-
Hiɛnɔkamɔ—Ani Ebaanyɛ Ewa Wɔ?Awake!—2004 | April 22
-
-
Hiɛnɔkamɔ—Ani Ebaanyɛ Ewa Wɔ?
KANSA kɛ gbekɛ nuu fioo ko ni atsɛɔ lɛ Daniel lɛ wuwua shi afi. Be ni hela lɛ mɔ lɛ lɛ, no mli lɛ, eye afii nɛɛhu pɛ. Dɔkitafoi ni kwɛɔ lɛ, kɛ ewekumɛi, kɛ enanemɛi ahiɛnɔkamɔ tã. Shi Daniel hiɛnɔkamɔ etãaa. Ehe eye akɛ, ebaada ebatsɔ mɔ ko ni kpaa jeŋ shi, ni ebaawa koni aná kansa naa tsabaa. Ená ele akɛ, dɔkitafonyo ko ni le kansa ni eyeɔ lɛ he nii waa lɛ baabakwɛ lɛ, ni no hã ehiɛnɔkamɔ lɛ mli wa waa. Shi be ni gbi ni ato lɛ bashɛ lɛ, ahum ko tswa waa, no hewɔ lɛ, ehiii dɔkitafonyo nɛɛ baa. Enɛ hã Daniel nijiaŋ je wui. Shihilɛ baje etsine agbɛnɛ. No sɛɛ gbii enyɔ lɛ, egbo.
Nilelɔ ko ji mɔ ni gba Daniel sane nɛɛ. Ekaseɔ bɔ ni nɔ ni wɔjwɛŋɔ he lɛ saa wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛ he lɛ he nii. Ekolɛ, onu saji ni tamɔ Daniel nɔ lɛ eko pɛŋ. Bei komɛi lɛ, wɔnuɔ akɛ mɔ ko ni eda waa ni kã gbele saa nɔ lɛ gbooo, ejaakɛ eekpa nɔ ko gbɛ waa, ekolɛ, mɔ ko ni esumɔɔ esane waa miiba ebasara lɛ, loo eekpa gbi jurɔ ko gbɛ. Be ni nɔ ni ekpaa gbɛ lɛ eba mli etã lɛ, etsɛɛɛ, kɛkɛ lɛ egbo. Mɛni hãa ebaa lɛ nakai? Ani hiɛnɔkamɔ baanyɛ atsake wɔshihilɛ lɛɛlɛŋ tamɔ bɔ ni mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ lɛ?
Helatsamɔ he nitsulɔi babaoo susuɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko yɛ hiɛnɔkamɔ waa akɛ nibii baahi, ní esusuɔ nibii kpakpai ahe lɛ, enáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ shihilɛ kpakpa hu. Shi amɛteŋ mɛi komɛi hiɛ susumɔ kroko kwraa. Amɛkɛɔ akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni maa nɔ mi akɛ, kɛ́ wɔsusu nibii kpakpai ahe lɛ wɔbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Amɛsusuɔ moŋ akɛ, wɔnifeemɔi pɛ ni hãa hela mɔɔ wɔ, shi jeee nibii ni wɔjwɛŋɔ he.
Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, yɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, mɛi komɛi heee amɛyeee akɛ kɛ́ wɔjwɛŋ nibii kpakpai ahe lɛ ebaahã wɔshihilɛ ahi. Afii akpei komɛi ni eho nɛ lɛ, abi nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Aristotle, ni eji Greeknyo lɛ, ni egbála hiɛnɔkamɔ mli; ewie akɛ: “Eji lamɔ ko ni alaa be ni awɔko.” Ni afii ohai enyɔ ni eho nɛ lɛ, maŋ onukpa ko ni abuɔ lɛ waa ni atsɛɔ lɛ Benjamin Franklin, ni eji Amerikanyo lɛ wie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ; ewie akɛ: “Kɛ́ nii ni mɔ ko hiɛ kã nɔ lɛ ni kudɔɔ lɛ lɛ, no lɛ, hɔmɔ baaye lɛ ni ebaagbo.”
Belɛ, mɛni kwraa ji hiɛnɔkamɔ? Ani eji hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ nibii baahi, ni ji nɔ ko ni mɛi kɛhãa amɛhe tsui kɛkɛ, tsɛbelɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni tsɔɔ nakai? Aloo hiɛnɔkamɔ ji nɔ ko ni he hiaa waa, nɔ ko ni baahã wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ miishɛɛ?
-
-
Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ?Awake!—2004 | April 22
-
-
Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ?
EJI Daniel, gbekɛ fioo lɛ ni kansa lɛ gbe lɛ, ni awie ehe sane yɛ sane ni tsɔɔ hiɛ lɛ mli lɛ nijiaŋ eyajeee wui kulɛ, mɛni baaba? Ani kulɛ kansa lɛ baaya ní egboŋ? Mɛi ni heɔ yeɔ waa akɛ kɛ́ mɔ ko susuɔ nibii kpakpai ahe lɛ ebaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ po ewieŋ akɛ kulɛ, Daniel gboŋ. Enɛ hãa sane ko ni he hiaa waa lɛ feɔ faŋŋ. No ji, esaaa akɛ wɔwoɔ hiɛnɔkamɔ he fe nine. Ni tsɔɔ akɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ hiɛnɔkamɔ baanyɛ afee.
Adafitswalɔ ko kɛ dɔkita ko ni atsɛɔ lɛ Nathan Cherney lɛ gba sane. Yɛ amɛsanegbaa lɛ mli lɛ, dɔkita nɛɛ wie akɛ, kɛ́ aaye aabua mɔ ko ni bɛ hewalɛ waa lɛ, esaaa akɛ awoɔ hiɛnɔkamɔ he fe nine. Ewie akɛ: “Helatsɛmɛi komɛi awumɛi wie amɛshi amɛ akɛ, eji amɛsusuɔ nibii kpakpai ahe waa kulɛ, amɛhe ewa amɛ jeeŋmɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Ejeee anɔkwale akɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhãa lɛ nɔ wɔtsa kansa, ni kɛ́ mɛi ná susumɔ akɛ helatsɛ ko baanyɛ etsɔ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehãa lɛ nɔ etsa ekansa, ni kansa lɛ eyaaa lɛ, abaasusu akɛ lɛ ni ebɔɔɔ ehe mɔdɛŋ, ni kɛ́ mɛi ná susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, belɛ, amɛkɛ helatsɛ lɛ yeee jogbaŋŋ.”
Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ mɔ ko miiye hela ko ni ehiii tsamɔ, ní bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaagbe lɛ lɛ, etamɔ mɔ ko ni miiwu ta ni naa wa waa ni ebiɔ ni efee ekãa. Hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi ni amɛsumɔɔ amɛsane lɛ hã amɛnu he tamɔ nɔ ni amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ lɛ, ebafeɔ tamɔ nɔ ni amɛkɛ jatsu ni tsii miifata jatsu ni amɛtere momo ni amɛnaaa naa lɛ he. Ani esa akɛ enɛ ahã wɔmu sane naa akɛ hiɛnɔkamɔ he ehiaaa?
Dabi kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dɔkita lɛ ni wɔwie ehe sane lɛ kwɛɔ helatsɛmɛi yɛ gbɛ srɔto ko nɔ. Efeɔ nibii ni baahã helatsɛmɛi lɛ ahe ajɔ amɛ ni amɛkapiŋ tsɔ, moŋ fe ebaatsa hela lɛ loo ehã amɛwala sɛɛ atsɛ fioo. Dɔkitafoi ni kwɛɔ mɛi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ heɔ amɛyeɔ waa akɛ, kɛ́ akwɛ mɔ ko ni bɛ hewalɛ loo ebɛ hewalɛ waa po yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ehãaa eye etsui tsɔ̃. Saji pii yɛ ni maa nɔ mi akɛ, hiɛnɔkamɔ baanyɛ afee nɔ ni fe nakai po.
Hiɛnɔkamɔ Yɛ Hewalɛ
Dɔkita ko ni atsɛɔ lɛ W. Gifford-Jones ni tswaa helatsamɔ he saji ahe adafi lɛ wie akɛ: “Hiɛnɔkamɔ yeɔ ebuaa waa yɛ helatsamɔ mli.” Dɔkita nɛɛ kwɛ amaniɛbɔi srɔtoi ni kɔɔ mɛi ni miiye hela ni ehiii tsamɔ ni baagbe amɛ lɛ amli. Mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ, ehe hiaa waa ni aye abua helatsɛmɛi nɛɛ bɔ ni afee ni amɛkaye amɛtsui tsɔ. Niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ afi 1989 mli lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ aye abua helatsɛmɛi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ehãa amɛwala sɛɛ tsɛɔ fe mɛi ni náaa yelikɛbuamɔ ni tamɔ nakai lɛ. Shi niiamlitaomɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ hãaa sane nɛɛ afee faŋŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, niiamlitaomɔi srɔtoi ema nɔ mi akɛ, helatsɛmɛi ni ayeɔ abuaa amɛ koni amɛkaye amɛtsui tsɔ lɛ náa miishɛɛ ni amɛhe jɔɔ amɛ fe mɛi ni afeee nakai ahãaa amɛ lɛ.
Yɛ niiamlitaomɔ ko mli lɛ, akwɛ mɛi ni kɛ amɛjwɛŋmɔ maa nibii kpakpai anɔ kɛ mɛi ni yeɔ amɛtsui waa lɛ kɛyashi be ko, koni akɛkwɛ amɛteŋ mɛi ni baaná tsui hela. Abibii hii ni fa fe 1,300 saji jogbaŋŋ koni akɛkwɛ kɛji amɛsusuɔ nibii kpakpai ahe loo amɛyeɔ amɛtsui waa. Afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, ana akɛ hii nɛɛ ateŋ mɛi ni fa fe 100 mlijai 12 ná tsui hela. Hii nɛɛ ateŋ mɛi aaafee 100 mlijai 70 yeɔ amɛtsui waa. Laura Kubzansky, ni tsɔɔ helatsamɔ nitsulɔi nii yɛ Harvard School of Public Health lɛ wie akɛ: “Nibii ni mɛi damɔɔ nɔ amɛkɛɔ akɛ ‘kɛ́ mɔ ko susuɔ nibii kpakpai ahe’ lɛ no baahã ená gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ ateŋ pii bɛ faŋŋ, shi yɛ tsui hela gbɛfaŋ lɛ, nɔ ni ana yɛ niiamlitaomɔ nɛɛ mli lɛ fata anɔkwa saji ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko susuɔ nibii kpakpai lɛ ahe lɛ, ebaawa akɛ ebaaná tsui hela lɛ ahe.”
Niiamlitaomɔi komɛi ehã ana akɛ, mɛi ni susuɔ akɛ amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, kɛ́ afee amɛ opireshɛŋ lɛ, etsɛɔ dani amɛnáa hewalɛ, shi ebɛ lɛ nakai yɛ mɛi ni susuɔ akɛ amɛyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ gbɛfaŋ. Ana hu akɛ, mɛi ni susuɔ nibii kpakpai ahe lɛ awala sɛɛ tsɛɔ. Yɛ niiamlitaomɔ ko mli lɛ, akwɛ bɔ ni susumɔ ni mɛi hiɛ yɛ gbɔlɛ he lɛ náa mɛi ni egbɔlɔ lɛ anɔ hewalɛ ehãa. Ahã saji komɛi ni tsɔɔ akɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahiɛ kã shi waa, ni amɛyɛ niiashikpamɔ lɛ, baho yɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahiɛ oyayaayai. No sɛɛ lɛ, ana akɛ amɛná hewalɛ waa, ni amɛmiiya amɛmiiba. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛná hewalɛ waa oookɛɛ amɛkɛ otsii 12 sɔŋŋ egbɔle amɛkpɔiaŋ!
Mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ, ni susuɔ nibii kpakpai ahe, ni yeee amɛtsui tsɔ lɛ yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ? Jeŋ shikpalɔi kɛ dɔkitafoi nyɛɛɛ ahã sanebimɔ nɛɛ hetoo kɛ nɔmimaa, ejaakɛ ekolɛ amɛnuko bɔ ni jwɛŋmɔ lɛ kɛ gbɔmɔtso lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ shishi jogbaŋŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi ni kaseɔ sane nɛɛ he nii lɛ baanyɛ adamɔ amɛniiashikpamɔ nɔ amɛwie nɔ ko yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ni kaseɔ jwɛŋmɔ lɛ he nii lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko yɛ miishɛɛ ni eyɛ hiɛnɔkamɔ lɛ, etsui nyɔɔ emli. Kɛ́ mɔ ko nu he nakai lɛ, enuuu tɔlɛ he tsɔ, ni egbɔmɔtso lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ. Efata nibii ni mɛi baanyɛ afee koni amɛná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ ahe.”
Enɛ baanyɛ afee sane hee ko kwraa kɛhã dɔkitafoi kɛ jeŋ shikpalɔi komɛi, shi ejeee nakai yɛ mɛi ni le Biblia lɛ mli jogbaŋŋ lɛ agbɛfaŋ. Aaafee afii 3,000 ni eho nɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ nilelɔ Maŋtsɛ Solomon ni eŋma yɛ sane nɛɛ he akɛ: “Tsui ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, eji tsofa kpakpa, shi tsui ni ekumɔ lɛ, egbɔjɔɔ mɔ.” (Abɛi 17:22) Shi kadimɔ bɔ ni ŋmalɛ nɛɛ wie sane nɛɛ he ehã lɛ. Ekɛɛɛ akɛ tsui ni yɔɔ miishɛɛ lɛ tsaa hela fɛɛ hela, shi moŋ ekɛɛ “eji tsofa kpakpa.”
Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji hiɛnɔkamɔ ji tsofa kulɛ, dɔkitafonyo fɛɛ dɔkitafonyo baajie yi ehã helatsɛmɛi. Shi jeee gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa pɛ hiɛnɔkamɔ hãa mɔ náa.
Bɔ Ni Hiɛnɔkamɔ Kɛ Tsuiyeli Saa Wɔshihilɛ He Ehãa
Niiamlitaolɔi ena akɛ, mɛi ni yeee amɛtsui tsɔ lɛ náa he sɛɛ yɛ gbɛi pii anɔ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ skul, nitsumɔ mli, kɛ shwɛmɔ akaŋshii amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akwɛ bɔ ni hiɛnɔkamɔ kɛ tsuiyeli náa yei foijelɔi akuu ko nɔ hewalɛ ehãa. Mɛi ni tsɔɔ amɛ foijee lɛ tsɔɔ bɔ ni yei nɛɛ baanyɛ ajo foi amɛhã lɛ mli. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, abibii yei nɛɛ diɛŋtsɛ saji koni akɛna amɛteŋ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ kɛ mɛi ni yeɔ amɛtsui. Nɔ ni ana ji akɛ, hiɛnɔkamɔ ji nɔ titri ni hãa amɛyeɔ kunim waa, fe foijee hesai ni amɛtsɔɔlɔi lɛ tsɔɔ akɛ amɛyɔɔ lɛ. Mɛni hewɔ hiɛnɔkamɔ yɔɔ hewalɛ waa nakai lɛ?
Mɛi ekase tsuiyeli kɛ nijiaŋwujee he nii waa, ni amɛna anɔkwa saji komɛi. Yɛ afi 1960 kɛmiimɔ 1970 mli lɛ, akase kooloi anifeemɔi ahe nii, ni ana nɔ ko ni akpaaa gbɛ; no ji akɛ, kooloi lɛ ekomɛi feɔ amɛnii oookɛɛ amɛmiikɛɛ akɛ, ‘Nibii ehiŋ, hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ magba mihe naa.’ Amɛna akɛ, bei komɛi lɛ gbɔmɛi hu feɔ amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ mɛi komɛi yawo he ko ni gbɛɛmɔ ni tsurɔɔ mɔ toiiaŋ yɛ jɛmɛ, ni akɛɛ amɛ akɛ, kɛ́ amɛnyɛmɔ nibii komɛi anɔ lɛ, gbɛɛmɔ lɛ sɛɛ baafo. Ni lɛɛlɛŋ, amɛnyɛ amɛfo gbɛɛmɔ lɛ sɛɛ.
Akɛ kuu kroko tee jɛmɛ, ni akɛɛ amɛ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ, shi ni amɛnyɛmɔ nibii lɛ anɔ lɛ, gbɛɛmɔ lɛ sɛɛ efooo. Tamɔ ekolɛ osusuɔ lɛ, kuu nɛɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi babaoo anijiaŋ je wui. Sɛɛ mli lɛ, akɛ amɛ tee jɛmɛ ekoŋŋ, shi amɛsumɔɔɔ ni amɛnyɛɔ nibii lɛ anɔ. Amɛmu sane naa akɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni amɛbaafee ni nibii baahi. Shi yɛ nakai kuu ni ji enyɔ lɛ mli po lɛ, mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ lɛ anijiaŋ ejeee wui.
Bɔ ni mɛi lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ tsirɛ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Dr. Martin Seligman, ni fata mɛi ni to niiamlitaomɔ nɛɛ he gbɛjianɔ lɛ ahe lɛ, ni ebɔi hiɛnɔkamɔ kɛ nijiaŋwujee he nikasemɔ. Ekɛ afii pii kase bɔ ni mɛi ni nijiaŋ jeɔ wui oya lɛ susuɔ nii ahe amɛhãa lɛ he nii. Emu sane naa akɛ, mɛi ni tamɔ nakai lɛ ebɔɔɔ amɛhe mɔdɛŋ yɛ nibii pii amli, ni bei pii po lɛ, amɛtsuuu saji ahe nii kwraa. Naa nɔ ni Seligman wie yɛ su nɛɛ he: “Afii 25 ni mikɛtao nii amli lɛ ehã mina akɛ, kɛ́ daa nɛɛ wɔsusuɔ nii ahe tamɔ mɛi ni nijiaŋ jeɔ wui oya lɛ feɔ lɛ, no lɛ, wɔbaanu he akɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ jɛ wɔ, amɛsɛɛ efooo, ebaasa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ ahe, ni wɔkɛ naagbai pii baakpe, ja wɔtsake bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhãa lɛ.”
Shi kome ekoŋŋ lɛ, ekolɛ mɛi komɛi baana sane nɛɛ akɛ sane hee, shi ejeee sane hee kɛhã mɛi ni kaseɔ Biblia lɛ. Kwɛmɔ nɔ ni abɛ nɛɛ kɛɛ: “Kɛ́ onijiaŋ je wui yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, ohewalɛ baaba shi.” (Abɛi 24:10) Hɛɛ, Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, nijiaŋwujee kɛ susumɔi ni ejaaa ni ehãa mɔ náa lɛ, hãaa mɔ aná ekãa kɛfee nɔ ko. Shi mɛni obaanyɛ ofee koni onijiaŋ akaje wui, ni oná hiɛnɔkamɔ moŋ?
[Mfoniri]
Hiɛnɔkamɔ yeɔ ebuaa mɔ waa
-
-
Obaanyɛ Owu Oshi NijiaŋwujeeAwake!—2004 | April 22
-
-
Obaanyɛ Owu Oshi Nijiaŋwujee
TE ONUƆ he ohãa tɛŋŋ yɛ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ ahe? Amrɔ nɛɛ, nilelɔi pii susuɔ akɛ bɔ ni obaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo ohã lɛ baahã ana kɛji oji mɔ ko ni hiɛnɔkamɔ mli wa, loo mɔ ko ni nijiaŋ jeɔ wui oya. Wɔ fɛɛ wɔkɛ naagbai ni mli wala kpeɔ yɛ shihilɛ mli, shi mɛi komɛi anɔ mli wala fe mɛi krokomɛi anɔ. Shi mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni mɛi komɛi lɛ, kɛ́ naagbai hã amɛgbee shi lɛ, amɛteɔ shi ekoŋŋ, shi mɛi krokomɛi lɛ, kɛ́ naagbai bibii po hã amɛgbee shi lɛ, amɛteee shi dɔŋŋ lɛ?
Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ ootao nitsumɔ. Otee intɛviu ko, shi akɔɔɔ bo. No sɛɛ lɛ, mɛni baaya nɔ yɛ ojwɛŋmɔ mli? Ekolɛ, obaahã ená onɔ hewalɛ aahu akɛ, obaanu he akɛ nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni obaafee yɛ he, ni obaawie po akɛ, ‘Mɔ ko mɔ ko heŋ mi yɛ enitsumɔ mli. Mináŋ nitsumɔ kɔkɔɔkɔ.’ Ni nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ekolɛ obaahã enɛ aná nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ hewalɛ, ni obaakɛɛ akɛ, ‘Minyɛŋ nɔ ko nɔ ko mafee. Mihe bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa.’ Kɛ́ oná susumɔi nɛɛ eko lɛ, belɛ, onijiaŋ jeɔ wui oya.
Bɔ Ni Ooofee Oye Nijiaŋwujee Nɔ
Te obaafee tɛŋŋ oye susumɔi nɛɛ anɔ lɛ? Nɔ ni he hiaa ni esa akɛ ofee klɛŋklɛŋ ji, ni oyɔse akɛ susumɔi nɛɛ ejaaa. No sɛɛ lɛ, wu oshi susumɔi nɛɛ. Kwɛmɔ akɛ obaana yiŋtoi kpakpai komɛi ahewɔ ni ekolɛ no hewɔ akɔɔɔ bo lɛ lo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani eji anɔkwale akɛ akɛni onyɛŋ otsu nii yɛ he ko he ko lɛ hewɔ aheee bo lɛ? Aloo ekolɛ nitsumɔtsɛ lɛ miitao mɔ ko ni hiɛ hesai krokomɛi kɛkɛ?
Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma anɔkwa saji ni kɔɔ ohe lɛ anɔ lɛ, obaana akɛ, owo susumɔi ni ohiɛ lɛ ekomɛi ahe tsɔ. Kɛ́ onine nyɛ shi yɛ sane kome ko kɛkɛ mli lɛ, ani no tsɔɔ akɛ ohe bɛ sɛɛnamɔ kwraa? Mɛni hewɔ okɛ ojwɛŋmɔ eyaaa nibii krokomɛi ni obɔɔ mɔdɛŋ yɛ mli lɛ anɔ—tamɔ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi kɛ bɔ ni okɛ owekumɛi kɛ onanemɛi yeɔ hãa lɛ nɛkɛ? Bei komɛi lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔwoɔ wɔhe gbeyei kɛkɛ, hewɔ lɛ yɔsemɔ susumɔi ni tamɔ nakai lɛ ni ojie kɛje ojwɛŋmɔ mli. Ani obaanyɛ ole lɛɛlɛŋ akɛ onáŋ nitsumɔ kɔkɔɔkɔ? Nibii krokomɛi hu yɛ ni obaanyɛ ofee kɛwu oshi susumɔi ni ejaaa.
Susumɔ Ni Hãa Ashɛɔ Otii Ahe
Nyɛsɛɛ nɛɛ, niiamlitaolɔi etsɔɔ hiɛnɔkamɔ shishi yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ, tsɛbelɛ amɛniiamlitsɔɔmɔ lɛ ewieee nɔ ni hiɛnɔkamɔ ji lɛ he fitsofitso. Amɛkɛɛ hiɛnɔkamɔ ji hemɔkɛyeli ni mɔ ko yɔɔ akɛ, ebaanyɛ etsu otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ ahe nii. Shi saneyitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baahã wɔna akɛ hiɛnɔkamɔ shishinumɔ yaa shɔŋŋ fe nakai, shi amɛshishitsɔɔmɔ lɛ hu he yɛ sɛɛnamɔ yɛ gbɛi komɛi anɔ. Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma hiɛnɔkamɔ he shishinumɔ ni niiamlitaolɔi lɛ hiɛ lɛ nɔ lɛ, ebaawa wɔ ni wɔná jwɛŋmɔ ni ja ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaashɛ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ ahe.
Ja wɔkɛfee wɔsu akɛ wɔkɛ otii baamamɔ wɔhiɛ ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaashɛ he dani wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, kɛ́ wɔkɛ oti ko ma wɔhiɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔshɛ he. Kɛ́ onuɔ he akɛ ofeee nakai lɛ, no lɛ ehe baahia ni okɛ hiɛdɔɔ asusu otii ni okɛmamɔɔ ohiɛ lɛ ahe. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, ani okɛ oti ko ema ohiɛ kwraa? Ewaaa kwraa akɛ wɔbaaya wɔba ni wɔbɛ dekã kwraa ni wɔŋɔɔɔ be kɛsusuuu nɔ tuuntu ni he hiaa wɔ waa yɛ shihilɛ mli lɛ he. Biblia lɛ ejɛ jeeŋmɔ beebe ewie anɔkwa sane nɛɛ he akɛ: “Nyɛkaa nyɛkwɛa ni nyɛna nibii ni he hiaa waa lɛ.”—Filipibii 1:10.
Kɛ́ wɔna nibii ni he hiaa wɔ waa lɛ, ewaaa akɛ wɔkɛ otii komɛi baamamɔ wɔhiɛ yɛ shihilɛi srɔtoi tamɔ, Nyɔŋmɔjamɔ, weku shihilɛ, loo skulyaa kɛ nitsumɔ mli nɛkɛ. Ehe hiaa waa akɛ wɔkɛ otii fioo pɛ baamamɔ wɔhiɛ yɛ shishijee mli, ni eko fɛɛ eko afee nɔ ni ewaŋ akɛ wɔbaashɛ he. Kɛ́ ewa waa akɛ wɔbaashɛ oti ko ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he lɛ, ekolɛ ebaafee wɔ ahuntoo ni wɔnijiaŋ baaje wui. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ oti wulu ko ni ebaahe be kplaŋŋ dani wɔshɛ he lɛ ma wɔhiɛ lɛ, bei pii lɛ, ehe baahia ni wɔtsu otii bibii ahe nii fiofio ni no awa wɔ ni wɔshɛ oti wulu lɛ he.
Blema Blɔfo abɛ ko kɛɔ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko miishwe waa ni efee nɔ ko lɛ, enaa gbɛ ni ebaanyɛ etsɔ nɔ efee.” Ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, eji anɔkwale. Kɛ́ wɔkɛ otii ni he hiaa mamɔ wɔhiɛ lɛ, nɔ ni shwɛɔ wɔ nɔŋŋ ji, shwelɛ ni mli wa kɛ wɔfai shi ni wɔbaatswa akɛ wɔbaatsu amɛhe nii. Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ ahe hiaa hã, kɛ nɔ ni baajɛ mli aba kɛ́ wɔtsu amɛhe nii lɛ he lɛ, no baahã wɔfaishitswaa lɛ mli awa waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, naagbai baanyɛ ate shi, shi esaaa akɛ wɔhãa no jeɔ wɔnijiaŋ wui, moŋ lɛ, esa akɛ wɔna amɛ akɛ gbɛtsiinii ni wɔbaanyɛ wɔye amɛnɔ.
Shi esa akɛ wɔsusu gbɛi ni sa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsu otii lɛ ahe nii lɛ hu he. Woloŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ C. R. Snyder, ni ekase bɔ ni hiɛnɔkamɔ he hiaa hã lɛ he nii babaoo lɛ, kɛɛ esa akɛ wɔtao gbɛi srɔtoi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsu oti ko he nii. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ wɔtsɔ gbɛ kome nɔ ni ejaaa lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ gbɛ ni ji enyɔ lɛ nɔ. Ni kɛ́ no hu ejaaa lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ gbɛ ni ji etɛ lɛ nɔ; ni wɔfee nakai aahu kɛyashi wɔbaatsu he nii.
Snyder tsɔɔ mli hu akɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔbaale be ni akɛ oti kroko yeɔ oti ko najiaŋ. Kɛ́ nɔ ko hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔshɛ oti ko he, ni wɔye wɔtsui yɛ he lɛ, no moŋ baahã wɔnijiaŋ aje wui. Shi kɛ́ wɔkɛ oti kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsu he nii ye no najiaŋ lɛ, no baahã wɔná nɔ ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ nɔ.
Biblia lɛ wie mɔ ko ni fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa waa lɛ he, lɛ ji Maŋtsɛ David. No mli lɛ, ekã etsui nɔ waa akɛ ebaama sɔlemɔ shĩa ehã Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ. Shi Nyɔŋmɔ kɛɛ David akɛ, ebinuu Solomon moŋ ji mɔ ni baaná nakai hegbɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ sane nɛɛ eŋɔɔɔ David naa moŋ, shi eyeee ŋkɔmɔ, ni ekpɛɛɛ mli hu akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaama shĩa lɛ. Moŋ lɛ, etsake otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ. Ebɔ mɔdɛŋ waa ebua shika kɛ nibii ni he baahia ebinuu lɛ koni enyɛ egbe shĩa lɛ naa lɛ anaa.—1 Maŋtsɛmɛi 8:17-19; 1 Kronika 29:3-7.
Kɛ́ wɔwu wɔshi nijiaŋwujee, ni wɔná susumɔi ni baahã wɔshɛ otii ahe, ni no hewɔ lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ waa akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔkɛbaama wɔhiɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔtsu he nii po lɛ, kɛ́ eba lɛ naagbai ni je lɛ kɛkpeɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, ebaanyɛ eba akɛ wɔbɛ hiɛnɔkamɔ kwraa. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli ni hãa mɛi ahiɛnɔkamɔ tãa lɛ ateŋ babaoo yɛ ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee. Kɛ́ wɔjwɛŋ naagbai wujiwuji ni adesai kɛkpeɔ lɛ ahe, tamɔ ohia, tai, jalɛ sane ni ayeee, hela, kɛ gbele ni be fɛɛ be nɛɛ eegba wɔnaa lɛ, mɛni baawa wɔ koni wɔhiɛnɔkamɔ akatã?
[Mfoniri]
Kɛ́ aheee bo yɛ nitsumɔ ko mli lɛ, ani omuɔ sane naa akɛ onáŋ nitsumɔ kɔkɔɔkɔ?
[Mfoniri]
Be ni Maŋtsɛ David na faŋŋ akɛ enyɛŋ etsu oti ko ni ekɛma ehiɛ lɛ he nii lɛ, etsake oti lɛ
-
-
Nɛgbɛ Obaanyɛ Ona Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Yɛ?Awake!—2004 | April 22
-
-
Nɛgbɛ Obaanyɛ Ona Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Yɛ?
OWATSI lɛ ekpa nitsumɔ ni oona akɛ efite. Mɛi babaoo yɛ ni kɛɛ amɛbaanyɛ amɛsaa. Shi esoro nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ. Ni kɛ́ oná ole akɛ asomoaŋ okutso lɛ mli nyo ko ji mɔ ni fee watsi lɛ afii komɛi ni eho nɛ lɛ, no hu? Kɛfata he lɛ, oná ole akɛ eesumɔ ni esaa watsi lɛ ehã bo ni eheee bo nɔ ko. Yiŋ ni esa akɛ okpɛ lɛ efee faŋŋ agbɛnɛ, aloo jeee nakai?
Agbɛnɛ, okɛ watsi nɛɛ sane lɛ ato ohiɛnɔkamɔ he. Wɔyɛ jaramɔ bei amli, ni mɛi pii ahiɛnɔkamɔ miitã, hewɔ lɛ kɛ́ ona akɛ ohiɛnɔkamɔ miitã lɛ, nɛgbɛ obaanyɛ oná yelikɛbuamɔ yɛ? Mɛi pii kɛɛ amɛbaanyɛ amɛtsu naagba lɛ he nii, shi nɔ ni amɛkɛɔ yɛ bɔ ni amɛbaatsu he nii amɛhã lɛ he lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee, ni ehãa mɔ yiŋ futuɔ lɛ hu. Kɛ́ nakai lɛ, ehi akɛ wɔbaatao yelikɛbuamɔ yɛ mɔ ni bɔ wɔ ni edro wɔ su ni hãa wɔnáa hiɛnɔkamɔ lɛ ŋɔɔ, aloo jeee nakai? Biblia lɛ kɛɛ “ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jekɛɛɛ,” ni akɛ, eesumɔ waa ni eye ebua wɔ.—Bɔfoi 17:27; 1 Petro 5:7.
Hiɛnɔkamɔ Mligbálamɔ Ni Mɔɔ Shi Waa
Biblia lɛ gbálaa hiɛnɔkamɔ mli fitsofitso, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ fe bɔ ni dɔkitafoi, jeŋ shikpalɔi, kɛ nilelɔi krokomɛi gbálaa mli lɛ. Hebri kɛ Greek wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “hiɛnɔkamɔ” yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi ji, ni abaakpa nɔ ko gbɛ waa loo abaakpa nɔ ko kpakpa gbɛ. Nibii enyɔ ni feɔ hiɛnɔkamɔ. Hiɛnɔkamɔ ji shwe ni ashweɔ nɔ ko kpakpa kɛ nɔ hewɔ ni aheɔ ayeɔ akɛ nɔ kpakpa lɛ baaba mli lɛ. Hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ wieɔ he lɛ jeee shwelɛ ko kɛkɛ. Edamɔ anɔkwa saji ni yɔɔ faŋŋ nɔ.
Enɛ tsɔɔ akɛ, hiɛnɔkamɔ tamɔ hemɔkɛyeli nɔŋŋ, ejaakɛ no hu damɔ anɔkwa saji ni yɔɔ faŋŋ nɔ, shi jeee ‘akɛɛ akɛɛ’ saji anɔ. (Hebribii 11:1) Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, esoro hemɔkɛyeli yɛ hiɛnɔkamɔ he.—1 Korintobii 13:13.
Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Kɛ́ obi onaanyo ko ni omuɔ ofɔ̃ɔ enɔ waa ni eye ebua bo lɛ, onáa hiɛnɔkamɔ akɛ ebaaye ebua bo. Oheɔ onaanyo lɛ oyeɔ, ejaakɛ ole lɛ jogbaŋŋ, ni ole lɛ akɛ mɔ ko ni mli hi ni feɔ ejurɔ, hewɔ lɛ, yiŋtoo kpakpa ko hewɔ oná hiɛnɔkamɔ lɛ. Ohemɔkɛyeli lɛ kɛ ohiɛnɔkamɔ lɛ je amɛhe waa ni tsakpãa yɛ amɛteŋ po, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, esoro eko fɛɛ eko yɛ ekroko lɛ he. Te ooofee tɛŋŋ okɛ ohiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ?
Mɔ Ni Baanyɛ Ehã Wɔná Hiɛnɔkamɔ
Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa anáa hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ. Blema Israelbii lɛ tsɛ Yehowa akɛ “Israel hiɛnɔkamɔ.” (Yeremia 14:8) Hiɛnɔkamɔ kpakpa fɛɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ni ewebii lɛ ná lɛ, lɛ ehã amɛná; hewɔ lɛ, lɛ ji amɛhiɛnɔkamɔ. Amɛhiɛnɔkamɔ lɛ jeee shwelɛ ko kɛkɛ. Nyɔŋmɔ fee nibii ni hã amɛna akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ enɔ waa. Yɛ afii ohai abɔ ni amɛkɛ lɛ shãra lɛ amli fɛɛ lɛ, eye shi ni ewo amɛ lɛ fɛɛ nɔ. Yoshua, ni ji Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛle jogbaŋŋ akɛ . . . nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, wo nyɛ shi akɛ ebaafee ehã nyɛ lɛ ateŋ ekome folo po bɛ ni efeko.”—Yoshua 23:14.
Afii akpei abɔ eho, shi loloolo lɛ anɔkwa sane nɛɛ tsakeko. Biblia lɛ eyi kɛ Nyɔŋmɔ shiwoi ni sa kadimɔ, kɛ bɔ ni fee ni amɛba mli fitsofitso lɛ he amaniɛbɔi. Abaanyɛ amu afɔ̃ eshiwoi lɛ anɔ aahu akɛ, aŋmala ekomɛi ashwie shi oookɛɛ nɔ ni amɛba mli momo be ni aŋmala lɛ.
Enɛ hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ Biblia lɛ ji wolo ni hãa hiɛnɔkamɔ lɛ. Be ni oyaa nɔ okaseɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai ye ehã lɛ he saji yɛ Biblia lɛ mli lɛ, yiŋtoi ahewɔ ni okɛ ohiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ mli baaya nɔ awa waa. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nibii fɛɛ ni aŋma ato momo lɛ, aŋma koni etsɔɔ wɔ nii, koni kɛtsɔ wɔshifimɔ kɛ agbɛnɛ hu, kɛtsɔ Ŋmalɛ lɛ mli miishɛjemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔná hiɛnɔkamɔ.”—Romabii 15:4.
Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Nyɔŋmɔ Ehã Wɔ?
Mɛɛ be ehe bahiaa waa ni wɔná hiɛnɔkamɔ? Be ni wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo be ni agbo yɛ wɔnɔ, aloo jeee nakai? Yɛ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, be ni tamɔ nɛkɛ mli, titri lɛ, be ni mɔ ko ni amɛsumɔɔ esane lɛ egbo, ji be ni efeɔ tamɔ nɔ ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni hãa mɔ hiɛnɔkamɔ tãa fe gbele. Gbele gbɔbiɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ be fɛɛ be. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔjo enaa foi, shi yɛ naagbee lɛ enine shɛɔ wɔnɔ, ni wɔnyɛɛɛ nɔ ko wɔfee yɛ he. Esa jogbaŋŋ akɛ Biblia lɛ tsɛɔ gbele akɛ “naagbee henyɛlɔ.”—1 Korintobii 15:26.
Kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo be ni agbo yɛ wɔnɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hiɛnɔkamɔ lɛ? Biblia mli ŋmalɛ ni tsɛ gbele akɛ naagbee henyɛlɔ lɛ nɔŋŋ wie akɛ, ‘abaafo gbele sɛɛ.’ Yehowa Nyɔŋmɔ he wa fe gbele. Ehã ana enɛ yɛ bei srɔtoi amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Etee gbohii ashi. Biblia lɛ ebɔ amaniɛi srɔtoi nɛɛhu ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehewalɛ lɛ tsu nii kɛtee mɛi ni egboi ashi kɛba wala mli.
Yɛ shihilɛ ko ni sa kadimɔ waa mli lɛ, Yehowa hã Yesu, ni ji e-Bi lɛ, hewalɛ ni etee enaanyo ko ni esumɔɔ esane waa ni atsɛɔ lɛ Lazaro lɛ shi, no mli lɛ egbo gbii ejwɛ. Yesu efeee enɛ yɛ teemɔŋ, efee yɛ faŋŋ, yɛ mɛi pii ahiɛ.—Yohane 11:38-48, 53; 12:9, 10.
Ekolɛ obaabi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ atee mɛi lɛ shi lɛ? Bɛ amɛgbɔlɔ ni amɛgboi ekoŋŋ?’ Hɛɛ. Shi, akɛni gbohiiashitee he amaniɛbɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji anɔkwale hewɔ lɛ, jeee shwe kɛkɛ wɔshweɔ akɛ atee wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ashi; wɔyɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ abaatee amɛ shi lɛ. Nɔ ni wɔtsɔɔ lɛ ji, wɔhiɛnɔkamɔ lɛ jeee efolo.
Yesu kɛɛ: “Miji gbohiiashitee lɛ kɛ wala lɛ.” (Yohane 11:25) Yehowa baahã Yesu hewalɛ ni etee gbohii ashi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Yesu kɛɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, be mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ baanu [Kristo gbee] ni amɛbaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29) Hɛɛ, hegbɛ yɛ kɛhã mɛi fɛɛ ni ewɔ yɛ gbohii abui lɛ amli lɛ akɛ abaatee amɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ ni etsɔ paradeiso nɔ.
Gbalɔ Yesaia wie gbohiiashitee lɛ he yɛ gbɛ ni taa mɔ tsuiŋ nɔ akɛ: “Omɛi ni egboi lɛ baaba wala mli. Migbohii lɛ baate shi. Nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ mulu mli, nyɛhiɛ atsɛ̃a ni nyɛláa nyamɔ lala! Ejaakɛ obɔ́ lɛ, leebi bɔ́ ni, ni shikpɔŋ lɛ baahã mɛi ni egboi ni bɛ hewalɛ dɔŋŋ lɛ aba wala mli.”—Yesaia 26:19.
Shiwoo nɛɛ shɛjeɔ mɔ mii waa, aloo jeee nakai? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, abaanyɛ akɛ mɔ ko ni egbo ato abifao ni yɔɔ enyɛ musuŋ lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Ofe lɛ kɛ mɛi ni ewɔ yɛ gbohii abui amli lɛ eto ejwɛŋmɔ mli. Ni ejwɛŋmɔ mli kwɔ aahu akɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni enyɛŋ ekɛto mli. (Luka 20:37, 38) Ni etsɛŋ, amɛbaaba wala mli ekoŋŋ, ni akɛ miishɛɛ baakpee amɛ tamɔ bɔ ni kɛ́ weku ko ni yɔɔ suɔmɔ miikpa abifao ko gbɛ ni afɔ lɛ lɛ amɛkɛ miishɛɛ kpeɔ lɛ lɛ! Hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni wɔbaanyɛ wɔgbo yɛ mli lɛ mli, loo agbo yɛ wɔnɔ po lɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ.
Nɔ Ni Hiɛnɔkamɔ Baanyɛ Afee Ahã Bo
Paulo wie bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ hiɛnɔkamɔ he lɛ he waa. Etsɔɔ mli akɛ, eji tawuu hewulamɔ nii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ateŋ nɔ ko ni he hiaa waa ni ji, dade fai lɛ. (1 Tesalonikabii 5:8) Te etsɔɔ tɛŋŋ? Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, dani asraafonyo ko baaya ta lɛ, bei pii lɛ, ebuɔ fai ko ni akɛ kooloo hewolo loo nɔ ko bɔdɔbɔdɔ fee, kɛkɛ lɛ ebu dade fai yɛ nɔ. Dade fai lɛ hewɔ lɛ, nibii ni tswaraa eyitso lɛ ateŋ babaoo yeee lɛ awui ko. Mɛni Paulo taoɔ etsɔɔ lɛ? Bɔ ni dade fai buɔ yitso he lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ buɔ jwɛŋmɔ he. Kɛ́ Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ ehã wɔná hiɛnɔkamɔ ni mli wa lɛ, no lɛ wɔjwɛŋmɔŋ baakã wɔ shi bɔ ni kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe lɛ wɔtsui efãŋ loo wɔnijiaŋ ejeŋ wui. Ani osumɔŋ ni oná dade fai loo hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nakai?
Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko ni mli kã shi tsu nii kɛgbála hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ hãa anáa lɛ mli. Eŋma akɛ: “Nɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ nɛɛ tamɔ sɛ́kɛ ni tseee ni tsɛkɛɔ shi shiŋŋ kɛhã susuma lɛ.” (Hebribii 6:19) Paulo kɛ meele yasha shi fe shi kome, hewɔ lɛ, ele bɔ ni sɛ́kɛ he hiaa hã. Kɛ́ amlakui kɛ ahum kpe lɛ, amɛŋmɛɔ sɛ́kɛ he amɛwoɔ ŋshɔ lɛ mli. Kɛ́ eyatsɛkɛ shi shiŋŋ lɛ, no lɛ meele lɛ baanyɛ ekpee ahum lɛ naa, ni ahum lɛ etswaŋ lɛ kɛyaŋ ŋshɔ lɛ naa gbɛ ni eyasha shi.
Nakai nɔŋŋ kɛ́ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ hã wɔná hiɛnɔkamɔ ni tamɔ sɛ́kɛ ni ‘tseee ni tsɛkɛɔ shi shiŋŋ’ lɛ, no lɛ, wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baawa wɔ ni wɔkpee shihilɛ mli naagbai ni tamɔ ahum lɛ anaa. Yehowa ewo shi akɛ etsɛŋ, tai, efɔŋfeemɔ, awerɛhoyeli, kɛ gbele po haoŋ adesai dɔŋŋ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “Yiŋtoi Ahewɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ.”) Kɛ́ wɔmɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ mli kpɛŋŋ lɛ, ebaawa wɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje naagbai ahe, ni no baawo wɔ hewalɛ ni wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ anaa, moŋ fe ni wɔkɛ wɔhe baawo jeŋba sha ni ehe shi yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ mli.
Hiɛnɔkamɔ ni Yehowa hãa lɛ kɔɔ ohe. Eesumɔ ni ohi shi yɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ bo lɛ naa. Eesumɔ ni “ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná “anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.” (1 Timoteo 2:4) Mɛi ni fee magazin nɛɛ miiwo bo hewalɛ ni okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã oná naanɔ wala lɛ. Hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ baahã oná lɛ hi kwraa fe hiɛnɔkamɔ fɛɛ hiɛnɔkamɔ ni obaanyɛ oná yɛ je nɛɛ mli lɛ.
Kɛ́ oyɛ hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ehe ebahiaŋ ni onu he akɛ obɛ nɔ ko mli, ejaakɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ahã bo hewalɛ ni he hiaa, koni onyɛ otsu otii ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ ahe nii. (2 Korintobii 4:7; Filipibii 4:13) Hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ esa akɛ oná, aloo jeee nakai? Hewɔ lɛ kɛ́ hiɛnɔkamɔ he ehia bo loo ootao eko lɛ, tsɛ otsui oŋmɛ omli. Hiɛnɔkamɔ yɛ. Obaanyɛ ona!
[Akrabatsa/Mfoniri]
Yiŋtoi Ahewɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔná Hiɛnɔkamɔ
Ŋmalɛ mli saji nɛɛ baahã ohiɛnɔkamɔ lɛ mli awa:
◼ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, ebaahã wɔná miishɛɛ wɔsɛɛ.
E-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso, ni adesai ni yɔɔ miishɛɛ, ni efee ekome akɛ weku lɛ baahi nɔ.—Lala 37:11, 29; Yesaia 25:8; Kpojiemɔ 21:3, 4.
◼ Nyɔŋmɔ nyɛŋ amale.
Eehi amale fɛɛ amale. Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ kɛmɔ shi, no hewɔ lɛ, enyɛŋ emale kɔkɔɔkɔ.—Abɛi 6:16-19; Yesaia 6:2, 3; Tito 1:2; Hebribii 6:18.
◼ Husu bɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ he.
Yehowa pɛ ji Ofe. Nɔ ko nɔ ko nyɛŋ asa enaa ni ekanyɛ eye eshiwoi lɛ anɔ.—2 Mose 15:11; Yesaia 40:25, 26.
◼ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ohi shi kɛya naanɔ.
—Yohane 3:16; 1 Timoteo 2:3, 4.
◼ Nyɔŋmɔ yɛ wɔhe jwɛŋmɔ kpakpa.
Ekɛ ejwɛŋmɔ maa wɔsui kpakpai lɛ anɔ moŋ fe wɔfãtɔi kɛ wɔtɔmɔi lɛ anɔ. (Lala 103:12-14; 130:3; Hebribii 6:10) Eshweɔ akɛ wɔbaafee nɔ ni ja, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, enáa miishɛɛ.—Abɛi 27:11.
◼ Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ, ebaawa bo ni otsu otii ni kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ ahe nii.
Ehe ehiaaa ni etsuji anu he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli. Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ji hewalɛ ni fe fɛɛ lɛ, hãa wɔ kɛwajeɔ wɔ, ni elɛteee he.—Filipibii 4:13.
◼ Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, wɔnine enyɛŋ shi kɔkɔɔkɔ.
Obaanyɛ omu ofɔ̃ enɔ kwraa, ehãŋ onine anyɛ shi gbi ko gbi ko.—Lala 25:3.
[Mfoniri]
Bɔ ni dade fai buɔ yitso he lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ buɔ jwɛŋmɔ he
[Mfoniri]
Bɔ ni sɛ́kɛ hãaa meele ayasha shi lɛ, nakai nɔŋŋ hiɛnɔkamɔ ni damɔ yiŋtoo kpakpa nɔ lɛ hãaa mɔ nine anyɛ shi
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Aná mfoniri nɛɛ kɛjɛ René Seindal/Su concessione del Museo Archeologico Regionale A. Salinas di Palermo
-