WALA SHIHILƐ HE SANE
“Ta Lɛ, Yehowa Nɔ Ni”
JANUARY 28, 2010 lɛ, no mli lɛ, miyɛ maŋ fɛfɛo ko ni atsɛɔ lɛ Strasbourg lɛ mli yɛ France. Mɛi pii basharaa shi yɛ maŋ nɛɛ mli; shi jeee shisharamɔ hewɔ mitee jɛmɛ. No mli lɛ, atsu mi kɛ nyɛmimɛi komɛi koni wɔyafã Yehowa Odasefoi ni yɔɔ France lɛ ahe yɛ ECHR lɛ, ni ji Yuropabii Asaneyelihe Ni Yeɔ Hegbɛi Ni Adesai Yɔɔ Lɛ Ahe Saji lɛ. France amralo lɛ kɛɛ esa akɛ nyɛmimɛi lɛ awo too ni naa shɛɔ dɔlai miliɔn 89, ni wɔtee koni wɔyahã ana akɛ, ejaaa gbɛ akɛ amɛbaabi ni nyɛmimɛi lɛ awo too nɛɛ. Kɛ́ wɔye kunim lɛ, wɔwoŋ shika nɛɛ. Shi jeee no po ji yiŋtoo ni he hiaa fe fɛɛ hewɔ ni wɔtee jɛmɛ. Kɛ́ wɔye kunim lɛ, no baahã awo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. Agbɛnɛ hu, ebaahã awie Yehowa Odasefoi ni yɔɔ France lɛ ahe ekpakpa, ni amɛbaaya nɔ amɛjá Nyɔŋmɔ ni mɔ ko mɔ ko gbaaa amɛnaa. Nɔ ni tee nɔ be ni ayeɔ sane lɛ hã efee faŋŋ akɛ, “ta lɛ, Yehowa nɔ ni.” (1 Sam. 17:47) Hã matsɔɔ nɔ hewɔ ni mikɛɔ nakai.
Yɛ 1999 lɛ, France amralo lɛ kɛɛ esa akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ France lɛ awo too yɛ oniai ni amɛnine shɛ nɔ kɛjɛ 1993 kɛyashi 1996 lɛ ahe. Wɔkɛ sane lɛ tee France maŋ saneyelihei srɔtoi, shi nɔ kpakpa ko jɛɛɛ mli kɛbaaa. No sɛɛ lɛ, wɔkɛ sane lɛ tee saneyelihe kroko koni akwɛ mli ekoŋŋ, shi jɛmɛ hu wɔyayeee omanye. Enɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amralo lɛ jie shika ni fa fe dɔlai miliɔn ekpaa kɛ akpei ohai etɛ kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ akaunt mli. Wɔna akɛ, he ni nibii eshɛ lɛ, ja wɔkɛ sane lɛ etee Yuropabii Asaneyelihe lɛ, ni nakai pɛpɛɛpɛ wɔfee. Shi dani amɛbaatsɛ sane lɛ, amɛhala amɛnukpai lɛ ekome koni ekɛ wɔ kɛ amralo lɛ lɔyafoi lɛ akpe ni akwɛ akɛ abaanyɛ amɔ sane lɛ naa lo.
Wɔna akɛ, kɛ́ akwɛɛɛ ni ahi lɛ, onukpa nɛɛ baabɔ mɔdɛŋ ni ekɔne wɔyiŋ koni wɔwo shika ni amralo lɛ biɔ lɛ eko kɛkɛ ni sane ajɔ. Shi wɔle jogbaŋŋ akɛ, kɛ́ wɔwo shika nɛɛ mli bibioo po lɛ, belɛ wɔmiite shi wɔmiiwo Biblia mli shishitoo mlai. Wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ shika lɛ hã koni akɛfi Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ, no hewɔ lɛ, oniai ni amɛtsu nɛɛ jeee amralo lɛ nɔ ni. (Mat. 22:21) Fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔ ni afee ni wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ bulɛ kɛhã Yuropabii Asaneyelihe lɛ mlai lɛ hewɔ lɛ, wɔtee.
Mi kɛ nyɛmimɛi ni yafã asafo lɛ he yɛ ECHR lɛ, 2010
No hewɔ lɛ, wɔyakpe yɛ saneyelihe lɛ tsũi bibii ni mli yɔɔ fɛo waa lɛ ateŋ ekome mli koni awie sane lɛ he. Be ni aje shishi nɔŋŋ lɛ, onukpa ni kwɛɔ sane lɛ kɛɛ esa akɛ Odasefoi lɛ awo shika ni France amralo lɛ biɔ lɛ eko. Nɔŋŋ kɛkɛ ni wɔbi lɛ akɛ, “Ani ole akɛ amralo lɛ ejie shika ni fa fe dɔlai miliɔn ekpaa kɛ akpei ohai etɛ kɛjɛ wɔ-akaunt lɛ mli momo?”
Be ni wɔwie enɛ lɛ, wɔna yɛ ehiɛ akɛ eleee he nɔ ko nɔ ko kwraa. No hewɔ lɛ, ebi amralo lɛ lɔyafoi lɛ kɛji amɛfee nɔ ko nakai lɛɛlɛŋ. Amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛfee. Enɛ hã emli fu, ni wɔna akɛ jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ sane lɛ he lɛ etsake kwraa. Esha amralo lɛ lɔyafoi lɛ ahiɛ jogbaŋŋ, ni emu sane lɛ naa nɔŋŋ. Mina faŋŋ akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ ni ehã nibii etsake lɛ. Wɔná miishɛɛ waa be ni wɔshiɔ jɛmɛ lɛ, ejaakɛ wɔkpaaa gbɛ kwraa akɛ nɛkɛ nibii baaya lɛ.
Yɛ June 30, 2011 lɛ, Yuropabii Asaneyelihe lɛ bua akɛ wɔsane ja. Amɛkɛɛ France amralo lɛ akɛ, amɛbɛ hegbɛ akɛ amɛheɔ too yɛ oniai ni atsuɔ lɛ ahe, ni akɛ, amɛku sɛɛ amɛkɛ wɔshika lɛ ahã wɔ kɛ ehe kpa! Sane ni he hiaa waa nɛɛ ni saneyelihe lɛ bua lɛ miiye eebua Yehowa tsuji ni yɔɔ France lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Nakai sane kome ni wɔtsɔko hiɛ wɔsusuko he kwraa ni wɔbi lɛ, yafee tamɔ tɛ ni tswa Goliat hiɛnaa lɛ, ejaakɛ Yehowa tsɔ no nɔ ehã wɔye kunim. Wɔna faŋŋ akɛ, tamɔ David kɛɛ Goliat lɛ, “ta lɛ, Yehowa nɔ ni” lɛɛlɛŋ.—1 Sam. 17:45-47.
Enɛ jeee klɛŋklɛŋ be ni Yehowa tsuji eye kunim yɛ saneyelihe, ni ejeee naagbee nɔ hu. Wɔye kunim yɛ saji 1,225 ni wɔkɛtee majimaji ateŋ saneyelihei srɔtoi kɛ maji 70 asaneyelihei ni fe fɛɛ lɛ amli. Saji nɛɛ ekomɛi yɛ ni mɛi ni wɔkɛná lɛ ji nɔyelɔi ni abuɔ waa loo jamɔi wuji. Mɛɛ nɔ kpakpa ejɛ enɛ mli kɛba? Saji ni wɔye kunim yɛ mli lɛ ebu wɔhe ni amɛhã wɔná hegbɛi komɛi ni he hiaa waa, tamɔ mla naa hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ abuɔ wɔ akɛ jamɔ lɛ, hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔshiɛɔ, hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhe woŋ jakumaŋ nifeemɔi amli, kɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔheŋ lá lɛ nɛkɛ.
Te fee tɛŋŋ ni mi, gbɔmɔ ni miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi Anitsumɔhe Yitso lɛ yɛ New York, yɛ U.S.A. lɛ, mihe yaje sane ko ni ayeɔ yɛ Yuropa lɛ mli?
ATSƆSE MI YƐ MAŊSƐƐ SƆƆLƆI ASHĨA
Atsɛɔ mipapa George, ni atsɛɔ mimami Lucille, ni amɛ fɛɛ amɛtee Gilead Skul lɛ klas ni ji 12 lɛ. Be ni amɛfɔ mi yɛ 1956 lɛ, no mli lɛ amɛmiisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi yɛ Ethiopia. Amɛkɛ sane kpakpa shiɛlɔ Filipo (yɛ Blɔfo mli lɛ, Philip), ni hi shi yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, gbɛ́i ni wo mi. (Bɔf. 21:8) Yɛ 1957 lɛ, amralo lɛ kɛ enine fɔ̃ wɔjamɔ lɛ nɔ. No mli lɛ, midako kwraa, shi mikaiɔ akɛ nakai beiaŋ lɛ, wɔyaa asafoŋ kpeei yɛ teemɔŋ ni wɔkɛ hiɛshikamɔ tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Akɛni gbekɛ ji mi hewɔ lɛ, miyana lɛ tamɔ shwɛmɔ nɔ ko! Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ 1960 lɛ, amralofoi lɛ shwie wɔ kɛje maŋ lɛ mli.
Be ni Nyɛminuu Nathan H. Knorr (naagbee mɔ yɛ abɛkugbɛ) basara wɔweku lɛ yɛ Addis Ababa, yɛ Ethiopia lɛ, 1959
Be ni ashwie wɔ kɛje Ethiopia lɛ, wɔyahi Wichita, yɛ Kansas, yɛ U.S.A. Eyɛ mli akɛ mifɔlɔi nyɛɛɛ amɛya nɔ amɛsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi moŋ, shi ekãa ni amɛkɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa baaa shi. Amɛtsɔse mi kɛ minyɛmi yoo onukpa, Judy, kɛ minyɛmi nuu fioo, Leslie, ni afɔ amɛ hu yɛ Ethiopia lɛ, jogbaŋŋ koni wɔsumɔ Yehowa ni wɔsɔmɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ. Abaptisi mi be ni miye afii 13. Mibaptisimɔ lɛ sɛɛ afii etɛ lɛ, wɔweku lɛ fã kɛtee Arequipa, yɛ Peru, koni wɔyasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ.
Yɛ 1974, be ni miye afii 18 pɛ lɛ, Peru nitsumɔhe nine lɛ hã mi kɛ nyɛmimɛi hii ejwɛ krokomɛi bɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi. Amɛhã wɔyashiɛ yɛ hei ni ashiɛko yɛ pɛŋ yɛ Andes Gɔji lɛ anɔ. Mɛi ni wieɔ Quechua kɛ Aymara yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli, ni wɔshiɛ wɔhã amɛ. Wɔwɔɔ tsɔne ni wɔkɛfãa gbɛ lɛ nɔŋŋ mli, ni wɔwo lɛ gbɛ́i akɛ, Adeka Lɛ, ejaakɛ eje adeka. Wɔjɛ Biblia lɛ mli wɔtsɔɔ mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ akɛ, etsɛŋ, Yehowa baajie ohia, hela, kɛ gbele kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ. Be fɛɛ be ni makai enɛ lɛ, mináa miishɛɛ waa. (Kpo. 21:3, 4) Amɛteŋ mɛi pii mɔ anɔkwale lɛ mli, ni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji.
“Adeka Lɛ,” 1974
MIBƆI SƆƆMƆ YƐ NITSUMƆHE YITSO LƐ
Yɛ 1977, be ni Nyɛminuu Albert Schroeder, ni ji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ, basara wɔ yɛ Peru lɛ, ewo mi hewalɛ ni mifiili fɔm kɛhã Betel sɔɔmɔ yɛ nitsumɔhe yitso lɛ. No hewɔ lɛ, mifee nakai. No sɛɛ etsɛɛɛ, yɛ June 17, 1977 lɛ, mibɔi sɔɔmɔ yɛ Brooklyn Betel. Mikɛ afii ejwɛ tsu nii yɛ Cleaning Department lɛ kɛ Maintenance Department lɛ.
Gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, 1979
Yɛ June 1978 lɛ, mikɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Elizabeth Avallone lɛ kpe yɛ majimaji ateŋ kpee ko ni afee yɛ New Orleans, yɛ Louisiana lɛ shishi. Elizabeth fɔlɔi tamɔ mifɔlɔi nɔŋŋ; amɛsɔmɔ Yehowa kɛ amɛtsui muu fɛɛ, ni amɛkɛ enɛ tsɔse amɛbiyoo lɛ. Be ni mikɛ Elizabeth kpe lɛ, no mli lɛ, ekɛ afii ejwɛ esɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ, ni eeshwe ni eya nɔ etsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ewala gbii fɛɛ. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, kɛ́ efee lɛ, mibiɔ eshi, ni lɛ hu ebiɔ mishi. Etsɛɛɛ tsɔ ni wɔbale wɔhe jogbaŋŋ, ni wɔná suɔmɔ wɔhã wɔhe. Wɔbote gbalashihilɛ mli October 20, 1979, ni ahã ebafata mihe yɛ Betel ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ.
Klɛŋklɛŋ asafo ni wɔyasɔmɔ yɛ mli ji, Brooklyn Spanish Asafo lɛ, ni nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hã wɔna akɛ amɛsumɔɔ wɔ waa. Yɛ asafo nɛɛ sɛɛ lɛ, wɔyasɔmɔ yɛ asafoi etɛ hu amli. Nyɛmimɛi ni yɔɔ asafoi nɛɛ fɛɛ amli lɛ hã wɔna akɛ amɛsumɔɔ wɔ, ni amɛye amɛbua wɔ ni wɔtee nɔ wɔsɔmɔ yɛ Betel. Wɔhiɛ sɔɔ amɛyelikɛbuamɔ lɛ waa. Shi jeee amɛ pɛ; wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi hu ye amɛbua wɔ be ni wɔfɔlɔi gbɔlɔ lɛ, ni wɔhiɛ sɔɔ amɛ hu waa.
Betelbii ni yɔɔ Brooklyn Spanish Asafo lɛ mli, 1986
AHÃ MIBƆI SƆƆMƆ YƐ LEGAL DEPARTMENT
Yɛ January 1982 lɛ, minaa kpɛ mihe waa be ni ahã mile akɛ mabɔi sɔɔmɔ yɛ Legal Department lɛ. No sɛɛ afii etɛ lɛ, ahã mitee yunivɛsiti koni miyakase nii ni mibatsɔ lɔyafonyo. Be ni miyɔɔ yunivɛsiti lɛ, mibana nɔ ko ni miná he miishɛɛ waa. No ji akɛ, saji komɛi ni Yehowa Odasefoi kɛtee saneyelihei lɛ ahewɔ ŋmɛnɛ lɛ mɛi yɔɔ hegbɛi komɛi yɛ United States kɛ maji krokomɛi anɔ lɛ. Wɔkase saji ni he hiaa nɛɛ ni Yehowa Odasefoi kɛtee saneyelihei lɛ ahe nii fitsofitso yɛ skul.
Yɛ 1986 lɛ, ahã mibɔi sɔɔmɔ akɛ Legal Department lɛ nɔkwɛlɔ. No mli lɛ, miye afii 30 pɛ. Nitsumɔ nɛɛ ni nyɛmimɛi lɛ tu amɛwo midɛŋ lɛ hã mina akɛ, eyɛ mli akɛ midako moŋ, shi amɛmuɔ amɛfɔ̃ɔ minɔ waa. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ehã mitsui fã fioo, ejaakɛ wɔnitsumɔ nɛɛ he yɛ ahuntoo, ni no mli lɛ nibii pii yɛ ni mileee.
Yɛ 1988 lɛ, mibatsɔ lɔyafonyo. Shi nɔ ni miyɔseee ji akɛ, yunivɛsiti lɛ ni mitee lɛ ehã mitsake kwraa ni eehe efite mi kɛ Yehowa teŋ. Kɛ́ otee yunivɛsiti lɛ, ahãa onuɔ he akɛ, esa akɛ ole nii ni obɔ mɔdɛŋ fe mɔ fɛɛ mɔ, ni akɛ, nibii ni atsɔɔ bo lɛ ahewɔ lɛ, onɔ kwɔ fe mɛi ni eyako yunivɛsiti lɛ. Sui gbohii nɛɛ ná minɔ hewalɛ, shi Elizabeth ye ebua mi. Ewa mi ni mibɔi nibii ni tsutsu ko lɛ mifeɔ koni mi kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa lɛ feemɔ ekoŋŋ. Ehe mi be saŋŋ, shi fiofio lɛ, mi kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli bawa ekoŋŋ. Nɔ ni mitsɔ mli lɛ hewɔ lɛ, manyɛ mawie akɛ, nilee pii kɛ mɔ eyaaa he ko. Nɔ moŋ ni he hiaa yɛ shihilɛ mli ji, ni wɔkɛ Yehowa baabɔ naanyo gbagbalii, ni wɔsumɔ lɛ, ni wɔsumɔ ewebii lɛ hu.
WƆFÃ SANE KPAKPA LƐ HE YƐ MLA NAA
Be ni migbe skul lɛ naa lɛ, mikɛ mijwɛŋmɔ fɛɛ ma bɔ ni mafee maye mabua ni ato Legal Department lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ nɔ. Enɛ baahã anyɛ atsu mla saji ni kɔɔ Betel he lɛ ahe nii, ni agbɛnɛ hu, abu asafo lɛ he, ni afã hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ he. Minitsumɔ lɛ ŋɔɔ waa, shi ekãaa shi akɔɔɔ, ejaakɛ be fɛɛ be lɛ, nibii miitsake yɛ asafo lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsutsu ko lɛ, asafo lɛ biɔ ni awo shika pɔtɛɛ ko yɛ wɔwoji lɛ ahe. Shi yɛ 1990 lɛ, abi ni Legal Department lɛ aye abua ni atsake gbɛjianɔtoo nɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛjɛ nakai afi lɛ nɔ lɛ, kɛ́ wɔhã mɛi woji lɛ, wɔbiii ni amɛwo shika pɔtɛɛ ko yɛ he. Enɛ gbɔ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ Betel kɛ asafoi lɛ amli lɛ nɔ, ni ehã wɔye wɔhe kɛjɛ toi komɛi ni kulɛ abaahã wɔwo lɛ ahe. Mɛi komɛi yasusu akɛ, gbɛjianɔ hee ni ato akɛ wɔkahe shika pɔtɛɛ ko yɛ wɔwoji lɛ ahe lɛ baahã asafo lɛ shika fɛɛ atã, ni wɔnáŋ woji wɔkɛhã mɛi kɛ́ wɔtee shiɛmɔ. Shi ebaaa lɛ nakai. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi anine baanyɛ ashɛ asafo lɛ woji kɛ vidioi anɔ ni amɛwooo shika ko kwraa yɛ he, ni kɛjɛ 1990 kɛbaa nɛɛ, Yehowa tsuji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ayifalɛ lɛ eku ebɔ he toi enyɔ kɛ sɛɛ! Manyɛ mawie akɛ, nɔ kome pɛ hewɔ tsakemɔ nɛɛ kɛ tsakemɔi krokomɛi fɛɛ ni afeɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ yeɔ omanye, ni no ji, Yehowa miiye eebua wɔ ni eetsɔɔ wɔ gbɛ kɛtsɔ nyɔŋ anɔkwafo lɛ nɔ.—2 Mo. 15:2; Mat. 24:45.
Jeee lɔyafoi kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ wɔyeɔ kunim yɛ saneyelihei lɛ. Bei pii lɛ, nɔ ni taa amralofoi lɛ atsuiŋ ji wɔjeŋba kpakpa lɛ. Mina enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ 1998 be ni Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli bii etɛ kɛ amɛŋamɛi ba kpeei krɛdɛi ni afee yɛ Cuba lɛ. Bɔ ni amɛjɛ naajɔlɛ kɛ bulɛ mli amɛkɛ amralofoi lɛ wie lɛ ji nɔ titri ni hã amralofoi lɛ na akɛ, gbɔmɛi kpakpai ji wɔ.
Shi kɛ́ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ sane ko he ni loloolo lɛ eyahiii lɛ, wɔkɛyaa kɔɔtu, koni ‘wɔtsɔ mla nɔ wɔfã sanekpakpa lɛ he.’ (Fip. 1:7) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ South Korea kɛ Yuropa maji komɛi anɔ lɛ, amralofoi lɛ kɛɛ doo ja wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ amɛhe ewo asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Enɛ tee nɔ afii pii, ni nɔ ni jɛ mli kɛba ji, awo nyɛmimɛi aaafee 18,000 tsũŋ yɛ Yuropa, ni awo nyɛmimɛi 19,000 kɛ sɛɛ tsũŋ yɛ South Korea yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo asraafoi anitsumɔ mli lɛ hewɔ.
No hewɔ lɛ, wɔkɛ sane lɛ tee Yuropabii Asaneyelihe lɛ, ni yɛ July 7, 2011 lɛ, abua sane lɛ. Awo sane lɛ gbɛ́i akɛ, Bayatyan v. Armenia, ni nɔ ni kojolɔi lɛ wie ji akɛ, yɛ Yuropa maji fɛɛ anɔ lɛ, esa akɛ amralofoi lɛ aŋmɛ maŋbii lɛ gbɛ ni amɛtsu nitsumɔ kroko kɛsɔmɔ maŋ lɛ kɛji amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛtsu asraafoi anitsumɔ lɛ. No sɛɛ yɛ June 28, 2018 lɛ, South Korea saneyelihe ni kwɛɔ maŋ lɛ mla saji amli lɛ kpɛ yiŋ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Eji wɔnyɛmimɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ ateŋ mɛi fioo ko po eyafiii shi kulɛ, wɔnyɛŋ wɔye kunim nɛɛ.
Legal Department ni yɔɔ wɔnitsumɔhe yitso lɛ kɛ Legal Department ni yɔɔ nitsumɔhe niji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ miitsu nii waa kɛmiifã hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔjáa Yehowa ni wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ he. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ, wɔbaafã wɔnyɛmimɛi lɛ ahe kɛ́ amralo lɛ te shi ewo amɛ. Kɛ́ wɔyayeee kunim yɛ saneyeli ko mli po lɛ, wɔle akɛ wɔtsɔ bɔ ni wɔfã anɔkwale lɛ he lɛ nɔ wɔye amralofoi, maŋtsɛmɛi, kɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ odase. (Mat. 10:18) Wɔle hu akɛ, kojolɔi, amralo lɛ najiaŋdamɔlɔi, mɛi ni tsuɔ nii yɛ redio kɛ TV steshɛŋ, kɛ maŋbii lɛ fɛɛ susuɔ ŋmalɛi ni yɔɔ woji ni wɔŋmalaa wɔyahãa kɔɔtu lɛ kɛ ŋmalɛi ni wɔtsɛɔ yisɛɛ be ni wɔfãa anɔkwale lɛ he lɛ ahe. Mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ baleɔ mɛi ni Yehowa Odasefoi ji, ni amɛnaa akɛ, nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi po ebatsɔmɔ Yehowa Odasefoi.
YEHOWA, OYIWALADƆŊŊ!
Mikɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 40 sɔŋŋ esɔmɔ yɛ nitsumɔhe yitso lɛ Legal Department lɛ. Miná hegbɛ mikɛ Legal Department ni yɔɔ nitsumɔhe niji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ efee ekome kɛtsu mla saji ahe nii, ni miná hegbɛ kɛfã anɔkwale lɛ he yɛ saneyelihei wuji kɛ mɛi ni abuɔ waa ahiɛ. Misumɔɔ minyɛmimɛi ni mikɛtsuɔ nii yɛ Legal Department yɛ nitsumɔhe yitso lɛ kɛ Legal Department ni yɔɔ nitsumɔhe niji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli lɛ waa, ni mihiɛ sɔɔ amɛ hu. Yehowa kɛ mi etsu nii waa yɛ esɔɔmɔ lɛ mli, ni enɛ ehã mitsui enyɔ mimli waa.
Mikɛ Elizabeth bote gbalashihilɛ mli afii 45 ni eho nɛ, ni mihiɛ sɔɔ lɛ waa. Nɔ hewɔ lɛ ji, eyɛ mli akɛ eeye hela ko ni hãa egbɔjɔɔ waa moŋ, shi etee nɔ esumɔ mi ni eye ebua mi yɛ be ni hi kɛ be ni ehiii fɛɛ mli.
Kɛ́ misusu bɔ ni wɔye kunim yɛ saji srɔtoi amli lɛ he lɛ, minaa faŋŋ akɛ, jeee mi diɛŋtsɛ mihewalɛ kɛ minyɛmɔ naa, ni mile akɛ nakai nɔŋŋ nyɛmimɛi krokomɛi lɛ hu nuɔ he. Tamɔ bɔ ni David wie lɛ, “Yehowa ji emaŋ lɛ hewalɛ.” (Lala 28:8) “Ta lɛ, Yehowa nɔ ni” lɛɛlɛŋ.