WALA SHIHILƐ HE SANE
Yehowa ‘Ehã Migbɛi Eja’
BE KO lɛ, nyɛmi nuu oblanyo ko bi mi akɛ, “Mɛni ji ŋmalɛ ni osumɔɔ waa?” Oya nɔŋŋ ni mihã hetoo akɛ, Abɛi 3:5, 6 lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akafɔ̃ bo diɛŋtsɛ oniiashishinumɔ nɔ. Jwɛŋmɔ ehe yɛ ogbɛi fɛɛ amli, ni ebaahã ogbɛi aja.” Manyɛ mawie kɛ nɔmimaa akɛ, Yehowa ehã migbɛi eja. Mɛni hewɔ?
MIFƆLƆI YE AMƐBUA MI NI MIYI GBƐ NI JA LƐ NƆ
Afi 1920 lɛ sɛɛ akɛ mimami kɛ mipapa kase nii ni amɛba anɔkwale lɛ mli. No mli lɛ, amɛji oshijafoi. Sɛɛ mli lɛ, amɛbote gbalashihilɛ mli, ni yɛ afi 1939 shishijee gbɛ lɛ, amɛfɔ mi. England wɔhi. Ni kɛjɛ migbekɛbiiashi lɛ, mifɔlɔi kɛ mi yaa asafoŋ kpeei. Minya Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ he waa. Mifee mi-klɛŋklɛŋ asaimɛnt be ni miye afii ekpaa. Akɛni midaaa hewɔ lɛ, ahã mi nii midamɔ nɔ, koni manyɛ mana toibolɔi lɛ. Mitsui fã waa be ni mikwɛ onukpai onukpai ni tara shi, ni amɛ fɛɛ amɛmiikwɛ mi ni amɛmiibo mi toi lɛ. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mikaiɔ nakai asaimɛnt lɛ waa.
Mikɛ mifɔlɔi miishiɛ yɛ gbɛjegbɛ ko nɔ
Mipapa tswa shiɛmɔ wiemɔ kuku ewo wolo nɔ, ni no mikɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Klɛŋklɛŋ be ni mikome miyatswa mɔ ko shinaa koni maye lɛ odase lɛ, no mli lɛ, miye afii kpaanyɔ. Be ni shĩatsɛ lɛ ba lɛ, mikɛ wolo bibioo ni mishiɛmɔ wiemɔ lɛ yɔɔ nɔ lɛ hã lɛ, ni ekane. Ená wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni ehe wolo ni ji, “Hã Nyɔŋmɔ Afee Anɔkwafo” lɛ eko. Miná miishɛɛ waa, ni migbee foi kɛtee mipapa ŋɔɔ miyakɛɛ lɛ. Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ asafoŋ kpeei lɛ hã miná miishɛɛ waa, ni amɛye amɛbua mi ni mibaná he miishɛɛ akɛ mikɛ mibe fɛɛ baasɔmɔ Yehowa.
Sɛɛ mli lɛ, mipapa kɛ migbɛ́i shɛ Buu-Mɔɔ lɛ eko, ni no hã suɔmɔ ni miyɔɔ kɛhã Biblia lɛ mli bawa waa. Kɛ́ Buu-Mɔɔ lɛ eko bashɛ shi lɛ, mikɛ miishɛɛ kaneɔ oya nɔŋŋ. Enɛ hã mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ waa, ni no tsirɛ mi ni mijɔɔ mihe nɔ mihã lɛ.
Yɛ afi 1950 lɛ, mikɛ mifɔlɔi tee Teokrase Shweremɔ Kpee ni afee yɛ New York lɛ. Saneyitso ni ahala kɛhã Soo, August 3, ni ji kpee lɛ gbi ni ji enumɔ lɛ ji, “Maŋsɛɛ Sɔɔlɔi Agbi.” Nakai gbi lɛ, Nyɛminuu Carey Barber, ni sɛɛ mli lɛ esɔmɔ akɛ Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ ni hã baptisimɔ wiemɔ lɛ. Yɛ ewiemɔ lɛ naagbee gbɛ be ni ebi mɛi ni ayaabaptisi amɛ lɛ sanebimɔi enyɔ lɛ, mi hu mite shi midamɔ shi, ni mihã hetoo akɛ “Hɛɛ.” Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, miye afii 11 pɛ moŋ, shi mibuuu nifeemɔ nɛɛ akɛ shwɛmɔ nɔ ko. No mli lɛ, mikaseko seremɔ. No hewɔ lɛ, mishe gbeyei akɛ mabote nu lɛ mli. Shi mipapa nyɛmi nuu fioo kɛ mi tee he ni abaptisiɔ mɛi lɛ yɛ lɛ, ni ehã mile akɛ nɔ fɛɛ nɔ baaya lɛ jogbaŋŋ. Ni lɛɛlɛŋ, nɔ fɛɛ nɔ tee lɛ jogbaŋŋ, ni etee lɛ oya hu pi. Anɔkwa, minane esaaa nu lɛ shishi po. Be ni nyɛmi lɛ ni baptisiɔ mi lɛ baptisi mi egbe naa lɛ, ekɛ mi hã nyɛmi nuu kroko ni ekɛ mi je kpo yɛ nu lɛ mli. Kɛjɛ nakai gbi ni sa kadimɔ lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ lɛ, Yehowa etee nɔ ehã migbɛi eja.
MIKPƐ MIYIŊ AKƐ MIKƐ MIHIƐ BAAFƆ̃ YEHOWA NƆ
Be ni migbe skul naa lɛ, no mli lɛ miitao matsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Shi mitsɔɔlɔi lɛ wo mi hewalɛ ni miya yunivɛsiti. Miyabo amɛ toi ni mitee. Shi eyeee be ko ni mina akɛ, minyɛŋ mafi shi shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ mli, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, miná be kɛhã nibii ni mikaseɔ yɛ yunivɛsiti lɛ. No hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ makpa. Misɔle yɛ sane lɛ he. Ni yɛ mi-klɛŋklɛŋ afi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, mijɛ bulɛ mli miŋma skul onukpai lɛ wolo ni mihã amɛle akɛ, kɛ́ nakai afi lɛ ba naagbee lɛ makpa skul lɛ. Be ni mikpa skul lɛ, mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi amrɔ nɔŋŋ.
Mije be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ July 1957, ni he klɛŋklɛŋ ni misɔmɔ yɛ ji, Wellingborough. Mibi nyɛmimɛi ni yɔɔ London Betel lɛ ni amɛtsɔɔ mi gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ ni manyɛ mikɛ lɛ asɔmɔ. Nyɛmimɛi lɛ jie yi amɛhã mi akɛ, mikɛ Nyɛminuu Bert Vaisey asɔmɔ. Ni nyɛmi nuu nɛɛ ye ebua mi waa diɛŋtsɛ. Nyɛminuu Vaisey tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ ekãa. Ni eye abua mi ni minyɛ mito mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. No mli lɛ, shiɛlɔi kpaanyɔ pɛ yɔɔ wɔsafo lɛ mli. Nyɛmimɛi yei onukpai ekpaa kɛ mi kɛ Nyɛminuu Vaisey. Misaa mihe jogbaŋŋ kɛhã asafoŋ kpeei lɛ fɛɛ, ni mikɛ mihe wo mli. Enɛ hã mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ waa, ni ehã mihemɔkɛyeli lɛ mli wa.
Awo mi tsuŋ be kukuoo ko yɛ mihe ni mikɛwooo asraafoi anitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Be ni ajie mi lɛ, mikɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni atsɛɔ lɛ Barbara lɛ kpe. Ni yɛ afi 1959 lɛ wɔbote gbalashihilɛ mli. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ, he fɛɛ he ni Yehowa asafo lɛ baakɛɛ wɔ akɛ wɔya lɛ, wɔbaaya. He ni akɛ wɔ tee klɛŋklɛŋ ji Lancashire, ni yɔɔ England kooyi-anaigbɛ lɛ. Kɛkɛ ni yɛ January 1961 lɛ, afɔ̃ mi nine ni miba Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul ni afee yɛ London Betel lɛ. Skul lɛ he nyɔɔŋ kome. Ni be ni migbe naa lɛ, akɛɛ mi akɛ mabɔi sɔɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Minaa kpɛ mihe. Ahã mi kɛ Barbara fata kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ he otsii enyɔ, be ni esɔmɔɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Birmingham lɛ, koni etsɔse mi. Kɛkɛ ni ahã wɔku wɔsɛɛ kɛtee Lancashire kɛ Cheshire koni wɔyasɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa.
KƐ́ OKƐ OHIƐ FƆ̃ YEHOWA NƆ LƐ, ONINE ENYƐŊ SHI KƆKƆƆKƆ
Yɛ August 1962 lɛ, wɔnine shɛ wolo nɔ kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ. No mli lɛ, wɔhe gbii fioo ko ni wɔkɛmiijɔɔ wɔhe. Be ni wɔgbele wolo lɛ naa lɛ, naa Gilead Skul gbɛbimɔ woji enyɔ. Mi kɛ Barbara sɔle yɛ sane lɛ he. Ni wɔŋmala woji lɛ anɔ nii ni wɔkɛ maje nitsumɔhe nine lɛ oya nɔŋŋ, tamɔ bɔ ni akɛɛ wɔ akɛ wɔfee lɛ. Nyɔji enumɔ sɛɛ lɛ, afɔ̃ wɔ nine ni wɔba Gilead Skul lɛ klas ni ji 38 nɔ lɛ, yɛ Brooklyn yɛ New York. Ni skul lɛ he nyɔji nyɔŋma.
Be ni wɔtee Gilead lɛ, atsɔɔ wɔ nibii pii yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, esafo lɛ, kɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahe. Wɔkase nii pii kɛjɛ mɛi ni wɔkɛta klas lɛ hu adɛŋ, ejaakɛ no mli lɛ wɔdarako. Wɔyeko afii 25 po. Miná hegbɛ mikɛ wɔtsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Nyɛminuu Fred Rusk lɛ tsu nii daa gbi. Nɔ kome ni he hiaa waa ni mikase yɛ edɛŋ ji akɛ, be fɛɛ be lɛ, esa akɛ mawo ŋaa yɛ jalɛ naa, ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ mawo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ mahã edamɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ. Be ni wɔyɔɔ skul lɛ, nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ, tamɔ Nyɛminuu Nathan Knorr, Nyɛminuu Frederick Franz, kɛ Nyɛminuu Karl Klein bahã wiemɔ. Wɔkase nii pii hu kɛjɛ Nyɛminuu A. H. Macmillan ni baa ehe shi waa lɛ dɛŋ. Ewiemɔ lɛ ye ebua wɔ ni wɔna bɔ ni Yehowa ye ebua ewebii lɛ, be ni amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe kɛjɛ afi 1914 kɛyashi afi 1919 lɛ.
NITSUMƆ HEE NI AKƐWO WƆDƐŊ
Be ni eshwɛ fioo ni wɔbaagbe skul lɛ naa lɛ, Nyɛminuu Knorr kɛɛ mi kɛ Barbara akɛ, akɛ wɔmiiya Burundi yɛ Afrika. Wɔsha foi kɛtee Betel wojiatoohe lɛ wɔyakɔ Yearbook koni wɔkwɛ akɛ aleenɔ wɔbaana shiɛlɔi abɔ ni yɔɔ Burundi lo. Shi naakpɛɛ sane ji, wɔtao aahu wɔnaaa. Enɛ hã wɔna akɛ, he ni akɛ wɔ yaa lɛ, Odasefoi bɛ jɛmɛ. Ni no mli lɛ, Afrika lɛ diɛŋtsɛ lɛ, nɔ ko fioo pɛ wɔle yɛ he. Wɔtsui fã waa diɛŋtsɛ, shi wɔsɔle wɔhã Yehowa, ni no ye ebua wɔ.
Esoro Burundi kwraa yɛ England he ni wɔjɛ lɛ. Esoro bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa, wiemɔ ni amɛwieɔ, kɛ bɔ ni kɔɔyɔɔ lɛ mli yɔɔ yɛ jɛmɛ. French awieɔ yɛ Burundi. No hewɔ lɛ, wɔbɔi French kasemɔ. Agbɛnɛ hu, wɔbɔi tsũ taomɔ. Be ni wɔyashɛ Burundi lɛ sɛɛ gbii enyɔ lɛ, mɛi ni wɔkɛta klas yɛ Gilead lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Harry Arnott lɛ basara wɔ. No mli lɛ, eeku esɛɛ kɛmiiya Zambia he ni esɔmɔɔ yɛ dani eba Gilead lɛ. Eye ebua wɔ ni wɔná tsũ. Ni no ji he klɛŋklɛŋ ni wɔhi yɛ Burundi. Shi eyeee be ko ni amralofoi lɛ bɔi wɔnaa gbamɔ, ejaakɛ amɛleee Yehowa Odasefoi ahe nɔ ko nɔ ko. Be ni agbɛnɛ wɔmiina nibii anaa, ni wɔmiiná miishɛɛ lɛ, maŋ onukpai lɛ kɛɛ wɔ akɛ, wɔnyɛŋ wɔhi maŋ lɛ mli kɛ́ wɔhiɛɛɛ wolo ni ŋmɛɔ wɔ gbɛ ni wɔtsu nii. Sane lɛ dɔ wɔ waa, shi nɔ ko bɛ ni wɔbaafee. No hewɔ lɛ, wɔshi kɛtee maŋ kroko nɔ, ni ji, Uganda.
Be ni wɔyaa Uganda lɛ, wɔhiɛɛɛ Uganda visa. Shi wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔtee. Nyɛmi nuu ko ni jɛ Canada ni no mli lɛ eesɔmɔ yɛ Uganda akɛ mɔ ko ni miiye eebua yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ, gbala wɔsane lɛ mli etsɔɔ amralofoi ni kwɛɔ kɛji mɛi ni miiba maŋ lɛ mli lɛ hiɛ gbɛŋmɛɛ woji lo lɛ ateŋ mɔ kome. Ni ahã wɔ nyɔji fioo ni wɔkɛto wɔwoji lɛ ahe gbɛjianɔ. Bɔ ni nibii tee lɛ hã wɔna akɛ, Yehowa miiye eebua wɔ.
Esoro bɔ ni nibii yɔɔ yɛ Uganda lɛ kwraa yɛ bɔ ni nibii yɔɔ yɛ Burundi lɛ he. Be ni wɔtee Burundi lɛ, no mli lɛ nyɛmimɛi bɛ jɛmɛ. Shi be ni wɔba Uganda lɛ, no mli lɛ, nyɛmimɛi yɛ jɛmɛ momo, eyɛ mli akɛ amɛyi 28 pɛ moŋ. Agbɛnɛ hu, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii wieɔ Blɔfo. Shi eyeee be ko ni wɔbayɔse akɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ni amɛya amɛhiɛ lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔkase kɛ́ hooo kwraa lɛ, amɛmaŋ wiemɔi pii lɛ ateŋ ekome. Wɔbɔi shiɛmɔ yɛ Kampala niiaŋ. Ni Luganda ji wiemɔ titri ni amɛwieɔ yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaakase. Ehe wɔ afii pii dani wɔbale Luganda wiemɔ jogbaŋŋ. Shi eye ebua wɔ waa ni wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mɔ shi. Eye ebua wɔ ni wɔna nibii ni esa akɛ wɔtsɔɔ wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ. Ni be ni amɛna akɛ amɛsane kã wɔtsui nɔ lɛ, amɛgba wɔ amɛtsuiŋ saji fɛɛ kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa yɛ nibii ni amɛkaseɔ lɛ ahe.
WƆFÃFÃI GBƐ
Be ni wɔfãa gbɛ kɛkpaa shi yɛ Uganda lɛ
Wɔnyɛ wɔye wɔbua mɛi ni amɛba anɔkwa le lɛ mli, ni enɛ hã wɔná miishɛɛ waa. Shi nɔ kroko ni wɔkpaaa gbɛ kwraa ni hã wɔná miishɛɛ waa ji, be ni ahã wɔbɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa lɛ. No mli lɛ, Kenya nitsumɔhe nine lɛ ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Uganda. Ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ hã wɔ akɛ wɔfã gbɛ kɛya maŋ lɛ hei srɔtoisrɔtoi ni wɔkwɛ hei ni kɛ́ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi tee lɛ, ebaaye ebua waa. Yɛ wɔgbɛfãa lɛ mli lɛ, mɛi pii fee wɔ gbɔ waa, eyɛ mli akɛ amɛkɛ Odasefoi ekpeko pɛŋ. Amɛhere wɔ hiɛmɛɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po hoo nii amɛhã wɔ.
No sɛɛ lɛ, ahã mi nitsumɔ kroko. Ahã mifã gbɛ kɛtee Seychelles. Mikɛ oketeke fã gbɛ gbii enyɔ kɛjɛ Kampala kɛtee lɛjiadaamɔhe ni yɔɔ Mombasa, yɛ Kenya lɛ. Kɛkɛ ni mikwɔ meele yɛ jɛmɛ kɛtee Seychelles, ni ji ŋshɔkpɔi komɛi ni yɔɔ India Ŋshɔ lɛ mli lɛ. Sɛɛ mli kɛjɛ afi 1965 kɛyashi afi 1972 lɛ, ahã Barbara fata mihe ni wɔyasara nyɛmimɛi ni yɔɔ Seychelles lɛ. Be ni wɔbɔi jɛmɛ yaa lɛ, no mli lɛ, nyɛmimɛi enyɔ pɛ yɔɔ jɛmɛ. Shi nitsumɔ lɛ shwere ni amɛbatsɔ kuu, ni no sɛɛ lɛ, amɛbatsɔ asafo. Sɛɛ mli lɛ, wɔfã gbɛ wɔyasara nyɛmimɛi lɛ yɛ Eritrea, Ethiopia, kɛ Sudan hu.
Nibii fite oyayaayai yɛ Uganda be ni asraafoi komɛi butu nɔyeli lɛ. Nibii gbeyeigbeyei ni tee nɔ yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ hã mina faŋŋ akɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔbaabo gbɛtsɔɔmɔ akɛ ‘wɔkɛ Kaisare nibii ahã Kaisare’ lɛ toi. (Mar. 12:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko bashɛ ni abi ni maŋsɛɛ bii fɛɛ ni yɔɔ Uganda lɛ ayaŋma amɛgbɛ́i yɛ polis steshɛŋ ni bɛŋkɛ amɛ lɛ. Wɔbo toi oya nɔŋŋ. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mi kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ kroko ta tsɔne mli yɛ Kampala ni polisifoi wa wɔ. Wɔshe gbeyei ni wɔtsui bɔi tswaa waa. Amɛkɛɛ wɔba ni wɔbakpa maŋ lɛ shi. Ni amɛkɛ wɔ tee polis steshɛŋ wulu fe fɛɛ lɛ. Shi wɔkɛɛ amɛ akɛ wɔjɛ maŋsɛɛ koni wɔbatsɔɔ mɛi Biblia lɛ ni wɔhiɛɛɛ yiŋtoo fɔŋ ko. Wɔkɛɛ amɛ hu akɛ wɔyaŋma wɔgbɛ́i momo yɛ polis steshɛŋ ni bɛŋkɛ wɔshĩa lɛ, shi amɛfooo wɔ daaŋ. Amɛkɛ wɔ wo tsɔne mli kɛtee polis steshɛŋ ni bɛŋkɛ wɔshĩa lɛ. Be ni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ, polisifonyo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yoo wɔ, ni ekɛɛ amɛ akɛ wɔbaŋma wɔgbɛ́i momo, no hewɔ lɛ amɛŋmɛɛ wɔhe. Enɛ hã wɔmii shɛ wɔhe waa!
Nakai beiaŋ lɛ, asraafoi lɛ tsĩ gbɛ lɛ yɛ hei pii. No hewɔ lɛ, kɛ́ ooya he ko nɔŋŋ kɛkɛ lɛ, amɛwa bo. Kɛ́ amɛwa wɔ nakai lɛ, wɔtsui fãa waa titri lɛ, kɛ́ wɔna akɛ amɛtɔrɔ dãa. Be fɛɛ be kɛ́ amɛwa wɔ lɛ, wɔsɔleɔ. Ni kɛ́ amɛhã wɔho nɛkɛ lɛ, wɔmuɔ fuaa. Shi dɔlɛ sane ji, yɛ afi 1973 lɛ, nɔyeli lɛ fã ni maŋsɛɛ sɔɔlɔi fɛɛ ashi Uganda.
Mikɛ tsɔne ko ni atsɛɔ lɛ mimeograph lɛ miifee Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ fotokɔpe yɛ Côte d’Ivoire nitsumɔhe nine lɛ yɛ Abidjan
Ahã wɔtee Côte d’Ivoire yɛ Afrika Anaigbɛ. Biɛ hu esoro naagbai ni wɔkɛkpe. Ehe bahia ni wɔkase bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa, ni wɔwie French waa ejaakɛ no ji wiemɔ titri ni amɛwieɔ yɛ jɛmɛ. Agbɛnɛ hu ehe bahia ni wɔkase bɔ ni wɔkɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ baahi shi wɔhã. Shi kome ekoŋŋ lɛ, wɔna Yehowa nine, ejaakɛ mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ mɔ anɔkwale lɛ mli oya nɔŋŋ. Wɔ fɛɛ wɔna akɛ, wɔhiɛ ni wɔkɛfɔ̃ Yehowa nɔ lɛ hewɔ lɛ, ehã wɔgbɛi eja.
Shi trukaa lɛ, Barbara baná kansa. Wɔfã gbɛ kɛtee maŋsɛɛ shii abɔ koni wɔkwɛ akɛ abaanyɛ atsa lɛ lo. Shi be ni shɛɔ afi 1983 lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔna faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔshi Afrika ni wɔku wɔsɛɛ kɛya wɔmaŋ. Enɛ dɔ wɔ waa diɛŋtsɛ!
MISHIHILƐ TSAKE EKOŊŊ
Be ni wɔku wɔsɛɛ kɛtee wɔmaŋ lɛ, wɔyasɔmɔ yɛ London Betel. Barbara hela lɛ mli bawo wu, ni sɛɛ mli lɛ egbo. Betel weku lɛ ye amɛbua mi waa diɛŋtsɛ. Mikaiɔ bɔ ni nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ye amɛbua mi ni minyɛ mifĩ shi ni mitee nɔ mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ waa. Sɛɛ mli lɛ, mina nyɛmi yoo ko ni jɛɔ shĩa ebatsuɔ nii yɛ Betel ni esɔmɔ pɛŋ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Atsɛɔ nyɛmi yoo nɛɛ Ann. Mina akɛ esumɔɔ Yehowa waa diɛŋtsɛ, ni ehiɛ dɔɔ mumɔŋ nibii ahe. Yɛ afi 1989 lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli. Mikɛ lɛ esɔmɔ yɛ London Betel kɛbashi ŋmɛnɛ.
Mikɛ Ann yɛ Britain nitsumɔhe nine hee lɛ ni ama lɛ
Kɛjɛ afi 1995 kɛyashi afi 2018 lɛ, miná hegbɛ misɔmɔ akɛ nitsumɔhe yitso najiaŋdamɔlɔ, ni misara maji srɔtoi aaafee 60. Yɛ maji nɛɛ eko fɛɛ eko nɔ lɛ, mina nibii ni tsɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa jɔɔ ewebii lɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni amɛyɔɔ.
Yɛ afi 2017 lɛ, ahã mibasara Afrika akɛ nitsumɔhe yitso najiaŋdamɔlɔ. Eŋɔɔ minaa waa akɛ miná hegbɛ mikɛ Ann tee Burundi. Wɔná miishɛɛ waa be ni wɔna bɔ ni nitsumɔ lɛ ewo yibii yɛ biɛ lɛ. Aná shiɛlɔi fe 15,500 yɛ biɛ. He ni mina akɛ ama Betel shĩa lɛ yɛ lɛ ji he ko ni no mli lɛ mifɔɔ shiɛmɔ yaa waa yɛ be ni misɔmɔɔ yɛ Burundi yɛ afi 1964 lɛ.
Be ni ahã mina maji ni mayasara yɛ afi 2018 lɛ mli lɛ, mimii shɛ mihe waa. Nɔ hewɔ lɛ ji, mina akɛ Côte d’Ivoire yɛ mli. Be ni wɔbashɛ Abidjan, ni ji maŋtiase wulu fe fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, miná miishɛɛ waa. Be ni wɔyashɛ Betel lɛ, mina akɛ atsɛɔ nyɛmi nuu ni yɔɔ tsũ ni tsa wɔ nɔ lɛ nɔ lɛ Sossou, ni efee mi akɛ mile lɛ. Ejaakɛ be ni misɔmɔɔ yɛ Abidjan lɛ, atsɛɔ nyɛmi nuu ni sɔmɔɔ akɛ maŋtiase nɔkwɛlɔ lɛ Sossou. Shi asomoaŋ, jeee lɛ ni. Ebinuu moŋ ni, ni ehiɛ gbɛ́i kome too lɛ nɔŋŋ.
Yehowa eye ewiemɔ nɔ. Naagbai srɔtoi ni mikɛkpe lɛ ehã mina akɛ kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ehãa wɔgbɛi jaa be fɛɛ be. Amrɔ nɛɛ, wɔtswa wɔfai shi waa akɛ, wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ, kɛyashi wɔbaayabote jeŋ hee lɛ mli.—Abɛi 4:18.