NIKASEMƆ 36
LALA 103 Nɔkwɛlɔi—Hii Ni Ji Nikeenii
‘Tsɛ Asafoŋ Onukpai Lɛ’
“Etsɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ.”—YAK. 5:14.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ kɛ́ yelikɛbuamɔ he miihia wɔ.
1. Mɛni Yehowa efee ni hãa wɔnaa akɛ esumɔɔ mɛi fɛɛ ni jáa lɛ lɛ waa?
YEHOWA sumɔɔ mɛi fɛɛ ni jáa lɛ lɛ, ni ekwɛɔ amɛnɔ jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni tookwɛlɔ kpakpa kwɛɔ etoi jogbaŋŋ lɛ. Yehowa kɛ Yesu lá ni hé asafo lɛ, ni ehala asafoŋ onukpai ni amɛkwɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ anɔ. (Bɔf. 20:28) Nyɔŋmɔ miisumɔ ni asafoŋ onukpai lɛ amli ahi yɛ ewebii lɛ anɔ. Asafoŋ onukpai lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni Yesu hãa amɛ lɛ tsuɔ nii. Enɛ hewɔ lɛ, amɛwoɔ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewalɛ, ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ.—Yes. 32:1, 2.
2. Mɛni Yehowa efee klalo akɛ ebaafee ehã wɔ? (Ezekiel 34:15, 16)
2 Anɔkwa, wɔ fɛɛ wɔsane kã Yehowa tsui nɔ waa, ni efee klalo akɛ ebaaye ebua wɔ oya nɔŋŋ kɛ́ wɔkɛ naagba ko kpe. Naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ekomɛi yɛ ni tɔmɔ ko ni wɔyatɔ̃ lɛ hewɔ wɔkɛkpeɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, Yehowa tsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ anɔ eyeɔ ebuaa wɔ. (Kanemɔ Ezekiel 34:15, 16.) Yehowa sumɔɔɔ ni wɔkɛ wɔnaagbai lɛ woɔ wɔhe. Moŋ lɛ, eesumɔ ni wɔsɔle wɔbi edɛŋ yelikɛbuamɔ, ni agbɛnɛ hu, wɔyana “tookwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi” ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ni amɛ hu amɛye amɛbua wɔ.—Efe. 4:11, 12.
3. Kɛ́ wɔsusu gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni asafoŋ onukpai lɛ aye abua wɔ lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?
3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni asafoŋ onukpai lɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai ni baanyɛ afite wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ kpe lɛ he. Wɔbaahã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Mɛɛ be esa akɛ wɔbi asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai? Ni mɛni asafoŋ onukpai lɛ baafee kɛye amɛbua wɔ? Kɛ́ bianɛ lɛ, wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa po lɛ, nikasemɔ nɛɛ baahã wɔhiɛ asɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni asafoŋ onukpai lɛ aye abua wɔ lɛ waa, ni wɔsɛɛ ko kɛ́ ehe bahia ni wɔyana amɛ lɛ, wɔbaale nɔ ni esa akɛ wɔfee.
MƐƐ BE ESA AKƐ ‘WƆTSƐ ASAFOŊ ONUKPAI LƐ’?
4. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɔ ko ni naagba eba ekɛ Yehowa teŋ lɛ he awieɔ yɛ Yakobo 5:14-16, 19, 20 lɛ? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
4 Yakobo wie gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni asafoŋ onukpai lɛ aye abua wɔ lɛ he. Ewie akɛ: “Ani nyɛteŋ mɔ ko bɛ hewalɛ? Etsɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ.” (Kanemɔ Yakobo 5:14-16, 19, 20.) Ani mɔ ko ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ he Yakobo wieɔ yɛ biɛ lɛ? Dabi, eewie mɔ ko ni naagba eba ekɛ Yehowa teŋ lɛ he. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, Yakobo ewieee akɛ mɔ lɛ atsɛ datrɛfonyo; moŋ lɛ, ekɛɛ mɔ lɛ atsɛ asafoŋ onukpai lɛ. Agbɛnɛ hu, ewie akɛ nɔ ni baahã mɔ lɛ he awa lɛ ji, ni akɛ ehe eshai baake lɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee kɛ́ naagba ba wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ato nɔ ni wɔfeɔ kɛ́ wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ he. Kɛ́ wɔbɛ hewalɛ lɛ, wɔyanaa datrɛfonyo, wɔgbaa lɛ nɔ ni feɔ wɔ lɛ, ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni ehãa wɔ lɛ tsuɔ nii. Nakai nɔŋŋ kɛ́ naagba ba wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ, esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ, wɔgba amɛ nɔ fɛɛ nɔ, ni wɔkɛ ŋaa ni amɛbaajɛ Biblia lɛ mli amɛwo wɔ lɛ atsu nii.
Bɔ ni kɛ́ wɔbɛ hewalɛ lɛ, wɔyanaa datrɛfonyo lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ naagba ba wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ, esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ (Kwɛmɔ kuku 4)
5. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔna kɛji sane eba wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he?
5 Yakobo yitso 5 lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ kɛ́ wɔna akɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ he eba sane. Anɔkwa, kɛ́ wɔna nakai lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ko yɛ he oya nɔŋŋ dani wɔ kɛ Yehowa teŋ afite kwraa. Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ, kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaasusu akɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ yɛ jogbaŋŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ kɛ lɛ teŋ efite. (Yak. 1:22) Nakai eba lɛ yɛ Kristofoi komɛi ni yɔɔ Sarde lɛ agbɛfaŋ. Amɛyasusu akɛ wekukpaa kpakpa yɛ amɛ kɛ Yehowa teŋ, shi Yesu kɛɛ amɛ akɛ jeee nakai kwraa eji. (Kpo. 3:1, 2) Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔna kɛji wekukpaa kpakpa yɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ ji, ni wɔkɛ ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ lɛ bianɛ lɛ baato ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ lɛ be ko ni eho lɛ he. (Kpo. 2:4, 5) No hewɔ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani misumɔɔ Biblia lɛ kanemɔ ni mijwɛŋɔ nɔ tamɔ mifeɔ tsutsu ko lɛ? Ani miyaa asafoŋ kpeei daa ni misaa mihe jogbaŋŋ dani miyaa? Ani ekãa ni mikɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eba shi? Ani mifiteɔ be pii yɛ hiɛtserɛjiemɔ he fe be ko ni eho? Ani mijwɛŋɔ shika kɛ heloonaa nibii ahe waa bianɛ fe tsutsu lɛ?’ Kɛ́ ohã sanebimɔi nɛɛ ateŋ ekome po hetoo akɛ hɛɛ lɛ, no baanyɛ atsɔɔ akɛ sane eba okɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he, ni kɛ́ okwɛɛɛ ni obaatsu nɔ ko yɛ he oya lɛ, okɛ Yehowa teŋ baanyɛ afite kwraa. Ekolɛ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ yɛ naagba lɛ he, shi loloolo lɛ ehiii, loo ehã oyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. Kɛ́ nakai lɛ, yaana asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua bo.
6. Mɛni esa akɛ mɛi ni efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ afee?
6 Eshai komɛi yɛ hiɛdɔɔ waa, bɔ ni kɛ́ mɔ ko yafee eko ni etsakeee etsui lɛ, abaanyɛ ajie lɛ kɛje asafo lɛ mli. Kɛ́ aleenɔ, wɔyafee esha ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ. (1 Kor. 5:11-13) Kɛ́ mɔ ko yafee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enyɛŋ esaa ekɛ Yehowa teŋ, ja aye abua lɛ. Dani Yehowa kɛ esha ko ni wɔfee lɛ baake wɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã ana akɛ wɔtsake wɔtsui lɛɛlɛŋ. (Bɔf. 26:20) Nibii nɛɛ eko ji, ni wɔbaayana asafoŋ onukpai lɛ.
7. Namɛi hu esa akɛ amɛyana asafoŋ onukpai lɛ?
7 Jeee mɛi ni efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ pɛ esa akɛ amɛyana asafoŋ onukpai lɛ. Kɛ́ wɔmiimia wɔhiɛ waa ni wɔfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ shi wɔnáaa lɛ mlɛo lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔyana amɛ. (Bɔf. 20:35) Ekolɛ dani obaaba anɔkwale lɛ mli lɛ, ojeŋba ekpɔtɔ, okɛ tsofai fɔji tsuɔ nii waa, loo okwɛɔ ponografi, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ efee lɛ, onuɔ he waa akɛ oya nibii gbohii nɛɛ ahe ekoŋŋ. Kɛ́ oyana asafoŋ onukpai lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua bo ni odamɔ naagba nɛɛ naa. Taomɔ asafoŋ onukpa ko ni onyɛɔ okɛ lɛ gbaa sane waa ni okɛɛ lɛ onaagba lɛ. Ebaabo bo toi, ebaawo bo ŋaa, ni ebaahã ole akɛ, Yehowa baaná miishɛɛ waa kɛ́ otee nɔ oye ohe nɔ ni ofee nɔ ni esumɔɔ. (Jaj. 4:12) Kɛ́ oye ohe nɔ aahu, shi agbɛnɛ lɛ, oonu he akɛ onyɛɛɛ dɔŋŋ lɛ, asafoŋ onukpa lɛ baaye abua bo ni ona akɛ, eŋɔɔ ni oba lɛ tsɔɔ akɛ obaa ohe shi, osumɔɔ Yehowa, ni osumɔɔɔ ni ofeɔ nɔ ko ni baafite okɛ Yehowa teŋ.—1 Kor. 10:12.
8. Ani tɔmɔi lɛ eko fɛɛ eko esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ yɛ he? Tsɔɔmɔ mli.
8 Jeee tɔmɔi lɛ eko fɛɛ eko kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, ehe baahia ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ okɛ nyɛmi ko wie bɔ ni esaaa, loo omli fu lɛ waa lɛ, nɔ najiaŋ ni obaayana asafoŋ onukpai lɛ, feemɔ nɔ ni Yesu wie lɛ. Yaana onyɛmi lɛ ni okpa lɛ fai. (Mat. 5:23, 24) Agbɛnɛ hu, obaanyɛ otao saji ni kɔɔ mlijɔlɛ, tsuishitoo, kɛ henɔyeli he ni okase koni no aye abua bo ni wɔsɛɛ lɛ, onyɛ ojie sui nɛɛ kpo jogbaŋŋ. Shi kɛ́ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, onyɛɛɛ otsu naagba lɛ he nii lɛ, yaana asafoŋ onukpa ko ni eye ebua bo. Yɛ Filipibii awolo lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ nyɛmi nuu ko ni eye ebua Evodia kɛ Sintika ni amɛsaa béi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ. Nakai nɔŋŋ asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ nyɛsafo lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua bo.—Fip. 4:2, 3.
MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆTSƐ ASAFOŊ ONUKPAI LƐ?
9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ kɛ́ eefee wɔ hiɛgbele akɛ wɔbaafee nakai po? (Abɛi 28:13)
9 Kɛ́ wɔyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ, loo wɔmiinu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ, ni wɔye wɔhe nɔ aahu shi wɔnyɛɛɛ dɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ. Shi ja wɔfee ekãa ni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa dani wɔbaanyɛ wɔfee nakai, ejaakɛ kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, hiɛgbele baamɔ wɔ ni wɔyaŋ. Kɛ́ wɔnyiɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto lɛ sɛɛ ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ koni amɛye amɛbua wɔ ni wɔya nɔ wɔhi Yehowa masɛi kpaakpa lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔheɔ lɛ wɔyeɔ ni wɔboɔ lɛ toi. Ebaatsɔɔ hu akɛ, wɔle akɛ ja eye ebua wɔ dani wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee nɔ ni ja. (Lala 94:18) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔfee esha lɛ, Yehowa kɛbaake wɔ kɛ́ wɔhã asafoŋ onukpai lɛ le nɔ ni wɔyafee lɛ ni wɔkpa kwraa.—Kanemɔ Abɛi 28:13.
10. Kɛ́ wɔyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔtsimɔ nɔ lɛ, mɛni baanyɛ aba?
10 Kɛ́ wɔyana asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua wɔ lɛ, Yehowa kɛ wɔhe eshai lɛ baake wɔ, ni wɔ kɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli baawa ekoŋŋ. Shi kɛ́ wɔtsimɔ wɔhe eshai lɛ anɔ lɛ, wɔbaaye wɔhe awui. Be ko be ni Maŋtsɛ David ka akɛ ebaatsimɔ eshai komɛi ni eyafee lɛ anɔ lɛ, ekɛ Yehowa teŋ fite, emiishɛɛ fɛɛ tã, ni hela mɔ lɛ po. (Lala 32:3-5) Kɛ́ hela mɔ wɔ ni wɔkwɛɛɛ ni wɔbaatsa oya lɛ, emli woɔ wu. Nakai nɔŋŋ kɛ́ naagba ba wɔ kɛ Yehowa teŋ ni wɔyabiii asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, no baanyɛ ahã wɔ kɛ Yehowa teŋ afite kwraa. Yehowa sumɔɔɔ ni ebaa lɛ nakai, ni no hewɔ ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ koni amɛye amɛbua wɔ ni ‘wɔsaa wɔ kɛ lɛ teŋ’ lɛ.—Yes. 1:5, 6, 18.
11. Kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ loo nyɛmi kroko yafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔtsimɔ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ eye asafo muu lɛ fɛɛ awui?
11 Kɛ́ wɔyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔtsimɔ nɔ lɛ, ebaanyɛ eye mɛi krokomɛi awui. Nɔ hewɔ lɛ ji, ehãŋ Yehowa mumɔ lɛ anyɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ asafo lɛ nɔ, ni agbɛnɛ hu, ekɛ naagbai pii baaba asafo lɛ mli. (Efe. 4:30) Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔná wɔle akɛ nyɛmi ko eyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ wɔwo lɛ hewalɛ ni eyabɔ asafoŋ onukpai lɛ. Kɛ́ wɔbo wɔhe toi kɛyashi be ko, shi wɔna akɛ eyabɔko amɛ lolo lɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔyabɔ amɛ, kɛjeee nakai lɛ, wɔfee esha. (3 Mo. 5:1) Kɛ́ wɔyabɔ asafoŋ onukpai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa ni wɔmiisumɔ ni wɔye lɛ anɔkwa. Ebaatsɔɔ hu akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔhã Yehowa asafo lɛ he atse, ni agbɛnɛ hu, aye abua mɔ ni efee esha lɛ ni esaa ekɛ Yehowa teŋ.
MƐNI ASAFOŊ ONUKPAI LƐ BAAFEE KƐYE AMƐBUA WƆ?
12. Mɛni asafoŋ onukpai lɛ feɔ kɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni naagba eba amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ?
12 Yehowa kɛ nitsumɔ ewo asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ akɛ, amɛye amɛbua mɛi ni naagba eba amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ. (1 Tes. 5:14) No hewɔ lɛ, kɛ́ esha ko oyafee lɛ, asafoŋ onukpai lɛ kɛ bo baagba sane, ni ekolɛ amɛbaabi bo saji koni amɛle osusumɔ kɛ bɔ ni onuɔ he ohãa. (Abɛi 20:5) Kɛ́ amɛbi bo lɛ, kɛɛmɔ amɛ nɔ fɛɛ nɔ; okɛ nɔ ko akatee amɛ. Ekolɛ ohiɛ gboɔ loo sane lɛ wiemɔ wa hã bo, shi miamɔ ohiɛ, ejaakɛ kɛ́ ohã asafoŋ onukpai lɛ le onaagba lɛ, no dani amɛbaanyɛ amɛye amɛbua bo. Kaanu he akɛ, kɛ́ oyaawie ni ekolɛ oyawieee jogbaŋŋ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baakɔ lɛ nɔ kroko; amɛfeŋ nakai. (Hiob 6:3) Moŋ lɛ, amɛbaato amɛtsui shi amɛbo bo toi jogbaŋŋ koni amɛna sane muu lɛ fɛɛ dani amɛwo bo ŋaa. (Abɛi 18:13) Onukpai lɛ le akɛ, eheɔ be dani anyɛɔ ayeɔ abuaa mɔ ko ni esaa ekɛ Yehowa teŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ ehe bahia ni oyana amɛ nɔ ni fe shi kome lɛ, egbaŋ amɛnaa kwraa.
13. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ sɔle amɛhã wɔ ni amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛwo wɔ ŋaa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
13 Asafoŋ onukpai lɛ ewieŋ ohiɛ, ejaakɛ amɛle akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ, ohenilee miiyi bo momo. Moŋ lɛ, amɛbaasɔle amɛhã bo, ni nɔ ni sɔlemɔ nɛɛ baatsu ehã bo lɛ baafee bo naakpɛɛ. Ebaawaje bo, ni ebaahã otsɛ otsui oŋmɛ omli. Nɔ kroko ni asafoŋ onukpai lɛ baafee kɛye amɛbua bo ji, ‘amɛbaakpa bo mu yɛ Yehowa gbɛ́i mli.’ (Yak. 5:14-16) “Mu” ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Asafoŋ onukpai lɛ baajɛ Biblia lɛ mli amɛshɛje omii ni amɛye amɛbua bo ni osaa okɛ Yehowa teŋ. (Yes. 57:18) Ŋmalɛi ni amɛkɛ bo baasusu he lɛ baaye abua bo ni omia ohiɛ waa ni ofee nɔ ni Yehowa sumɔɔ be fɛɛ be. Kɛ́ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yehowa baatsɔ amɛnɔ etsɔɔ bo gbɛ ni eye ebua bo ni ole nɔ ni esa akɛ ofee.—Yes. 30:21.
Asafoŋ onukpai lɛ jɛɔ Biblia lɛ mli amɛshɛjeɔ wɔmii ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ (Kwɛmɔ kuku 13-14)
14. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Galatiabii 6:1 lɛ naa lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ miiye amɛmiibua mɔ ko ni ekɔ “gbɛ ko ni ejaaa” lɛ, te amɛfeɔ lɛ tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
14 Kanemɔ Galatiabii 6:1. Kɛ́ akɛɛ Kristofonyo ko ekɔ “gbɛ ko ni ejaaa” lɛ, etsɔɔ akɛ efee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. Gbɛ ni ejaaa nɛɛ baanyɛ afee yiŋ gbonyo ko ni eyakpɛ loo esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni eyafee. Asafoŋ onukpai lɛ sumɔɔ amɛnyɛmimɛi lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko kɔ gbɛ ko ni ejaaa lɛ, ‘amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛjajeɔ lɛ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.’ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘ajaje’ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, no nɔŋŋ akɛtsuɔ nii kɛ́ mɔ ko wu ku ni aajaje koni ekaje kpa. Kɛ́ mɔ ko nine loo enane ku, ni datrɛfonyo ni he esa miijaje lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaafee lɛ blɛoo koni mɔ lɛ akapiŋ fe nine. Nakai nɔŋŋ kɛ́ onukpai lɛ miijaje mɔ ko ni ekɔ gbɛ ko ni ejaaa lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee lɛ bɔ ni hãŋ mɔ lɛ werɛ aho ehe. Agbɛnɛ hu, ŋmalɛ lɛ kɛɛ esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ‘ahã amɛhiɛ ahi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ.’ Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛmiijaje mɔ ko lɛ, amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ amɛyeee emuu, ni no hewɔ lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ amɛtɔ̃. Asafoŋ onukpai lɛ le akɛ, amɛhiii fe mɔ ni amɛjajeɔ lɛ. No hewɔ lɛ, amɛbaa amɛhe shi, ni amɛkɛ lɛ yeɔ yɛ mlihilɛ mli.—1 Pet. 3:8.
15. Kɛ́ wɔkɛ naagba ko miikpe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ okɛɔ nakai?
15 Yehowa etsɔse asafoŋ onukpai lɛ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, amɛle akɛ kɛ́ wɔgba amɛ wɔnaagbai lɛ, esaaa akɛ amɛgbaa mɛi krokomɛi. Agbɛnɛ hu, amɛle akɛ kɛ́ amɛmiiwo wɔ ŋaa lɛ, esa akɛ amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛfee nakai, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi amli. Kɛfata he lɛ, amɛle akɛ esa akɛ amɛya nɔ amɛye amɛbua wɔ kɛtsu wɔnaagbai lɛ ahe nii. (Abɛi 11:13; Gal. 6:2) Nibii nɛɛ ni Yehowa etsɔɔ amɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu wɔfɔ̃ amɛnɔ. Anɔkwa, esoro asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ niiashikpamɔ ni eyɔɔ, shi kɛ́ wɔyɛ naagba ko lɛ, wɔbaanyɛ wɔyana amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni eye ebua wɔ. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛyabi asafoŋ onukpa ko ŋaawoo ni ŋaa ni ewo amɛ lɛ eŋɔɔɔ amɛtoi naa lɛ, amɛyabiɔ asafoŋ onukpai krokomɛi kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ, abaakɛɛ amɛ nɔ ni amɛtaoɔ amɛnu lɛ. Shi kɛ́ wɔfee nakai lɛ, belɛ wɔmiifee wɔnii tamɔ mɛi ni miisumɔ ni “ata amɛtoiiaŋ ahã amɛ” moŋ fe ni abaajɛ Biblia lɛ mli atsɔɔ amɛ nii. (2 Tim. 4:3) Bei komɛi lɛ, kɛ́ wɔyabi asafoŋ onukpa ko ŋaawoo yɛ naagba ko he lɛ, ebaabi wɔ kɛji wɔkɛ asafoŋ onukpa kroko egba nakai naagba lɛ he sane kɛ ŋaa ni ewo wɔ. Ni kɛ́ ehe bahia ni ebi asafoŋ onukpa kroko ŋaawoo yɛ sane lɛ he lɛ, ebaajɛ heshibaa mli efee nakai.—Abɛi 13:10.
MƐNI ESA AKƐ WƆ DIƐŊTSƐ HU WƆFEE?
16. Kɛ́ wɔkɛ sane ko yafɔ̃ asafoŋ onukpai lɛ ahiɛ lɛ, mɛni amɛfeŋ? Ni mɛni hewɔ?
16 Kɛ́ okɛ naagba ko miikpe ni oyana asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua bo lɛ, amɛbaawo bo ŋaa, shi amɛkpɛŋ yiŋ amɛhãŋ bo. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa ehã Nyɔŋmɔ. (Rom. 14:12) Wɔle akɛ, kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ be fɛɛ be lɛ, no hãa enaa akɛ wɔsumɔɔ lɛ. Yehowa hu efee klalo akɛ ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔnaagbai lɛ anaa ni wɔfee nɔ ni sa ehiɛ. Nibii nɛɛ ni asafoŋ onukpai lɛ le lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ sane ko yafɔ̃ amɛhiɛ ni amɛmiiwo wɔ ŋaa lɛ, amɛkɛŋ wɔ nɔ tuuntu ni wɔfee, shi moŋ amɛbaajɛ Biblia lɛ mli amɛye amɛbua wɔ ni wɔna nɔ ni Yehowa susuɔ yɛ sane lɛ he. Kɛ́ wɔbo ŋaa ni amɛbaajɛ Biblia lɛ mli amɛwo wɔ lɛ toi lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkwɛ nii tamɔ bɔ ni Yehowa kwɛɔ nii lɛ, ni wɔbaakpɛ yiŋ kpakpai.—Heb. 5:14.
17. Kɛ́ wɔmiitao wɔná gbɛjianɔ ni Yehowa eto lɛ he sɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
17 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ, Yehowa kwɛɔ wɔnɔ jogbaŋŋ, tamɔ bɔ ni tookwɛlɔ kpakpa kwɛɔ etoi anɔ jogbaŋŋ lɛ. Ehã Yesu, ni ji “tookwɛlɔ kpakpa lɛ,” kɛ ewala bashã afɔle ehã wɔ koni wɔsɛɛ lɛ, wɔná naanɔ wala. (Yoh. 10:11) Agbɛnɛ hu, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ, ehã wɔ ‘lɛ diɛŋtsɛ etsuinaa tookwɛlɔi,’ ni ji asafoŋ onukpai lɛ, ni ‘amɛkɛ nilee kɛ sɛɛyoomɔ miilɛ wɔ.’ (Yer. 3:15) No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaana akɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he miijɔ loo naagba eba wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ, nyɛhãa wɔtsɛa amɛ oya nɔŋŋ koni amɛye amɛbua wɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni hii anɔkwafoi nɛɛ aye abua wɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi.
LALA 31 Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ!