Hiɛkpamɔ Wiemɔi—Kɛha Shiɛmɔyaa
Emlitsɔɔmɔ: Nibii etɛ komɛi yɛ ni esa akɛ osusu he jogbaŋŋ yɛ be mli ni osusuɔ hiɛkpamɔ wiemɔ pɔtɛɛ ko ni okɛbaatsu nii yɛ shiɛmɔ mli lɛ he lɛ: (1) Shɛɛ sane ni afa akɛ wɔjaje lɛ ji “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ.” (Mat. 24:14) Kɛ wɔgbaaa no he sane tɛɛ po lɛ, esa akɛ wɔha gbɔmɛi ni wɔɔye wɔbua amɛ ni amɛna bɔ ni ehe hiaa ha, aloo ni wɔɔjie gbɛtsii nii kɛjɛ amɛgbɛ nɔ koni amɛsumɔ akɛ amɛaasusu he lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. (2) Gbɔmɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahilɛ-kɛhamɔ diɛŋtsɛ he ni wɔsusuɔ lɛ baaye abua wɔ, tamɔ bɔ ni eye ebua Yesu lɛ, koni wɔnine ashɛ tsuii anɔ. (Marko 6:34) Abaanyɛ ajie miishɛɛ diɛŋtsɛ ni tamɔ nɛkɛ kpo kɛtsɔ hiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ feemɔ kɛ naanyobɔɔ su nɔ, suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaabo amɛ toi, koni wɔwiemɔ akɔ shihilɛ lɛ he, agbɛnɛ kɛtsɔ sanebimɔi ni woɔ amɛ hewalɛ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ koni wɔnyɛ wɔnu amɛ shishi jogbaŋŋ nɔ. (1 Kor. 9:19-23) (3) Yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, akpaa gbɛ akɛ gbɔi kɛ kusum nibii komɛi atsu nii dani amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni amɛba. Yɛ hei krokomɛi hu lɛ, shiatsɛ lɛ baakpa gbɛ akɛ gbɔ lɛ kɛ nɔ hewɔ ni eba jɛmɛ lɛ baama shi oya.—Okɛto Luka 10:5 he.
Hiɛkpamɔ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ bɔ ni Odasefoi komɛi ni he esa lɛ jeɔ sanegbaai ashishi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaasumɔ ni okɛtsu nii yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli. Agbɛnɛ hu, ŋaawoi ni ooona kɛaajɛ Odasefoi krokomɛi ni yeɔ omanye ni yɔɔ asafo ni oyɔɔ mli lɛ baaye abua bo.
AWUIYELI/SHWESHWEESHWE FEEMƆ
● ‘Hello. Wɔkɛ nanemɛi miiwie mɔ diɛŋtsɛ shweshweeshwe feemɔ he sane. Awuiyeli babaoo ebɔle wɔhe kɛkpe, ni esaa wɔshihilɛi ahe. Ani osusuɔ akɛ be ko baaba ni gbɔmɛi tamɔ bo kɛ mi baanyɛ anyiɛ gbɛjegbɛi anɔ gbɛkɛ ni wɔnu he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe? (Aloo, Ani osusuɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ naagba lɛ naa tsabaa diɛŋtsɛ?) . . . (Abɛi 15:3; Lala 37:10, 11)’
● ‘Migbɛi ji ——. Miyɛ akutso nɛɛ mli. Leebi nɛɛ ni mibaa lɛ, mina akɛ mɔ fɛɛ mɔ miiwie (tsɔɔmɔ awuiyeli ni ba akutso lɛ mli nyɛsɛɛ nɛɛ loo sane kroko ni akutso lɛŋ bii susuɔ he) lɛ he. Te osusuɔ he ohaa tɛŋŋ? . . . Ani nɔ ko yɛ ni osusuɔ akɛ ebaaye ebua ni eha wɔshihilɛ afee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe babaoo? . . . (Abɛi 1:33; 3:5, 6)’]
BIBLIA/NYƆŊMƆ
● ‘Hello. Miiba oŋɔɔ koni wɔkɛ be kuku ko asusu shɛɛ sane ko ni he hiaa he. Ofainɛ kwɛmɔ nɔ ni ekɛɔ ni aŋma yɛ biɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. (Kanemɔ ŋmalɛ, tamɔ Kpojiemɔ 21:3, 4.) Te osusuɔ no he ohaa tɛŋŋ? Ani oyɛ he miishɛɛ?’
● ‘Wɔkɛ wɔnanemɛi miiwie he ni abaana yelikɛbuamɔ ni baanyɛ aha anyɛ adamɔ shihilɛ mli naagbai anaa lɛ he. Tsutsu ko lɛ, mɛi pii kwɛɔ Biblia lɛ mli kɛhaa tsabaa. Shi bei ni subaŋi miitsake mli wɔyɔɔ lɛ. Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? Ani oheɔ oyeɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ aloo onuɔ he akɛ eji wolo kpakpa ko kɛkɛ ni gbɔmɛi ŋmala? . . . Kɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, te osusuɔ akɛ mɔ ko aaafee tɛŋŋ ahe aye akɛ nakai eji?’
[● ‘Eŋɔɔ minaa akɛ mina bo yɛ shia. Mikɛ mikutsoŋbii miisusu hewalɛwoo wiemɔ ko ni jɛ Biblia lɛ loo Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ he. Ani osusu enɛ he pɛŋ: . . . ? (Bi sane ko ni kɛo boteɔ osaneyitso kɛha sanegbaa lɛ mli.)’]
● ‘Wɔmiiwo nanemɛi ahewalɛ ni amɛkane amɛ Biblia lɛ. Hetooi ni ekɛhaa sanebimɔi ni he hiaa lɛ haa mɛi anaa kpɛɔ amɛhe daa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: . . . (Lala 104:5; loo Dan. 2:44; loo ekroko).’
● ‘Wɔkɛ be kuku ko miisara wɔ akutsoŋbii lɛ ŋmɛnɛ. Mɛi komɛi ni wɔkɛ amɛ wie lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli. Ewa kɛha mɛi komɛi hu akɛ amɛaahe enɔ amɛye. Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? . . . Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔsusu nɔ ni jeŋ muu fɛɛ ni wɔnaa nɛɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ he. (Lala 19:2) Mɔ ni emlai kudɔɔ ŋwɛi bɔɔnii nɛɛ hu kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he eha wɔ. (Lala 19:8-10)’
GBƆLƐ/GBELE
● ‘Ani osusu nɔ hewɔ ni wɔgbɔɔ ni wɔgboiɔ lɛ he pɛŋ? Ŋshɔŋ halai komɛi hiɔ shi afii ohai abɔ. Tsei komɛi hu ehi shi afii akpei abɔ. Shi adesai hiɔ shi afii 70 loo 80 pɛ, kɛkɛ lɛ amɛgboi. Ani osusu nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ he pɛŋ? . . . (Rom. 5:12) Ani shihilɛ lɛ baatsake gbi ko? . . . (Kpo. 21:3, 4)’
● ‘Ani obi pɛŋ akɛ: Ani gbele ji nɔ ni kɛ fɛɛ baa naagbee? Aloo nɔ kroko yɛ gbele sɛɛ? . . . Biblia lɛ tsɔɔ saji fɛɛ ni wɔɔbi yɛ gbele he lɛ mli etsɔɔ faŋŋ. (Jaj. 9:5, 10) Etsɔɔ hu akɛ hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ yɛ kɛha mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli. (Yoh. 11:25)’
HARMAGEDON
● ‘Mɛi pii susuɔ Harmagedon he waa. Amɛnu ni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ nakai wiemɔ lɛ miitsu nii amɛkɛmiito nuklea ta ni abaawuu he. Mɛni oheɔ oyeɔ akɛ Harmagedon baatsɔɔ kɛha adesai? . . . Yɛ anɔkwale mli lɛ, aná gbɛi Harmagedon lɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli, ni etsɔɔ nɔ ko ni esoro no kwraa yɛ bɔ ni akɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii ahaa lɛ he. (Kpo. 16:14, 16) Biblia lɛ hu tsɔɔ akɛ nibii yɛ ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔfee koni abaa wɔ yi. (Zef. 2:2, 3)’
JALƐSANE NI AYEEE/AMANEHULU
● ‘Ani osusu he pɛŋ akɛ: Ani Nyɔŋmɔ susuɔ jalɛsane ni bɛ kɛ amanehulu ni adesai kɛkpeɔ lɛ he lɛlɛŋ? . . . (Jaj. 4:1; Lala 72:12-14)’
KƐ MƐI PII KƐƐ: ‘MIBƐ DEKA’ LƐ
● ‘Hello. Wɔkɛ shɛɛ sane ko ni he hiaa waa miisara mɛi fɛɛ ni yɔɔ akutso nɛɛ mli lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ oji mɔ ni bɛ deka, no hewɔ lɛ mafee sane lɛ kuku.’
● ‘Miiŋao. Migbɛi ji ——. Nɔ hewɔ ni miba biɛ ji ni mikɛ bo abagba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli jɔɔmɔi kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔna mli gbɛfaŋnɔ lɛ he sane. Shi miina akɛ obɛ deka (loo, ootao oje kpo). Ani manyɛ mashi sane kuku ko maha bo ni osusu he?’
KƐ MƐI PII KƐƐ: ‘MIYƐ MI DIƐŊTSƐ MIJAMƆ’
● ‘Ojekoo. Wɔmiisara wekui fɛɛ ni yɔɔ nyɛ akutso nɛɛ mli lɛ, ni wɔnaa akɛ amɛteŋ mɛi pii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ bo hu nakai nɔŋŋ. . . . Shi, yɛ wɔjamɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, naagbai kome too lɛ nɔŋŋ saa wɔhe—nibii ajara ni waa, awuiyeli, hela—aloo jeee nakai? . . . Ani osusuɔ akɛ tsabaa diɛŋtsɛ yɛ kɛha enɛɛmɛi? . . . (2 Pet. 3:13; kɛ ekrokomɛi)’
MAŊTSƐYELI
● ‘Beni mikɛ minanemɛi wieɔ lɛ, miyoo akɛ mɛi pii miishwe ni amɛhi nɔyeli ni kɛ naagbai wuji ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ naa tsabaa baaba lɛlɛŋ lɛ shishi—awuiyeli kɛ nibii ajara ni waa (loo nɔ ni mɛi pii susuɔ he amrɔ nɛɛ). Eji nɔ ni abaasumɔ ni ana, aloo okɛ no kpaaa gbee? . . . Ani nɔyeli ni tamɔ nɛkɛ yɛ ŋmɛnɛ? . . . Mɛi pii esɔle yɛ nɔyeli ni baanyɛ atsu nakai nibii lɛ he diɛŋtsɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ osɔle yɛ he pɛŋ, shi mɛi pii susuuu he akɛ eji nɔyeli. (Dan. 2:44; Lala 67:7, 8; Mika 4:4)’
● ‘Wɔmiibi wɔnanemɛi lɛ sane ko. Wɔbaasumɔ ni otsɔɔ nɔ ni oyɔɔ kɛɛmɔ yɛ he. Bɛ ole akɛ Yesu tsɔɔ wɔ ni wɔsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba koni afee E-suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ. Ani osusuɔ akɛ abaaha sɔlemɔ nɛɛ hetoo gbi ko kɛ̃ koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛlɛŋ yɛ biɛ yɛ shikpɔŋ nɔ? . . . (Yes. 55:10, 11; Kpo. 21:3-5)’
● ‘Mikɛ minanemɛi miisusu sane ko ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛkpe lɛ he akɛ: Ani wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli, aloo adesai anɔyeli moŋ wɔsumɔɔ? Yɛ bɔ ni shihilɛi ji yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, ani osusuɔ akɛ nɔ ko ni hi fe nɔ ni adesai enyɛ etsu lɛ he miihia wɔ? . . . (Mat. 6:9, 10; Lala 146:3-5)’
NAAGBEE GBII
● ‘Wɔmiiba mɛi aŋɔɔ ni wɔkɛ amɛ asusu nɔ ni nibii ni yaa nɔ kɛbɔleɔ wɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ shishi tsɔɔ lɛ he. Mɛi pii yɛ ni miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshishitoo mlai kɛha shihilɛ ni atsɔɔ yɛ Biblia mli lɛ eba shi. Enɛ esa su ni gbɔmɛi jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ he waa. Ofainɛ ha ni mikɛ bo asusu nɔ ni aŋma yɛ 2 Timoteo 3:1-5 nɛɛ he ni okɛɛ mi kɛji osusuɔ akɛ enɛ kɔɔ je lɛ he pɛpɛɛpɛ ŋmɛnɛ. (Kanemɔ) . . . Ani yiŋtoo kpakpa yɛ ni baaha wɔkpa shihilɛ ni hi fe enɛ lɛ gbɛ yɛ wɔsɛɛ be mli? (2 Pet. 3:13)’
● ‘Mɛi babaoo heɔ yeɔ akɛ be ni eshwɛ kɛha je nɛɛ lɛ miita oyayaayai. Amɛwieɔ wɔbe nɛɛ he akɛ eji “naagbee gbii lɛ.” Shi ani oyoo akɛ Biblia lɛ kɛɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔje ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛŋ naagbee lɛ mli ni wɔhi shikpɔŋ ni abaafee lɛ paradeiso lɛ nɔ? (Zef. 2:2, 3)’
[Kwɛmɔ “Saji ni Yaa nɔ Bianɛ” yɛ hiɛkpamɔ wiemɔi ni ato naa nɛɛ mli lɛ hu.]
NITSUMƆ/WƆƆHE
● ‘Wɔkɛ nyɛkutsoŋbii lɛ miisusu nɔ ni abaanyɛ afee akɛma nɔ mi akɛ mɔ fɛɛ mɔ baana nitsumɔ kɛ wɔɔhe lɛ he. Ani oheɔ oyeɔ akɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ wɔɔkpa gbɛ akɛ adesai anɔyelii lɛ baatsu enɛ? . . . Shi mɔ ko yɛ ni le bɔ ni eeefee ena naagbai nɛɛ anaa tsabaa; lɛ ji adesai a-Bɔlɔ lɛ. (Yes. 65:21-23)’
[● ‘Wɔkɛ wɔnanemɛi miisusu sane ni kɔɔ nɔyeli kpakpa he lɛ he. Mɛi babaoo baasumɔ ni amɛna nɔyeli ni juu-kɛ-fɔ̃ bɛ mli, nɔ ni haa mɔ fɛɛ mɔ naa nitsumɔ kɛ wɔɔhe kpakpa. Mɛɛ nɔyeli osusuɔ akɛ no baanyɛ afee enɛɛmɛi fɛɛ? . . . (Lala 97:1, 2; Yes. 65:21-23)’]
SAJI NI YAA NƆ BIANƐ
● ‘Ŋnaao ko. Atsɛɔ mi ——. Akutso lɛ mlinyo ji mi (tsɔɔmɔ lɛ he ni oyɔɔ). Ani obo TV nɔ adafitswaa lɛ toi nyɛ gbɛkɛ? . . . Nakai amaniɛ ni abɔ yɛ (tsɔɔmɔ sane ko ni eba ehee ni aawie he) he lɛ—te osusuɔ he ohaa tɛŋŋ? . . . Ebɛ naakpɛɛ akɛ ooonu ni mɛi miibi akɛ, Mɛni baa je lɛ mli nɛɛ? Wɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ heɔ yeɔ akɛ be ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ lɛ. Kadimɔ bɔ ni atsɔɔ enɛ mli fitsofitso yɛ 2 Timoteo 3:1-5 lɛ.’
● ‘Ani okane enɛ yɛ adafitswaa wolo mli otsi nɛɛ? (Okɛ sane ni ofo kɛjɛ adafitswaa wolo mli atsɔɔ lɛ.) Mɛni osusuɔ akɛ . . . ?’
● ‘Masumɔ ni mabio sane ko. Mɛni ji naagbai pii ni je lɛ kɛkpeɔ bianɛ lɛ ateŋ nɔ ni obaasumɔ ni ajie kɛya klɛŋklɛŋ? (Beni ona ole nɔ ni shiatsɛ lɛ susuɔ he jogbaŋŋ lɛ, ha osanegbaa lɛ adamɔ no nɔ.)’
SHIA BIBLIA MLI NIKASEMƆ
● ‘Miiba mɛi aŋɔɔ ni mikɛ amɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ ni aheee nɔ ko. Kɛ obaasumɔ lɛ, mikɛ minitii fioo ko pɛ baafee bɔ ni mɛi ni yɔɔ shikpɔji ni shɛɔ 200 anɔ lɛ kaseɔ Biblia lɛ yɛ shia akɛ wekui lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ matsɔɔ bo. Wɔbaanyɛ wɔdamɔ saneyitsei nɛɛ ateŋ eko nɔ wɔgba sane. (Okɛ wolo ni abaakase lɛ mli saji atsɔɔ lɛ.) Te emli nɔ ni oyɔɔ he miishɛɛ titri?’
● ‘Wɔkɛ nɛkɛ Biblia kasemɔ wolo nɛɛ miitsɔɔ wɔnanemɛi. (Okɛtsɔɔ lɛ.) Ani ona eko pɛŋ? . . . Kɛ oyɛ minitii fioo ko pɛ lɛ, masumɔ akɛ mikɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ afee bɔ ni aaanyɛ afee enɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ matsɔɔ bo.’
SHIHILƐ/MIISHƐƐ
● ‘Wɔmiisara wɔnanemɛi koni wɔna mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ susuɔ nɔ ni wala shihilɛ tsɔɔ lɛ he. Mɛi pii naa miishɛɛ ko kɛ̃. Shi amɛkɛ naagbai pii hu kpeɔ. Be mli ni wɔdaraa yɛ afii amli lɛ, wɔyoɔ akɛ wala shihilɛ yɛ kuku tsɔ. Ani nɛkɛ nɔŋŋ ji bɔ ni ato ni shihilɛ afee? Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? . . . (Wiemɔ Nyɔŋmɔ klɛŋklɛŋ yiŋtoo ni atsɔɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ he; no sɛɛ lɛ Yohane 17:3 kɛ Kpojiemɔ 21:3, 4.)’
● ‘Wɔmiibi wɔnanemɛi lɛ sane ŋmɛnɛ yɛ nɔ ni amɛsusuɔ he kɛ amɛkane wiemɔ “naanɔ wala” kɛjɛ amɛ Bibliai amli lɛ. Eji nɔ̃ titri ni sa akɛ asusu he jogbaŋŋ ejaakɛ anaa nakai wiemɔ lɛ yɛ Biblia mli nɔ ni shɛɔ shii 40. Mɛni ji nɔ ni shihilɛ ni tamɔ enɛ baatsɔɔ aha wɔ? . . . Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnine ashɛ nɔ? (Yoh. 17:3; Kpo. 21:4)’
● ‘Wɔkɛ mɛi ni susuɔ bɔ ni shihilɛ ji ŋmɛnɛ lɛ he lɛlɛŋ lɛ miigba sane. Akɛ wɔyɛ wala mli lɛ ŋɔɔ wɔteŋ mɛi pii anaa, shi mɛi pii anaa kpɛɔ amɛhe ni amɛbiɔ akɛ, Ani anɔkwa shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli baanyɛ aba? Te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? . . . Mɛni ji nɔ ni obaakɛɛ akɛ no ji nibii wuji fe fɛɛ ni tsiɔ miishɛɛnamɔ naa ŋmɛnɛ lɛ ateŋ ekome? . . . (Lala 1:1, 2; okɛ ŋmalɛi krokomɛi hu ni kɔɔ shiatsɛ lɛ he lɛ atsu nii)’
SUƆMƆ/MLIHILƐ
● ‘Wɔna akɛ mɛi pii susuɔ suɔmɔ diɛŋtsɛ ni bɛ je lɛŋ lɛ he waa. Ani bo hu onuɔ he nakai? . . . Mɛni hewɔ osusuɔ akɛ nɛkɛ ji bɔ ni shihilɛ yaa nɔ lɛ? . . . Ani ole akɛ Biblia gba shihilɛ nɛɛ he sane efɔ shi? (2 Tim. 3:1-4) Etsɔɔ nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ hu mli. (1 Yoh. 4:8)’
● ‘Migbɛi ji ——. Okutsoŋbii lɛ ateŋ mɔ kome ji mi. Miisara mikutsoŋbii lɛ ni mikɛ amɛ asusu sane ko ni mijwɛŋɔ he waa lɛ he kuku, ni miheɔ miyeɔ akɛ bo hu okadi sane ni tamɔ nakai. Mlihilɛ jara waaa tsɔ, shi etamɔ nɔ ni afɔɔɔ namɔ kwraa ŋmɛnɛ. Ani osusu ona nɔ hewɔ ni shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ lɛ he pɛŋ? . . . (Mat. 24:12; 1 Yoh. 4:8)’
TAWUU/TOIŊJƆLƐ
● ‘Miitao gbɔmɛi ni baasumɔ ni amɛhi shi yɛ jeŋ ko ni tawuu bɛ mli lɛ mli. Yɛ afii oha nɛɛ pɛ mli lɛ awuu tai ohai abɔ, ni jeŋ tai sɔrɔtoi enyɔ fata he. . . . Namɔ baanyɛ ekɛ jeŋ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli aba? . . . (Mika 4:2-4)’
● ‘Wɔnaa akɛ eehe efee akɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ akɛ eesumɔ jeŋ toiŋjɔlɛ. Je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ babaoo hu kɛɔ nakai. Belɛ mɛni hewɔ enamɔ wa waa nakai lɛ? . . . (Kpo. 12:7-12)’
WEKU/GBEKƐBII
● ‘Wɔkɛ nanemɛi ni yɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔdamɔ weku shihilɛ mli naagbai anaa lɛ he miishɛɛ lɛ miisusu saji ahe. Wɔ fɛɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔfee bɔ ni wɔɔnyɛ, shi kɛ nɔ ko yɛ ni baaha wɔye omanye babaoo lɛ, belɛ wɔyɛ he miishɛɛ, aloo jeee nakai? . . . (Kol. 3:12, 18-21) Biblia lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ko ni kɔɔ wɔ weku lɛ wɔsɛɛ be shihilɛ diɛŋtsɛ he maa wɔhiɛ. (Kpo. 21:3, 4)’
● ‘Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔbii ana miishɛɛ shihilɛi. Shi ani osusuɔ akɛ wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ko ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpa gbɛ akɛ miishɛɛ sane ko baajɛ naagba ni je lɛ yɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ mli aba? . . . No hewɔ lɛ, mɛɛ je osusuɔ akɛ wɔbii lɛ kɛaakpe kɛ amɛdara? . . . Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ baafee shikpɔŋ nɛɛ he ko ni yɔɔ miishɛɛ ni sa akɛ ahi nɔ. (Lala 37:10, 11) Shi kɛji wɔbii lɛ baahi mli lɛ no lɛ ebaadamɔ nɔ ni wɔhalaa lɛ nɔ babaoo. (5 Mose 30:19)’
WƆSƐƐ SHIHILƐ/SHWESHWEESHWE SHIHILƐ
● ‘Ojekoo. Te oyɔɔ tɛŋŋ? . . . Wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ wɔnanemɛi agba jwɛŋmɔ kpakpa ni aaana yɛ wɔsɛɛ shihilɛ he lɛ he sane. Ani nakai ji bɔ ni obɔɔ mɔdɛŋ ni okwɛ shihilɛ? . . . Ani onaa akɛ shihilɛi komɛi haa enɛ feemɔ waa? . . . Mina akɛ Biblia lɛ yeɔ ebuaa waa yɛ enɛ gbɛfaŋ. Etsɔɔ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ shishi hu, ni ekɛɔ wɔ nɔ ni baajɛ mli aba. (Luka 21:28, 31)’
● ‘Hello. Migbɛi ji ——. Ni te atsɛɔ bo tɛŋŋ? . . . Miiwo obalaŋtai ni tamɔ bo lɛ hewalɛ koni amɛsusu wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ nyam ni Biblia lɛ yɔɔ kɛha wɔ lɛ he. (Kanemɔ ŋmalɛ, tamɔ Kpojiemɔ 21:3, 4.) Ani oyɛ he miishɛɛ?’
YƐ SHIKPƆŊKUKU NI AFƆƆ MLI NITSUMƆ KPITIOKPITIO
● ‘Eŋɔɔ minaa akɛ mina bo yɛ shia. Wɔmiisara mɛi taakɛ wɔfɔɔ feemɔ daa otsi lɛ yɛ akutso lɛ mli, ni wɔyɛ nɔ ko hu ni kɔɔ naakpɛɛ nibii ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee aha adesai lɛ ahe ni wɔɔsumɔ akɛ wɔkɛ nyɛ agba he sane.’
● ‘Hello. Ehi akɛ mina bo ekoŋŋ. . . . Ani mɔ fɛɛ mɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa yɛ weku lɛ mli? . . . Migba kɛba biɛ koni mikɛ nyɛ agba sane ko ni kɔɔ . . . lɛ he.’
[● ‘Ojekoo. Te oyɔɔ tɛŋŋ? . . . Mitee nɔ mitao hegbɛ kroko ni mana ni mikɛo awie. (Kɛkɛ lɛ tsɔɔmɔ saneyitso ni otaoɔ akɛ nyɛsusu he lɛ.)’]