 11:​3, akɛ wu lɛ ji yitso yɛ shia lɛ mli. No hewɔ lɛ, yɛ Kristofoi ashia mli lɛ, yɛ be mli ni ŋa lɛ kɛ lɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli lɛ, tsɛ lɛ ji mɔ ni nyiɛɔ Nyɔŋmɔ kitai ni atsɔɔ gbekɛbii lɛ hiɛ. (Efe. 6:⁠4) Afeɔ enɛ kɛtsɔɔ tsɔsemɔ ni yaa nɔ daa ni jeɔ shishi kɛjɛɔ gbekɛbiiashi tɔɔ lɛ nɔ. Akɛni gbekɛ ansɔ daa kɛbɔɔ he toi etɛ yɛ ewala shihilɛ mli klɛŋklɛŋ afi lɛ mli hewɔ lɛ, esaaa akɛ fɔlɔi buɔ nyɛmɔ ni amɛbii bibii lɛ yɔɔ ni amɛkɛaakase nii lɛ akɛ nɔ ko bibioo. (2 Tim. 3:15) Beni gbekɛbii daraa lɛ, ehe bahiaa ni fɔlɔi atsɔɔ amɛ nii fiofio ni amɛsumɔ Yehowa ni amɛna amɛkɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa.

23 Mɛi ni amɛtee “Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ” Kpokpaa Wulu nɔ kpee lɛ momo lɛ nu wiemɔ ni eyitso ji “Nyɛtsua Nyɛ Shiabii Ayiwalaheremɔ He Nii Jogbaŋŋ Kɛmɔ Shi.” Atsi saji otii pii ata ni akɛye abua fɔlɔi koni amɛya nɔ amɛtao gbɛi ni hi ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛye amɛbua amɛbii. Nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni fɔlɔ lɛ aaafee lɛ ji he ni hi fe fɛɛ ni ajeɔ shishi kɛjɛɔ. Enɛ baafee pii yɛ obii lɛ ayelikɛbuamɔ yɛ mumɔŋ fe wiemɔ babaoo ni kɔɔ nɔ ni esa akɛ amɛfee kɛ nɔ ni esaaa akɛ amɛfeɔ lɛ he. Nɔ ni baafata nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni fɔlɔ lɛ aaafee he ji mumɔ lɛ yibii ni aaajie enɛɛmɛi akpo yɛ shia lɛ mli, ajie enɛ kpo atsɔɔ hefatalɔ lɛ kɛ nyɛbii lɛ. (Gai. 5:​22, 23) Mɛi pii etsɔ niiashikpamɔ mli amɛna akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ji hewalɛ ni kanyaa mɔ kɛhaa nɔ kpakpa. Ebaanyɛ eye ebua nyɛ ni nyɛkudɔ nyɛbii lɛ ajwɛŋmɔ kɛ tsuii

24 Nɔni atsi ta yɛ kpee lɛ shishi hu ji bɔni ehe hiaa ni fɔlɔi ato okadi kpakpa yɛ teemɔŋ nikasemɔ sui, kpeeiyaa, kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni akɛ he woɔ mli daa Iɛ mli. Kɛ nyɛkɛ miishɛɛ wie anɔkwale lɛ he yɛ shia lɛ mli, nyɛkɛ ekaa nyiɛ hiɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni nyɛkɛ miishɛɛ kaseɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ, enɛɛmɛi baawo nyɛbii lɛ hewalɛ ni amɛnya mumɔŋ nibii ahe.

25 Kɛ asaa he jogbaŋŋ lɛ, daa weku Biblia kasemɔ baanyɛ afee nɔ ni ŋɔɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, efeɔ be ni maa weku ekomefeemɔ nɔ mi. Ŋɔɔ be ni onine ashɛ obii lɛ atsui nɔ. (Abɛi 23:15) Yɛ be mli ni wekui pii kɛ nɛkɛ be nɛɛ maa shi kɛsaa amɛhe kɛhaa daa otsi Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ, ehe hiaa ni yɛ be kɛ bei amli lɛ asusu weku lɛ hiamɔ nii pɔtɛɛ ko he. Jwɛŋmɔ ni aaabi yɛ saji ahe kɛ weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ saji atoi ni aaabo lɛ baaha anu nibii ashishi ni efee miishɛɛ be hu. Nikasemɔ ni afeɔ ni he baa sɛɛnamɔ kɛhaa weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ lɛ ji kaa diɛŋtsɛ kɛha weku yitso lɛ. Shi kwɛ nyɔmɔwoo ni jɛɔ mli baa kɛ amɛ fɛɛ amɛdara yɛ mumɔŋ lɛ! Kɛ agbala mɔ fɛɛ mɔ awo nikasemɔ lɛ mli lɛ, miishɛɛ su loo mumɔ hiɔ mli.

26 Nyɛ tsɔsemɔ krɛdɛɛ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he miihia kɛha nyɛshwiei lɛ ayiwalaheremɔ bianɛ. (Abɛi 22:⁠6) Akɛni enɛ yɛ nyɛjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, ewaaa akɛ nyɛaanu shishi akɛ enɛ baanyɛ afee nitsɔɔmɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni nyɛaafee. Nyɛkasusua kɔkɔɔkɔ akɛ nyɛ pɛ ji mɛi ni nitsumɔ krɛdɛɛ ni he hiaa nɛɛ ka nyɛnɔ. Nyɛkasea bɔ ni akɛ he fɔɔ Yehowa nɔ kwraa kɛha gbɛtsɔɔmɔ yɛ nyɛ weku lɛ gbɛnaa nii ahe nitsumɔ mli. Jeee fɛɛ nɛ. Mɛi krokomɛi hu yɛ ni baanyɛ aye abua.

27 Nɔ ni Mɛi Krokomɛi Baanyɛ Afee ni Amɛkɛye Amɛbuaa: Onukpai lɛ baanyɛ ni amɛha gbekɛbii afata amɛfɔlɔi ahe yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ saamɔ mli. Awo gbekɛbii lɛ hewalɛ yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni yɔɔ nɔ ko feemɔ yɛ Sɔɔmɔ Kpee lɛ mli lɛ atao gbekɛbii ni holeɔ amɛniji anɔ lɛ ni amɛtsɛ amɛ. Nyɛtaoa hegbɛi ni baaha nyɛkɛ gbekɛbii ni feɔ nɔkwɛmɔ kpakpa lɛ kɛ amɛfɔlɔi kɛ amɛhe awo nɔkwɛmɔ nii amli. Abaanyɛ abibii amɛ saji ni amɛwie kuku.

28 Kaaku ohiɛ oshwie amɛ mɔdɛŋbɔi anɔ. Obalaŋtai ahe eba sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ kɛha asafo lɛ. Mɛi pii etsɔ amɛjeŋba kpakpa nɔ ‘amɛwula wɔ Yiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ.’ (Tito 2:​6-10) Nyɛhiɛ ahia gbekɛbii lɛ ayijiemɔ nɔ kɛ amɛkɛ amɛhe wo nɔ ko feemɔ bibioo po mli. Enɛ woɔ amɛ hewalɛ ni amɛsaa amɛhe ni amɛsumɔ akɛ amɛaafee ekoŋŋ yɛ wɔsɛɛ be mli. Anyɛŋ abu miishɛɛ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ obalaŋtai ahe nɛɛ naa; ejara wa waa diɛŋtsɛ. Shii enyiɛ bo, akɛ onukpa loo asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, ojie obalaŋtai loo gbekɛbii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ayi yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔ yɛ wiemɔ loo nifeemɔ ko mli yɛ kpee shishi lɛ hewɔ?

29 Gbɛgbalɔi, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee ni nyɛkɛye nyɛbua? Mɛni hewɔ nyɛkwɛɛɛ koni nyɛkɛ skulbii afata nyɛ shwane kɛ otsii anaagbee shiɛmɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he? Ani nyɛwieɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ ni nyɛhala lɛ he ekpakpa? Ani okɛ ohiɛ kɛ onifeemɔ tsɔɔ akɛ onaa miishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Ani ojieɔ yi otsɔɔ mɛikrokomɛi oya, titri lɛ obalaŋtai lɛ? Kɛ ooshiɛ yɛ shia kɛ shia lɛ, ani owiemɔ tswaa mɔ maa shi ni eji ekpakpa hu? Kɛji nakai ni lɛ, belɛ akɛ gbɛgbalɔ lɛ, bo hu oona tsɔsemɔ nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ.

30 Esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahiɛ ahi obalaŋtai lɛ atsɔsemɔ ni he hiaa waa nɛɛ anɔ. Ani obaanyɛ oto gbɛjianɔ ni okɛ amɛ atsu nii yɛ sɔɔmɔ lɛ mli? Ani obaanyɛ okɛ amɛ afee shiɛmɔ he nɔkwɛmɔ nɔ nyɛkwɛ dani nyɛje shia kɛ shia shiɛmɔ shishi? Ani ohiɛ yɛ hegbɛi ni ooona ni okɛwo wɔsɛɛ be mli mumɔŋ nitsumɔi ahe hewalɛ lɛ nɔ beni nyɛtsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ lɛ mli kutuu lɛ? Esa akɛ shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ale akɛ wiemɔ fioo ko baanyɛ akanya susumɔi kpakpai ni kɛ mɔ yaa shihilɛ be mli mumɔŋ otii, ni he baaba sɛɛnamɔ aha obalaŋta lɛ kɛya naanɔ lɛ ahe.

31 Obalaŋtai Baanyɛ Aye Abua Amɛhe: Obalaŋtai, wɔmiiwo nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni nyɛyaa nɔ nyɛboa Yehowa tsɔɔmɔi atoi ni nyɛkpooa nɔ ni je lɛ kɛhaa lɛ. Nyɛyaa nɔ nyɛkaa nyɛhe nyɛkwɛa kɛtsɔ nyɛjeŋba kɛ mligbɛ henumɔi ni nyɛaapɛi mli lɛ nɔ. Mɛni ji su ni nyɛhiɛ yɛ Yehowa kɛ nɔ ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ nyɛdɛŋ yɛ daa gbi shihilɛ mli lɛ he? Ani nyɛmiiwuu ta waa nyɛshi hewalɛ ni Satan susumɔi aaana yɛ nyɛnɔ lɛ? (1 Tim. 6:12) Akɛni yɛ adebɔɔ naa lɛ gbɔmɛi, titri lɛ obalaŋtai sumɔɔ ni amɛ tipɛŋfoi akpɛlɛ amɛnɔ hewɔ lɛ, ani onaa ohe akɛ aalaka bo koni onyiɛ mɛi pii lɛ asɛɛ kɛyafee efɔŋ? (2 Mose 23:⁠2) Bɔfo Paulo nu shishi akɛ nɔnyɛɛ kpele yɛ koni atamɔ je lɛ gbɛ̀i lɛ.​—Rom. 7:​21-23.

32 Ebiɔ ekãafeemɔ dani anyɛ aku hewalɛ ni je lɛ naa yɛ mɔ nɔ lɛ naa, dani akɔ gbɛ ni esoro no yɛ je lɛŋ tipɛŋfoi anɔ̃ he, ni abo Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔi atoi. Blemabii lɛ fee nakai ni amɛye omanye babaoo. Susumɔ ekaa ni Noa jie lɛ kpo lɛ he. Etsɔ ehemɔkɛyeli kɛ ehe ni etsi kɛjɛ ebe lɛ mli efɔŋ feelɔi ahe lɛ nɔ ebu je muu fɛɛ fɔ. (Heb. 11:⁠7) Miamɔ ohiɛ waa ejaakɛ esa nakai. Kaakase mɛi ni egbɔjɔ, ni yɔɔ wudɔɔ, ni sheɔ gbeyei ni nyiɛɔ asafoi lɛ asɛɛ lɛ. Shi moŋ taomɔ mɛi ni naa Yehowa hiɛ duromɔ lɛ anaanyobɔɔ (Fil. 3:17) Okɛ nanemɛi ni kɛo baashi ako kɛyabote Nyɔŋmɔ shiwoo jeŋ hee lɛ mli lɛ abɔle ohe. (Fil. 1:27) Ha ahi ajwɛŋmɔ mli akɛ gbɛ kome pɛ yɔɔ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli​—Mat. 7:​13, 14.

33 Kɛ wɔmii shɛɔ bɔ ni wɔnaa ni obalaŋtai kɛ yijiemɔ kɛ woo bahaa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ, belɛ kwɛ miishɛɛ ni eeena! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa mii shɛɔ obalaŋtai ni kɛ amɛhe woɔ eyiŋtoi wuji lɛ jajemɔ mli lɛ ahe. Amɛji “gboshinii” ni jɛ eŋɔɔ, ni eesumɔ ni amɛna nɔ ni hi fe fɛɛ. (Lala 127:​3-5; 128:​3-6) Akɛni Kristo Yesu jieɔ nibii ni e-Tsɛ lɛ nyaa he lɛ kpo hewɔ lɛ, ena gbekɛbii ni ekɛ amɛ bɔ lɛ he miishɛɛ waa, ni ehe be ekɛwo amɛ hewalɛ yɛ jamɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ mli. Ejie mlijɔlɛ kpo etsɔɔ amɛ. (Marko 9:​36, 37; 10:​13-16) Ani wɔsusuɔ wɔ obalaŋtai lɛ ahe yɛ gbɛ ni Yehowa kɛ Kristo Yesu feɔ lɛ lɛ nɔŋŋ nɔ? Ani obalaŋtai ni yɔɔ wɔ asafoi lɛ amli lɛ le bɔ ni Yehowa kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ susuɔ amɛ anɔkwayeli kɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ he amɛhaa lɛ? Esa akɛ ajie amɛyi ni awo amɛ hewalɛ ni amɛha Yehowa ana miishɛɛ kɛtsɔ mumɔŋ otii ni amɛnine aaashɛ nɔ lɛ nɔ. Obalaŋtai, nyɛtiua otii ni baatsɔ jɔɔmɔ aha nyɛ bianɛ kɛ agbɛnɛ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ asɛɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje