NIKASEMƆ 46
Nɔ Ni Yehowa Efee Kɛma Nɔ Mi Akɛ Shi Ni Ewo Akɛ Paradeiso Baaba Lɛ Baaba Mli
“Mɔ fɛɛ mɔ ni baatao jɔɔmɔ ehã ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ ajɔɔ lɛ.”—YES. 65:16.
LALA 3 Yehowa—Wɔhewalɛ, Wɔhiɛnɔkamɔ; Onɔ Wɔkɛ Wɔhiɛ Fɔ̃ɔ
NƆ NI ABAASUSU HEa
1. Mɛni gbalɔ Yesaia kɛɛ enyɛmimɛi Israelbii lɛ?
GBALƆ Yesaia wie Yehowa he akɛ, lɛ ji “anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ.” Wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “anɔkwale” lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji, “amen.” (Yes. 65:16, shn.) “Amen” shishi ji, “aba mli nakai” loo “lɛɛlɛŋ.” Be fɛɛ be ni aawie nɔ ko he yɛ Biblia lɛ mli ni kɔɔ Yehowa loo Yesu he ni akɛ wiemɔ ni ji “amen” lɛ baatsu nii lɛ, belɛ aama nɔ mi akɛ nɔ ko ji anɔkwale. No hewɔ lɛ, nɔ ni Yesaia kɛɔ enyɛmimɛi Israelbii lɛ ji, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa wieɔ lɛ baa mli, ni bɔ ni Yehowa yeɔ eshiwoi lɛ eko fɛɛ eko nɔ lɛ maa enɛ nɔ mi.
2. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, nibii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ baaba mli lɛ? Ni mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?
2 Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ nibii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ baaba mli? Aaafee afii 800 yɛ Yesaia wiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo tsɔɔ nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ Nyɔŋmɔ shiwoi baa mli be fɛɛ be lɛ. Paulo wie akɛ: “Nyɔŋmɔ nyɛŋ amale.” (Heb. 6:18) Bɔ ni nuhiŋmɛi ni baa nuŋma nyɛŋ aba ŋoo nu lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa, ni ji anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛŋ amale. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe nɔ fɛɛ nɔ, ni nibii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ po lɛ fata he lɛ wɔye. Enɛ hewɔ lɛ, wɔbaasusu sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli: Mɛni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ? Ni mɛɛ nɔmimaa Yehowa ehã wɔ kɛtsɔɔ akɛ shi ni ewo nɛɛ baaba mli?
MƐNI YEHOWA EWO SHI AKƐ EBAAFEE?
3. (a) Mɛɛ shiwoo Nyɔŋmɔ webii sumɔɔ waa? (Kpojiemɔ 21:3, 4) (b) Te mɛi komɛi feɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ kɛ́ wɔhã amɛle shiwoo nɛɛ?
3 Shiwoo ni wɔbaasusu he lɛ ji shiwoo ko ni Yehowa tsuji ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ sumɔɔ waa. (Kanemɔ Kpojiemɔ 21:3, 4.) Yehowa ewo shi akɛ, be ko baaba ni “gbele bɛ dɔŋŋ, ni awerɛhoyeli loo yaafo loo piŋmɔ ko hu bɛ dɔŋŋ.” Bei pii kɛ́ wɔmiishiɛ wɔmiihã mɛi lɛ, wɔwieɔ Paradeiso shihilɛ nɛɛ he wɔtsɔɔ amɛ. Te mɛi komɛi feɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ kɛ́ wɔhã amɛle shiwoo nɛɛ? Amɛteŋ mɛi komɛi nuɔ he akɛ eji adesã ko kɛkɛ.
4. (a) Mɛni Yehowa le? Ni mɛni Yehowa na? (b) Yɛ shi ni Yehowa wo lɛ sɛɛ lɛ, mɛni ekoŋŋ efee?
4 Be ni Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Yohane ni eŋma bɔ ni Paradeiso lɛ mli shihilɛ baaji lɛ he sane efɔ̃ shi lɛ, Yehowa le akɛ wɔbaagba mɛi shiwoo nɛɛ he sane kɛ́ wɔmiishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ wɔmiihã amɛ. Yehowa na hu akɛ, ebaawa kɛhã mɛi pii akɛ amɛbaahe shi ni ewo akɛ ebaafee “nibii hei” lɛ amɛye. (Yes. 42:9; 60:2; 2 Kor. 4:3, 4) No hewɔ lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi koni amɛná nɔmimaa akɛ jɔɔmɔi ni awie he yɛ Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ baaba mli? Ni te wɔ hu wɔbaafee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ ebaaba mli lɛ? Jeee shi ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli nɛɛ pɛ kɛkɛ Yehowa wo, shi efee nɔ ko efata he ni baahã wɔná nɔmimaa akɛ shiwoo nɛɛ baaba mli. Mɛni ji no?
NƆ NI YEHOWA FEE KƐMA NƆ MI AKƐ ESHIWOO LƐ BAABA MLI
5. Mɛni Yehowa ewie kɛma nɔ mi akɛ shi ni ewo lɛ baaba mli? Ni nɛgbɛ wɔnaa nakai wiemɔi lɛ yɛ?
5 Ŋmalɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hãa wɔnaa nɔ ni Yehowa efee kɛma nɔ mi akɛ shi ni ewo akɛ Paradeiso baaba lɛ baaba mli. Ekaneɔ akɛ: “Mɔ ni ta maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: ‘Naa! Miifee nibii fɛɛ ehee.’ Esaa ekɛɛ: ‘Ŋmaa, ejaakɛ wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni, ni amɛyɛ mli.’ Ni ekɛɛ mi akɛ: ‘Agbe naa! Miji Alfa lɛ kɛ Omega lɛ, shishijee lɛ kɛ naagbee lɛ.’”—Kpo. 21:5, 6a.
6. Mɛni hewɔ wiemɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:5, 6 lɛ hãa hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ baaba mli lɛ mli waa lɛ?
6 Mɛni hewɔ ŋmalɛ nɛɛ mli sane lɛ hãa hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Yehowa shiwoi lɛ baaba mli lɛ mli waa lɛ? Kpojiemɔ Naagbee wolo lɛ wie ŋmalɛ nɛɛ he akɛ: “Etamɔ nɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ kɛ ewaonaa gbɛ́i miiwo shiwoo ko nɔmimaa shishi, aloo gboshinii ahe wolo ko shishi akɛ nɛkɛ wɔsɛɛ be jɔɔmɔi nɛɛ ji anɔkwale.”b Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ yɛ Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ. Shi kɛ́ wɔɔwie lɛ, yɛ kuku 5 kɛ 6 lɛ, wɔnaa Yehowa waonaa gbɛ́i ni maa nɔ mi akɛ shiwoo nɛɛ baaba mli. Hã wɔsusu wiemɔi ni Yehowa kɛmaa shiwoo nɛɛ nɔ mi lɛ ahe jogbaŋŋ wɔkwɛa.
7. Namɔ wie yɛ Kpojiemɔ 21:5 lɛ? Ni mɛni hewɔ enɛ sa kadimɔ waa lɛ?
7 Nɔ ni Nyɔŋmɔ wie klɛŋklɛŋ be ni emaa shi ni ewo lɛ nɔ mi ji, “Mɔ ni ta maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ.” (Kpo. 21:5a) Wiemɔi nɛɛ sa kadimɔ waa, ejaakɛ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli fɛɛ lɛ, Yehowa wie yɛ mli shii etɛ, ni enɛ ji amɛteŋ ekome. No hewɔ lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ ni kɛ nɔmimaa nɛɛ hã, jeee ŋwɛibɔfo ko ni yɔɔ hewalɛ waa loo Yesu po! Enɛ po hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, wɔbaanyɛ wɔhe wiemɔi ni ewie kɛnyiɛ sɛɛ lɛ wɔye. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ Yehowa “nyɛŋ emale.” (Tito 1:2) Klɛŋklɛŋ wiemɔi ni awie yɛ Kpojiemɔ 21:5 lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu wɔfɔ̃ wiemɔi ni eshwɛ ni yɔɔ kuku 5 kɛ 6 lɛ mli lɛ anɔ.
“NAA! MIIFEE NIBII FƐƐ EHEE”
8. Mɛni Yehowa wie ni hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ eshiwoo lɛ baaba mli? (Yesaia 46:10)
8 Agbɛnɛ, hã wɔsusu wiemɔ ni ji “Naa!” lɛ he wɔkwɛ. (Kpo. 21:5) Akɛ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “naa!” lɛ tsu nii shii abɔ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli. Wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Akɛ wiemɔ nɛɛ ni boo okadi fata he lɛ tsuɔ nii koni akɛgbala nikanelɔ lɛ jwɛŋmɔ kɛba nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ.” Mɛni nyiɛ wiemɔ ni ji “naa!” lɛ sɛɛ? Nyɔŋmɔ naa wiemɔ akɛ, “Miifee nibii fɛɛ ehee” lɛ. Kadimɔ akɛ, Yehowa ewieee akɛ, “Mafee nibii fɛɛ ehee.” Shi moŋ ewie nɔ ni ebaafee lɛ he tamɔ nɔ ni eeya nɔ momo.—Kanemɔ Yesaia 46:10.
9. (a) Mɛɛ nibii enyɔ wiemɔ ni ji, “miifee nibii fɛɛ ehee” lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa baafee? (b) Mɛni baaba “tsutsu ŋwɛi lɛ” kɛ “tsutsu shikpɔŋ lɛ” nɔ?
9 Hã wɔsusu wiemɔ ni nyiɛ “naa!” lɛ sɛɛ yɛ Kpojiemɔ 21:5 lɛ he wɔkwɛ. Yehowa kɛɛ: “Miifee nibii fɛɛ ehee.” Mɛni nɔ ni ewie nɛɛ tsɔɔ? Yɛ Kpojiemɔ 21 lɛ, wiemɔ ni ji “Miifee nibii fɛɛ ehee” lɛ kɔɔ nibii enyɔ komɛi ni Yehowa baafee lɛ ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, ebaatsake nibii komɛi, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, ebaasaa nibii komɛi ni ehã amɛtsɔ ehee. Mɛni Yehowa baatsake? Kpojiemɔ 21:1 lɛ kɛɛ: “Tsutsu ŋwɛi lɛ kɛ tsutsu shikpɔŋ lɛ eho etee.” “Tsutsu ŋwɛi lɛ” damɔ shi kɛhã maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo ni Satan kɛ edaimonioi lɛ kudɔɔ lɛ. (Mat. 4:8, 9; 1 Yoh. 5:19) Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, anyɛɔ akɛ “shikpɔŋ” damɔɔ shi kɛhãa adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (1 Mo. 11:1; Lala 96:1) Enɛ hewɔ lɛ, “tsutsu shikpɔŋ lɛ” ni akɛtsu nii lɛ damɔ shi kɛhã adesai ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni feɔ nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ. Yehowa esaŋ tsutsu “ŋwɛi” lɛ kɛ tsutsu “shikpɔŋ” lɛ. Moŋ lɛ, ebaajie kɛje jɛmɛ kwraa ni ekɛ ekroko baaye najiaŋ. Ekɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee,” ni ji nɔyeli hee kɛ adesai ni feɔ esuɔmɔnaa nii baaye najiaŋ.
10. Mɛɛ nibii Yehowa baasaa ni ehã etsɔ ehee?
10 Agbɛnɛ, Kpojiemɔ 21:5 lɛ hãa wɔnaa nibii ni Yehowa baasaa ni ehã etsɔ ehee. Kadimɔ akɛ, Yehowa ekɛɛɛ akɛ: “Miifee nibii hee.” Moŋ lɛ, ekɛɛ akɛ, “Miifee nibii fɛɛ ehee.” Yehowa baasaa shikpɔŋ lɛ ni ebaatsɔ ehee. Tamɔ Yesaia gba lɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ abɔɔ fɛfɛo tamɔ bɔ ni no mli lɛ Eden abɔɔ lɛ yɔɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, Yehowa baahã adesai atsɔmɔ gbɔmɛi hei, ejaakɛ ebaahã amɛye emuu. Yɛ emuu ni adesai baaye lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baafee nibii krokomɛi ni baahã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana akɛ etsɔ gbɔmɔ hee. Ebaatsa wɔhelai, ebaatsa akpakei, shwilafoi, kɛ toimulɔi, ni ebaatee mɛi ni egboi lɛ po ashi.—Yes. 25:8; 35:1-7.
“WIEMƆI NƐƐ, ANƆKWA WIEMƆI NI, NI AMƐYƐ MLI. . . . AGBE NAA!”
11. Mɛɛ famɔ Yehowa kɛhã Yohane? Ni mɛni hewɔ efã lɛ akɛ efee nakai?
11 Mɛni ekoŋŋ Nyɔŋmɔ wie kɛma nɔ mi akɛ eshiwoo lɛ baaba mli? Yehowa kɛɛ Yohane akɛ: “Ŋmaa, ejaakɛ wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni, ni amɛyɛ mli.” (Kpo. 21:5) Yehowa fãaa Yohane akɛ ‘eŋma’ kɛkɛ, shi moŋ etsɔɔ lɛ yiŋtoo hewɔ ni esa akɛ eŋma. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Ejaakɛ wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni, ni amɛyɛ mli.” Ni tsɔɔ akɛ, wɔbaanyɛ wɔmu wɔfɔ̃ Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ anɔ, ni amɛja hu. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yohane bo Nyɔŋmɔ toi ni ‘eŋma.’ No hewɔ ni wɔnyɛɔ wɔkaneɔ shi ni Yehowa ewo wɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ ekɛ Paradeiso baaba lɛ, ni wɔnyɛɔ wɔjwɛŋɔ wɔsɛɛ jɔɔmɔi ni wɔnine baashɛ nɔ lɛ anɔ lɛ.
12. Mɛni hewɔ kɛ́ Yehowa wie akɛ, “Agbe naa!” lɛ, esane ja lɛ?
12 Mɛni Nyɔŋmɔ wie yɛ enɛ sɛɛ? Ewie akɛ: “Agbe naa!” (Kpo. 21:6) Agbɛnɛ, Yehowa wie oookɛɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewie akɛ ebaafee yɛ Paradeiso lɛ he lɛ eba mli. Ni kɛ́ ewie nakai lɛ, esane ja, ejaakɛ nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atswa eyiŋtoo lɛ afɔ̃. Yɛ ewiemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa wie nɔ kroko ni maa nɔ mi akɛ eyiŋtoo lɛ baaba mli. Mɛni ewie?
“MIJI ALFA LƐ KƐ OMEGA LƐ”
13. Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ lɛ ji “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ”?
13 Tamɔ bɔ ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ wie shii etɛ yɛ ninai ni ejie kpo etsɔɔ Yohane lɛ amli. (Kpo. 1:8; 21:5, 6; 22:13) Yɛ shii etɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, Yehowa wie akɛ: “Miji Alfa lɛ kɛ Omega lɛ.” Alfa ji nɔ ni jeɔ Greek niŋmaa okadii lɛ ashishi, ni Omega ji nɔ ni gbeɔ naa. No hewɔ lɛ, be ni Yehowa wie akɛ lɛ ji “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ,” nɔ ni etsɔɔ ji, kɛ́ eje nɔ ko shishi lɛ, egbeɔ naa.
Kɛ́ Yehowa je nɔ ko shishi lɛ, egbeɔ naa (Kwɛmɔ kuku 14, 17)
14. (a) Mɛɛ be nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa kɛɛ “Alfa”? Ni mɛɛ be nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ ebaakɛɛ “Omega”? (b) Mɛni Yehowa fee ni abɔ he amaniɛ yɛ 1 Mose 2:1-3 lɛ ni hãa wɔnaa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ eyiŋtoo lɛ baaba mli?
14 Be ni Yehowa bɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ehã amɛle nɔ hewɔ ni ebɔ adesai kɛ shikpɔŋ lɛ. Biblia lɛ kɛɛ: “Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ, ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: ‘Nyɛfɔa ní nyɛyi afaa, ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ ni nyɛkwɛa nɔ.’” (1 Mo. 1:28) Be ni Yehowa hã amɛle eyiŋtoo lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa ekɛɛ “Alfa.” Be ko baaba ni Adam kɛ Hawa seshibii ni yeɔ emuu baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ ni amɛbaasaa nɔ fɛfɛo ni etsɔ paradeiso. Nakai beiaŋ, be ni Yehowa yiŋtoo lɛ eba mli lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni Yehowa ekɛɛ akɛ “Omega.” Be ni Yehowa gbe “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ amɛmli lɛ naa” lɛ, efee nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, eyiŋtoo lɛ baaba mli. Wɔnaa nɔ ni efee lɛ yɛ 1 Mose 2:1-3 lɛ. (Kanemɔ.) Yehowa jɔɔ gbi ni ji kpawo lɛ ni efee lɛ krɔŋkrɔŋ. Te enɛ tsɔɔ tɛŋŋ? Etsɔɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, be ni gbi ni ji kpawo lɛ baaba naagbee lɛ, yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ eba mli.
15. Mɛni hewɔ efee tamɔ nɔ ni Satan efite Yehowa yiŋtoo lɛ?
15 Be ni Adam kɛ Hawa gbo Yehowa nɔ toi lɛ, amɛbatsɔmɔ eshafeelɔi, ni no hã esha kɛ gbele tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ. (Rom. 5:12) Enɛ hewɔ lɛ, efee tamɔ nɔ ni Satan efite Yehowa yiŋtoo akɛ adesai ni yeɔ emuu ni boɔ Yehowa toi ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ lɛ. Nɔ ni Satan fee lɛ hewɔ lɛ, efee tamɔ nɔ ni Yehowa nyɛŋ akɛɛ “Omega” kɔkɔɔkɔ. Ekolɛ Satan susu akɛ nɔ ko bɛ ni Yehowa baafee dɔŋŋ. Ekolɛ esusu akɛ Yehowa baagbe Adam kɛ Hawa ni ebɔ nuu kɛ yoo kroko ni yeɔ emuu koni amɛfɔ ni amɛyi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. Shi eji Yehowa fee nakai kulɛ, Abonsam baatsɛ lɛ amalelɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ yɛ 1 Mose 1:28 lɛ, Yehowa kɛɛ Adam kɛ Hawa akɛ amɛbii ni baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.
16. Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ Satan susu akɛ ebaanyɛ ewie akɛ Yehowa nyɛɛɛ atsu eyiŋtoo lɛ he nii?
16 Mɛni ji nɔ kroko ni eeenyɛ efee akɛ Satan susu akɛ Nyɔŋmɔ baafee? Ekolɛ esusu akɛ Yehowa baahã Adam kɛ Hawa afɔ amɛbii lɛ kɛkɛ, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, gbɔmɛi ni yeee emuu ni baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. (Jaj. 7:20; Rom. 3:23) Enɛ baahã Satan akɛɛ akɛ Yehowa nyɛɛɛ afee nɔ ni eto eyiŋ akɛ ebaafee lɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, Yehowa yiŋtoo ji ni Adam kɛ Hawa bii ni yeɔ emuu ni boɔ Nyɔŋmɔ toi ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.
17. Be ni Satan kɛ Adam kɛ Hawa gbo Yehowa nɔ toi lɛ, mɛni Yehowa fee? Ni mɛni baajɛ mli kɛba? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
17 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ etsu sane nɛɛ he nii lɛ baahã Satan po naa akpɛ ehe. (Lala 92:5) Yehowa ŋmɛ gbɛ ni Adam kɛ Hawa fɔ amɛbii lɛ, ni enɛ hã ana akɛ jeee amalelɔ ji lɛ, shi moŋ anɔkwafo ji lɛ. Agbɛnɛ hu, eto gbɛjianɔ koni ‘seshi’ ko abahere Adam kɛ Hawa bii ni boɔ lɛ toi lɛ kɛjɛ esha kɛ gbele mli koni eyiŋtoo lɛ aba mli. (1 Mo. 3:15; 22:18) Yehowa tsɔ enɛ nɔ ehã ana faŋŋ akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaatsu eyiŋtoo lɛ he nii. Ekã shi faŋŋ akɛ, ebaaa Satan jwɛŋmɔ mli kwraa akɛ Yehowa baato gbɛjianɔ ni tamɔ nɛkɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ suɔmɔ ji nɔ ni hã Yehowa to gbɛjianɔ nɛɛ, ni agbɛnɛ hu, efooo lɛ pɛ enɔ mli. (Mat. 20:28; Yoh. 3:16) Shi Satan bɛ suɔmɔ; esusuɔ lɛ pɛ ehe. Enɛ hewɔ ejwɛŋmɔ shɛɛɛ he akɛ Yehowa baato gbɛjianɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ. Mɛni gbɛjianɔ ni Yehowa eto nɛɛ baatsu? Be ni Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baaba naagbee lɛ, Adam kɛ Hawa bii ni yeɔ emuu ni boɔ Yehowa toi baahi paradeiso mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni Yehowa to eyiŋ lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni Yehowa ekɛɛ, “Omega.”
NƆ NI WƆBAANYƐ WƆFEE KONI HEMƆKƐYELI NI WƆYƆƆ AKƐ SHI NI YEHOWA EWO AKƐ PARADEISO BAABA LƐ MLI AWA
18. Mɛɛ nibii etɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ Yehowa shiwoo lɛ baaba mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Nibii Etɛ Ahewɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔhe Wɔye Akɛ Yehowa Shiwoo Lɛ Baaba Mli” lɛ hu.)
18 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe wɔye waa akɛ, shi ni Yehowa ewo akɛ Paradeiso baaba lɛ baaba mli. Mɛni wɔbaanyɛ wɔwie kɛye wɔbua mɛi krokomɛi koni amɛ hu amɛhe amɛye akɛ ebaaba mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ ni wo shi lɛ. Kpojiemɔ wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Mɔ ni ta maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: ‘Naa! Miifee nibii fɛɛ ehee.’” Yehowa hiɛ kã shi, eyɛ hewalɛ, ni eesumɔ hu ni ehã shiwoo nɛɛ aba mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa le akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, shiwoo nɛɛ baaba mli, no hewɔ lɛ ewie he tamɔ nɔ ni etsu he nii momo. Ewie akɛ: “Wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni, ni amɛyɛ mli. . . . Agbe naa!” Nɔ ni ji etɛ lɛ, kɛ́ Yehowa je nɔ ko shishi lɛ, egbeɔ naa, ni no hewɔ ekɛɛ lɛ ji “Alfa lɛ kɛ Omega lɛ.” Yehowa baahã ana akɛ, Satan ji amalelɔ, ni enyɛŋ etsĩ lɛ Yehowa lɛ naa ni ekatsu eyiŋtoo lɛ he nii.
19. Kɛ́ mɔ ko miinu he akɛ shi ni Yehowa ewo akɛ Paradeiso baaba lɛ ji adesã ko kɛkɛ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?
19 Kaimɔ akɛ, be fɛɛ be ni onyiɛ shiɛmɔ nɔ ni obaahã mɛi ale nibii ni Yehowa efee kɛma nɔ mi akɛ shi ni ewo lɛ baaba mli lɛ, ehãa bo diɛŋtsɛ hu ohemɔkɛyeli lɛ mli waa. No hewɔ lɛ, kɛ́ okane Paradeiso ni baa lɛ he shiwoo ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:4 lɛ ohã mɔ ko, ni mɔ lɛ kɛɛ bo akɛ, ‘Enɛ lɛ, bɛ adesã ko kɛkɛ ni’ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Obaanyɛ okane kuku 5 kɛ 6 lɛ ofata he ni ogbála mli otsɔɔ lɛ. Hã ele akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ kɛ ewaonaa gbɛ́i ewo nakai shiwoo lɛ shishi kɛma nɔ mi akɛ ebaaba mli.—Yes. 65:16.
LALA 145 Nyɔŋmɔ Ewo Shi Akɛ Paradeiso Baaba
a Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ koni wɔna nɔ ni Yehowa efee kɛma nɔ mi akɛ Paradeiso ni ewo he shi lɛ baaba. Be fɛɛ be ni wɔbaagba mɛi nɔ ni Yehowa efee kɛma nɔ mi akɛ eshiwoo nɛɛ baaba mli lɛ he sane lɛ, ehãa wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ waa akɛ eshiwoi lɛ baaba mli.